aastal sai Minnesota territooriumi staatuse. Rohkest indiaanisõdade lahingutest oli veriseim 1862. aastal toimunud Woods Lake'i lahing, kus Väikese Varese juhitud siuu indiaanlased kaotasid langenutena 400 sõjameest. 38 alla andnud indiaanlast mõrvati. Nimi Minnesota osariik sai nime Minnesota jõe järgi. Dakota sõna mnishota tähendab tõlkes 'pilvine piimjas vesi'. Hüüdnimed Minnesotat nimetatakse ka 10 000 järve maaks ja Hulguste osariigiks (The Gopher State) paljude preeriahulkurite pärast, samuti Leiva ja Või osariigiks (The Bread and Butter State), sest toodab ekstensiivselt nisu ja toiduaineid. Moto L'Etoile du Nord 'Põhjatäht Põhjanael'. Laul ,,Hail! Minnesota!"(,,Elagu Minnesota",1945). 1 Osariigiks saamise aeg 11. mai 1858. (32. osariik). Lipp Sinise riidelaia keskel osariigi pitsati kujutis, mida ümbritsevad aastaarvud 1815
1619. Aastal sai Virginia koloonia omavalitsuse, mis oli Uus-Inglismaal esimeseks demokraatlikuks rahvaesinduseks. Aastast 1763 oli Virginia Põhja-Ameerika kolooniate iseseisvusliikumise kants. 15. Mail 1776. Aastal kuulutas Virginia end iseseisvaks. Yorktownis leidis 1781. A. Aset Ameerika Iseseisvussõja otsustav lahing. Kodusõja ajal (1861-1865) oli Virginia lõunaosariikide konföderatsiooni keskus ja ka peamine lahingutanner. 1863. Aastal eraldus Lääne-Virginia omaette osariigiks. Nimi: Virginia sai oma nime Inglise kuninganna Elizabeth I auks, keda nimetati Virgin Queen'iks 'neitsikuningannaks'. Hüüdnimed: Virginia kõige varasem hüüdnimi on The Old Dominion 'vana dominioon'. 1663. Aastal koondas Inglise kuningas Charles II Virginia väed oma egiidi alla ja liitis koloonia Prantsusmaal, Iirimaal ja Sotimaal asunud dominioonidega. Virginia kohta on sageli kasutatud ja nimetust The Cavalier State nende varaste asunike pärast, kes olid inglismaale
India tänapäeval Autor: Mari-Liis Kiis Asukoht Lõuna-Aasia Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel Naaberriigid on Pakistan, Hiina, Nepal, Bhutan ja Bangladesh Asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes Üldine informatsioon India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks Rahvaarv 1,21 miljardit Pindala 3,3 miljonit km² Pealinn on Delhi Ametlikud keeled- inglise ja hindi Usk- hinduism Hinduism Väliselton mõjutanud budism, dzanism Peasuunad- višnuism, šaktism, šivaism Hindu võib kummardada mitut jumalat Kohanev ja salliv usund Usk karmasse ja hingede rändamisse Mokša Tavad ja kombed Templite külastamisel võetakse jalanõud jalast ära
asula San Juani Pueblo ning 1610. aastal Chama jõe äärde Villa Real de Sante Fe, püha usu kuningliku linna. Mehhiko iseseisvumise järel läks New Mexico ala 1821. aastal Mehhiko alluvusse. USA Mehhiko sõja järel sai New Mexico territoorium Guadalupe Hidalgo rahulepinguga (1848) USA omandiks. 1850. aastal moodustati New Mexico territoorium. NEW MEXICO ASUKOHT New Mexico asub Ameerika Ühendriikides. NEW MEXICo Osariigiks saamise aeg: 6. jaanuar 1912. (47. osariik) Rahvuslind: jooksurkägu. Rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia. Rahvuspuu: kolorado pähklimänd. Rahvusloom: New Mexico baribal. Rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell. Vääriskivi: türkiis. Pindala: 314 926 km2 Kõrgeim koht: Wheeler Peak, 4011 m üle merepinna. BARIBAL JOOKSURKÄGU KOLORADO PÄHKLIMÄND TÄÄKLIILIA Madalaim koht: Red Bluff Reservation, 866 m üle merepinna. Suuremad jõed: Rio Grande, San Juan, Pecos, Canadian.
