konkreetsele keemilisele ühendile, mis on kantud toiduainetes kasutada lubatud lisaainete registrisse. Eained, Otto Kontro Tähis E Vastav koodsüsteem kehtibEuroopa Liidu maades. Tähis E (Europe) peaks olema ka lisaaine ohutuse garantiiks. Eained, Otto Kontro Eained Eaineid tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja eeskirjadele riknemisepidurdamiseks, toiduainete välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks. Eained, Otto Kontro Eainete jagunemine E100199 Toiduv ärvid E200299 S äilitusained E300399 Antioks üdandid E400499 Emulgaatorid Eained, Otto Kontro Lisaainete kasutamine Lisaainete kasutamise eesmärgiks on tagada toidu parem kvaliteet ja ohutus. Eained, Otto Kontro Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Toidulisaained http://www.tunnetoitu.ee/mikslisaaineidkasutatakse/ Eained, Otto Kontro
Pahatihti maiustusi valides köidavad meie silm need tooted, mis on kõige värvilisemad, kõige kenama pakiga või lihtsalt ilusa kujugaenamasti on neis ka kõige rohkem toidu lisaaineid ehk eaineid. Eained on loodusliku või sünteetilise päritoluga keemilised ühendid, mida tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja eeskirjadele riknemise pidurdamiseks, toiduainete välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste (meeltega tajutavate) omaduste parandamiseks. Kestva Eaineid sisaldava toidu tarbimise tagajärjel võivad varem mitteallergilisel lapsel välja lüüa allergiad, samuti võib laste sagedaste haiguste põhjusena näha ebatervislikku toitumist, mis nõrgestab organismi ning teeb selle eriti vastuvõtlikuks erinevatele bakteritele ja viirustele. Mitmed Eained põhjustavad lastele ka tähelepanuhäireid ning hüperaktiivset käitumist.
töö- ning elukeskkonna mõõtmiste valdkonnas. 23. oktoobril 2014. a on välja antud akrediteerimistunnistus registreerimisnumbriga L019. Labori kvaliteedipoliitika peaeesmärgiks on juhtkonna ja kõigi töötajate pühendumus kindlustada laboris teostatavate tööde parim professionaalne tase järgides EN ISO/IEC 17025:2005 standardi nõudeid ja Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte." [1] Toidu nõuetekohasust hinnatakse proovi mikrobioloogiliste ja organoleptiliste näitajate järgi. Peamised mikrobioloogilised analüüsitavad näitajad: Mikroorganismide üldarv; Hallitusseened; Pärmseened. Uuritakse kolme erinevat toote partiid, mis on valmistatud erinevatel aastaaegadel (suvi, sügis, talv). Ühest partiist võetakse kolm proovi vastavalt analüüside teostamise intervallile: 6h, 12h, 24h. Teostatakse koondproovide analüüs. Kestvuskatsed teostada laboris otsesel meetodil.
Leivatehnoloogia osa laboratoorsed tööd Kõigis katsetes kasutati rukkikroovjahu! 1. Jahu niiskuse määramine Niiskus on üks jahu kvaliteedi näitajatest ning omab suurt tähtsust jahu säilitamisel. Jahu niiskus ei tohi olla rohkem kui 15%. Töö käik: kaalutakse kaks tühja proovialust, kuhu lisatakse 5,00 g jahu. Alused asetatakse 40 minutiks kuivatuskappi 105 ºC juurde. 40 minuti möödudes pannakse proovid eksikaatorisse jahtuma ning kaalutakse uuesti. Proov I Tühja proovialuse kaal: 24,5062 g Alusele kaalutud proov: 5,0021 g Kaal peale kuivatamist: 4,6000 g Niiskusesisaldus: 8,74% Proov II Tühja proovialuse kaal: 24,6703 g Alusele kaalutud proov: 5,0019 g Kaal peale kuivatamist: 4,5796 g Niiskusesisaldus: 9,22% 2. Jahu veesidumisvõime määramine Vee hulk retseptuuris sõltub jahu veesidumisvõi...
