isekuse ja ebaõigluse eest. Kui vaadata uuringuid, võib tunduda, et omakasu ja omad mured mõjutavad moraali ja eetika kujunemist koos töötamisel. Rupp, Ganapathi, Aguilera ja Williams (2006) väidavad, et töötajad tajuvad organisatsiooni sotsiaalse vastutuse jõupingutusi, mida võib vaadelda kui kolmanda osapoolt Kohtu otsustes. Töötajate ja tööandjate vahelisi suhteid aitab tugevdada sotsiaalse vastutuse algatused, nagu töötajate kaasamine otsustusprotsessidesse. Goali süsteemi teooria kohaselt peaksid mitmed süsteemid koos töötama, et saavutada eesmärke, mis reaalselt mõjutavad kogu organisatsioonisüsteemi. Ei ole veel leitud empiirilisi tõestusi, ent kogu praegune ühiskond ja tehnoloogia mõjutab inimeste käitumist.
kõikidele noortele. (Dibou, 2012) Eesti noortepoliitika sünniks võib pidada 2006. aastat, kui võeti vastu riiklik Noorsootöö strateegia 2006–2013. Valitsuse poolt heakskiidetud riikliku arengukava eesmärgiks oli saavutada antud aastaks olukord, kus noored osalevad aktiivselt neid puudutavates otsustusprotsessides ja poliitikasuundade kujundamises. (Dibou, 2012) Niisiis on noortepoliitika põhiline idee noorte kaasamine otsustusprotsessidesse. Osalemine just nendes valdkondades, mis mõjutavad ja puudutavad noorte eluküsimusi. Noorte kaasamist otsustusprotsessidesse põhjendab kolm aspekti: sotsiaalse õigluse ja noorte esindatuse kindlustamine, kodanikuühiskonna ülesehitamine ning noorte kasvatamine ja noorte kasvatamise edendamine (Zeldin & MacNeil, 2006). Nagu igas muus valdkonnas, on ka noortepoliitika kohta erinevaid arvamusi. Erinevad inimesed lähenevad antud valdkonnale erineval viisil
õigusemõistmisele. Lisaks määrab konventsioon kindlaks kohustused, mis riikidel on oma kodanike ees. Konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis aitab kaasa avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele. [2] Konventsioon käsitleb keskkonna-alase informatsiooni avalikustamist ja üldsusele kättesaadavaks tegemist, üldsuse informeerimist ja kaasamist keskkonna-alastesse otsustusprotsessidesse ning üldsuse esindajatele nii info kättesaadavuse ja kaasamise alaste õiguste kaitseks kui muude keskkonna-alaste õigusnormide rikkumiste vaidlustamiseks vajalikku kohtukaebeõigust. Konventsioon sätestab valitsusväliste keskkonnakaitsega tegelevate organisatsioonide õiguse pöörduda keskkonna kaitseks kohtusse. [4] 2. JUURDEPÄÄS KESKKONNATEABELE Keskkonnainfo kättesaadavus tähendab avalikkusele piisavate võimaluste loomist ametnike
ja demokraatia säilitamine. Sellist ühiskonda elustab poliitiline tahe, elus hoiab aga inimeste omaalgatuslik tahe, kooselulised vajadused, ühishuvid, eetiline solidaarsus, aga ka eri rühmade erihuve peegeldav sotsiaalne organiseerimine seda vaadates tundub, et argipäev peaks olema töine! Vähendamaks kodanike võõrandumist riigist ja kasutamaks efektiivselt olemasolevaid ressursse, on oluline kaasata kodanikke poliitikakujundamisse ja otsustusprotsessidesse ning rakendada nende initsiatiivi kohaliku elu küsimuste üle otsustamisel. Rääkides kodanike kaasamisest ja kodanikeühenduste rollist on praegu Eestis oluline silmas pidada eelkõige mainitud tegevuste ennetavat ja tasakaalustavat rolli demokraatliku riigi kujundamisel ning aktiivse kodaniku kasvatamist. Lõpetuseks võiksime kõike seda silmas pidada, et riigi ülesanne on inimeste vabale koostöötahtele kaasa aidata, sest just aktiivne kodanik on riigi alustala ning et ainult
