Lühiuuring teemal "Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides?" Lühiuuringus osales kokku seitse inimest. Neist neli olid poisid ja kolm tüdrukud. Vastanute vanus jäi 18. kuni 22. eluaasta vahele. Lühiuuringu eesmärgiks oli välja selgitada, mida arvavad noored Eesti kuulumisest rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Esiteks küsisin lühiuuringus osalejatelt milliseid rahvusvahelisi organisatsioone nad teavad kellega Eesti on liitunud.Kõige pareminin teati Euroopa Liiduga ja NATO-ga liitumist.Seda oskasid kõik osavõtjad välja pakkuda.70% vastanutest teadis nimetada ka ÜRO-d.Peale nende kolme teati nimetada ka selliseid organisatsioone nagu ROK,WHO,Unesco ja WTO-d.ROK oli ka üks tuntumaid organisatsioone,seda ehk sellepärast et Hiina korraldab järgmised olümpiamängud.Hetkel on Tiibeti küsimus
Ülesanne 3. Täiendkoolituse kursus kestab 10 päeva, iga osaleja tasub osavõtu eest 500 krooni päevas. Turuuuring ja kursuse väljaarendamine läheb maksma 5000 krooni, reklaam 3000 kr, kirjatarbed 1000 krooni, lektoritega seotud kulud (transport, majutus, palgad, maksud jne) 20 000 krooni, koopiate valmistamine 1000 krooni, osalejate toitlustamine (kohvipausud, lõunasöök) 14 000 krooni, muud korralduskulud 5000 krooni. Korraldava organisatsiooni üldkuludesse tuleb kanda 30% kursusel osalejatelt laekunud rahast. Milline peaks olema minimaalne osalejate arv, et kursuse korraldamisest ei saaks kahjumit. Kuidas toimiksid, kui osavõtjaid registreerub sellest ühe võrra vähem? Püsikulud 5000+3000+1000+20 000+1000+14 000+5000= 49 000kr Tulu inimese kohta 10*500= 5000kr 30% korraldava org. Üldkuludesse, seega alles jääb 5000*0,7=3500kr inimese kohta 49 000: 3500= 14 inimest min (siis on kulud ja tulud nullis) Vastus: 14 inimest on min, siis on kulud ja tulud 0
artiklis? Milline on Teie kujutlus õppimisest?", ,,Milline on Teie kujutlus õpetamisest?", ,,Kuidas kujutlete ülikooli õppejõudu?", ,,Millise õppejõuna kujutlete ennast tulevikus?". Osalejad võisid teha uusi fotosid, otsida fotosid oma kogudest või joonistada pildi, kui sobivat fotot ei õnnestunud leida. 12. Mis on fookusrühma intervjuu (tuginedes Kivestu artiklile)? Uuringus osalejatelt koguti andmeid fookusrühma intervjuudega. See meetod valiti eeskätt põhjusel, et ei tekiks erinevast võimupositsioonist tingitud konfl ikti uurija ja uuritavate vahel (Gibbs, 1997), sest uuringu vastutav täitja on õppejõud ja struktuuriüksuse juhataja. Lisaks võimaldas rühmaintervjuu uuringus osalenutel üksteist täiendada ning kujundada ühised seisu kohad ja osutada individuaalsetele eripäradelev 13
Projekti ettevalmistamisel lähtutakse osavõtjate soovist ning treenerite plaanitud kavadest, mis käsitlevad võrkpalli teoreetilist ja praktilisi oskusi. Kõigepealt tuleb komplekteerida inimeste grupp. Noorte võrkpallurite grupp koosneb 25 inimesest. Valitakse teiste treenerite soovitusel ja noorte enda huvi ülesnäitamisel. Grupp jaguneb omakorda 12 ja 13 inimeseks, kes hakkavad treenima erineval ajal ning loengud toimuvad ka erineval ajal. Gruppides tehakse spetsiifilisi harjutusi ja osalejatelt ei eeldata väga head füüsilist vormi. Teeninglaagri kestvus päevas on orienteeruv, aga trennide arv igas päevas on 3, kus siis hommikune trenn toimub saalis aeroobsel kujul, teine trenn koos palliga ja kolmas trenn jõusaalis. Treeninlaagri lõpuks peaksid olema kõikidel osalejatel omandatud võrkpalli alased teadmised kui ka parem füüsiline vorm, mis aitavad edasistel treeningutel. Toimumise koht Räpina ühisgümnaasiumi võimla ja auditoorium, Põlvamaa, Räpina, Kooli 5, 64504.
