Tallinn 2009 Töödeldav detail (joonis1.) millel peab töötlema pinnad 1 ning 2 on hallmalmist valatud detail. Töödeltavate pindade lubatud tolerants on toodud rahvusvahelise tolerantsijärguga H12, h12+- IT12/2. Määratud pinnakaredus detaili pindadele 1 ja 2 on 6,3m. Vastavalt pinnakaredusele ning tolerantsile tuleb valida optimaalne lõiketöötlus viis. Kuna mõlemad pinnad, mida peab töötlema on silindri otspinnad (sümmeetrilised) siis valin töötlusviisiks universaalse treipingi ning kasutan treimisel paenutatud otsatera. Otsatreimisel on saavutatav ka soovitud pinnakaredus. (tabel 1 järgi). Kui detaili toodetakse masstootmises siis on otstarbekas kasutada automaattreipinki, mille tootlikus on oluliselt suurem ning inimese ülesandeks on vaid pingi seadistamine, terade vahetamine ning toorikute paigaldamine pinki.
7 Sisemine otspind Treimine 8 Faasid 2*45° Treimine 9 Sisemine silindriline pöördpind(ava) Puurimine 1. Lõikeriist ja materjal Treimise korral kasutatakse kõvasulamitest lõikeriistu. ISO 513 järgi valin materjaliks P10, sest sellega töödeldakse teraseid(siluv treimine). 2. Kinnitusmoodus. Skeem. · Toorik kinnitatakse ava(d=55mm) kaudu kolmepakilisse padrunisse. Esmalt töödeldakse otspinnad otsatreiteraga(2 ja 4). Seejärel treitakse silindrilised välispinnad (1 ja 3) pikitreiteraga. Sisetreiteraga töödeldakse sisemine silindriline pind(5) sisetreiteraga ja sisemine otspind(7) pikitreiteraga. Viimasena treitakse faasid. · Pooltoode kinnitatakse töödeldud sisemise silindrilise pinna (5) kaudu kolmepakilisse padrunisse. Esmalt töödeldakse avad (6) ja (8) puurimise teel, kuna nende läbimõõt on väiksem kui 70 mm
Selleks, et sooritada kõik vajalikud lõiketöötlusoperatsioonid, tuleb kasutada nelja erinevat paigaldusviisi. Esmalt tuleb sooritada treimisoperatsioonid kinnitades tooriku kõigepealt ühest otsast ja seejärel teisest otsast. Avade puurimiseks tuleb toorik hiljem veel kahel erineval moel kinnitada. Allpool olevatel joonistel on kujutatud kinnitusviisid treimisoperatsioonide jaoks. Esiteks kinnitatakse toorik ava Ø 80 kaudu kolmepakilisse padrunisse. Sellise kinnitusega töödeldakse otspinnad 6 ja 5 otsatreiteraga. Esimeses paigalduses töödeldakse ka silindriline pind 2 otsatreiteraga. Seejärel treitakse silindrilised sisepinnad 4 ja 9 sisetreiteraga. Paigaldus A Paigalduses B töödeldakse otspind 8 otsatreiteraga. Pinnad 1 ja 7 treitakse astmetreiteraga. Paigaldus B Pärast treimisoperatsioone tuleb puuriga puurida avad. Esmalt tuleb detail kinnitada kõige laiematest kohtadest Ø 170mm ja puurida kuus ava läbimõõduga 10 mm
Wk veeimavus massi järgi (%); Wv veeimavus mahu järgi (%); m1 proovikeha mass veega immutatult (g); m proovikeha mass kuivatatult (g); V kuiva proovikeha maht (cm3); v vee tihedus (g/cm3). 3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud silikaattellisest (õõnteta kivide puhul võib kasutada poolikuid kive asetatud teineteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Oma katses määrasime me esmalt kuivade silikaattelliste survetugevuse ning seejärel 7 ööpäeva hiljem määrasime katsekehade survetugevused, mis olid veetnud 7 ööpäeva vees. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi Valem 4.3.4 abil.
