pidid nad käima mõisasse tööle pidid tegema ühiskondliku tööd ja heinavedu. Sellel ajal oli osa talupoegi rohkem eelistatud olukorras, kui teised. Osad neist said isegi omada maad, kuid nad pidid maksma mõisale renti ja käima mõisas tööl(näiteks üksjalad või adratalupojad). Teine osa aga liikus vabalt maal ringi ja elatus juhutöödest(näiteks vabadikud ja sulased). Veel halvemaks aga muutus talupoegade elu siis, kui nad orjastati. Osa talupoegi olid sunnismaised see tähendab, et talupojad ei olnud isiklikult vabad vaid kuulusid maa külge. Nad ei tohtinud maalt lahkuda ja mõisnik sai neid müüa ainult koos maaga. Teine osa talupoegi olid pärisorjad see tähendas, et talupoega võis osta müüa ja vahetada, kuid tappa ei tohtinud. Talupoeg oli küll eraldatud maast, kuid ta kuulus siiski mõisnikule. Pahandusi maa-aadlitega tõi kaasa ka see, et talupojad ei tahtnud siiski peale surutud usku tunnistada
võimaldades hoogsat tööstusrevolutsiooni Kolooniatest saadud probleemid nüüdisajal · Suguhaigused · Ebasoovitav immigratsioon ja kultuurikonfliktid · Emamaadel on moraalne vastutus toetada endisi kolooniaid praegustes probleemides Kolooniate kasu koloniaalsüsteemist · Hariduse paranemine · Moderniseerumine · Elustandardi paranemine · Tööstuskaubad · Ekspordivõimaluste avardumine Kolooniate kahju koloniaalsüsteemist · Tapeti ja orjastati kohalikku elanikkonda · Hävitati kohalikku kultuuri · Indiaanlased surid massiliselt eelkõige sissetoodud haigustesse, mille suhtes puudus neil immuunsus · Kohalikud loodusvarad viidi välja
Inimkaubandus Kõik inimesed teavad, mis on prostitsioon aga suur osa ei tea, et suur osa inimestest, kes selles on, on sinna sattunud just läbi inimkaubanduse. Inimkaubandus on üks maailma suurimaid probleeme, millest ei räägita palju. Inimesed võitlevad selle vastu, kuid sellele vaatamata on see üks suurimaid ning tõusvas joones probleeme. Inimkaubandus on tänapäeva orjastamine. Vanasti orjastati inimesi, et enda elu lihtsamaks teha. Et oleks inimene, kes meie eest tööd ära teeks. Tänapäeval on selleks inimkaubandus. Peamiselt on inimkaubanduse ringis olnud inimesed seksiäri ringi kinni jäänud. Nad on pandud tööle sunniviisiliselt, kuna vabatahtlike enam tänapäeval nii palju pole. Neid inimesi kasutatakse prostitsioonis või pornofilmides. Tihti kasutatakse nende peal vägivalda ning nende elutingimused on väga halvad. Neid koheldakse nagu orje
filmiga kindlalt emotsiooni ei tunta, ei elata kaastundlikult kaasa filmi tegelastele või ei armastata filmi üleüldiselt. Filmi ebaõnneks tulid eelmisel aastal välja kaks sarnast filmi "Lincoln" ja "Django Unchained". Meeldis loomulikult ka filmi lõpp, kus Solomon vabastati tema sõprade poolt pärast teate saamis ühelt ehitajalt, kes koos Solomoniga töötas maja ehitusel. Solomoni orjastajad pääsesid karistuseta, sest selles USA osariigis kus ta orjastati kohtus valgete vastu tunnistada ei tohtinud. Film ise oli aga väga emotsionaalne ja lihtsasti vaadatav.