eurot päevas. Turuuuring ja kursuse väljaarendamine läheb maksma 1000 , reklaam 500 kirjatarbe 200 lektoriga seotud kulud (transport, majutus, palgasd, maksud jm. 2000 , koopiate valmistamine 200 osalejate toitlustamine (kohvipausid, lõunasöök) 2000 muud korraldusku 500 . Korraldava organisatsiooni üldkuludesse tuleb kanda 30% kursustel osalejatelt saadud rahast. Milline peaks olema minimaalne osalejate arv, et kursuste korraldamisest ei saaks kahjumit. Kuidas toimiksid, kui osavõtjaid registreerub sellest ühe võrra vähem? Ülesanne 7 Mööbliettevõtte rajamiseks kulub 80000 seadmete, mööbli ja sõiduki ostuks, materjalivarusid soetatakse 15000 eest, rahaline reserv pangaarvel o 5000 Aktsiaid müüakse 30000 krooni eest, ülejäänud vajalik stardikapital hangitakse
Vereproovid, mikrokiibid ja kaks koomikut peavad tooma selgust tervise ja naeru vahelisse seosesse. Jaapanis asuva Tsukuba Ülikooli biokeemikust emeriitprofessor Kyazuo Murakami soovib kontrollida, kas naermine on tervisele kasulik. Koomikute duo B&B esinemise käigus vaatleb Murakami töörühm pealtvaatajate immuunsus- ja veresuhkru tasemega seostatavate geenide aktiivsuse muutusi. Mõlemat geenide rühma arvatakse mõjutavat stress. Eksperimendi käigus võetakse osalejatelt vereproov nii enne kui ka pärast etendust. DNA- mikrokiibi tehnoloogia abil kontrollitakse 1400 geeni aktiivsust. Vanematel vaatajatel testitakse ka veresuhkru taset. Murakami sõnul räägitakse vahetpidamata negatiivse stressi mõjudest tervisele. Seekord on eesmärgiks uurida positiivse stressi mõjusid. · Indias läbi viidud uuringust selgus, et iga päev kolleegidega vähemalt 15 minutit naervad inimesed on tööl teistest efektiivsemad. Veel näitas uuring,et et naeruklubis
Kvantitatiivne hinnang on objektiivsem ning raskemini vaidlustatav. Selleks kasutatakse statistilisi näitajaid ja aruandlust. Paljude projektide tulemuslikkus on siiski eelkõige seotud väljundite kvaliteediga. Näiteks koolituskursuse puhul on lihtne kokku lugeda koolitatute arvu, kuid palju olulisem on välja selgitada koolituse edukus. Selleks tuleb hinnata, kas osalejad omandasid sisu ja kas uued teadmised on nende jaoks rakendatavad. Seda on võimalik teha tagasiside abil osalejatelt ja/või peale koolitust nende toimetulekut jälgides. Kvalitatiivsed hinnangud on reeglina vähem objektiivsed, samas töömahukamad ja seega ka kallimad. Kasutatavad meetodid sisaldavad peale aruandluse analüüsi intervjuusid ja uuringuid. Vahe- ja järelhindamine Teiseks mõjutab hindamise metoodikat hinnangu andmise ajastus. Vahehindamist on praktiline kasutada pikemate projektide või programmide puhul. Vahehindamise
töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eemärk saavutatakse Kiiremini jõuab lahenduseni. 5. Kas inimene, keda kolleegid iseloomustavad kui töökat, kohusetundlikku, konservatiivset ja detailides täpset on tõenäolisemalt insener või luuletaja? Miks? Insener, sest otsuse langetamisel toetutakse rohkem oma teadmistele. Kui tead mõnda inseneri siis võrdled temale vastavate omaduste järgi 6. Kui katses osalejatelt küsiti, kas inglise keeles on rohkem sõnu, milles R-täht on esimesel kohal või sõnu, milles R on kolmandal kohal, vastas 2/3 osalejatest valesti, et rohkem on R-tähega algavaid sõnu. Kuidas seda tulemust seletada? Palju lihtsam on meenutada sõnu mis algavad R tähega, kui neid kus R täht on kuskil mujal nagu näiteks 3 7. Kuidas mõjutab probleemi raamistamine valikute tegemist? Millest raamistamise efekt tuleneb? Järeldusi mõjutab see, kuidas probleem raamistatud
· Koolitusvajaduse analüüs on protsess, mille käigus kogutakse infot koolitusvajaduse kohta ja hinnatakse koolitusvajadusi ettevõtte eesmärkide ja toimimise seisukohalt ning mille tulemusena formuleeritakse koolituseesmärgid. · Koolitusvajaduse hindamiseks kasutatakse järgmisi meetodeid: arenguvestluste tulemused; eelmise perioodi (aasta) personalikoolituse analüüs; tagasiside koolitusel osalejatelt; struktuuriüksuste juhtide ettepanekud; koolitusvajaduste uuring jms. Koolitusdokumendid 6 · Koolitusvajaduse analüüsi eest vastutab personalijuht, kes koostöös ettevõtte juhtkonna ja struktuuriüksuste juhtidega täpsustab koolitustegevusega seotud pika- ja lühiajalised eesmärgid, tegevusprioriteedid ja ülesanded.
Mütsikandjad jäävad rangelt oma rolli. 6. Välisring jälgib arutelu. See võib toimuda vabalt või teatud konkreetsete kriteeriumite järgi (argumentide kvaliteet, kehakeel jne.) Kriteeriumid võib jagada ka vaatlejate vahel ära ( On soovitav koostada nn. "vaatluslehed", kus on vaatlusülesanne ja ruumi märkmete jaoks). 7. Nüüd on võimalik lasta mütsidel ringi sees liikuda (maksimaalselt kaks korda). Nüüd nõutakse arutelust osalejatelt rollide välkkiiret vahetamist (Vaatluskriteerium: Kui kiiresti tulevad osalejad vahetusega toime?). Arutelule järgneb kokkuvõtete tegemine. Seejuures peaksid kõigepealt arutelus sõna saama osalejad ja siis vaatlejad. Distsipliin on mõttemütside kasutamisel väga tähtis. Kõik osalejad peavad mõttemütsi juurde jääma, mis on rühmal peas. Keegi ei tohi vahele rääkida ja midagi teisele mütsile öelda. Sel
kooskõla ja usaldatavuse kontrollimine). 6. Ekspertide hinnangute üldistamine, järelduste ja ettepanekute või soovituste esitamine. Delphi meetod (Praxis'e järgi) · Eksperthinnangute kombineerimine ex ante hinnagu leidmiseks osalejateks teemast huvitatud erinevad pooled diskussioon distantsilt, osalejate anonüümsus kasutatakse konflikte ja lahkarvamusi tulemus lahtine protsess: » osalejatelt küsitakse sõltumatud arvamused, kommentaarid » kommentaaride analüüs » osalejate arvamuste avalikustamine teineteisele umbisikuliselt » umbisikuline vaidlus seisukohtade üle » osalejatelt küsitakse uuesti eraldi arvamused (täpsustatud teema) » tulemused (konsensus, lahendamatud lahkhelid) d. Statistilised ehk kvantitatiivsed mudelid - Statistiline analüüs (A. Purju järgi) ehk kvantitatiivsed mudelid Selgitada tuleb eelmiste perioodide tippe ja põhjasid