USA sünd Kas usa iseseisvumine oli maailma jaoks oluline? Kristi Heinaste 12C 17.Sajand 17.sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas paljudel riikidel kolooniad; sellega kaasnes omavaheline konkurents, peale jäid inglased ja prantslased 1626.a rajasid hollandlased Põhja-Ameerika suurima linna New Yorgi, kuid ka see vallutati hiljem inglaste poolt 1763.aastal kaotasid prantslased oma viimased asumaad Seitsmeaastase sõja (1756- 1763) tagajärjel 18.sajand 18.sajandi keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat, igal esinduskogu ja omavalitsus Põhjapoolseid kolooniaid iseloomustas farmerlik põllumajandus, kus farmer haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd, kudus riiet, ehitas jne Lõunapoolsete asumaade majanduse aluseks olid hiigelsuured puuvilla...
MEHHIKO MUUSIKA RAIMOND VOOL, KRISTEL KALDRA, MARIA RANNAVÄLI, OTTO KARL NÄRSKA FAKTID RIIGI KOHTA · Rahvaarv on u 112 500 000 elaniku · Pealinn on Mexico City · Jaguneb 32 osariigiks · President on Enrique Peña Nieto · Pindala on 1 973 000 km² · Asub Põhja-Ameerikas MEHHIKO MUUSIKA · Väga palju erinevaid stiile mida on mõjutanud Euroopa muusika · Kõige populaarsemad on Corrido ja Ranchera RANCHERA · Traditsiooniline muusika liik mida esitatakase kitarriga · Taktimõõt on 2/4, 3/3 või 4/4 · Tempo on umbes sama kiire kui polka · Räägivad armastusest, kodumaast või loodusest · https://www.youtube.com/watch?v=fgLjjfJ8Ktc CORRIDO
Pariisi rahu(1763) tulemusena andsid prantslased kontrolli Ohio ja Loode-Ameerika üle inglaste kätte. Varsti andsid inglased välja seaduse, mis keelas ameeriklaste kolooniatel Ohiosse oma asunduste rajamise. Inglise kontroll aja üle kadus Ameerika kodusõjaga. Ohio jõest põhjapoolsemad osariigid olid vabad riigid(seal puudus orjandus) ja lõunapoolsed riigid olid orjanduslikud osriigid. Esimestele kolooniatele pandi alus Martietta linna loomisega. Enne seda, kui Ohio valmistus osariigiks saama loodi Ohio arvelt Indiana, vähendades Ohio ala umbes tänapäeva osariigi suuruseni. 19 veebruaril 1803 allkirjastas T. Jefferson alla seadusele, millega Ohio tunnistati 17-daks osariigiks. Ohio osariigis on sündinud seitse Ameerika Ühendriikide presidenti. Hetkel on Ohio pealinn Columbus. 5 GEOGRAAFIA Ohio on tõestanud, et ta on rikkalite maavaradega ja asub hea koha peal. Seal on väga hästi arenenud teedesüsteem
olema algupärane Kerepakupai Merú, mitte avastaja järgi pandud nimi Venezuela asub Lõuna Ameerika põhjaosas. Naaberriigid on idast Guyana ja Brasiilia, lõunast Brasiilia, läänest Colombia, kirderanniku lähedal on Trinidad ja Tobago. Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Riigi pealinn: Caracas. Riigikord: föderaalne vabariik. Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja liidusõltkondadeks. Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik. Kirdeosas on kõrge Andide mäestik, kus kõrgemad tipud ulatuvad üle 5000 m. Kõige kõrgem mäetipp on Pico Bolivar (La Columna) 5007 m üle merepinna. Andidest veel kirdepoole on Maracaibo madalik. Venezuela kesk ja- idaosas on Guajaana mägismaa. Nende kahe mägedesüsteemi vahele jäävad ulatuslikud tasased rohumaad ljaanod. Riigi lõunaossa jääb Amazonase madalik.