(Iudaios) ja ladina keeles Judaeus.) Suur osa juute räägib nende rahvaste keeli, kelle hulgas nad elavad, tunnistades judaismi kõrval ka kristlust jt. usundeid. Juutide olukord oli hellenistlikul ajal üldiselt hea, kuid nende range monoteism ühelt poolt, ning teiste rahvaste soovimatus seda mõista tekitasid sageli pingeid ning viisid lõpuks juudi sõdadeni aastatel 66-70, 115 (diasporaa ülestõus) ning 132. Ülestõusude tagajärjel hävitati Jeruusalemma tempel ning hajutati ja orjastati paljud juudi kogukonnad. Keskaegses Euroopas pidasid juudid visalt kinni oma usundist ja keeldusid ristiusku vastu võtmast. See andis tõuke nende usulisele tagakiusamisele, mis algas Hispaanias 613. Kogu kristlikus Lääne- ja Kesk-Euroopas, kus elas enamik juute, kehtestati nende jaoks eriseadused; juutidelt võeti maaomandiõigus, nad olid sunnitud elama linnades, kus tegelesid peamiselt käsitöö ja kaubitsemisega, rikkamad liigkasuvõtmisega. 14. ja 15
15. Mida tõestas Giovanni da Verrazano? 16. Mis olid Magalhaesi 5 laeva nimed? 17. Kus ja millal tapeti Magalhaes? 18. Milline Magalhaesi laevadest elas ainukesena reisi üle? 19. Laevatüüp, mida 1530. aastatest peale ehitasid kõik Euroopa peamised mereriigid 20. Inglise laev, mis esialgselt kandis nime Pelican. Esimene Inglise laev, mis sõitis ümber maailma. 21. James Cooki laeva nimi 22. Santa Maria kapten 23. Kui palju inimesi orjastati 15. ja 16. sajandi vahetuse suurte avastusretkedega alanud ajastul? 24. Kes saavutas otsustava läbimurde kaardiprojektsioonis? 25. Mis aastail võttis James Cook ette oma esimese Lõunemere-ekspeditsiooni Tahitile, Uus-Meremaale ja Austraaliasse? Vastused: 1. Kolmemastiliste laevade ilmumine 2. Selle perioodi lõpul olid sõja- ja kaubalaevad juba kaks väga erinevat laevatüüpi. 3. 12. sajandil 4. Liivakell ja logi 5. 1487/1488. aastal 6
tänapäevalgi. Kolonisatsiooniga kaasnes ka suur rahvaste ümberpaiknemine ja rasside segunemine. 18. sajandil muutus väljaränne massiliseks ning maailm hakkas euroopastuma. See ei toonud endaga kaasa ainult positiivseid tulemusi. Tol ajal valge inimese jõuga rakendatud ülemvõim annab ennast tunda ka 21. sajandil. Ameerikas hävitasid konkistatoorid indiaani kõrgkultuure ning põlielanikke tapeti massiliselt. Mõne aastakümnega purustati kõik indiaani riigid ning asukad orjastati. Sellega kadus suur osa põliselanike kultuurist ning tänini on indiaani päritolu inimeste arv kesine. Uute kultuuride ja piirkondade avastamine muutis ka Euroopa inimeste elu. Peamiselt laienes silmaring ning arenesid teadused, eelkõige geograafia, etnoloogia, zooloogia, botaanika, atronoomia ja filosoofia. Kolumbus tõi Euroopasse kakao, mis oli 17. Sajandil Prantsuse õukonna lemmikjoogiks. Hiinast jõudis Euroopasse ka tee, mida esialgu kasutati
palju kui neid oli Spartas · Demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi: · Enamik raha laekus Ateena liitlastelt iga-aastase maksuna · Raha saadi ka võõramaalaste maksustamisest ja sadamatollidest Sparta (Lakoonia maakond) · Sparta riik põhines vallutustel · Sparta oli ainuke polis, mis hõlmas kahte maakonda (Messeenia, kelle rahvas orjastati) · Sparta ei arenenud kunagi päris linnaks · Keskus koosnes neljast kindlustamata külast · Nende lähiümbruse elanikkond moodustas ... · ... Sparta elanikkonna - spartiaadid · Sparta riigi eesotsas seisid · kaks päritava võimuga kuningat · - täitsid preestri ülesandeid · - neile allus sõjavägi
koguse toidu või muu kauba eest välja käima suurema koguse väärismetalli. Euroopas tekkisid uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused kauba- ja fondibörs. Sealjuures leidis aset suur hindade tõus, mida teatakse ka kui hindade revolutsiooni. Suured maadeavastused andsid tegevust ka teistele Euroopa maadele, kellel oli suurem laevastik ja võimalus ookeanil sõita avastatud piirkondi hakati kiiresti koloniseerima. Kohalikud rahvad orjastati või rööviti paljaks, kultuurid hävitati. Ellujäänud põliselanikele sunniti peale euroopalikku elulaadi ning elanikud kristianiseeriti. Uuele Maailmale andsid eurooplased lisaks hobusele ka veel palju haigusi, seealhulgas gripi, tüüfuse ja rõuged. Vana Maailma aga sai eelkõige kasu botaanika valdkonnas kartuli, maisi, tomat, küüslaugu ja muu nüüdseks juba vägagi tavaliseks ja tuntuks saanud söödava ja kasvatatava toidu näol. Lisaks
· Demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi: · Enamik raha laekus Ateena liitlastelt iga-aastase maksuna · Raha saadi ka võõramaalaste maksustamisest ja sadamatollidest · Osa rahast saadi rikaste ateenlaste poolt antud panusest riigielu edendamisele o Peale mereliidu laialisaatmist muutus nende finantseeriv roll suuremaks SPARTA · Sparta riik põhines vallutustel · Sparta oli ainuke polis, mis hõlmas kahte maakonda (Messeenia, kelle rahvas orjastati) · Sparta ei arenenud kunagi päris linnaks o Keskus koosnes neljast kindlustamata külast o Nende lähiümbruse elanikkond moodustas ... · ... Sparta elanikkonna - spartiaadid · Sparta riigi eesotsas seisid kaks päritava võimuga kuningat - täitsid preestri ülesandeid - neile allus sõjavägi · Muus osas juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia
kasutusse võtta ja kogu ekspeditsioon oli kandnud raskeid kaotusi. Pikendati Tordesillase lepingu joont üle pooluste ka Vaiksele ookeanile. 2. Maadeavastuste tagajärjed. Euroopale Avastatud maadele Uued kolooniad Rööviti paljaks Tekkisid kauba ja fondibörsid Rahvas orjastati Hindade revolutsioon Hakkasid levima uued haigused rõuged, koolera Teadused arenesid kiiresti Kultuurid hävitati Feodaalsuhete lagunemine Muudeti kolooniateks Euroopasse toodi uusi kultuure mais, tomat, kartul, Indiaanlaste arv vähenes tubakas, küüslauk, maapähkel, kakao Euroopasse toodi uued haigused süüfilis 1
· Ühtlasi valis rahvakoosolek iga aasta riigiametniku, kes kuhtis polise sõjaväge ja korraldas igapäevaelu. · Rahvakoosolekud tagasid suveräänsuse ja ei lasknud aristrokraatidel võimust võtta. Ühiskonna struktuur · Enamik ühiskonnast olid talupojad kellel oli kohustus minna vajadusel riigi eest sõtta. · Vaesuse piiril virelevad põlluharijad, kes ei suutnud maksta makse ja laenu. Nad orjastati- loobusid oma maatükist. · Käsitöölised-peamiselt pidasid väikesi töökodasid ja teenisid sealt raha. Olid üldiselt üsna madalal sotsiaalses positsioonil mis tähendab, et neil puudusid kodanikuõigused. · Aristrokraadid- auväärse päritoluga suurmaa omanikud kelle põlde harisid orjad ja teised inimesed, kes neit sõltusid. Kogu kreeka kirjasõna pärineb neilt.
üle kolmnurkne nn ladina puri, kujunes laevatüüp karavell. PÕHJUSED: tulus vürtsikaubandus; otsiti turvalisemaid kaubateid; rohkem väärismetalle; ristiusu levitamine ja võitlus islamiga; 1492. a. Lõppes rekonkista Hispaania ja Portugali väikeaadlikud järkasid maailma vallutamist TAGAJÄRJED: eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele, kaubanduskapitalismile; hävitati asteekide kultuuri ja Peruu inkade riik; Aafrika elanikke orjastati; Uue Maailma avastamisel muutus eurooplaste väljaränne massiliseks; maailmakaubanduse kujunemine; hindade revolutsioon; majanduse raskuspunkt läks Vahemerelt Atlandi rannikule. 3) Isikud: DIAZ esimese teadaoleva eurooplasena purjetas ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, MAGALHAES esimene reis ümber Maa, ületas esimesena Vaikse ookeani, VASCO DA GAMA esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas, COLUMBUS 12. okt, 1492 avastas Ameerika
18. saj. eKr *purustati umbes 1600 a. eKr hetiitide poolt VANABAB LOONIA *alistati kogu Mesopotaamia, Süüria, Palestiina ning korraldati sjak ike uute maade alistamiseks. *alistatud rahvad orjastati vi asustati v givaldselt ümber. 9.7. saj. eKr ASS RIA RIIK *Nebukadnetsar II ajal ehitati Babüloni linna mitmeid uhkeid ehitisi (n iteks Paabeli torn, Babüloni rippuvad aiad). Aastal 539 eKr langes UusBabüloonia P rsia vimu alla. 7. saj. eKr (612 eKr 539 eKr) UUSBAB LOONIA Usk lk 5962
Aristokraatia: Sparta, riigipeaks 2 päritava võimuga kuningat, rahval eriti võimu ei olnud. *konkurentsivaim-igaüks püüdis olla teistest parem,põhjustas sagedasi kon flikte *kujunesid omavahel võistlevad sõpruskonnad *orjad kallasid kraaterist veega lahjendatud veini külalistele *vaieldi moraali-,usu- ja filosoofiprobleemide üle Demokraatia:Ateena *võim rahval *nõupidamised, *kohtud *sõjapealikud Türannia:*Rahval ei olnud mingit võimu *piinati,orjastati Kreeta kultuur 2000 eKr *lineaarkiri A *silpkiri,mida vajutati savitahvlitele *Knossos * *ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt *lossid kindlustamata *linnad losside naabruses Kunst: *rahulik ja rõõmus *loodus *härja kujutamine *sport *naise osa kõrge Usund: *lossid usukeskused *tseremooniad lossiesisel platsil *preesterkuningad Mükeene kultuur 2000 eKr *lineaarkiri B kreeta kiri, kohandati *mandri losside ümbert pudusid suuremad linnad *Mükeene *lossid