Näiteks kui grupp on parasjagu mingi Minu esimene kirjalik teos tantsu- ja liikumisteraapia maailmas 6 harjutusega väga hõivatud, aga ajaliselt oleks vaja lõpetama hakata, siis terapeut ei katkesta gruppi enne, kui nad kõik on lõpetanud. Nii ei jää miski poolikuks ning võib jõuda täiesti uute ja veelgi huvitavamate lahendusteni. Et inimene annaks teada, kuidas ta end just nüüd ja praegu tunneb, võib tunni lõppedes küsida osalejatelt, et kuidas nad end praegu tunnevad skaalal 1-10. Mina ja tantsu- ja liikumisteraapia Minu huvi tantsu- ja liikumisteraapia vastu sai alguse kõigest poolteist aastat tagasi, kui sain lapse. Juba sünnist alates hakkasin lapsega käima muusikateraapia seanssidel (esialgu Ameerikas ning hiljem siin Eestis), kus beebid alguses niisama muusikat kuulasid ja hiljem juba erinevate vahenditega muusikat teha üritasid. Tänu sellele kogemusele
tegevuse uusi teadmisi, rakendades meetodeid mida tunnis õppisin. Kõik uus info ja kinnitused juba ennem omandatud teadmistele tõin välja järgnevates punktides. Kindlasti peab ajurünnakut viima läbi hästi kaasahaarava olemusega inimene: sain ajurünnaku ettevalmistamise ja läbiviimisega hästi hakkama hindan enda tulemust positiivselt ning arvan et sain ajurünnaku juhtimisega hästi hakkama. Sellele viitavat tagasiside sain ka ajurünnakus osalejatelt. Oluline on, et ajurünnaku läbiviija peab olema hästi tähelepanelik, et tabada need õiged hetked kui teema hakkab laiali valguma ning osalejaid vastavalt teemale õigele teele tagasi suunata. Näiteks pakkuda valdkondi, kas on osalejatel ideid näiteks toiduvaldkonnas või hoopis mõeldes laste peale. Väga oluline on ajurünnaku läbiviimise planeerimine oluline on läbi mõelda
töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eemärk saavutatakse. 5. Kas inimene, keda kolleegid iseloomustavad kui töökat, kohusetundlikku, konservatiivset ja detailides täpset on tõenäolisemalt insener või luuletaja? Miks? Insener, sest põhineb teadmistel, arvestab pisidetaile. Kunstnikuid ei iseloomusta konservatiivsus. 6. Kui katses osalejatelt küsiti, kas inglise keeles on rohkem sõnu, milles R-täht on esimesel kohal või sõnu, milles R on kolmandal kohal, vastas 2/3 osalejatest valesti, et rohkem on R-tähega algavaid sõnu. Kuidas seda tulemust seletada? Keerulisem on meenutada sõnu, kus r on kolmandal kohal kui neid sõnu, mis algab r tähega. 7. Mis on raamistamine? Kuidas mõjutab probleemi raamistamine valikute tegemist? Kus kasutatakse raamistamise efekti teadlikult enda huvides?