Toidulisandid- poolt ja vastu Toidulisandid on ained, mis lisatakse naturaalsetele toiduainetele. Loomulikus olukorras neid seal ei ole. Lisaained on loodusliku või sünteetilise päritoluga keemilised ühendid, mida tahtlikult lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ehk riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks. Lisaained jaotuvad looduslikeks lisaaineteks, mis eraldatakse looduslikust toormaterjalist, loodusidentseteks lisaaineteks, mis on saadud sünteesi teel (nt. Sidrunhape) ning sünteetilisteks lisaaineteks, mis on kehavõõrad ning millele looduses analoogi ei leidu. On teada, et sünteetilised lisaained on kõige ohtlikumad, kuid mis siiski on need ohud? On välja
monitooring näitab kontrolli kadumist Monitooring- planeeritud vaatlused ja mõõtmised, et määrata kriitilise kontrollpunkti üle kontrolli olemasolu Jaemüük- toidu käitlemine ja või töötlemine ning toidu hoiustamine müügikohas või tarnimine lõpptarbijale, k.a jaotus terminalid, toitlustus ettevõtted, sööklad, kauplused, jaotuskeskused ja hulgimüügipunktid Toiduainete sensoorne e. organoleptiline hindamine e. degusteerimine Sensoorne analüüs- toote organoleptiliste omaduste uurimine meeleelundite abil Aisting- sensoorsest ärritusest tulenev subjektiivne reaktsioon Assessor- iga sensoorses testis osalev isik Ekspert- isik, kes oma teadmiste või kogemuste baasil on kompetentne andma hinnangut temaga konsulteeritavates valdkondades. Paneel- Sensoorses testis osalema valitud assessorite grupp. Kvaliteet- toote või teenuste omaduste kogum, mis võimaldab rahuldada kindlaks määratud või eeldatavaid vajadusi.
laktoosi. 3) Pakkimisviis kilepakend; purepakend; vaakumpakend; lahtine piim vastavates hoidmisnõudes. Pastöriseeritud piima alaliigid: 1. normaliseeritud; 2. taastatud osaliselt või täielikult piimapulbrist; 3. vitaminiseeritud; 4. maitsestatud piim, s.o pastöriseeritud piim lisanditega (nt kakao ja suhkur) Kvaliteet sõltub sellest, kuidas piima lüpstakse, transporditakse ja töödeltatakse. Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järgmistele nõuetele: 1. konsistents peab olema ühtlane, ei tohi esineda sadet; 2. maitse ja lõhn peavad olema puhtad; 3. värvus peab olema ühtlaselt valge, kollaka varjundiga, rasvata ehk kooritud piimal on sinikas varjud, maitsestatud piimal lisandi varjun. Rõõsk koor Saadakse tööstuslikult piima separeerimisel. Rasvasisalduse järgi jaotatakse koor: 1. 10%; 2. 20%; 3. 35%; 4. 38%. Pakkimise viisi järgi: 1
Kõik meetodid peavad vastama põhinõuetele: Mahla maksimaalne väljaminek , Minimaalne hägusus, Naturaalsete omaduste säilitamine, Protsessi kiirus ja katkematus, Minimaalsed kulud. Põhitegurid, mis mõjutavad pressimist: Rõhk (optimaalne rõhk on 0,5- 2MPa) Viljameski struktuur Peenestusaste Viljameski kihi paksus Mahla selitamine- Mahla selitamise põhieesmärgid: Eelnev selitamine filtreerimise lihtsustamise eesmärgiga, Mahla stabiliseerimine, Organoleptiliste omaduste parandamine. Mahla selitusmeetodid: Füüsikalised (nõrutamine, setitamine, separeerimine) Biokeemilised (ensüümidega töötlus) Füüsikalis-keemilised (regentide kasutamine) Kombineeritud Mahla filtreerimine- Asbest- kiudja morfoloogiaga mineraal. Tema peamine osa koosneb magneesiumsilikaadist peenikeste paralleelsete kiududega, Perliit- vulkaanilise päritoluga kivim, Tselluloos- pöökpuu või okaspuu puidust, Diatomiit-
Mikrotoitained-Vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid Toidulisand-Toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitaineliste või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks Toidu lisaaine-Loodusliku või sünteetilise päritoluga keemiline ühend, mida tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja eeskirjadele riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks GMO-Organism, kelle pärilikkusetegurid on tänapäeva biotehnoloogia abil muundatud viisil, mida looduses ei esine PAV-Energiakulu indiviidil, kes lamab täielikus kehalises ja vaimses rahuolekus termoneutraalses keskkonnas ca 12 t pärast eelmist toidukorda. Minimaalne energiahulk, mis kulub rahuolekus kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame, näärmete ja silelihaste tööks
ja nende tarbimisel seotud ohtudele. Hüpotees: õigel määral E223 (naatriummetabisulfit) kasutamisel ei rikne kartul õhuhapniku, valguse ja muude mõjurite toimel ega mõjuta negatiivselt maitseomadusi. Töö on üles ehitatud andes infot kartulite eeltöötluse vajalikkusest, kartuli koostisest ja säilumist mõjutavatest teguritest, E223 kasutusalast ning praktilisest katsest, kus võrreldakse kartuli organoleptiliste omaduste muutumist E223 toimel. Valisin teema, sest tunnen huvi eesti põhitoiduaine kartuli käsitlusest inimeste toidulaual. Ka minu eelmise aasta uurimustöö oli seotud kartulite tervisliku tarbimisega. Tervislik toitumine on oluline alus tervise säilitamiseks ning seetõttu peaks inimkond olema sellest rohkem teadlik oskama vältida mugavuseohte. Jätkades eluviisi, kus tarbitakse rohkesti eeltöödeldud toiduaineid toetatakse selle juurde tootmist ja seatakse üha suuremasse
Somaatilised rakud
koosnevad piimanäärme epiteelrakkudest, leukotsüütidest ja surnud
keharakkudest. Nende arv suureneb mastiidi korral. Piimas on helbed, piim on
veniv.