väikesteks osadeks on noonius jagatud. 2.Spiraalpuur.Elemendid ja materjalid. Koosneb tööosast, kaelast, sabast ja käpast. Tööosa jaguneb lõikeosaks ja juhtosaks. Hambad on kujundatud kruvijoone järgi. Hammaste vahel kaks keerdsoont, mida mööda liigub laast ja jahutusvedelik. Valmistatakse terasest, külmlõiketerasest või kermistest (keha terasest) 3. Milliseid erinevaid pindu töödeldakse? Milliseid töötlemisviise kasut.? Silindriline, otspinnad (astmed, sise/välisooned), koonus (ava), soveldamine, koorimine, superfinis. 4. Kuidas saadakse mõõtetäpsus kruvikul? Kruviga jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Üks trrummli täipööre viib teda vanaskaalal edasi ühe jaotise võrra. (50 jaotist vastab trumlil 0,5mm, üks jaotis on 0,01 mm) 5. Tolerantsid ja istud, hälbed. Hälve- kõrvalekalle nimiläbimõõdust. Tolerants-
6 4894 5344 9,2 17,4 V4=2594,8cm3 V5=2613,2 cm3 V6= 2580,9cm3 Vee tihedus 1g/cm3 Keskmine veeimavus massi järgi 8,9% ja mahu järgi 17,0% 3. Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikehasi koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi 3
noonius jagatud. 2.Spiraalpuur.Elemendid ja materjalid. Koosneb tööosast, kaelast, sabast ja käpast. Tööosa jaguneb lõikeosaks ja juhtosaks. Hambad on kujundatud kruvijoone järgi. Hammaste vahel kaks keerdsoont, mida mööda liigub laast ja jahutusvedelik. Valmistatakse terasest, külmlõiketerasest või kermistest (keha terasest) 3. Milliseid erinevaid pindu töödeldakse? Milliseid töötlemisviise kasut.? Silindriline, otspinnad (astmed, sise/välisooned), koonus (ava), soveldamine, koorimine, superfinis. 4. Kuidas saadakse mõõtetäpsus kruvikul? Kruviga jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Üks trrummli täipööre viib teda vanaskaalal edasi ühe jaotise võrra. (50 jaotist vastab trumlil 0,5mm, üks jaotis on 0,01 mm) 5. Tolerantsid ja istud, hälbed. Hälve- kõrvalekalle nimiläbimõõdust
2 Valem 2.2: Wv = ((m1-m)/ v)/V * 100 , kus m1 proovikeha mass veega immutatult, [g]; m proovikeha mass kuivatatult, [g]; V kuiva proovikeha maht, [cm3]; v - vee tihedus, [g/cm3]. 3.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi 3 järgi.
m – proovikeha mass kuivatatult (g); V – kuiva proovikeha maht (cm3); ρv – vee tihedus (g/cm3). 4.3. Survetugevuse määramine. Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud silikaattellisest (õõnteta kivide puhul võib kasutada poolikuid kive asetatud teineteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Oma katses määrasime me esmalt kuivade silikaattelliste survetugevuse ning seejärel 7 ööpäeva hiljem määrasime katsekehade survetugevused, mis olid veetnud 7 ööpäeva vees. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valem abil:
h proovikeha kõrgus [mm] Näide: l = 20 [cm] b = 11,967 [cm] h = 8,850 [cm] Rp = (3 * 1283 * 20) / (2 * 11,8* 8,7²) = 43,1 [kgf/cm²] = 4,3 [N/mm²] 3.4 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi 8 järgi. Valem 6: S = b * c / 1000 S survepinna suurus [cm2] b survepinna laius [mm] c survepinna pikkus [mm] Näide:
mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi poolikute proovikehadega nii, et murtud otspinnad oleks vastassuundades. Enne katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundi jooksul peale katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse valemiga 4. Valem 4:
m – proovikeha mass kuivalt [g] V – kuiva proovikeha maht [cm³] 𝜌𝑣 – vee tihedus [g/cm³] Veeimavus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolme proovikeha katsetulemustest. Vaata Tabel 5.2.1. 4.3. Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed ning viga ei tohi olla üle 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud.
h proovikeha kõrgus [mm] Näide: l = 20,0 [cm] b = 11,9 [cm] h = 8,833 [cm] Rp = (3 * 1483,33 * 20,0) / (2 * 11,9 * 8,833²) = 47,93 [N/mm²] 2.4 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 [mm] ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi 8 järgi.