ning oskama vältida küsimusi, mis ei anna arutelu seisukohast lisaväärtust või omavad mõnda järgnevatest negatiivsetest tagajärgedest: · takistavad kohtumise eesmärgini jõudmist · osalejad keskenduvad küsimuste vastamisele, mitte oma arusaamadele, arvamustele, uskumustele, hinnangutele kõnealuse teema suhtes · osalejad igavlevad; nad vastavad küll küsimustele, aga on märgatavalt tüdinud · moderaator tunneb ärritust, kuna ta ei saa osalejatelt soovitud informatsiooni · klient tunneb, et tema vajadusi ei rahuldata · uuring tervikuna võib jätta osalejatele või kliendile halva mulje. 3.3 Fookusgrupi moodustamine Fookusgrupi moodustamisel tekib sageli dilemma, kas potentsiaalsete liikmete leidmiseks tuleks viia läbi eelvalik. Nii eelvaliku kasutamise poolt kui vastu on rida argumente. Eelvaliku poolt: kultuurilised ja teadmiste taseme erinevused võivad saada arutelu sujuvusele
ürituseks. Praktiline töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on antud ülevaade ujumise kasulikkusest, erinevatest stiilidest ja selle spordiala ajaloost. Teine ja suurem osa tööst on pühendatud sportlikule päevale ujulas. Töö koostamisel on kasutatud ujumist kajastavat kirjandust. Enamus veega seotud mängudest on leitud erinevatest allikatest, samuti kogusin palju informatsiooni internetist. Lisaks sain ürituse lõppedes kõigilt osalejatelt tagasisidet. Tahan tänada praktilise töö läbiviimisel suureks abiks olnud gümnasiste: Birjo Rasmusseni, Kaisa Põldmat ja Kelly Seinpere. Suureks abiks oli Katariina Linde, kes jäädvustas kogu ürituse. Suured tänud ka Anneli Petrovile ja Maie Nõmmikule. Autasude eest tänan Villu Albertit. Lisaks tänan kõiki õpilasi, kes läbiviidavast üritusest osa võtsid. Samuti tänan oma juhendajat Mare Akelit. I UJUMISE AJALUGU, UJUMISSTIILID JA VEE MÕJU
Võrdlusmeetodi rakendamise etapid: turuanalüüs, võrreldavate objektide valik, kohandamine, vaadeldavate parameetrite valik, lõplik hinnang (saadud tulemus peab olema arusaadav ja hindamiskäik kergesti jälgitav. 95) Kuidas toimub tehinguinfo kogumine? Tehinguinfo kogumine: vajalikud andmed (müügitehingud, pakkumised, poolelijäänud müügitehing), otsesed allikad (avalikud tehinguregistrid, avalikud andmed pakkumite kohta, informatsioon tehingus osalejatelt), kaudsed allikad (informatsioon tehinguga mitteseotud inimestelt, muud mis on vajalikud tehingu tausta kontrollimiseks 96) Kuidas toimub võrdlusobjektide valik? Võrdlusobjektide valik: välja jäävad mitte vabaturu tehingud, mida rohkem tehinguinfot, seda usaldusväärsem ja kvaliteetsem on lõpptulemus, mida rohkem infot tehingu kohta seda rohkem on võimalik rakendada erinevate parameetrite kohandamist, üldjuhul jätame välja kõige kallima ja kõige odavama tegingu.