muuseumis eksponaatidena väljas? 1. PÕLTSAMAA PIIRKONDA MÕJUTANUD SÕJAD Eesti alad on olnud üsna rahutu ajalooga. Vallutajad tulid nii idast kui läänest suhteliselt tihti eesmärgiga kas maad vallutada ja orjasid saada või siis lihtsalt selleks ,et rahvavarasid varastada ja maad rüüstata. 1.1. Liivimaa ristisõda 13. sajandil algas Liivimaa ristisõda, mida toetasid Rooma paavstid ja katoliku kirik. Selle käigus vallutati Liivimaa saksa-rooma keisririigi poolt ja rahvas orjastati baltisaksa mõisnike poolt. „Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega. Sõda eestlaste vastu (1208–1227), nimetatakse eestlaste
läänetee oli avastatud, aga see polnud otstarbekas. Põhjused: 1) taheti saada idamaadest kaupu odavamalt, ilma vahendamata. 2)taheti leida meretee Indiasse, et maismaa kaubateedel mitte kohtuda türklastega. 24) Aasiat peeti rikkaks piirkonnaks ja loodeti peale vürtside leida ka kulda. 25) Euroopa rüütlid vajasid seiklusi ja tegevust. Tulemused: 26) laiendus eurooplaste maailmapilt. Kujunesid uued teadmised geograafiast. 27) Ameerika põlisrahvad alistati ja orjastati. 28) Eurooplastel tekkisid uued rikastumise võimalused. Seiklejad e konkistadoomid purjetasid Uude Maailma kulda otsima. 29) Eurooplased rajasid Ameerikasse palju kolooniaid( Inglismaa) 30) Ameerikast levisid Euroopasse: kartul, kohvi, mais, tubakas, tomatid. Tänu sellele vabanesid eurooplased näljahädadest. 31) Sadama linnade tähtsus tõusis kaubaveo suurenemisega. Itaalia linnade tähtsus vähenes. Humanism ja renessanss Renessanss on 14
· Ühtlasi valis rahvakoosolek iga aasta riigiametniku, kes kuhtis polise sõjaväge ja korraldas igapäevaelu. · Rahvakoosolekud tagasid suveräänsuse ja ei lasknud aristrokraatidel võimust võtta. Ühiskonna struktuur · Enamik ühiskonnast olid talupojad kellel oli kohustus minna vajadusel riigi eest sõtta. · Vaesuse piiril virelevad põlluharijad, kes ei suutnud maksta makse ja laenu. Nad orjastati- loobusid oma maatükist. · Käsitöölised-peamiselt pidasid väikesi töökodasid ja teenisid sealt raha. Olid üldiselt üsna madalal sotsiaalses positsioonil mis tähendab, et neil puudusid kodanikuõigused. · Aristrokraadid- auväärse päritoluga suurmaa omanikud kelle põlde harisid orjad ja teised inimesed, kes neit sõltusid. Kogu kreeka kirjasõna pärineb neilt. Mõisted §16 · Akropol- kaljunukile rajatud kindlus
1640. a, sel aastal Inglismaal algas kodanike revolutsioon, mis lõpetas feodaalsuhted Inglismaal, alguse sai kapitalism 17. sajandi algus, sest paljudes riikides toimusid sel sajandil mingid nende jaoks olulised sündmused 2. Uusajal toimunud muudatused majanduses, vaimuelus ja riigivalitsemises. TV 2 Kaubanduses: Kujunes välja kaubandus ja tihenes kaubavahetus erinevate riikide vahel. Põllumajanduses: Lääne-Euroopas kadus pärisorjus. Ida-Euroopas talupojad orjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkisid kapitalistlikud suhted, Ida-Euroopas säilisid feodaalsuhted. Tööstuses: Kõige suuremad muudatused leidsid aset 18. sajandi teisel poolel, siis algas tööstuslik pööre - tekkisid vabrikud ja algas inimeste massiline urbaniseerumine. Vaimuelus: Kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning loodusteadustele tugineva maailmapildi süvendamine. 3. Absolutism, selle kujunemise põhjused. 17
juhtivasse olendisse, individuaalsuse rõhutamine 4) aktiivne vastuseis inimese ahistamisele 5) mõistuse vabanemine inimene ei pea midagi pimesi uskuma, vaid peab oma mõistuse abil jõudma tõeni ja usuni 6) pöördumine looduse poole loodus on lõpmatu ja harmooniline, inimene on osake loodusest, seega samuti harmooniline, ilus Renessansi negatiivsed jooned: 1) individualism e saamahimu, mis viisid moraalikriisini (nt orjastati Ameerika põlisrahvad) 2) ägenes inkvisitsiooni (katoliku kiriku kohtu- ja politseiorganisatsioon 12. 19. saj) pealetung, sest ketserlus oli vaja välja juurida 3) vaimuelu lõhestasid sisepinged (ühelt poolt maisuse ülistamine, teiselt poolt levis antiikfilosoofi Platoni õpetusest lähtuv nn platonism, mis taunis maiseid kirgi, seksuaalsust) 4) 16. saj II pooleks asendus usk inimesse ja loodusesse skepsisega kahtlemisega kõigis ja kõiges