Tõõlaua tugilatt ei ole risti sa tasapinnaga. 2.Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade Toorik ei ole surutud tihedaltVastu tugilatti. suhtes. Töölaud ei ole horisontaalne. Saketas ei ole 2 Toorik ei ole taisnurkne külgede suhtes. risti töölaua pinnaga. Saehamba tüüp või teritus ei vasta 4. Tooriku otspinnad on rebestatud. ristisaagimisele. Saehambad on nürid. Suur ettenihke kiirus. Sae hammaste räsa on ebaühtlane. Saeketal on 5.Sügavad saekriimud. külgviskamine püsivuse kaotamise tõttu. Sae kinnitusseibide või saevõlli "viskamine".
plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud on punktkeevitus ja joonkeevitus. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. Selleks asetatakse ühendatavad detailid servadega ülestiku ja surutakse elektroodiga kokku. Joonkeevitusel saadakse pidev õmblus jadamisi asuvate ja üksteisega kattuvate punktidega. Sulatuspõkk Keevitamiseks kasutatakse ühefaasilist vahelduvvoolu. Toorikute otspinnad sulatatakse ja seejärel jämendatakse. Toorikud kinnitatakse keevitusmasina rakisesse, pingestatakse keevitustrafo ja lähendatakse toorikud aegamisi teineteisele. Toorikud puutuvad kokku üksikuis punktides, kus moodustuvad sulametalli sillad; need aurustuvad hetkeliselt. Toorikute edasisel lähendamisel aurustuvad uued sillad. Nii kuumenevad otspinnad sügavuseni ja moodustavad sula metalli kile. Jämendamiseks surutakse detailid kokku.
hiljem värviga reageerima hakata. Pilt 5. Värvi eemaldamine Pilt 6. Klaasi kaitsmine kuuma eest Pilt 7. Värvi/kiti eemaldamine 4. PUIDUTÖÖD 3.1. Puiduparanduste tegemine Teha valmis plomm, asetada see parandatavale kohale ja märkida plommi järgi väljapeiteldatav osa. Parandustükk teha kaldpinnaga nii saab parandustüki tihedalt avasse suruda ning see jääb ka vähem nähtav. Liimides puidu otspinnad, ei jää liimühendus tugev, ent kaldpinda saab hästi liimida. Parandustükid liimida niiskuskindla puiduliimiga B3. Kasutada pitskruve - liimitav pind peab olema surve all. Punnid nurgatappides peavad olema neljakandilised - ümarad punnid tulevad välja, kandiline punn ei tekita aknale sisse lüües pragusid. Punne ja aknaraame ei liimita, raamile annavad jäikuse täpsed tapid, punnid ja kitt. Kuni 5 mm praod võib pahteldada linaõlikitiga. NB
· Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele. · Suur ettenihkekiirus. 5. Sügavad saekriimud. · Sae hammaste räsa on ebaühtlane. Saekettal on külgviskamine püsivuse kaotuse tõttu.