(abstraktne muuta konkreetseks). Parameetrite esitamine. OD lähtuvalt valitakse meetod. (Kui oletan, et tervist saab määrata punaste põskede järgi, siis piisab näiteks vaatlusest.), mille abil kogutakse süstemaatiliselt andmeid. · Tervis (?) · Mõõdetavad parameetrid (nt. vererõhk, suhkrusisaldus, ainevahetusprotsessid, temperatuur jms.) · Mõõtmisinstrumendi valik · ...jne... Uurimuses osalejatelt peab saama informeeritud nõusoleku, tagada konfidentsiaalsus ja anonüümsus, osalejaid ei tohi kahjustada psühholoogiliselt ega füüsiliselt. Eksperiment ehk katse Võimaldab manipulatsioonide abil tuua välja põhjus-tagajärg seose. Teaduslik vaatlus süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada. Enesevaatlus (introspektsioon) vaatlejaks ja vaadeldavaks on üks ja seesama isik. Ohuks peetakse subjektiivsust
Lõpuks valitakse salajasel hääletamisel parim alternatiiv. Delfi-otsustamise puhul ei istu osalejad koos, suhtlemine on kirjalik. Neile jagatakse probleemi puudutavad küsimustikud. Osalejad on kas eksperdid või isikud, kellel on antud probleemi kohta olulist informatsiooni. Neile võidakse anda kahesuguseid ülesandeid: 1) anda olukorrale hinnang 2) ennustada asjade tulevikuseisu (näiteks firma käivet viie aasta pärast). Kõigilt osalejatelt võetakse järelduste selgitused, vastused summeeritakse ja antakse liikmetele tagasi. Neil palutakse teha uus otsus kogu informatsiooni põhjal. Protsess võib korduda mitu korda, kuni saadakse piisavalt sarnased vastused. Dialektiline otsustamine Mõned otsustamisrühmad kalduvad liiga kiiresti ühe alternatiivse variandi poole, teisi korralikult läbi vaatamata. Mittetäieliku järelduse põhjuseks võib olla liikmete vastumeelsus
viiakse, nõuavad eetikakomitee heakskiitu ning uuringu monitooringut. Järgnevalt mõned näited eetikakomitee ülevaatusel esitatavatest küsimustest: Uurija: Kes on peamine uurija ning kes on superviisor ? Uuringus osalejad: Uuringus osalejate üldiseloomustus (vanusevahemik, sugu, oletatav osalejate arv jne). Milline on uuringus osalejate üldine tervislik seisund (psüühiline ja füüsiline? Kuidas osalejad uuringusse valitakse? Protseduur: Mida uuringus osalejatelt nõutakse, milliseid käitumismustreid vaadeldakse? Kas kasutatakse pettust? Kui vastus on jah, siis miks on see vajalik? Seadmed/vahendid: Kui kasutatakse elektrilisi või mehhaanilisi seadmeid, siis kuidas on tagatud/kontrollitud nende turvalisus? Milliseid standardiseeritud teste kasutatakse? Millist tagasiside pakutakse uuringus osalejatele nende testitulemuste kohta? Konfidentsiaalsus: Millist protseduuri kasutatakse, et tagada andmete konfidentsiaalsus?
Eesmärk: võimalikult hinnanguvaba suhtumine intervjueeritavasse ning intervjuu jooksul räägitusse; intervjueeritava julgustamine oma mõtete põhjalikult esitamiseks ja analüüsija püüe tema kogemust mõista. FOOKUSGRUPI INTERVJUUD Fookusgrupi intervjuu on andmekogumise meetod, mis toimub grupivestlusena uurija poolt määratletud teemadel. Fookusgrupi eelised: · Sobilik teemadele, mis eeldab ühise seisukoha kujundamist, ideede väljapakkumist jms · Võib inspireerida osalejatelt enam ideid, selgitusi Individuaalintervjuu eelised: · Rohkem infot igalt vastajalt · Paindlikum, universaalsem teemade osas (nt tundlikud teemad, intervjueeritavate väga erinev kogemus vms) · Sobilikum kinnisema, aga ka dominantsema isiksusetüübi puhul Fookusgruppi valitakse osalejad sõltuvalt eesmärgist määratletud omaduste põhjal. Intervjuu ajal: · Moderaatori roll: o Tutvustada ennast ja teisi intervjuu läbiviijaid; uuringu eesmärke, intervjuu
Lisaks oleme tihti ametisuhtluseks varem ette valmistunud (nt mõtleme ülejuhul enne ostusoovi vormistamist läbi, mida me osta tahame). Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses | 10 Ametisuhtluses võib esineda tihti reguleeritud vooruvahetus. Nt võib olla kindlaks määratud roll (nagu küsija-vastaja teleintervjuus) ning vestlust võib juhtida inimene, kes annab ja võtab osalejatelt sõna (nagu telesaates). Avalikus suhtluses on seal olemas tugev ja selge sotsiaalne kontroll meie keelekasutuse ja laiemalt suhtluse üle. Seetõttu väldime nt ropendamist vms. Ka iseloomustab meie keelekasutust tihti selgelt suurem orienteeritus keeles olevatele normingutele (nt hääldatakse sõna alguses h, kasutatakse enam nud-varianti jms). Samuti on avalik suhtluses enamasti vähem emotsionaalne kui argisuhtlus.