Hellenistlik ajajärk saabus Aleksander Suure vallutustega. Kuningas Herodes Suure ajal sündis Naatsareti Jeesus. Juutide olukord oli hellenistlikul ajal üldiselt hea, kuid nende range monoteism ühelt poolt, ning teiste rahvaste soovimatus seda mõista tekitasid sageli pingeid ning viisid lõpuks sõdadeni aastatel 66-70, 115 (diasporaa ülestõus) ning 132. Ülestõusude tagajärjel hävitati Jeruusalemma tempel ning hajutati ja orjastati paljud juudi kogukonnad. See viis diasporaa hoogsale arengule lääne suunas kui sõjavange arvukalt Rooma ääreprovintsidesse,Hispaaniasse, Doonau ja Reini äärde ümber asustati. Keskaegses Euroopas pidasid juudid visalt kinni oma usundist ja keeldusid ristiusku vastu võtmast. See andis tõuke nende usulisele tagakiusamisele, mis algas Hispaanias 613. Kogu kristlikus Lääne- ja Kesk-Euroopas, kus elas enamik juute, kehtestati nende jaoks eriseadused;
hertsogid Sitsiilia ja Apenniini poolsaare lõunaosa oma valitsuse alla. Sitsiilia kuningriik keskusega Palermos oli paljurahvuseline seni, kuni Friedrich II asustas moslemid ümber Lucerasse. Ka riigi kese kandus samal ajal mujale: uuteks pealinnadeks said Foggia ning Napoli. Friedrichi surmale järgnenud segaduste järel läks võim 1266 Anjou ja Provence'i hertsogile Charles'ile. Eeskätt sisserände tõttu oli kuningriik selleks ajaks peaaegu puhtalt katoliiklik. Viimased moslemid orjastati aastal 1300. 1282. aasta Sitsiilia ülestõusu (Sitsiilia õhtumissa) tulemusel eraldus Anjoude valitsuse alt Sitsiilia. Saare kuningaks valiti Aragóni kuningas Pedro III (Sitsiilias Pietro I). Tekkinud kahe kuningriigi vahel jäid suhted mitme sajandi vältel pinevaks. 11. sajandi algul domineerisid nii Sitsiilias kui Kalaabrias kreeka ja araabia keel. Kreeka asustus Apenniini poolsaarel pärineb juba Magna Graecia perioodist, Bütsantsi valitsuse ajal 10.-11
peoonid, rentnikud). · Aafrikas oli agraarne majandus aga Ladina-Ameerikas oli feodaalne majanduskord. · Ladina-Ameerikat iseloomustas vägivallapoliitika, poliitilist elu iseloomustasid sõjalised riigipöörded(sarnaneb Hiinaga. Demokraatlik ühiskonnastruktuur ei ole veel välja kujunenud ja sõjavägi suudab ainsana viia ellu sihipärast poliitikat). Aafrikas toimus välisriikide sissetung ja elanikke orjastati! Aafrika enda elanikke oli suhteliselt lihtne alistada ja vägivallapoliitikat ei pidanud kasutama, ka puudusid diktaatoritest juhid, kes riigi poliitilist ja majanduslikku elu oleks läbiviinud. · Ladina-ameerikas oli iseloomulik diktaatorlus(nt. Mehhikos valitses Porfiri diaz), see aga pooldasid suurmaaomanike võimu ning ka poliitiliselt olid suurmaaomanikud aktiivsemad, kui linnaelanikest keskklass ja kaubanduslik kodanlus.
Preestrite sakraalsed kohustused jagunesid kahte peamisse valdkonda, vastavalt sellele, kas preester viis läbi ja korraldas riitusi, mis lõid sideme jumalatega, või kas ta oli mõne jumaliku funktsiooni füüsiliseks kehastuseks. Preestrite tegevuse eesmärk oli luua kogukonna side jumlatega, seda hoida ja tihendada. Flaamenid konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad preerestid. Augurid tegelesid tuleviku ennustamisega. Ori Orjastati vallutatud alade inimesi, nende haridutase ja kasutusalad olid erinevad. Haritumaid kasutati isegi koduõpetajatena. Omanikul oli õigus orja tappa müüa, nad olid justkui rääkivad tööriistad. Orja välimuse määras perekonna jõukus. Maal elavate orjade elu oli raskem, rohkem füüsilist tööd. Orjasid võis ka vabaks lasta, tavaliselt jäid vabakslastud orjad oma endise omaniku kliendiks. Talupoeg Talupoegi esines rohkem Ida-Roomas
Läänes kehtis tsölibaadi nõue. Idas see puudus. Arutluse teema: Varakeskaegne Euroopa kus ühiskonna areng või langus. Tuleb võrrelda lääne euroopat ja Bütsantsi.5-11 saj Alateemad : kirik, valitsemine, riik, kultuur, majandus, sõjad, vallutused. Keskaja ühiskond oli feodaalne kord( feodaalne killustatus). Vasalli kohustused : abistamine sõjas , rahu ajal nõustama, truu olema jne Pms iga mees valitses oma maad. Seal kujuneb välja ka feodaalne killustatus. Talupojad päris orjastati. Bütsants. Talupoegi ei päris orjastatud , talupojad olid vabad. Tugeva piiramatu seisusega keiser. Lääne-Euroopas oli naturaal majandus ja kaubeldi põllumajandus saadustega. Majandus süsteem oli turumajandus. Põhineb sellel mida toodetakse ja kui suur nõudlus kasutusel bütsansi kuldmünt. Bütsants oli majanduses rohkem arenenum.on. Põhiline toode , mis tõi sinna ka rikkuse oli siid. Väärtustati kulda ja hõbedat. Seal oli Kirik.