Nigeeria Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Ta on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal ja on maailma üks suurimaid naftaeksportijaid. Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Ta pealinn on alates 1992. aastast Abuja, kuigi suurim linn Nigeerias on endiselt Lagos. Abuja asub peaaegu riigi keskel, Nigeri ja Benue jõe ühinemiskohast vahetult põhja pool. Nigeerias kõneletakse peamiselt inglise ja hausa keelt. Nigeeria riigikord on unitaarne vabariik. Pärast 1985. aasta sõjaväelist riigipööret juhib riiki Valitsev Sõjanõukogu. Valitseva Sõjanõukogu esimees ehk president on ka relvajõudude ülemjuhataja
Föderatiivne vabariik piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Pinnamoelt jaotatakse India kolmeks piirkonnaks: põhjas Himaalaja ja Karakorami mäestik ja lõunanõlval Kashmiri org, kesk- ja lõunaosas Dekkani kiltmaa, mida ääristavad Lääne- ja Ida-Ghatid ning Himaalaja ja kiltmaa vahel paiknev Induse-Gangese madalik, kus voolavad riigi kaks suurimat jõge Ganges ja Indus. India pealinn on New Delhi. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinna territooriumiks. Pratibha Devisingh Patil on India jurist ja poliitik, alates 25. juulist 2007 India president. Ta valiti presidendiks 19. juulil. Ta on esimene naine India presidendi ametikohal. Enne seda oli ta Rajasthani kuberner. Kliima on Indias troopiline, mussoontuuled toovad riigi ookeanilt suvel kaasa vihma. Vihma sajab palju ka India kirdeosas, seal asub maailma sademerohkeimaid linnu Cherrapunji. India
erinevaid võimalusi. Venetsueelas saab matkata nii rahvusparkide kergetel ja korralikult tähistatud radadel, kui ka metsikus dzunglis. Hulgaliselt on võimalusi nii seiklusspordiga tegelemiseks, kui ka rannapuhkuseks. Lisaks loodusele tasuks tutvuda ka indiaanlaste traditsiooniliste küladega. Riigi kõrgeim tipp on 5007 m kõrgune Bolivar. Atlandi rannikul asub lai soostunud Orinoco delta. Majandus Suurim majandusharu: nafta Nafta on 80% ekspordituludest Haldusjaotus Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja liidusõltkondadeks. Amazonas · Anzoátegui · Apure · Aragua · Barinas · Bolívar · Carabobo · Cojedes · Delta Amacuro · Falcón · Guárico · Lara · Pealinnaringkond · Liidusõltkonnad · Mérida · Miranda · Monagas · Nueva Esparta · Portuguesa · Sucre · Zulia · Táchira · Trujillo · Vargas · Yaracuy Iseseisvumine Seni Hispaania kolooniaks olnud Venetsueela kuulutas end esmakordselt iseseisvaks 1811. aastal
kolooniate iseseisvust. Kui kuningas poleks neid mässajateks nimetanud ja ähvardanud kolooniate juhid üles puua, poleks sõda toimunudki. 8. Nimeta USA algsed osariigid. Iseseisvusdeklaratsiooniga liitusid kolmteist osariiki: Georgia, Põhja-Carolina, Lõuna- Carolina, Massachusetts, Maryland, Virginia, Pennsylvania, Delaware, New York, New Jersey, New Hampshire, Rhode Island ja Connecticut. Esimene neist oli Delaware, mida seetõttu nimetatakse ka Esimeseks Osariigiks. 9. Nimeta USA tuntumat ühiskonna tegelased (18. saj) Kveeker William Penn, kehtestas koloonia territooriumil erilise põhiseaduse, "püha eksperiment." George Washington- Virginia plantaator, kelles sai regulaararmee ülemjuhatajaks. 10. Millised alad liideti USA-ga aastatel 1783-1864? Oregoni piirkond- 1846, Louisiana ostutehingu piirkond-1803, Florida- 1819, Mehhiko- 1822, California jt Mehhikolt saadud alad 1848,
Oríl-èdè Olómìnira ÀpapNaìjírìà 2009 Joonis 1. Nigeeria kaart Allikas: http://www.nema.gov.ng/images nigeria.gif / Nigeeria lühend on NG. Riigi pindala on 923,768 km2. Rahvaarv on 154,729,000 inimest. Riigi pealinn on Abuja, mis asub riigi keskel. Nigeeria on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal. Ametlikeks riigikeelteks on Inglise, Hausa, Igbo ja Yoruba keeled. Riigi rahaühikuks on Nigeeria naira. Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Nigeeria osariigid on Abia osariik, Adamawa osariik, Akwa Ibomi osariik, Anambra osariik, Bauchi osariik, Bayelsa osariik, Benue osariik, Borno osariik, Cross Riveri osariik, Delta osariik, Ebonyi osariik, Edo osariik, Ekiti osariik, Enugu osariik, Gombe osariik, Imo osariik, Jigawa osariik, Kaduna osariik, Kano osariik, Katsina osariik, Kebbi osariik, Kogi osariik, Kwara osariik, Lagose osariik, Nassarawa osariik, Nigeri osariik, Oguni