(abstraktne muuta konkreetseks). Parameetrite esitamine. OD lähtuvalt valitakse meetod. (Kui oletan, et tervist saab määrata punaste põskede järgi, siis piisab näiteks vaatlusest.), mille abil kogutakse süstemaatiliselt andmeid. · Tervis (?) · Mõõdetavad parameetrid (nt. vererõhk, suhkrusisaldus, ainevahetusprotsessid, temperatuur jms.) · Mõõtmisinstrumendi valik · ...jne... Uurimuses osalejatelt informeeritud nõusoleku, konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse tagamine, osalejaid ei tohi kahjustada psühholoogiliselt ega füüsiliselt. Psüühika bioloogilised alused. (vt. lisaks Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; lk 43 70) Närvisüsteemi liigendusi: Somaatiline närvisüsteem jaguneb kesk (pea- ja seljaaju)- ja perifeerseks (kesknärvisüsteemist lähtuvad närvid) närvisüsteemiks. Perifeerne närvisüsteemi saab jaotada omakorda: sensoorne
on müra sõltumatu muutuja, kuid muutused tähelepanule – sõltuv muutuja. Segavad (varjatud) muutujad Korrelatsioon (r) – seos muutujate vahel Testi reliaablus – usaldusväärsus (kooskõlalisus, stabiilsus) Testi valiidsus – näitab, kui hästi mõõdab test nähtust, mille mõõtmiseks see on konstrueeritud. Operatsionaalne definitsioon Konstrukt (tervis, enesehinnang jne) Parameetrid Instrument Osalejatelt informeeritud nõusolek Konfidentsiaalsuse nõue Anonüümsuse nõue Osalejaid ei tohi kahjustada psühholoogiliselt ega füüsiliselt Küsitlus Kirjalik, suuline • Sõnad • Lausete pikkus • Küsimuste järjekord (tundlikud teemad) • Küsimuste hulk • Valikvastused • Avatud küsimused • Intervjueerija (välimus, hääl, vanus, sugu, rahvus jne) • Küsitletava mõju (vanus, motivatsioon jne) • Küsitlemise tingimused
Kõige populaarsemaks asendustegevuseks peetakse tööd. Lisaks peeti vajalikuks asendusravi; suuremal hulgal igapäevaste tegevuste pakkumist; eneseabirühmade loomist, kus kinnipeetavad saaksid üksteist aidata ja sõltuvusest vabanenud oma kogemustest rääkida ja viimaks vanglaväliste spetsialistide kutsumist, kes aitaksid keelatud ainetest loobumisel. 28 Kokkuvõte Kui osalejatelt küsiti, millist seni veel mitte kättesaadavat tuge või abi kinnipeetavad vajaksid, andsid nad väga erinevaid vastuseid. Vastajail paluti hinnata, kas enimmainitud meetodid on kasulikud või mitte. Suurema osa töötajate arvates pole süstlavahetusprogrammid kuigi kasulikud, sest uimastid on seadusega keelatud. Teiselt poolt, enamik kinnipeetavaid peab süstlavahetusprogramme kasulikeks. Peaaegu kõik vastanud usuvad, et narkovabad osakonnad oleksid väga kasulikud
Pärast seda palu gruppidel ümber paikneda niiviisi, et nad istuksid eraldi, nelinurkselt nägudega üksteise vastas. Enne kui alustad, määra põhireeglid. Üks võistkond alustab ja esitab küsimuse teise rühma ühele liikmele või tervele rühmale. Kui küsija võistkond jääb vastusega rahule, on küsimus ammendatud. Nüüd on küsimuse esitamise kord sellel võistkonnal, kes vastas ja protsess kordub. Sina ja grupp koos võite otsustada, millal lõpetada. Edasi küsi osalejatelt selle tööga seotud tunnete kohta. Küsi, kas see töö võiks sobida ka klassis kasutamiseks. Õpilastele võib selline töövorm olla võimaluseks esitada üksteisele väljakutse konstruktiivsel ja võib-olla lõbusal viisil. Enamikule küsimustest, välja arvatud faktilistele, pole olemas absoluutselt õigeid või valesid vastuseid. On tähtis, et kõik seda mõistaksid. Kui keegi ei esita väärtustega seotud küsimusi, võid tahta seda lõpuks selgitada.