38. Piima sordilisus.
Jaotatakse sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Rakkude ja
bakterite arv määratakse neli korda kuus.Pidurdusainete esinemisel piimas
võetakse piim vastu sordituna kuni järgmise proovini. Külmumistäpp määratakse
kahtluse korral. Organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste
kvaliteedinäitajate alusel jaotatakse piim ortidesse.
Täielikuks steriliseerimiseks nimetatakse kõigi töödeldavas keskkonnas olevate mikroobide ja spooride hävitamist. Täielik steriliseerimine on vajalik meditsiinis, mikrobioloogia laboris söötmete ja seadmete steriliseerimiseks. Toiduainete puhul täielikku steriliseerimist ei kasutata kuna see nõuab toidu väga pikaajalist ja kõrgel temperatuuril kuumutamist. Selle tulemusena toidus olevad komponendid lagunevad. Toimuvad muutused toidu organoleptiliste omadustega ja muutub toitaineline väärtus. 3.11. Konserveerimine Konservide valmistamisel on eesmärgiks hävitada vegetatiivsed mikroorganismid, inaktiveerida ensüümid, hävitada anaeroobsete mikroorganismide spoorid. Konservide valmistamiseks kasutatakse autoklaave, mis on kinnised surve all töötavad seadmed, milles produkti kuumutatakse 20-80 minutit. Selleks et temperatuur tõuseks üle 100 °C on vajalik rõhk. Peale
muutub oluliselt kui sinna satub kas olme- või tööstusettevõtete heitvett. Koos orgaaniliste ja mineraalsete saasteainetega muutub ka mikrofloora liigiline koostis ning välistatud pole isegi patogeensete esinemine. Nakkusohtu suurendab see, et paljud neist, näiteks soolte haiguste tekitajad, võivad säiluda vees pikemat aega (nädalaid, kuid) eluvõimelistena. Seega lahtiste veekogude vee tarbimine joogiveena ilma puhastamata on ohtli Joogivesi. Joogivesi peab olema heade organoleptiliste omadustega ja ei tohi olla ohtlik tervisele epideemilises mõttes ega keemilise koostise poolest. Kõige rohkem vastavad nendele nõuetele puurkaevude veed, mis harilikult ei vaja puhastamist. Lahtiste veekogude veed vajavad töötlust, et parandada nende füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning vabastada nad mikroobidest. Joogivee puhastus. See seisneb mitmes etapis. Esmalt eemaldatakse veest settebasseinides raskemad osakesed. Sadestamise efektiivsuse tõstmiseks ja
· Kõrgenenud mangaanisisaldus on sageli täheldatav koos kõrge rauasisaldusega ja see on samuti Joogivees peamiseks põhjuseks vee ebameeldiva hägususe tekkimisel. Mangaanisisaldus looduslikus vees ei Fe 2+ 0,2 mg/l kujuta ohtu tervisele ja tema sisaldust Mn 2+ 0,05 mg/l reglementeeritakse organoleptiliste omaduste tagamiseks. 36 6 18.02.2018 Keemiline rauaärastus -
Bakterite ja somaatiliste rakkude arv piimas- bakterite arv näitab mikroobide arvu, mis kasvavad piimas teatud ajaperioodi jooksul. Bakterid satuvad piima põhiliselt õhust, lohakalt pestud lüpsiinventarist ja lehma udaralt. Mõjutab piimatoodete valmistamise protsessi ja nende kvaliteeti. Somaatiliste rakkude arvu järgi hinnatakse udara tervislikku seisundit. Haigest udarast saadud piimal on muutunud koostis, piimas on helbed, on veniv 38. Piima sordilisus- Organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel jaotatakse piim sortidesse, mis määrab ära piima kokkuostu hinna. Määratakse ka rasvasisaldus, mille alusel toimub piima eest maksmine. Piima sordilisuse määramisel arvestatakse ka maitset ja lõhna, bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu. 39. Lüpsiseadmete klassifikatsioon-1) Kasutus alade järgi: a) asemetel lüps-lehm asub laudas kindlal asemel, kuhu viiakse lüpsiaparaat b) lüpsikojas e