on rahvaarvult ka väga suur riik. Lähemalt hakkan rääkima Nigeeriast edasisetel lehtedel. Ise ma Nigeerias ei sooviks elada, kuna elutingimused ei ole just kõige paremad, vähemalt see on minupoolne arvamus. 1. RIIGI PAIKNEMINE · Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Ta piirneb Benini, Nigeri, Tsaadi ja Kameruniga. · Nigeeria on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal. · Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinnaalaks. · Riigi pealinn on Abuja. · Riigi pindala on 923 768 km². http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:LocationNigeria.svg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Nigeeria_osariigid.png 2. NIGEERIA RIIGI LIPP Nigeeria lipp on Nigeeria Liitvabariigi riigilipp. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Nigeria.svg 3. RIIGIKORD, RAHA JA KEEL Riigikord:
Iseseivus 15. august 1947 Ajavöönd maailmaaeg +5.30 Valdavad religioonid 80% hinduism 14% moslemid 2.4% kristlased 2% sikhid 0.7% budistid 0.5% dzainistid 0.4% muu Hindu naine Valitsus Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik Riigis kehtib mitmeparteiline vabade valitsemiste süsteem Indias tegutseb kahekojaline parlament India jaguneb 28 osariigiks , mida juhib presidendi poolt 5 aastaks ametisse määratud kuberner Kõige kõrgemat poliitilist võimu omab peaminister Rahvastik Paljude maailma demograafide hinnangul möödub India viiekümne aasta pärast rahvaarvult Hiinast ning temast saab suurima elanike arvuga riik maailmas Sündimus : 24 Suremus : 8 Imikusuremus :58 Lapsi naise kohta : 2,9 last (u 3 last) Keskmine eluiga : naised 63 eluaastat, mehed 62 eluaastat
Taimestik,loomastik,rahvastik,keel 4 Kastikord 5 Andmed 6 Kasutatud kirjanuds 7 Sissejuhatus India Vabariik on Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks , 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju.
Nigeeria Liitvabariik 20. ja 21. sajandil Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Ta piirneb Benini, Nigeri, Tsaadi ja Kameruniga.Ta on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal ja on maailma üks suurimaid naftaeksportijaid. Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Ta pealinn on alates 1992. aastast Abuja, kuigi suurim linn Nigeerias on endiselt Lagos. Abuja asub peaaegu riigi keskel, Nigeri ja Benue jõe ühinemiskohast vahetult põhja pool. Nigeerias kõneletakse peamiselt inglise ja hausa keelt. Nigeeria riigikord on unitaarne vabariik. Pärast 1985. aasta sõjaväelist riigipööret juhib riiki Valitsev Sõjanõukogu. Valitseva Sõjanõukogu esimees ehk
Elanikke Caracases: 3,140,076 (2005) Rahvastiku tihedus Caracases: 1,697/km² President: Hugo Chavez Pindala: 916,445 km² Rahvaarv: 27,730,469 (juuli 2007) Rahvastiku tihedus: 27in/km2 Iseseisvus: 5.juuli 1811 Rahaühik:Bolivar Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna- Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. HALDUSJAOTUS: Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. · Amazonas · Anzoátegui · Apure · Aragua · Barinas · Bolívar · Carabobo · Cojedes · Delta Amacuro · Falcón · Guárico · Lara · Pealinnaringkond · Liidusõltkonnad · Mérida · Miranda · Monagas · Nueva Esparta · Portuguesa · Sucre · Zulia · Táchira · Trujillo · Vargas · Yaracuy SÜMBOOLIKA:
Tänu selle muutus Texase probleem ka USA omaks ja Texas võeti uniooni liikmeks.USA ja Mehhiko vaheline rahu sõlmiti 2.veebruar 1948.Sellega kaasa said nad hiigelsuure maa-ala,mille üks osa oli Texas. Texas Pealinn on Austin, selle nime sai ta Stephen Austini järgi.Texasel on mitmeid erinevaid hüüdnimesid - Üksiku tähe osariik , Loomaliha osariik ja ka Lipu osariik .Kuulsamad laulud sealkandist on ,,Texas,meie Texas`` ja ,,Bluebonnets``.Osariigiks sai 29.detsembril 1845. aastal toona oli ta 28.osariik. Lipp on siis vardapoolses osas üksiku valge viieharulise tähega vertikaalne sinine riidelaid,lipu ülejäänud osa moodustavad valge ja punane horisontaallaid.Osariigi vapp näeb siis välja selline , viieharulist tähte ümbritsevad oliivi- ja tammeoksavanikud,ümber selle sõnad THE STATE OF TEXAS ehk siis `Texase osariik`.Lind on pilalind juba aastast 1927ja lill lupiin ehk hundiuba,aastast 1901
Venezuela iseseisvus 5. juuli 1811. Hetkel käibel olev rahaühik on bolivar. Joonis 1. Venezuela riigikaart. Allikas: http://geology.com/world/venezuela-satellite- image.shtml Riigi suurim majandusharu on naftatööstus. Nafrtamaardlad paiknevad Maracaibo järve ja Venezuela lahe all. Nafta ja naftatooted moodustavad 80% riigi ekspordituludest. Eksporditakse ka boksiiti, alumiiniumi, terast ja põllumajandussaadusi. Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. Osariigid: Amazonas, Anzoátegui, Apure, Aragua, Barinas, Bolívar, Carabobo, Cojedes, Delta Amacuro, Falcón, Guárico, Lara, Pealinnaringkond, Liidusõltkonnad, Mérida, Miranda, Monagas, Nueva Esparta, Portuguesa, Sucre, Zulia, Táchira, Trujillo, Vargas, Yaracuy Joonis2. Venezuela osariigid. Andmed: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Venezuela_politica_copy.png Joonis 3. Venezuela lipp Allikas: http://et.wikipedia
valmis Wyomingi läbid Union Pacific Railroad'i raudteelõik. 1869. aastal anti Wyomingis esimesena USA-s naistele valimisõigus. 1892. aastal peeti Johnsoni maakonnas suurmaaomanike ja väikefarmerite vahel Veise sõda(Cattle war) Nimi: Wyoming tuleneb delavaaride sõnast mecheweami-ing, mis tähendab 'suurte korterite juures'. Hüüdnimed: The Equaliti State 'võrdõiguslikkuse osariik', Big Wyoming 'suur Wyoming' ja Cowboy State 'kauboiosariik' .Moto: Equal Rights 'Võrdsed õigused.' Osariigiks saamise aeg: 10. juuli 1890 Pealinn: Cheyenne Lipp : Vapp: Lind: lääne-niidutrupiaal Puu: kallaspappel Vääriskivi: nefriit 2 Pindala: 253 325 km Pinnamood: Osariigi alast hõlmavad suurema osa Kaljumäestiku ahelikud Big horn, Teton, Wind River ja nendevahelised kuivad alad. Wyomingi idaosa ulatub Suurtasandikule. Osariiki läbib Põhja-Ameerika mandri veelahe, kust algavad Missouri lähtejõed, palju on järvi. Tihti on maavärinaid, eriti lääneosas.
[1] 11. Turism Alates 1970. aastatest on Austraalia turisminäitajad pidevalt tõusnud. 2003. aastal külastas riiki 4,35 miljonit turisti. Külastajate peamised sihtkohad on lisaks Sydneyle ka aborigeenide püha mägi Uluru ja Kakadu-rahvuspark. [1] 6 Kokkuvõte Enda referaadis sain väga palju uut ja huvitavat teada Austraalia kohta. Sain teada, et Austraalia jaguneb mitmeks eraldi osariigiks, veekogud on põhiliselt kuivas ja tasase pinnamoega siseosas. Sain veel teada, et väga palju rahvast on sisserännanud Austraaliasse ning veel sain teada, et 2003. aastast on hakatud Austraaliat üha enam külastama turistid. Tänu oma referaadile sain ma veel palju ja huvitavat teada Austraalia kohta, mida ma alguses ei teadnudki. 7 Kasutatud kirjandus [1] http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia Lisad · Lisa 1
Bhrat Ganarjya Riigi lühend (kolmetäheline ISO) on IND. Joonis 1. India Vabariigi poliitiline kaart India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Osariigid ja territooriumid India jaguneb 28 osariigiks (states), 6 liiduterritooriumiks (union territories; tähistatud märgiga *) ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks: · Andamanid ja Nicobarid * · Andhra Pradesh · Arunachal Pradesh · Assam · Bihar · Chandigarh * · Chhattisgarh · Dadra ja Nagar Haveli * · Daman ja Diu * · Delhi · Goa · Gujarat · Haryana · Himachal Pradesh · Jammu ja Kashmir · Jharkhand · Karnataka · Kerala