Pulgad löödakse läbi kahe palgi umbes 20 sentimeetriste vahedega, pulgaauk tehakse pulga pikkusest 5 cm võrra sügavamad. Palkide jätkamisel kinnitatakse salapulkadega mõlemad palgi otsad. Tihti ei ole palgid piisavalt pikad, siis tuleb neid jätkata. Eri palgiread paigutatakse üksteise suhtes nihutatult, et vältida konstruktsiooni nõrgenemist. Seinas jätkatakse palgid sulundjätkuga, seejuures saetakse palgi otspinnad. Jätkamiseks peavad palgid olema kindlasti ühesuguse jämedusega. Alumine palgirida ankurdatakse vundamendi külge. Selleks lastakse vundamendist välja terasvardad, mille alumine ots 50...70 cm vundamendi sisse ulatub ja pealt konksu lüüakse. Alumisele seinapalgile mõõdetakse ankrute asukohad ja puuritakse nende kohal sisse augud. Ankruks võib kasutada ka latt rauda, mille ots on L-kujuliselt ära painutatud.
· Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele. · Suur ettenihkekiirus. 5. Sügavad saekriimud. · Sae hammaste räsa on ebaühtlane. Saekettal on külgviskamine püsivuse kaotuse tõttu. · Sae kinnitusseibide või saevõlli ,,viskamine"
konstruktsiooni. Lahtivõetavad seotised võimaldavad korduvalt kokku panna ja lahti võtta mööblit ja teisi puitkonstruktsioone. Jäigad lahtivõetavad seotised on tõmmitsad ja tüüblid. Sarniirsed lahtivõetavad seotised on hinged, kas statsionaarsed või mahavõetavad. 3.2.2. Puitdetailide ja koostude elemendid Detailid ja koostud võivad olla väga erineva kujuga, ka ühendites võivad nad asuda erinevalt. Igal prussikul või laual on väliskülg, sisekülg, servad, otspinnad ja kandid. Faas tehakse dekoratiivsel eesmärgil või kandi kaitsmiseks vigastuste eest. Poolümarkant tehakse samaks otstarbeks. Ümarkante kasutatakse kapiuste, pilastrite, servaliistude ja profiilina. Rihva -poolümar nõgus soon, mis on lõigatud detaili kanti või serva. Valts - saadakse täisnurkse astme lõikamisega detaili kanti. Võrdsete külgedega valtsi nimetatakse ka veerandiks. Valtsi väljaastuvat osa nimetatakse valtsi servaks.
vastuvõtlik mädanikele, seentele, putukate eluks. Pikselõhed- okste vahel Kuivamislõhed- tekib saematerjalile harilikult otspinnale, kui absoluutniiskus hakkab langema alla 30% ehk küllastunud niiskus e vabaniiskus lahkub. Vabaniiskus- niiskus, mis täidab rakud ja rakude vahelise ruumi. Aurub puidust kuivamisel kõige enne. Kui vabaniiskus puidust lahkunud hakkab lahkuma seotud niiskus e niiskus, mis asub raku seintes.See kutsub esile kahanemise. Kuna pealised kihid ja otspinnad kuivavad kiiremini kui seesmised siis tekib eri paigus eri kahanemiskonfitsent. Erinev kahanemiskonfitsent võib esile tuua kaardumise, kõmmeldumise, lõhenemise. Kuivamis lõhesid saab vältida ühtlustades välimist niiskust sisemisega, otspindadele liimida jõupaber, värvida või lubjata. 3.Termoplastne liim- saab sulatada kuumutamise teel taas üles (PVA). Termoaktiivne liim- ei saa peale kõvastumist kuumutamise teel uuesti üles sulatada (EPO). Pilet nr. 8 1.Okaspuud ja nende tunnused
N Vl N l · sobivusvõrrand (lisaseos Nt ja Nv vahel) tuleb: 2np = + T . EV AV ET AT 12.2.3.2. Pinguga liide Raami sisse paigutatakse raami avast võrra pikem varras (Joon. 12.10). Raami harud on sümmeetrilised, raami otspinnad on absoluutselt jäigad. PROBLEEM: Arvutada on vaja raami ja varda pikisisejõud Raamis ja vardas (Joon.12.10) mõjuvad vaid pikijõud N: · sisejõudude määramiseks tehakse mõtteline lõige ja koostatakse lõike tasakaaluvõrrandid; · tasakaaluvõrrandeid on üks, tundmatuid on kaks: NR (raami tõmbejõud) ja