o Tuginevad otsuste tegemisel oma isiklikele kogemustele; o Arvavad, et põhitingimused ei muutu kunagi; o On seisukohal, et alati on ainult üks parim lahendus ja keelduvad teisi variante arutamast; o Kardavad riskida. 15. Mis võib kujuneda muudatuste elluviimisel kõige raskemaks? o Inimeste mõttemaailma muutmine; o Suhtumise, hoiakute muutmine o Pikaajalise rutiini murdmine; o Kaasamine otsustusprotsessidesse. 3 16. Kuidas ületada vastuseisu muudatustele? o Empaatia ja toetus avameelsed suhted juhi ja alluvate vahel; o Efektiivne infovahetus; o Töötajate kaasamine muudatuste planeerimisse. 17. Millised iseloomulikud jooned on organisatsioonidel, mis tunnevad ära välismõjud ja neile ka kiiresti reageerivad? · Ligipääs informatsioonile
Liikmed Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, BENELUX, Itaalia. Tänu ESTÜle loodi 4 peamist institutsiooni: Kõrged võimud (high autority) tagas ühenduse toimimise, liikmed ei esindanud oma riiki. Ministrite nõukogu tagas et kõrgematel võimudel poleks liiga palju suveräänsust (ei saaks kõige eest ise otsustada). Esindaja igast liikmesriigist Ühisassamblee tagas demokraatliku sisendi kõikidesse ESTÜ otsustusprotsessidesse. Polnud efektiivne, liikmed määrati riikide parlamentide poolt. Ülesanne tsensuurida kõrgete võimude tööd, kuid jäi nõuandvaks. Kohus eesmärk lahendada institutsioonide ja riikide vahelisi konflikte. Kaitseühendus vastukaaluks NSVL pealetungi kasvule. Oli vaja, et kõik Lääneriigid oma jõud tugevdaksid. Kardeti Saksamaa taasrelvastumist. Lääne-Saksamaa astus NATOsse, ühendus muutus tähtsusetuks. Rooma lepingutega loodi 1957:
kaunites kostüümides daamid Riigikogus teevad, kuidagi võõrad ja kauged olevat. Noored ei mõtle reaalselt sellele, et iga seadus, mis Riigikogus kinnitust leiab, mõjutab otseselt või kaudselt nende endi elu ja tulevikku. Noored puutuvad varem või hiljem kokku tegelikkusega. Täna nad omandavad haridust, varsti muretsevad töökoha pärast ja kunagi on väärikad pensionärid. Paraku ei mõtle me alati nii laialt. Noored peaksid leidma tee, kuidas olla kaasatud otsustusprotsessidesse. Aga noor peab seda ise tahtma, huvituma riigielust. Tänast noort tuleb kohelda võrdse partnerina ja rääkida talle tema võimalustest, mitte võtta teda kui eluvõõrast ja väheteadlikku. Tunnustamine ja usaldamine aitavad noori aktiviseerida, panna neid maailmaasjadest rohkem huvituma. Heaks näiteks noorte võrdsest kohtlemisest on toimekas ja teineteist tunnustav koostöö Keskerakonna ja erakonna noortekogu vahel. Hea on tunda,kui sinu arvamust kuulatakse, veel
Palun põhjendage oma vastust ning tooge vastavaid näiteid. Oma õigustest ja kohustustest teadlikud kodanikud on riigi peamine kooshoidev ja arendav jõud, nad saavad ise hakkama ilma kõrvalise abita. Tark inimene on võimeline tegutsema elukvaliteedi paremaks muutmise nimel. Nt. Kui inimene ei tea oma õigusi ja kohustusi, siis võib pank temalt välja petta suurel hulgal raha, mida inimene võib-olla ei jõuagi maksta. 11. Kuidas tugevdab demokraatiat kodanikuühenduste kaasamine riigi otsustusprotsessidesse? Kodanikuosaluse raames kujuneb organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm. See edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. 12. Mis on survegruppide eesmärk? Peale pressida oma huve, kasutades selleks suuresti avalikku arvamust või poliitikuid, kes suudavad ennast kuulama panna. 13. Mis on sihtasutuste ja mittetulundusühingute peamine erinevus?