keelt: hindi, urdu, sanskriti, sindi, bengali, marathi, gudzarati, orija, pandazaabi, assami, kasmiiri, malaialami, konkani ja ladaki keel, lisaks kanada, tamili ja telugu ning inglise keel ühiste ametlike keeltena. Igapäevakasutuses on hinnanguliselt 850 keelt. Ametlik riigikeel on hindi, kuid seda räägib alla poole elanikkonnast ning valitsuses ja ametiasutustes laialt kasutatavat keelt valdab vaid 5% inimestest, enamasti lõunas ning suuremates linnades. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Territoorium moodustab teemandikujulise alamkontinendi, mis ulatub üle 3000km Kasniiri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India ookeani ääres. Idast läände katab India samuti ligikaudu 3000km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni Araabia mere ääres. India maastiku moodustavad nii Kõrg-Himaalaja lumised
idaservalada Ida-Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. India on kiire majanduskasvuga, kuid väga ebaühtlaselt arenev suurriik. Elanike arvu poolest teine riik maailmas. Kui India ei suuda saavutada globaalselt tähtsa riigi rolli, siis vähemalt Aasias on ta suure mõjuvõimuga riik. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. 5 Külaelu Enamasti elatakse tihedates sumbkülades ja teenitakse elatist põlluharimisega. Üksnes Indias elab rohkem kui 70 % rahvastikust umbes 500 000 külas, mis on laiali üle kogu riigi. Mõnes külas on vaid pisikesed majakobarad, teistes jälle aga elab tuhandeid inimesi. Enamik peresid on elanud samas külas pikki aastaid, andes põlvest põlve edasi teadmisi ja oskusi.
........................................................................... 7 2 Sissejuhatus India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. See riik on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Üks suuremaid huviväärsusi on haudehitis Tadz
Tsivilisatsioonide kokkupõrge. Lk 322j 5 Samas. Lk 323. 6 Yaacov Shimoni. Political Dictionary of The Arab World, New York,1987.Lk. 461. 2 nimetati ametlikult islamivabariigiks. Kodusõda ja riigipöörded jätkusid, kuni võimule sai järjekordne hunta eesotsas kindral Omar Hassan Ahmed al-Bashiriga (1989). 1991.a. kehtestas seesama valitsus föderatiivse riigikorra, millega maa jagati viieks osariigiks, kuid kodusõda see ei lõpetanud, kuna valitsus oli ikkagi islamistlik (nagu ka kõik eelmised) ja üritas sundida lõunasudaanlasi islamistlikule riigivõimule alluma. Alles 1997.a. sõlmiti Lõuna mässulistega rahuleping, kui nad olid valitsusvägedele sõjaliselt alla jäänud. Täielikult pole kodusõda lakanud tänapäevani, on vaid üksikud vaheajad, mil valitsus on saavutanud ülekaalu.7 Kogu konflikti olemus, mis kutsub esile pidevaid kodusõdu ja riigipöördeid, on
lill lootuse lill rahvuslaul Vande Mataram puu Banyani puu kalender - saka puuvili mango emblem sarnath lõvi linn lipp trikoloriit India riigilipp India riigiembleem Haldusjaotus Indial on maismapiir Bangladeshi,Myanmari,Hiina,Bhutani,Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks ja 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Osariigid: Liiduterritooriumid: 1.Andhra Pradesh 15.Maharashtra a.Andaman ja Nicobar 2.Arunachal Pradesh 16.Manipur b.Chandigarh 3.Assam 17.Meghalaya c.Dadra ja Nagar Haveli 4.Bihar 18.Mizoram d.Daman ja Diu 5
Caracas, mis on ühtlasi Venezuela suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust. Linn koosneb viiest omavalitsusest, millest neli (Baruta, Chacao, el Hatillo ja Sucre) asuvad Miranda osariigis ja viies, Libertador, moodustab Liiduringkonna. Venezuela pindala on 912 050 km². Rahaühikuks on bolivar. Riigihümniks on Gloria al bravo pueblo. Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. Valitsevateks uskudeks on: rooma katoliku 96%, protestandid 2%, muud 2% (2, 3) Presidendiks on Huga Chavez sündis 28. juulil 1954. Ta on olnud Venezuela president alates 1999. aastast. Ta on endine sõjaväelane ja vasakpopulist, kes on võitnud Venezuela rahva vaesunud enamiku poolehoiu ja pälvinud suure osa kesk- ja ülemklassi vaenuliku suhtumise. Hugo Chávez lõpetas 5. juulil 1975 Venezuela