Tähtsamad tehnilised puittooted Tabel 2 Tood Kirjeldus Kasutamine Liimitud saematerjal: a) Sõrmjätkatud (Finger Saematerjalitükke liimitakse otsakuti, ühendades omavahel kammipiide Seinakonstruktsioonideks; Joined Lumber) kujuliselt sälgutatud otspinnad, kuni saadakse vajalik saematerjali pikkus; liimpuidu ning liimplaadi valmistamiseks __________________________________________________________ _______________________
Tähtsamad tehnilised puittooted Tabel 2 Tood Kirjeldus Kasutamine Liimitud saematerjal: a) Sõrmjätkatud (Finger Saematerjalitükke liimitakse otsakuti, ühendades omavahel kammipiide Seinakonstruktsioonideks; Joined Lumber) kujuliselt sälgutatud otspinnad, kuni saadakse vajalik saematerjali pikkus; liimpuidu ning liimplaadi valmistamiseks __________________________________________________________ _______________________
· koormuse toimel varras pikeneb; · varda ristlõigetevahelised mahud deformeeruvad võrdselt (kõik mõttelised külgvaate risttahukad muutuvad ühepalju); · ristlõigetevahelised mahud deformeeruvad ühtlaselt (risttahukad jäävad risttahukateks); · iga ristlõike kõigi punktide normaaldeformatsioonid on võrdsed (deformeerunud risttahukate otspinnad on jäänud paralleelseteks algsete risttahukate otspindadega); · antud ristlõike kõigi punktide normaalpinged on (Hooke'i seaduse = E mõjudes) võrdsed (x = const üle iga ristlõikepinna A) Ristlõikepinnal jaotunud sisejõu (pikijõu) resultant: N = dA = A (see on pikijõu N staatiline seos) A
Suure töötlusvaru korral jagatakse siire mitmeks läbimiks. Läbim on siirde lõpetatud osa, mis koosneb tööriista ühekordsest siirdumisest tooriku suhtes, mille tulemusel muutuvad tooriku kuju, mõõtmed või pinnakaredus. Tehnoloogilised baasid. Paigaldusbaas on pind, mille järgi toorik kinnitatakse treipinki ning orienteeritakse treipingi ja lõiketera suhtes. Treimisel võivad paigaldusbaasideks olla tooriku välispinnad, sisepinnad, otspinnad või tsentriavad. Baasina võib üheaegselt kasutada ka kahte pinda. Näiteks tooriku kinnitamisel padrunisse ja tagatsentrisse on baaspinnad tooriku välispind ja tsentriava faasi koonuspind. Esimest paigaldusbaasi nimetatakse alg ehk mustbaasiks , selleks võib olla tooriku välispind. Paigaldusbaasi, mis kujunes musttöötlemisega ja mida kasutatakse tooriku kinnitamiseks edasise töötlemise tarvis, nimetatakse lõpp ehk puhasbaasiks. Eristatakse põhi ja abibaaspindu
· Tekkinud lõhed kulgevad radiaalsuunas, s.o. piki säsikiiri, sest need koosnevad nõrgematest rakkudest. · Lõhenemine on seda tugevam, mida paksem on materjali ja kiiremini kuivatatakse. · Kuna niiskus liigub puidus pikikiudu märksa kiiremini kui ristikiudu, siis kuivavad materjali otsad kiiremini kui ülejäänud osa. · See põhjustab lõhede tekkimist materjali otstesse. · Otsalõhed vältimiseks tuleb materjali otspinnad kuivamise ajal võõbata tõrva või õlivärviga. Puidu tihedus · Puidu tihedust iseloomustatakse erikaalu ja mahukaaluga. · Erimassi nim ühe mahuühiku puitaine kaalu. · Kuna kõik puiduliigid koosnevad ühest ja samast puitainest, siis on ka kõikide puiduliikide erimass üks väärtus miinus 1,54 Grcm3 . Kompakttihedus `1.5gcm3 · Mahumassi nim ühe mahuühiku puidu kaalu.