15 KOKKUVÕTE Tänapäeval on üheks suureks probleemiks tööturu vastavus haridusega. Tihtipeale pärast kooli lõpetamist on raske tööturule pääseda. Paljude erialade puhul on pakkumine palju suurem kui nõudlus ning raskemate erialade puhul on pakkumine palju väiksem kui nõudlus. See probleem on tingitud sellest, et valitsus, tööandjad ning haridusasutused ei tee omavahel piisavalt koostööd, ei kaasa üksteist oma otsustusprotsessidesse, kuigi see tagaks tasakaalu. Kui teha aga läbimõeldud koostööd, on võimalik pidevalt uuendada erialade valikut, on võimalik kooskõlastada erialade õppekavad just nii, et lõpetanu saab kiiresti tööle asuda. Kindlasti peab olema praktikavõimalusi rohkem, et õpilane või tudeng saab veenduda, et ta õpib ikka õiget eriala. Selleks peab olema tööandjatel sõnaõigus, et kaasa rääkida, mida nad eeldavad lõpetanult ja mis on nende tingimused.
eriala õppima kui see pakkub talle üldse huvi. Ei ole mõtet tegeleda selle ametiga kui tegelikult ei pakku see talle huvi. Sellega ta rikub vaid ise oma töötajate tahtmist teha tööd. Juht peaks ka end ise muutma, kuna käesoleva kohviku juhataja juhtimisstiil on käskiv juhtimistiiil. Käesoleva kohviku juht võiks eelduste kohaselt kasutada selgitavat juhtimisstiili, ehk siis juht määrab eesmärgid ja kaasab ka oma kohviku töötajad otsustusprotsessidesse, kuid juhti ülesanneteks jäävad siiski otsuste vastu võtmine ja kohviku reeglite kehtestamine. Juht võik järgida: Fayoli 14 juhtimispõhimõtet 1. Otstarbekas tööjaotus 2. Võim ja vastutus 3. Distsipliin 4. Käsuliini ühtsus Mainori Kõrgkool Maie Kiik Jõhvi Õppekeskus 5. Tegevussuuna ühtsus 6. Üksikhuvi allutamine üldistele huvidele 7. Personali õige töötasustamine 8. Tsentraliseerimine 9
2. Muutmisvajaduste möödapäästmatuse teadvustamine 3. Töötajate kaasamine ja koolitamine 4. Muudatuste kinnistamine organisatsiooni kultuuri 5. Eesvedamine 14. Miks tuleb tähelepanu pöörata juhi välisgrupile? Välisgrupile tuleb tähelepanu pöörata need võivad olla uued töötajad, kellel on alguses mugavam toimida formaalse rolli raamides või töötajad, kellel puudub organisatsioonile pühendumine. Et suhteid muuta, peaks liider suhtuma neisse hästi, peaks neid kaasama otsustusprotsessidesse, delegeerima ülesandeid ja laiendama rollipiire. Töötajad aga peaksid ilmutama initsiatiivi, olema innovaatilised ning väljendama pühendumist. Lühidalt, sest välisgrupil: Teiste töötajatega on suhted pinnapealsed. Vähene vastastikune mõju Alluvatelt oodatakse vaid formaalsete rollide täitmist tööülesanded, protseduurid, normid ja reeglid 15 . Kaasajal kõneletakse juhtide kaksikrollist. Mida selle all mõeldakse ja miks on juhtidele kaksikroll kujunenud
ja kontrollimist. Meeskonna loomisel on oluline kaal juhi õigetel otsustel ja valikutel. Juht peab olema nii inspireerija kui ka hoogustaja. Edukal juhil peavad olema järgmised omadused: suhtleb avatult, seab vastastikused sihid, loob mikrokliima, mis soodustab suhtlemist, tunnustab ja annab tagasisidet nii edu kui ebaedu korral, on pühendunud oma organisatsioonile (Kaseniit 2010). Väga oluline on meeskonna liikmete kaasamine kõikidesse otsustusprotsessidesse (Roots 2005, 172). 1. 3 Rollid meeskonnas Oluline märksõna meeskonnas on see, et inimesed täidaksid just neile kõige paremini sobivaid ülesandeid. Liidri rolliks on olla visionäär, algataja, kannustaja, eeskuju ning tunnustaja (Telvik, Rõbtsenkoi 2009). Sageli võetakse inimesi tööle nende oskuste tõttu, kuid vallandatakse isikuomaduste pärast. Meeskonnaliikmete valimisel on väga oluline pöörata tähelepanu ka isikuomadustele ja sotsiaalsetele oskustele
