puust haamritega. · Mitm. VILEPILLID- valmistati loomakontidest, mammuti sarvedest ja kihvadest. · VINA- kitarri eelkäija, tekkis Egiptuses. Legendi järgi koosnes surnud kilpkonna kestast ja pingul soolikatest. · Mitm. FLÖÖDID- teada on vaid põikiflööt ja otseflööt Vaid Kreekas ja Egiptuses: · LÜÜRA- keelpill · AULOS- nagu vilepill, 5-6 auku · KITARA- puhkpill Muusika Vana-Kreeka ja Rooma kultuuriühiskonnas (8 .saj eKr- 395 a pKr) Vana- Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk: 8.- 6. sajand eKr · Klassikaline ajajärk: 5. sajand- 330. a eKr · Hellenismi ajajärk: 330- 146 eKr · Rooma võimu ajajärk: 146 a eKr- 395 a pKr Informatisooni tolle ajastu muusika kohta on võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hiljema perioodi muusika ülestähenduste kaudu
1. Millistest allikatest leiad teadmisi vana-aja muusikast? · kaljujooniste põhjal · arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillide põhjal. 2. Vanimad muusikainstrumendid: 1) Egiptuse päritolu: · Otseflööt · Topeltsalmei · Lüüra · Harf 2) Mesopotaamia päritoluga: · Lauot · Lüüra 3. Mis on leviit? Kutseline muusik templiteenistuse tarvis 4. Muusika vanades kõrgkultuurides: · Täitis kultuslik funktsiooni · Kõlas ka tantsu, võistluste või söömaaegade saateks. 5. India kastisüsteem muusikas? · Inimhääl- ülim · Keelpillid- tähtsuselt II · Puhkpillid III · Trummid - kõige alamad 6. ,,Musike" lauldes ettekantud luule, vahetult seotud tantsuga. 7. Kaks tähtsamat Kreeka jumalat + pillid · Valguse- ja tõejum
ka tantsu, söömaaegade ja võistluste taustaks. Kõrgkultuurrahvaste muusikas leiab mitmeid ühiseid jooni: · Kujunes rikkalik instrumentaarium · Kujunes kutseliste muusikute seisus · Kõikide muusikas kasutati harfi · Muusika täitis eelkõige kultuslikku funktsiooni Vana maailma kõrgkultuurid on: · Hiina · India (Hiina ja India on Lähis-Ida kõrgkultuurid) · Egiptus · Vana-kreeka (Vana-Kreeka on Euroopa kõrgkultuur) Vana Hiina · Vana Hiina muusiikakultuuri pikkuseks peetakse umbes 5000 a. · Muusika on ühehäälne · Hiina heliastmikus on 5 heli, puuduvad pooltoonid (pentatoonika) · Heliastmiku iga aste oli seotud riigi ja rahvaga Vana Egiptus · Vana Egiptuses oli rikkalik instrumentaarium · Tuntumad pillid olid: kinnor, sofar, harf, topeltsalmei, topeltvile. · Teadaolevalt tegutses Egiptuses ka orkester, nn
· eneseväljendusviis tunnete väljendamine, füüsiline, keeleline, kunstiline · suhtlemisvahend · tööstus, kunst, kultuurid, stiilid · vajalik meelelahutuseks, eneseväljenduseks, ühiskonnaga suhtlemiseks jne. · muusikat iseloomustavad jooned - elab ajaliselt, pöördub inimese tundmuste poole 2. Muusikalised väljendusvahendid: · meloodia, rütm, harmoonia, tempo, dünaamika, faktuur, tämber, vorm 3. Antiikkultuuri tähtsus Euroopa kultuuriloos. · Vana-Kreeka kultuur, kui ,,Euroopa kultuuri häll" · Märksõnadeks demokraatia, filosoofia, isiksustatud jumalad · Läänekristliku kloostrikultuuri tekkimine · Hariduse ja vaimuelu tõus · Kirikulaulu ühtlustamine ja kirja panek · Erinevad muusikavaldkonnad, kuid ei ole kirjalikke tõendeid säilinud 4. Vanakreeka muusika · Vana-Kreeka muusika areng jaguneb nelja ajajärku · arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr. · klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr. · hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr.
ühenduse võtmiseks kõrgemate jõududega Kultuurrahvad on kõik suhtunud muusikasse teadlikult ning loonud omad muusikateooriad Muusika on kõigi vanade kultuurrahvaste jaoks olnud kõrgeim kõikidest kunstidest, talle on omistatud jumalikku päritolu Muusika abil püüti universumi korrast aru saada Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid
Kultuurrahvad on kõik suhtunud muusikasse teadlikult ning loonud omad muusikateooriad Muusika on kõigi vanade kultuurrahvaste jaoks olnud kõrgeim kõikidest kunstidest, talle on omistatud jumalikku päritolu Muusika abil püüti universumi korrast aru saada Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast – musikē (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid
Nad on tuntud oma suurejooneliste templite, püramiidide ja obeliskide poolest. Mõõtmetelt suur on kogu egiptlaste maailmavaade, mis püüab lahendada inimese olemasolu suurt mõistatust. Muusika, poeesia ja tants olid ühendatud ning omasid suurt rolli igapäevaelus, jumalateenistustel ja leinatseremooniatel. Muusikajuhid olid preestrid, kes õpetasid ka järgnevaid põlvkondi. Egiptuse preestrite kaudu on kogu Lääne muusika mõjutusi saanud just siit, sest Vana-Kreeka õpetlased käisid Egiptuse preestrite juures õppimas. Muusikat esitasid tavaliselt naised – mängijannad-tantsijannad. Laul oli ühehäälne või oktaavis 7-astmelises helireas. 12. Mis on hironoomia? Egiptusest arvatakse olevat alguse saanud dirigeerimine. Hironoomia - helikõrgustele viitamine õhus käega viibates. 13. Nimeta Egiptusest pärit muusikainstrumente. Egiptusele kõige iseloomulikumad on otseflööt, harf Egiptuse uuest ja vanast riigist ja topeltšalmei
Nad on tuntud oma suurejooneliste templite, püramiidide ja obeliskide poolest. Mõõtmetelt suur on kogu egiptlaste maailmavaade, mis püüab lahendada inimese olemasolu suurt mõistatust. Muusika, poeesia ja tants olid ühendatud ning omasid suurt rolli igapäevaelus, jumalateenistustel ja leinatseremooniatel. Muusikajuhid olid preestrid, kes õpetasid ka järgnevaid põlvkondi. Egiptuse preestrite kaudu on kogu Lääne muusika mõjutusi saanud just siit, sest Vana-Kreeka õpetlased käisid Egiptuse preestrite juures õppimas. Muusikat esitasid tavaliselt naised – mängijannad-tantsijannad. Laul oli ühehäälne või oktaavis 7-astmelises helireas. 12. Mis on hironoomia? Egiptusest arvatakse olevat alguse saanud dirigeerimine. Hironoomia - helikõrgustele viitamine õhus käega viibates. 13. Nimeta Egiptusest pärit muusikainstrumente. Egiptusele kõige iseloomulikumad on otseflööt, harf Egiptuse uuest ja vanast riigist ja topeltšalmei
Kõik kommentaarid