Ühes eksperimendis lasti 67-l andekal 7.–8. klassi õpilasel lugeda lühilugu ühest poisist. Pool- tele osalejatele esitati lugu vormis, milles peategelase eesmärgiks oli võita teisi andekaid kaaslasi ehk võistlus oli vastasepõhine. Teine pool osaleja- test sai lugemiseks sellise versiooni, kus peategelase eesmärgiks oli ennast arendada ja rohkem teada saada (orientatsioon meisterlikkuse saavutami- sele). Peale loo lugemist küsiti osalejatelt küsimusi loo peategelase rahulolu 104 Võistlused andeka lapse elus põhjuste ning taseme, motivatsiooni, omandatud info hulga ja edu taseme kohta. Üldiselt arvasid andekad õpilased, et vastase löömisele orienteeritud poissi rahuldaks ennekõike võit, samas kui meisterlikkusele orienteeritud võistlejale pakub rahuldust õppeprotsess iseenesest. Samuti arvasid õpi-
isegi soov teistega koostööd teha, on kooskõlastatuse saavutamine rakse või isegi võimatu. 52 Joonis 42. Põhilised kooskõlastamisvormid (Üksvärav, 2004) Koostöö tähendab inimeste ühist tegevust ühise eesmärgi saavutamiseks. Tähtis osa asjahuviliste vahelistel isiklikel kokkupuudetel. Esmatähtis on, et inimesed saavad vabalt suhelda. Nii vabatahtlik kooskõlastamine kui ka koostöö nõuab oma osalejatelt alati lisapingutusi. Need võivad olla: * suhtumuslikku laadi - soov ja tahe hakata oma tegevust teistega kooskõlastama, teistega koos töötama või neid aitama, neile vastu tulema; * tegevuslikku laadi - soov ja tahe mitte kõike ülemuse või kaastöötajate teha jätta või äraootavale sesiukohale jääda, vaid eelkõige ise midagi ette võtta. 6.5. Juhendlik kooskõlastamine Juhendlik kooskõlastamine tähendab tegevuste ja toimingute vahel kooskõla ja
ja lõivu- määrad. Osutav. Valitsus püstitab majandussektorite struktuuri ja arengu eesmärgid ning priori- teedid. Eesmärgid on siduvad valitsusele endale ja orientiirideks ettevõtetele. Sisse on viidud intensiivne konsultatsiooniabi makro- ja mesotasandil. Turul osalejad on küll formaalselt endiselt sõltumatud, kuid nende tegevusväli on siiski oluliselt piiratud. Osalev. Valitsus võtab üle teatud ülesanded turul osalejatelt, kes pole võimelised piisaval määral realiseerima kollektiivseid eesmärke. Riiklikus omanduses ettevõtted või riigi osalus firmades on vahenditeks selle saavutamisel. Ettekirjutav. Valitsus sunnib turul osalejaid täitma teatud ülesandeid või kõrvale hoidma teatud tegevustest. Selle käitumisviisi üldisteks vormideks on lubade ja litsentside süstee- mid. Direktiivselt planeeriv
annaabi.ee 