tegevust. Tagasiside on töötlise jaoks oluline, sest annab hinnangu tehtust, tõstab enesekindlust ja kompenentsitunnet, parandab töösse suhtumist ning tegutsemise efetkiivsust. Juhataja peaks ka end ise muutma. Kasutab autokraatlikut ehk käskivat juhtimistiili aga võiks kasutada hoopis demokraatlikut ehk selgitavat stiili (lk 90). Ehk kus juht määraks eesmärgid ja kaasaks ka oma töötajaskonna otsustusprotsessidesse. Samuti võiks juhataja koolitada end vastaval erialal ( näiteks toitlustus, juhtimine). KOKKUVÕTE Organisatsiooni juhil tuleb eesmärgid valida, juhtimisstiil ja organisatsiooni mudel paika panna. Kiiremas korras tuleks kokku kutsuda kõik selle organisatsiooni töötajad ning maha pidada koosolek. Koosoleku eesmärk oleks välja selgitada milliste muudatustega kõik töötajad rahul oleksid. Kõigile koosolekul viibijatele tuleb anda sõnaõigus. Samuti võiks
koostöövõrgustiku loomine; kodanikualgatuse tugisüsteemi toimimise tagamine [6, lk 2]. Arengukava seab aastaks 2010 järgmised eesmärgid: avalik sektor on kodanikuühenduste ja aktiivse üksikisiku haldussuutlik partner ühiskonnaelu edendamisel; kodanikuühenduste toetamine ja rahastamine on süsteemne, põhinedes teadmistel ja kogemustel; avalik sektor on järjekindel ja tulemuslik kodanikuühenduste kaasamisel otsustusprotsessidesse; avalik, äri- ja mittetulundussektor on vastastikku hästi informeeritud ja neil on valmisolek koostööks kodanikuühiskonna tugevdamisel; aktiivse ja hooliva eluhoiakuga inimesed on toetatud ja pädevad panustamaks ühiskonnaellu [6, lk 6]. 10 4. KAASAMINE Kaasamine on ühenduse liikmeskonna või sihtrühma paremini rakendamine või
olulisem inimeste elukvaliteedi parandamisele. Sestap on loomulik, et infoühiskonna areng on valitsusele esmatähtis. Ühtlasi on infotehnoloogia rakendamine tõhustanud avaliku sektori tööd. See võimaldab kasutada maksumaksjate raha teiste ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamiseks. Interneti rakendumine avaliku sektori töö korraldamisel võimaldab nüüdseks täielikku infovahetust avaliku ja erasektori vahel. Kaasates võimalikult suurt hulka inimesi ühiskonnaellu ja otsustusprotsessidesse, on infoühiskonna areng aidanud kaasa demokraatia arengule. Infotehnoloogia areng pakub arenguvõimalusi. Samal ajal võib liiga kiire areng tuua kaasa mõningaid riske: 1) riikide süvenev ebavõrdsus olukorras, kus teadmised ja nende töötlemise infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks; 2) regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimaluse nende tsentraliseerimiseks kui ka
kliendi, edasimüüja või müüja jaoks lisaväärtust (kaks ühe hinnaga, tootega kaasneb kingitus) ning mille eesmärgiks on suurendada müügikäivet või müügitulusid (Belch 1997: 21). Personaalne müük: Personaalse müügi eelisteks muude müügimeetodite ees on, et personaalne müük võimaldab kahesuunalist kommunikatsiooni müüja ja kliendi vahel, müüja saab sõnastada müügisõnumid vastavalt vahetule kliendi tagasisidele ning olla kaasatud kliendi otsustusprotsessidesse (Belch 1997: 622, 623). Personaalsel müügi miinusteks on kõrge hind, võimalus müüa korraga vähestele klientidele (vastupidiselt näiteks telereklaamile) ning oht, et müügitöötajad edastavad sõnumeid, mis ei ole kooskõlas ettevõtte eesmärkidega või teiste turunduskommunikatsiooni sõnumitega (Belch 1997: 623, 624). Sponsorlus: Sponsorlus on ürituse või tegevuse toetamine eesmärgiga saada ettevõttele meediakajastust või muul viisil sidusrühmade tähelepanu.