20-25C villimine- Probiootikumid Toodetes kasutatavad probiootikumid defineeritakse kui inimorgamismist pärinevad elusad mittepatogeensed mikroobiokultuurid, mille manustamine mõjutab positiivselt inimese tervist läbi seedetrakti mikrofloora bakterkoosluse mõjutamise. Probiootiliste bakterite tehnoloogiline sobivus: Pr tüved peavad olema geneetiliselt stabiilsed Probiootikumidel peab olema soovitus organoleptiliste omaduste olemasolu Probiootiliste bakterite konkurentsvõime: 1 Nad peavad olema võimelised ellu jääma, kiirelt paljunema ja olema aktiivsed elusorganismi soolestiku mikroflooras 2 Nad peavad olema resistentsed sapile. 3 Nad peavad olema võimelised konkureerima inimese seedetrakti normaalse mikroflooraga 4 Nad peavad olema adherentsed ja koloniseerimisvõimelised. Probiootiliste bakterite talitlus ja funktsionaalsus:
Et seda vältida, tuleb piim võimalikult kiiresti pärast lüpsi jahutada. 37. Piima mikrobioloogilised näitajad Piim peab olema puhas, piim peab olema võetud tervelt lehmalt (ei tohi põdeda mastiiti), antibiootikume ei tohi piimas esineda, piim peab olema steriilne, somaatiliste rakkude arv peab olema väike(suurendab mastiiti) 38. Piima sordilisus piim jaotatakse sortidesse, millest oleneb selle tasustamine. organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel jaot. piim sortidesse. Piima sordilisuse määramisel arvestatakse maitset ja lõhna, bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu. 01.01.2002.a. võib maksimaalne bakterite ja üldarv olla piimas 100 000 ja somaatiliste rakkude arv samuti 400 000. Tihedus võib olla minimaalselt 1,028 g/cm2 ja külmumistäpp vähemalt 0,520C. 39. Lüpsiseadmete klassifikatsioon liigitatakse kasutusalade ja
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED (3.0 EAP) 1. Sensoorse analüüsi (hindamise) mõiste SENSOORNE ANALÜÜS on toodete organoleptiliste omaduste uurimine meeleorganite abil. SENSOORNE HINDAMINE on klassifitseerimismeetod, kus kasutatakse kategooriaid. Iga kategooria koostatakse järjestatud skaala abil ja skaala punktid näitavad järjestust. 2. Sensoorse analüüsi rakendamisvõimalused · toiduainete tööstuslik tootmine; · teaduslikud uuringud; · toiduainete kvaliteedi kontrollimine; · tootjate motiveerimine ja kvaliteetsete toiduainete väärtustamine. 3
Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. Pastöriseeritud piima alaliigid 1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4. Maitsestatud piim s.o lisanditega piim Piima kvaliteet Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järgmistele nõuetele: 1. Konsistents peab olema ühtlane, ei tohi esineda sadet. 2. Maitse ja lõhn peavad olema puhtad 3. Värvus peab olema ühtlaselt valge, kollaka varjundiga 4. Rasvata piimal sinakas varjund 5. Maitsestatud piimal lisandi varjund 3 PIIMA JA PIIMATOODETE KASULIKKUS Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks
Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. Pastöriseeritud piima alaliigid 1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4. Maitsestatud piim s.o lisanditega piim Piima kvaliteet Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järgmistele nõuetele: 1. Konsistents peab olema ühtlane, ei tohi esineda sadet. 2. Maitse ja lõhn peavad olema puhtad 3. Värvus peab olema ühtlaselt valge, kollaka varjundiga 4. Rasvata piimal sinakas varjund 5. Maitsestatud piimal lisandi varjund 3 PIIMA JA PIIMATOODETE KASULIKKUS Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75%
(lahusti arvel). Difusiooni laiali kasutatakse tööstuses. o nende meetodite kombinatsiooni · Mahla selitamine Värskelt pressitud mahl sisaldab suuri ja väikesi heljumeid, rakukesta tükke, kolloidosakesi (pektiin, valk, parkaineid) ja lahustuvaid aineid (suhkrud ja molekulaarühendid). Mahla selitamise põhieesmärgid: o Eelnev selitamine filtreerimise lihtsustamise eesmärgiga o Mahla stabiliseerimine o Organoleptiliste omaduste parandamine Mahla selitamine tähendab mahla puhastamist heljumist ja kolloidosakeste suuremast osast. Mahla selitusmeetodid: o Füüsikalised (nõrutamine, setitamine, separeerimine) Nõrutamine. Suurte osakeste eemaldamiseks kasutatakse kas paksu riiet või spetsiaalset sõela. Seda meetodit kasutavad väiksed ettevõtted Setitamine. Kasutatakse suurte osakeste setitamiseks. Mida väiksem osakese suurus ja viskoossem keskkond, seda aeglasem toimub setitamine.