müürsepp paigaldab telliseid. Välisvoodri ja mineraalvatt- täidisega seina ladumisel kasutakse põhiliselt müürsepp Edgar Kanitsa soovitatud neljaliikmelist lüli (nn. nelikud). Lüli koosneb siin kahest 4....5. liigi ja kahest 2....3. liigi müürsepast. Välisvoodri ladumisel puhta vuugi alla annab müürsepp 1 mörti seinale ja tasandab selle sablooniga. Müürsepp 2 annab seinale moodultelliseid püstasendis ja katab telliste otspinnad mördikihiga. Müürsepp 3 paigaldab tellised tasandatud mördikihile, kusjuures tellistevahelise püstvuuki moodustab tellise otsale asetatud mört. Müürsepa 4 peamiseks tööks on vuukimine, vajaduse korral armatuuri paigaldamine ja kvaliteedi kontroll. Seina sisemise osa ladumisel annab müürsepp 1 mörti, müürsepp 2 telliseid ja müürsepp 3 laob sisemise pindrida. Müürsepp 4 paigaldab mineraalvatist matte, laob täidisrida ja kontrollib kvaliteeti.
Antud niiskust nim vabaks niiskuseks. Puidu kuivamisel aurub kõige enne vaba niiskus. Kuivamisel küllastuspunktis aga on vabaniiskus ära auranud ning hakab vabanema seotud niiskus. See tähendab, et rakud ja rakuseinad hakkavad kokku tõmbuma ja tekib kahanemine Tangensiaal suunaliselt (6...8% radiaalsuunas 4...6% pikkisuunas 0,1...0,3%). Enamasti aga kaasneb sellega erinevate paikade erinev kahanemine, sest puidu otspinnad ja pealmised kihid kuivavad kiiremini sisemistest. Erineva kahanemisega kaasnevad puidus sisepinged, mille tulemusel puit võib kaarduda, kõmmelduda, lõheneda. Mööblikuiv 6...10%, tislerikuiv 10...15%, liimimiskuiv 14%, hööveldamiskuiv 15...19%, õhkkuiv 15...23%. Et saematerjal vähem deformeeruks, tuleks teda ümarmaterjalist saagida radiaalselt. Kuivatada ja ladustada õigetes tingimustes ja õigete meetoditega.
o Salvestada fail nime alla Auto_Koost. Lisatakse nimelaiend .asm. 4.2 Nina lisamine a b joonis 4-5 o Vedada ,,Nina ,, tööväljale. Soovitav alt kuskile selle koha lähedusse, kuhu teda tahetakse paigutada. [joonis 4-5;b] ,,Nina" asetseb ,,Kere" suhtes lõpptulemusena õigel kohal kui otspinnad puutuvad kokku ja serva jooned asetsevad kohakuti. o Märgistada ,,Nina" tagumine külg ja siduda see ,,Kere" otsapinna külge [joonis 4-6;a] o Siduda nurga punktid [joonis 4-6;b] o Detailid asetsevad teineteise suhtes õigel kohal. [joonis 4-7;a] a b joonis 4-6
.. 15%. Pidevalt välisõhu käes seisva, vihma eest kaitstud puidu, suhteline õhuniiskus 80...90%, jaoks on sobiv puiduniiskus 14... 18%. Puidu kuivamisel ja kahanemisel käivad kaasas ka mitmesugused pahed, nagu pakatamine, kõmmeldumine, kaardumine jne. Ettevaatamatu ja kiire kuivatamisega võivad laudade/plankude otsad niiskuse intensiivse eemaldumise tõttu lõheneda ja see vähendab tunduvalt puidu väärtust. Otstarbekas on pärast palgi lahtisaagimist katta saematerjali otspinnad värviga, et vältida nende liiga kiiret kuivamist. Kahanemisel või paisumisel tekkivate sisepingete tagajärjel toimuvad puidus ruumilised muutused. Öeldakse, et ,,puit töötab", mis tähendab, et puutükk kahandab oma ruumala vastavalt niiskuse muutumisele. Selline muutus toimub erinevates puiduliikides isemoodi. Suuremad muutused toimuvad tavaliselt tihedamatel puuliikidel (tugevalt töötavad: pöök, pärn, keskmiselt saar, tamm, vaher; vähem mänd, lehis, kuusk).