Uringud näitavad, et koosluste mitmekesisus ja organismide keskmine suurus kaitsealade sees on 20-30% suurem kui aladel, mis ei ole kaitse all. Organismide tihedus on nendel aladel umbes kaks korda ning biomass isegi kuni 3 korda suurem. Kaitsealade loomisel on mitmeid põhimõtteid. Struktuuri-põhine mudel lähtub elupaigatüüpide esindatusest biogeograafilises regioonis ning kaasab kaitsealade loomise otsustusprotsessidesse ka kohalikke elanikke. Teine, protsessi-põhine mudel lähtub kriitiliselt sellest, kuidas ökosüsteem funktsioneerib ning ei soosi kohalike inimeste kaasamist. Kaitsealade planeerimisel on üha enam hakatud arvestama ka isendite levimisega ja ühendatusega erinevate piirkondade vahel. Adekvaatseid uuringuid ühendatavuse kohta on tihtipeale piiratud ruumilisel ja ajalisel skaalal väga raske teostada, kuid kui informatsioon
vastutuse, tulemuslikkuse ja sidususe printsiipi. 4. Noorsoopoliitikat viiakse ellu erinevate ametkondade ja kolmanda sektori koostöös ning noorsoopoliitika peab toetama kõike seda, mis jääb väljapoole hariduskohustuse täitmist ja hariduse ning sotsiaalse kindlustuse süsteemide pakutavat. Noorte kaasamine ühiskonna juhtimisse 1. Toetame noorte kaasamist ühiskonna juhtimisse ning nende elu mõjutavatesse otsustusprotsessidesse, nende arvamuste ärakuulamist ning arvestamist. Peame oluliseks noorte senisest aktiivsemat kaasamist kohalike omavalitsuste töösse. 2. Toetame regulaarsete noorte arvamuse uuringute korraldamist ühiskonnaelu aktuaalsetes küsimustes. 3. Tagame noortele neile sobivas vormis edastatud vaba teabe poliitilistest ja sotsiaalsetest arengutest nii kodumaal, Euroopas kui ka mujal maailmas, avardamaks nende maailmapilti ja rikastamaks kogu meie rahvuslikku vaimuvara.
Arvestada tuleb ka sellega, et kiirete muudatuste ajal suureneb personali voolavus, eriti heade töötajate osas, sest head töötajad ei talu pikaaegset ebakindlust. Ka siin on suur roll juhtidel, kes peavad töötajaid informeerima muudatustest ja neid kaasama. Mida saab personalitöötaja teha personali voolavuse vähendamiseks: * Viige läbi rahulolu uuring, et teada saada töötajate ootusi ja kriitikat * Innustage juhte töötajaid informeerima ja kaasama töötajaid otsustusprotsessidesse * Analüüsige sisekommunikatsiooni tõhusust organisatsioonis, vajadusel fikseerige sisekommunikatsiooni protsess ja rollid info edastamisel töötajatele * Analüüsige töötajatele tagasiside andmise toimimist (arenguvestlused, tulemusvestlused) * Fikseerige selgelt formaalse ja mitteformaalse tunnustamise kord, jälgige kas juhid seda täidavad 21
kontekstis oluline. Osalemine ELi otsustusprotsessides peab olema rajatud kindlatele väärtustele: võrdsed võimalused, lihtsus ja kodanikulähedus, heaolu ja ettevõtlikkus ning nõudlikkus. Võrdsed võimalused tähendavad mh seda, et EL peab ka uutele liikmesriikidele tagama võrdsed võimalused ja kindlustama samaväärse kohtlemise, seetõttu on vajalik, et uued Lmid liituksid võimalikult kiiresti kõikidesse otsustusprotsessidesse, mis võtaksid arvesse Lmide eripära ega kahjustaks potentsiaali. Nt vaba liikumise vajadus. Lihtsus ja kodanikulähedus tähendab, et EL on riikide liit, mis on avatud ja demokraatlik, kus ELi eesmärk on saavutada kodanike usaldus. Uus Euroopa peab olema selline riikide liit, kus enne otsustamist konsulteeritakse võim laialdaselt kodanike ja nende ühendustega. Probleem?: üha enam kasutatakse erinevate huvigruppide dialoogi. Õiguslik kommunikatsioon.