on vees mikroorganisme rohkem kui kaldast kaugemates piirkondades. Vee ülemistes kihtides on mikroobe rohkem kui põhjakihtides. Väga rikkalik on aga mikrofloora mudas, erit veel selle ülemistes kihtides, kus moodustub bakteritest nn. "biokile". Seal toimuvad ainete muundumise põhilised protsessid. Vee keemiline koostis ja mikroobide sisaldus muutub oluliselt kui sinna satub kas olme- või tööstusettevõtete heitvett Joogivesi. Joogivesi peab olema heade organoleptiliste omadustega ja ei tohi olla ohtlik tervisele epideemilises mõttes ega keemilise koostise poolest. Kõige rohkem vastavad nendele nõuetele puurkaevude veed, mis harilikult ei vaja puhastamist. Joogivee omaduste hinnang. Hinnatakse vee keemilisi, organoleptilisi ja mikrobioloogilisi näitajaid. Joogivesi peab vastama standardis EVS 663:1995 kehtestatud nõuetele. Vastavalt sellele peab joogivesi
kasutatavale veele. 1.2.Toidukauba kvaliteet Kvaliteet on toidu omaduste (sensoorsed, füüsilised, toitelised, funktsionaalsed, hügieenilised) kogum, mis rahuldab määratud või eeldatud vajadusi ja näitab toidu sobivust kasutamiseks. Nõuded, millele toote kvaliteet peab vastama, on toodud standardites ja muudes normdokumentides. Standardid sisaldavad andmeid toote nimetuse, valmistamiseks kasutatavate toorainete, tehnoloogiliste võtete, organoleptiliste omaduste, füüsikaliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate, proovivõtmise ja analüüsimeetodite, pakendamise, märgistamise, veo- ja säilitamise tingimuste kohta. Kvaliteedi määramine toimub organoleptilisel ja laboratoorsel teel. Olenevalt kvaliteedist võidakse kaupu liigitada klassidesse. Standardi nõuetele mittevastav kaup on mittestandardne ehk mittekvaliteetne, nagu riknemise tunnustega, määrdunud, võõra lõhna või maitsega, muljutud, sisaldab
Teised kalad sisaldavad värskena alla 1 mg/kg vaba histidiini. Histidiinirikastes kalades algab kohe pärast surma bakteriaalsete dekarboksülaaside toimel histidiinist histamiini süntees. See toimub veel enne kui post mortem proteolüüs vabastab valkudest lisahistidiini. Mõningate püügitehnikate korral sureb kala veel enne kui ta veest välja tõmmatakse. Seetõttu võibki histamiini kontsentratsioon kalades tõusta väga kõrgele ilma organoleptiliste (sensoorsete) riknemisindikaatorite tekketa. · Ükski toiduvalmistamise meetod, kaasa arvatud külmutamine, suitsutamine ega konserveerimine ei suuda lagundada mürgitust põhjustavat aineid. 31. Akrüülamiid. · Akrüülamiidi kasutatakse laialdaselt mitmesugustel elualadel, rõhuv enamus (99,9%) monomeerina polüakrüülamiidi valmistamiseks. Viimane, mis on imetajate jaoks madala toksilisusega, leiab kasutamist heitvee puhastamisel ning paberi ja tselluloosi tootmisel.