hobune sisse mahuks. Kui hobune oli üles linnusesse veetud, tänasid troojalased jumalaid soosingu eest ja hakkasid ülevoolavat võidupüha pidama. Öösel aga tulid kreeklased oma laevadel tasahilju tagasi ja hiilisid linnamüüri juurde. Samal ajal ronisid valitud sõjamehed puuhobuse seest välja, hõivasid linna strateegilised punktid ja avasid oma kaaslastele väravad. Nüüd algasid tapatalgud, milles troojalased olid abitud ohvrid. Mehed tapeti, naised orjastati. Põlevast linnast pääses vaba mehena ainult Aineias, seljas tema vana isa Anchises ja käekõrval poeg Askanios. Achilleuse kand Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja
Seal, kuhu kreeklased olid saabunud peamiselt kauplemise eesmärgil, vajasid nad häid suhteid kohaliku ülikkonnaga. Kuid enamuse kolooniate puhul olid uusasukad huvitatud eeskätt põllumaast, mis oli tavaliselt kohalike valduses ja tuli neilt ära võtta. Koloonia algaegadel, kui kreeklasi oli veel vähe ja polnud piisavat jõudu ega tungivat vajadust suurte maavalduste järgi, tuli otsida kohalikega kokkulepet. Kuid uusasukate lisandudes aeti kohalikud jõuga minema või orjastati: mitmetes kolooniates teiste seas Sürakuusas sunniti osa kohalikest elanikest orjadena kreeklaste põlde harima. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas C Massilise kolonisatsiooni põhjust tuleb otsida Kreeka emamaa suhtelisest ülerahvastatusest, millel kasuks räägib arheoloogiliseltki tuvastatava elanikkonna kasv VIII sajandil. Oma osa mängisid tõenäoliselt ka
· 17. saj alguses avastasid hollandlased Austraalia. · Inglased ja prantslased jõudsid P-Ameerika idaranniku aladele 17.saj, läänerannikule hispaanlased ja venelased 18.saj. · Loodeväil ümber P-Ameerika Vaiksesse ookeani viiv meretee ei leitud. Kirdeväil meretee Põhja-Jäämere kaudu ümber Euraasia Vaiksesse ookeani jäi avastamata. SUURTE MAADEAVASTUSTE TULEMUSED · Alasid hakati koloniseerima. Kohalikud rahvad hävitati ja orjastati, rööviti paljaks. · Ameerika indiaani kõrgkultuurid hävitati, Aafrika põliselanikud veeti orjadeks. (16.saj) · Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes (kaubateede ümberpaiknemine). Oluliseks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnas. · Tekkisid kauba- ja fondibörs. · Hindade revolutsioon hindadetõus · Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta, arenesid geograafia, zooloogia ja botaanika jne. 27
lääne kultuuri assimileerija. Seda on tõestanud uuem ajalooline uuring. Kuid ristirüütlid halvasid meie rahvusliku arengu. Eesti rahvas oli määratud hävimisele, — kui teda poleks päästnud Tannenbergi lahing (1410). Ometigi tuli leppida täie- liku varjusurmaga. Linn võeti võitjate poolt üle, eestlane sulatati võõraks rahvuseks. Maa aadel tapeti enamikus maha, — jäi vaid eesti talupoeg, kes pikapeale orjastati. Nii vegeteerus eestlus talupojas sajandeid, avaldades end keeles, rahvaluules ja rahvalaulus, primitiivses rahvakunstis, põlluharimisega seotud rahvateaduses ning vahetevahel vastuhakkamistes. Linna on küll valgunud sajandite kestel eestlasi maalt, maa-orjuse pagulasi. Vähemnõudlik on leidnud siin kergemat elu, jäädes ehk nimeliselt eestlaseks väikegildidesse ja teenijas-tööliskonda, omandades jõudumööda võõrast tsivilisat- siooni
Ka moslemid võtsid kristlaseid orjadeks. Kataoonias, Portugalis, marselles sai maurus, saratseenlus sünonüümiks orjale. U 30 00 orja aastas käis Sevillast läbi. Lääne-Aafrikaga, tänapäeva Mauritaania, loodi 15. sajandi keskel orjakaubanduslik side. Kirik vaenulik mittekristlastele ja ka skismas lahku löönuile, mittekatoliiklastele. Juute, kes Rooma kirikule ka ei allunud, siiski ei orjastatud. 11. sajandi skismaga hakati ka bulgaarlasi, kreeklasi orjastama. Õigesklikke orjastati ka, kreeklase, tserkessid. Ka kirik pidas orje ning teised kiriklikud institutsioonid samuti. Eriti Hispaania valdustel, nt Kataloonias. Latifundiumieis vähenes orjade arv aga majaorjad olid väga tavalised. Ka Skandinaavias 13. sajandil orjade pidamine levinud, viikingid võtsid neid. Orjus polnud keskajal kuhugi kadunud. Lääne tsivilisatsioon jaguneb: orjaühiskonnad nagu klassikaline Kreeka, klassikaline, hiline vabariik ja