York ja New Jersey(keskkolooniad); Maryland, Virginia, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina ja Georgia(lõunaosariigid). Virginiat esindas kongressil George Washington (1732-1799) tulevane USA 1. president. Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni- see dokument lõi uue riigi. Põhiautor oli Virginiast pärit Thomas Jefferson (1743-1826). Üldse allkirjastas selle 56 inimest, esimesena kiitis deklaratsiooni heaks Delaware, seepärast peetakse just seda osariiki USA 1. osariigiks. Assotsiatsioon see dokument kutsus boikoteerima Inglismaa kaupu ja seda juhul, kui Inglismaa ei tühista kolooniate arengut piiravaid seadusi ja ei pehmenda oma finants-majanduspoliitikat Põhja-Ameerika asumaade suhtes. Iseseisvusdeklaratsioonis kuulutasid 13 kolooniat end sõltumatuteks ja teatasid, et on sõjas Suurbritanniaga. Oma tegevust õigustasid nad sellega, et Suurbritannia valitseb halvasti, et riik on kuningas
India Üldine info pealinn - New Delhi pindala - 3 287 580 km2 riigikeel ( ed ) - hindi, inglise rahvaarv - 1 175 240 000 (2010) rahvastiku tihedus - 357,5 in/km2 riigikord parlamenteerne vabariik president Pratibha Patil peaminister Manmohan Singh iseseivsus 15. august 1947 rahaühik ruupia ( NR ) ajavöönd maailmaaeg 5.30 telefoni kood - 91 Osariigid, rahvastik Osariigid ja territoorjumid - India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritoorjumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritoorjumiks . Rahvastik - India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal.India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. India ja sealsed inimesed
SEAL OF THE STATE OF ALASKA `Alaska osariigi pitsat'. Lind: 3 rabapüü (Lagopus lagopus alascensis Swarth; 1995). Lill: meelespea (Myosotis Alpestris Schmidt Boraginaceae; 1949). Imetaja: grööni vaal (Balaena mysticetus; 1983). Kala: idalõhe (Oncorhynchus tsawytscha; 1963). Mineraal: kuld (1968) .Kalliskivi: nefriit (1986). Spordiala: koerarakendisõit (1972). Moto: North to the future `Põhja poole tulevikku'. 1.4 Osariigiks saamise aeg: 3. jaanuar 1959 (49. osariik). 1.5 Geograafilised eripärad: Pindala: 1 530 699 km koos Aleuutide ja Alexanderi saarestikuga (1. koht). Pinnamood: Poolsaart läbib vulkaaniline Aleuudi ahelik, mis edelas jätkub Aleuudi saarestikuna. Põhja-Ameerika kõrgeim mäetipp McKinley asub Kordiljeeride kõrgemas osas Alaska ahelikus. Keskosas asub Yukoni platoo. Domineerib mäetundra. Põhjaosas on Brooksi mäeahelik. Kõrgeim
" Venemaa Ajutine Valitsus, eestlased olid saanud oma algsed tahtmised autonoomia, piiratud, kuid siiski. Kubermangu komissaariks Jaan Poska, esimest korda eestlane nii kõrgel kohal. Nõuandvaks organiks kõrvale Maapäev (baltisaksa organ). Jüri Vilmsi eestvedamisel deklaratsioon, mis saadeti Ajutisele Valitsusele, ettepanek kogu Venemaa reorganiseerimisele demokraatilik vabariik, mood föderalismi alusel ja Eesti muutuks võrdõiguslikuks osariigiks. Vene keskvalitsuse juurde eriline rahvusasjade rahvaasjadekomissariaat. Mõni kuud hiljem moodustatigi, kuid siis oli eesotsas J.Stalin ja võimul bolsevikud. Augusti lõpul tuli idee, et ehk peaks hoopis lahku lööma. Miks siis? Algas kaos saksalsed pealetungile, majanduslik kriis. Peale Oktoobripööret oli juba kõigil selge, et peab iseseisvust taotlema. Miks bolsevike võimuletulek kõik lootused lõpetas? Hea
ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa Iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja isesisvateks riikideks. Alates 20. sajandi keskpaigast on USA-st saanud majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. 2.Riik. Haldusjaotus Ameerika Ühendriikide osariigid Ameerika ühendriigid jaotatakse 50 osariigiks ja üheks ringkonnaks (Columbia ringkond). 1 Osariik Kood Pindala, km² Pealinn 2 Alabama AL 133950 Montgomery Alaska AK 1522595 Juneau Arizona AZ 295275 Phoenix Arkansas AR 137741 Little Rock California CA 410895 Sacramento
reisimisest. Ameerika Ühendriigid on esimene riik ajaloos, mille riigipeaks sai president. Praegune president on Barack Obama, kes on 44. USA president. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Ameerika Ühendriikidest. Selleks, et töö eesmärki saavutada kirjeldan Ameerika Ühendriikide ajalugu, riigikorda, loodust, rahvastiku ja sümboolikat. Ameerika Ühendriikide lühend on USA, mis tuleneb ingliskeelsest sõnas the United States of America. Ameerika jaguneb 50 osariigiks, mille pealinnaks on Washington, D.C. (the District of Columbia). USA on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas, Hawaii osariik Vaikses ookeanis ja USA Alaska osariik Põhja-Ameerika mandri looseosas. Ameerika Ühendriikidel on värvikas ajalugu. Alates 20. sajandist on
ja munad) ning kasvatatakse teravilja, suhkrupeeti ning kartulit. Oluline koht on ka Lätit läbiva Venemaa transiidi teenindamine. SKT-st annab põllumajandus 4%, tööstus 22% ja teenindus 74% (2005). India India Vabariik asub Lõuna-Aasias India ookeani ja Himaalaja mäestiku vahel. Piir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga. Pindala 3 287 263 km2 ja elanikke 1 129 667 500 (2007). Pealinn on New Delhi, India on jagatud 28 osariigiks ja 7 territooriumiks. Riigikeeled on hindi ja inglise keeled, rahaühik india ruupia. India on Rahvaste Ühendusse kuuluv parlamentaarne föderatiivne vabariik. Riigipeaks on tseremoniaalse osaga president, kelle valib 5 aastakse valijameeste kolleegium. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis jagune Osariikide Koda ja Rahvakoda. Seaduseelnõusid algatab Rahvakoda, kuid nende jõustumiseks on vajalik mõlema koja heakskiit
Eesti Bolsevikud lähtusid riigi väljasuremise marksistlikust seisukohast proletariaadi diktatuuri tingimustes, mistõttu lükkasid Eesti riigi sotsialistliku vabariigina kehtestamise kõrvale. Nende arvamuse kohaselt oli imperialismi perioodil väikeriikide moodustamine regress, katse ajalooratast tagasi pöörata. Tegelikkuses oli see tööliste petmine. Eesti bolsevikud olid Nõukogude Venemaa Föderaalriigiks muutmise vastu, mille autonoomseks osaks (osariigiks) Eesti oleks olnud. Nende arvamuse kohaselt pidi Eestil olema autonoomia ühtsete konstitutsiooniliste normidega ühtse riigi koosseisus. Eesti peab olema just Venemaa Sotsialistliku Vabariigi autonoomne osa. Eesti Bolsevikud kartsid, kas mitte Eesti riigi väljakuulutamine, ehkki sotsialistliku vabariigina, ei kutsu esile negatiivset reaktsiooni Vene armee revolutsiooniliste soldatite ja madruste hulgas, kelle arv oli Eestis 1917. aasta sügisel kasvanud 200 000ni. (T. Karjahärm, A
3.-4. juunil Rahvuskongress - need samad eesti saadikud, kes eelmisel päeval osalised Rahvakongressil. Rahvameeleolude tabamise ja fikseerimise siht. Arutleti kõikvõimalikke probleeme - kirikureformi, kohtureformi, haridusküsimusi. Võeti vastu otsused, millest Maanõukogu hiljem üritas juhinduda. Kõige suuremat tähelepanu pälvis Jüri Vilmsi ettekanne - kui seni oli räägitud autonoomist, siis tema kõnes tuli mõte, et Eestist peaks saama võrdõiguslik osariigiks. See kiideti heaks, vormistati vastav resolutsioon ja Eesti oli saanud endale uue riigipoliitilise eesmärgi. Selleks, et Eesti saaks võrdõiguslikuks osariigiks Venemaa Föderatsoonis, selleks oli vaja muuta Venemaa võrdõiguslikuks Föderatsiooniks. Vallavolikogude valmiste andmete kohta on säilinud väga lünklikult. Paljudes valdades toimus hääletamine ühele ainsele nimele.
annaabi.ee 