uurimismenetlusi. Teatud siseehituse tunnuseid on võimalik hinnata ka väliste tunnuste kaudu. Näiteks udara kandeaparaadi tugevust ja verevarustust saab hinnata ka välise vaatluse teel. 25. Loomade mõõtmine ja tähtsamad mõõtmed Mõõtmine fikseerib looma välisvormid täpselt. mõõduvahenditeks on mõõtkepp, -sirkel ja lint. mõõtmisel on vajalik 2 punkti, milleks on tavaliselt liigest välispinnad ja luude otspinnad. nii mõõdetakse pikkus- ja laiusmõõtmete korral. kõrgusmõõtmed võetakse maapinnast teatud luulise pinnani. ümbermõõte on üksikud ja võetakse piirkonna peenemast kohast. loomi mõõdetakse tasasel ja kõval pinnal. loom peab seisma nii, et pea on normaalasendis ja keharaskus on jagunenud võrdselt neljale jalale. mõõtja peab liikuma aeglaselt ja kohtlema looma sõbralikult. kui loom on rahutu loomuga, tuleb tabada hetke, kui ta läbib normaalasendi. selleks peab
Tiiviku pööramisele avaldavad vastupanu nihkejõud, mis E > 15 MPa, pingejaotust, kus maksimaalsed kontaktpinged esinevad vundamendi tekivad tiiviku laiusega võrdse läbimõõduga silindri külgpinnal ja otspindadel. Voolavusarvu järgi on Eestis pinnased jaotatud järgmiselt: 1.- kva IL 0 , keskkoha all. Selline pingejaotus on saadud liivpinnasel asuva, eriti Silindri külgpind ja otspinnad võtab vastu kindla valemiga arvutatavad 2.poolkõva 0 < IL 0,25 , 3.sitke 0,25 < IL 0,50 , 4.poolpehme 0,50 < süvistamata vundamendi mudeli all. Savipinnasele toetuva talla puhul on 3
Kontrollimine: 1) TÜ vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt Ereegli nr 45/01 metoodikale. Kood 611. Kere/kabiini sisustus (interjöör) Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M 1 ja N1 kategooria sõiduki sisustus peab vastama Ereegli nr 21 või direktiivi 74/60/EMÜ nõuetele; 2) armatuurlaua kõikide jäikade osade ümardusraadiused peavad olema > = 19 mm, üle 9,5 mm väljaulatuvad nupud, lülitid jms otspinnad peavad olema vähemalt 2 cm 2 suurused ja vähemalt 2,5 mm ümardusraadiusega. Kõik sellised nupud peavad «uppuma» armatuurlauda 378 N (37,8 kgf) jõu toimel; 3) pedaalide asend peab vastama Ereeglile nr 35 (vt joonis 35); A. Kolme pedaali asend. Mõõtmed on antud tabelis 7. B. Kahe pedaali asend. Mõõtmed on antud tabelis 8. Joonis 35. Pedaalide asendid.
2 1 T ii v i k u s k e e m Silindri külgpind võtab vastu momendi d d 2h Mk = T = dh c u = d c u (5.17) 2 2 2 Eeldusel, et nihkepinge on otspindadel ühtlaselt jaotatud, asub nihkejõu resultant keskpunktist kaugusel 2/3 r ehk 1/3 d. Otspinnad võtavad sellisel juhul vastu momendi d 2 d d3 Mk = 2 cu = cu (5.18) 4 3 6 Avaldades valemite (5.17) ja (5.18) summast dreenimata nihketugevuse, saame
annaabi.ee 