Seetõttu on loomulik, et infoühiskonna areng on valitsuste esmane ja pidev prioriteet. Ühtlasi on infotehnoloogia kasutamine tõhustanud avaliku sektori tööd. See võimaldab kasutada maksumaksjate raha teiste ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamiseks. Interneti rakendamine avaliku sektori töö korraldamisel võimaldab nüüdseks täielikku infovahetust avaliku ja erasektori vahel. Kaasates võimalikult suurt hulka inimesi ühiskonnaellu ja otsustusprotsessidesse, on infoühiskonna areng aidanud kaasa demokraatia arengule. Infotehnoloogia areng pakub arenguvõimalusi. Samal ajal võib liiga kiire areng tuua kaasa näiteks järgmisi riske: riikide süvenev ebavõrdsus olukorras, kus teadmised ja nende töötlemise infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks, regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimalus nii nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks,
Seetõttu on loomulik, et infoühiskonna areng on valitsuste esmane ja pidev prioriteet. Ühtlasi on infotehnoloogia kasutamine tõhustanud avaliku sektori tööd. See võimaldab kasutada maksumaksjate raha teiste ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamiseks. Interneti rakendamine avaliku sektori töö korraldamisel võimaldab nüüdseks täielikku infovahetust avaliku ja erasektori vahel. Kaasates võimalikult suurt hulka inimesi ühiskonnaellu ja otsustusprotsessidesse, on infoühiskonna areng aidanud kaasa demokraatia arengule. Infotehnoloogia areng pakub arenguvõimalusi. Samal ajal võib liiga kiire areng tuua kaasa näiteks järgmisi riske: riikide süvenev ebavõrdsus olukorras, kus teadmised ja nende töötlemise infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks, regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimalus nii nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks,
Seetõttu on loomulik, et infoühiskonna areng on valitsuste esmane ja pidev prioriteet. Ühtlasi on infotehnoloogia kasutamine tõhustanud avaliku sektori tööd. See võimaldab kasutada maksumaksjate raha teiste ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamiseks. Interneti rakendamine avaliku sektori töö korraldamisel võimaldab nüüdseks täielikku infovahetust avaliku ja erasektori vahel. Kaasates võimalikult suurt hulka inimesi ühiskonnaellu ja otsustusprotsessidesse, on infoühiskonna areng aidanud kaasa demokraatia arengule. Infotehnoloogia areng pakub arenguvõimalusi. Samal ajal võib liiga kiire areng tuua kaasa näiteks järgmisi riske: riikide süvenev ebavõrdsus olukorras, kus teadmised ja nende töötlemise infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks, regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimalus nii nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks,
Ühtlasi on infotehnoloogia kasutamine tõhustanud avaliku sektori tööd. See võimaldab kasutada maksumaksjate raha teiste ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamiseks. Interneti rakendamine avaliku sektori töö korraldamisel võimaldab nüüdseks täielikku infovahetust avaliku ja erasektori vahel. Kaasates võimalikult suurt hulka inimesi 40 ühiskonnaellu ja otsustusprotsessidesse, on infoühiskonna areng aidanud kaasa demokraatia arengule. Infotehnoloogia areng pakub arenguvõimalusi. Samal ajal võib liiga kiire areng tuua kaasa riske nagu: riikide süvenev ebavõrdsus olukorras, kus teadmised ja nende töötlemise infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks, regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames - infoteenuste laienemisega kaasneb suurem võimalus nii nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks,
kaasatud kaudselt, töötajate esindaja kaudu. Sellel juhul on töötajad valinud endi hulgast esindaja, kes esindab neid otsuste tegemisel tööandja juures. Töötajate otsene osalemine on piiratud ettevõtte suurusega, sest mida suurem on ettevõte, seda keerulisem on kõiki 62 töötajaid kaasata. Üks põhilisi kaasamise vorme on töötajate kaasamine otsustusprotsessidesse. Otsene (vahetu) kaasamine saab toimuda nt: arenguvestlused, rahulolu-uuring, tulemusvestlused, infokoosolekud jne. Kaudne kaasamine näiteks ametiühingud, töönõukogud, usaldusisikud. 16. Motiveerimine ja mõjutamine, motiveerimise aspektid ja taktikad Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate tegurite teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu. Motiveerimise aspektid: LAB-Profiilid- Neuro-lingvistilises programmeerimises (NLP) R.
Praeguses LKSis pole need teemad reguleeritud (Laugus 2012). Kokkuvõtvalt on erinevad laste õigustega seotud probleemid seotud laste heaolu tagamisega. Probleeme on varajase märkamisega, lapsi aidatakse liiga vähe tagasi oma perekondadesse, probleemiks on laste väärkohtlemine ning perede ja vanemluse toetamine pole tõhus. Lisaks pööratakse lapse arvamuse küsimisele ja sellega arvestamisele liiga vähe tähelepanu ning ei peeta oluliseks laste kaasamist otsustusprotsessidesse. Mitmed erinevad kitsaskohad saab koondada lapse heaolu toetava süsteemiga seotud probleemide alla: puudujääke on erinevate haldustasandite ja valdkondade vahelises koostöös, kohalikes omavalitsuses on puudu professionaalseid lastekaitsetöötajaid, puudub tõhus riiklik järelevalve laste kaitse ja hoolekande teenuste üle. Kolmanda probleemide grupi moodustavad kehtiva lastekaitseseadusega seotud probleemid: LKS on olemuselt aegunud, liiga deklaratiivne ning abstraktne. 3
annaabi.ee 