Enlil jne. Väiksem surnutekultus. Mehed kirves, naised peegel. Vallutatakse põhjapoolsete naabrite poolt. 1955 a eKr Babüloni hiilgeaeg, Hammurapi seadused jne. Purpurtigu kinahu -> Kaanan (Palestiina). Sealt on pärit Piibel. Linnad Byblos, Seth, Gaza. ~1200 eKr semi hõimud. 1700 eKr sünnib Uri linnas Aabraham, kes legendi järgi jumaliku ettekuulutuse järgi pidi minema Kaananimaale tõotatud maale, kuid jõudis hoopis Egiptusesse, kus nad orjastati. Kutsuti heebrealasteks. Mooses viin nad Egiptusest välja, rändas 40 aastat (1445-1405 eKr) Siinai kõrbes, sest tõotatud maale ei tohtinud jõuda orjuses sündinud põlvkond. Siinai mäel sai Mooses Jumalalt 10 käsku. Esimesed 3 on Inimene-Jumal käsud. (1. Sul ei tohi olla muid jumalaid! 2. Sa ei tohi kujutada mitte ühtki elusolendit! 3. Sa ei tohi Jumala nime asjata nimetada! 4. Pea hingamispäeva! 5. Sa pead austama oma vanemaid! 6. Sa ei tohi tappa! 7. Sa ei tohi abielu rikkuda! 8
Hadrianuse vall- kindlusvöönd hilisemale sotimaa ründamisele. Roomlaste mõju: kontaktid keltidega ei olnud nii sügavd kui Gallias- keldid ei läinud üle ladina keelele. 5 saj algul viis Rooma oma leegionid saarelt välja (germaanlaste oht), mis põhjustas Rooma võimu languse. c) Germaanlaste vallutused Alates 5 saj keskpaigast. Germaani hõimud olid anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid. 7 saj algusesk keldid hävitati või orjastati. Keltide asuala pärast vallutust: iseseisvuse säilitasid keldid sotimaal Wales´is ja Iirimaal, osa rändas tagasi mandrile(Britange). Tekkisid keldi keled(iri, galli(soti)britooni jt.) Anglosakside riigid:Varafeodaalsed kuningriigid, millest mõjukaim Wessex. 829. ühendas Wessexi kuningas Egbert anglosakside maa inglise kuningriigiks. Põhitegevuseks oli põllundus ja karjakasvatus. Säilis vaba kogukond, töö jõuks ka keldi orjad. Ristiusustamine oli
ümbruskonnas), s. o. isiklikult vabad, kuid valitsevast kogukonnast sõltuvad mittekodanikud. Perioigikogukonnad olid oma siseasjades küllalt sõltumatud, kuid kohustatud andma oma sõjajõud spartalaste käsutusse. Perioikide hulgast võrsusid ka Sparta käsitöölised. Poliitilisi õigusi perioikidel kui mittekodanikel polnud. Lakoonika lõunarannikul paiknenud Helose elanikke aga perioikide hulka ei võetud nad orjastati ja neist said heloodid (heilotes termin võib tähendada "alistatuid"), kes sunniti harima spartalaste põlde. 8. sajandi lõpul ründasid spartalased ka läänepoolset naabermaakonda Messeeniat ning alistasid sellegi. 7. sajandi keskpaiku tõusid messeenlased Sparta vastu üles, kuid said lüüa. Selles nn teises Messeenia sõjas innustas spartalasi võitlema kuulus lahingulaulik Tyrtaios, kelle värsid, mida spartalased hiljemgi au sees pidasid, on ühtlasi esimesed, kus
Karistused 13- 14 saj. elu ja ihukaristus surmanuhtlus, kepihoobid (eriti mõisakohtutes); varanduse karistused (üsnagi aktuaalsed); veritasu ketgelt tagasi, 14 saj.-st sai end välja osta ( inimelu hind 10 hõbemarka pääs surmanuhtlusest). Vangistusi ei tarvitatus kulukas. Varandust karistuseks määrates said oma osa kõigepealt kohtunikud, siis ülesandjad, kirik ning alles siis kannatanu, mis üle jäi. Kui süüdlane maksta ei suutnud, müüdi varandus või isik orjastati. Karistamise süsteem ja süütegude kvalifitseerimine suhteliselt lihtne, võrreldes V.- Eesti normidega humaansem. Ajastu lõpul läheb normistik moodsale jaotusele. 13. Võimukorraldus Poolaaegses Eestis. Poola oli Lõuna- Eesti aladel (Tartu, Pärnu ja Võnnu(Riia)) aastatel 1558-1629. Tekkis 3 presidentkonda, mis jagunesid losskondadeks, mõisaringkondadeks jne. Suurimaks võimukandjaks Võivoodid (Vojevoodid), losskondades Staarestid. Elanikkond: talupojad,