Krumsi piimatooted ei sisalda säilitusaineid, sest oleme veendunud, et piim ning selle looduslikud maitse- ja toitaineid on kõik, mida nii suured kui väikesed vajavad. Krumsi tooted maitsevad eriti hästi, sest nende valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset piima ja hoolikalt valitud tooraineid. 8 ERINÕUDED MÜÜGIL Rakendades toit peab vastama toiteväärtus, st täita füsioloogilised vajadused isikule vajalikud materjalid ja energiat. Toiduained peavad vastama nii organoleptiliste omaduste (näitajad maitse, värvus, lõhn ja konsistents). Ei tohi rikkuda nõuded lubatud sisu keemiliste, radioaktiivsete ja bioloogiliste ainete ja ühendite toitu, mis on hügieenitaseme. Kui imiku ja dieettoitude ei ole lubatud kasutada toidu toorained, mis põhineb söödalisandite kasutamine, loomade kasvustimulaatorite, hormoonid, teatud tüüpi ravimid, pestitsiidid, aiandid ja muud ohud inimeste tervisele ja ühendid. Teavet toiduainete peaks sisaldama:
keharakkudest. Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk mastiidi korral. kinnijäetavate lehmade piimas.alles poeginud lehmadel,mis normaliseerub esimese laktatsioonikuu jooksul.. . 33. PIIMA SORDILISUS. piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaot. vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Som. rakkude ja bakterite arv ning pidurdusainete sisaldus piimas määratakse 1 kord nädalas organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel jaot. piim sortidesse, Igal piimapartiil määratakse ka rasvasisaldus. Valgusisaldust määratakse kokkuostetud piimal kaks korda kuus. Piima valgusisalduse baasnäitaja on 3,0..3,2%. Piima sordilisuse määramisel arvestatakse maitset ja lõhna, bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu. 01.01.2002.a. võib maksimaalne bakterite ja üldarv olla piimas 100 000 ja somaatiliste rakkude arv samuti 400 000
surnud keharakkudest. Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk mastiidi korral. kinnijäetavate lehmade piimas.alles poeginud lehmadel,mis normaliseerub esimese laktatsioonikuu jooksul.. . 33. PIIMA SORDILISUS. piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaot. vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Som. rakkude ja bakterite arv ning pidurdusainete sisaldus piimas määratakse 1 kord nädalas organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel jaot. piim sortidesse, Igal piimapartiil määratakse ka rasvasisaldus. Valgusisaldust määratakse kokkuostetud piimal kaks korda kuus. Piima valgusisalduse baasnäitaja on 3,0..3,2%. Piima sordilisuse määramisel arvestatakse maitset ja lõhna, bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu. 01.01.2002.a. võib maksimaalne bakterite ja üldarv olla piimas 100 000 ja somaatiliste rakkude arv samuti 400 000
Küllastunud rasvhapetel on madalam sulamistemperatuur, hanguvad madalamal temperatuuril. Enamik nahaalusest rasvkoest on küllastunud rasvhapped (67,7%) ja monoküllastamata rasvhapped (26,3%). Polüküllastamata rasvhapped (PUFA) moodustasid väikese osa lipiidide üldhulgast (3,1%). Järeldus: Kitse lihakehade nahaaluse rasva rasvhappeline koostis on sarnaneb lammaste rasvale palju enam kui veiste ja sigade rasvale. Kitse ja lambaliha füüsikalis-keemiliste ja organoleptiliste näitajate võrdlus (Sen, Santra, Karim, 2004) Näitaja Lambaliha Kitseliha ph 45 min 5,93 5,88 ph 24 h 5,46 5,48 Lõiketugevus (kg/cm2 3,74*** 7,42*** Vee sisaldus, % 68,85*** 74,25***
toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Somaatiliste rakkude ja bakterite arv ning pidurdusainete sisaldus piimas määratakse kaks korda kuus. Pidurdusainete esinemisel piimas võetakse piim vastu sordituna kuni järgmise proovini (kui teiste näitajate osas piim vastab standardi nõuetele). Külmumistäpp määratakse kahtluse korral ja kehtib antud piimakoguse kohta. Ka neutraliseerivaid aineid kontrollitakse kahtluse korral. Organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel jaotatakse piim sortidesse, mis määrab ära piima kokkuostu hinna. Igal piimapartiil määratakse ka rasvasisaldus. Rasvasisalduse baasnäitaja (enamasti 3,5%) alusel toimub piima eest maksmine. Valgusisaldust määratakse kokkuostetud piimal kaks korda kuus. Piima valgusisalduse baasnäitaja on 3,0..3,2%. Baasnäitaja on erinevatel piimatööstustel erinev
annaabi.ee 