jõuti 1498.a. Indiasse Portugallased hakkasid igal aastal sinna saatma kaubalaevu, vürtsikaubandus Fernao de Magalhaes portugali aadlik, oli kuningaga tülli läinud, sõideti välja Hispaaniast 1519, tagasi jõuti 1522 I ümbermaailmareis, Magalhaes hukkus Filipiinidel Maadeavastuste tulemused · Euroopa hakkas avastatud piirkondi koloniseerima, neid rööviti paljaks, kohalik rahvas orjastati, hävitati · Lääne-Euroopas vähenes Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus, kaubanduse keskused olid Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad · uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused kauba- ja fondibörs · oluline hinnatõus hindade revolutsioon (kuld ja hõbe muutusid odavamaks, toidu- ja tarbeesemete tootmine jäi samale tasandile, nende eest tuli maksta suurema väärismetalli hulgaga) kiirendas feodaalsuhete lagunemist
ajal orjade osakaal kõrge. Nt Kreekas , Itaalias, hispaanias ka keskajal orjade suhtes kõrgel. Eriti palju just sadamalinnades ( Valencia, Lissabon jms) . 13 saj Genoas orje 10-15 %. Ehk s pm sama kõrge kui rooma imp ajal . Seal põhilisteks orjadeks saratseenid( moslemid), slaavlased. Kui rekongista hiliskeskajal taandus a polnud otseselt enam seotud tagasivallutama hakati üha enam importima orju must mere äärest. Ka juute orjastati , kuid vähe. Orjade funktsioon tuleb selgelt välja ka sellest, põhiline orjade rakendusala ei olnud põllutöö vaid majapidamised. ( Põhiliselt orjad naised, tüdrukud ja poisid). Kk kirjanduses orjust hukka ei mõisteta, mida näitab Ameerikasse orjade viimine. Debatte tekitas kristlastes orjade kasutamine. Samas kiriklitel institutsioonidel olid väga tihti endal orje. Nt Toursi Püha Martin oli 20 000 orja. Leges barbarorum ( 6-8 saj). Isandal on õigus oma orje tappa ja peksta
järgmist punkti). Uued tütarlinnad e. apoikiad olid algselt põllumaj. kolooniad, siis aga nihkusid esiplaanile emalinna (metropoli) kaubandushuvid. Rajamises osales poliitikuid kõigist ühiskonnakihtidest. Neid juhtis oikist, kes jagas maad ja korraldas haldusasju ning oli hiljem linna asutajana kultusliku austuse objekt. Kolooniad olid pol. sõltumatud linnriigid, metropoliga olid ühised füülid, kultus ja maj. sidemed. Põliselanikud alistati ja orjastati või aeti minema. Kolooniatest imporditi emamaale vilja, orje, loomi, kala, soola, ehituspuitu, maavarasid, vürtse, papüürust, vandlit, emamaalt eksporditi keraamikat, metall- ja tekstiiltooteid, veini ja õli. Kolonisatsioon mõjutas sügavalt nii emamaa pol., maj. ja kultuurielu: maj.-elu koondus linnadesse, kus kiiresti arenes käsitöö, tekkis kaupmeeste ja laevnike kiht. Sugukondlikud, trad. ühisk-akorrast pärinevad sidemed lagunesid. Linnad kujunesid orjapidamise keskusteks
sa pole veel sellele tasandile jõudnud, et sul lubataks seda teada. 25 D: Kui see hädavajalik on, saavad kõik seda teada. A: Mida veel võib öelda meie maa kohta? D: See on ainukene maa, millel on aktiivsed seitse chakrat. A: Kas teistel ei ole? D: Ei, Maa omakorda omab seitset energeetilist keskust, mis on laiali jaotatud ja mitte ükski teine maa ei oma seitset isiklikku energiakeskust. Seetõttu orjastati teatud aja- järgul just Rumeenia negatiivset laadi organisatsioonide poolt. A: Kas saad öelda, kus asuvad Maa chakrad? D: Kalifornias, Lõuna-Ameerikas, Austraalias, Inglismaal, Egiptuses, Iraanis ja Tiibetis. A: Aga chakrad Rumeenias? D: Üks on Symbat de Souss-Recha's, teine on Raryu mägedes, kolmas on Shimleulom Silvana lähedal, neljas on Kapidave's, viies on Sarmisegetuze's, kuues on Parynge's, seitsmes on Carpailor Dzhetichi eelmägedes. Kuid need pole selles
annaabi.ee 
