kassasüsteemis olevatele andmetele; paigaldab vajadusel turvaelemendid; 8) käitleb tööprotsessis pakendeid, taarat ja ohtlikke jäätmeid, järgides käitlemise nõudeid ja ettevõttes kehtestatud korda; 9) jälgib realiseerimisaegu (kõlblik kuni, parim enne) ja mittevastavuse korral kõrvaldab tooted müügilt, jälgib säilimistemperatuure; 10) osaleb kaupade inventeerimisel, fikseerides inventeeritavate kaupade kogused; 11) hindab organoleptiliselt toiduainete ja visuaalselt tööstuskaupade kvaliteeti; 12) eristab erinevate kaupade koostist, kvaliteeti mõjutavaid tegureid, omadusi ja kasutamisvõimalusi. Teenindamine ja müümine: 1) loob positiivse kliendikontakti ja suhtleb kliendiga teenindusvalmilt; 2) selgitab välja kliendi vajadused, kasutades aktiivse kuulamise ja küsitlemise erinevaid tehnikaid; 3) tutvustab kaupa, selgitades kauba kasutamist ja/või hooldust, arvestades kliendi
tahked soolad, paljud metallid, tahked orgaanilised ained. Inimkonna ajaloos on sulatatud üle 14 milj. t rauda, millest 40% on kõikvõimalikes seadmetes ja 60% looduses, sealhulgas ka vees. Jäätmete uputamine merre on keelatud, kuid sellegipoolest satub laevadelt mette ca 30 t jäätmeid minutis. Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. sanitaartoksiline aspekt 2. üldsanitaarne aspekt 3. organoleptiliselt e. tunnetuslikult 4. kalamajanduslikust aspektist. BHT bioloogiline hapnikutarve on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks kindlais katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline: 1. mehhaaniline 2. keemiline 3. bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik vett puhastada. Reoveepuhastus
Või: Valmistasin võid 200 ml rõõsast koorest(35%). Loksutasime koort kokku klaaspurgis 4 minutit, maksimaalne kogus petti oli selleks ajaks eemaldunud. Kuna koor oli külm, siis eraldus ka koor aeglasemalt kui oleks sooja puhul eraldunud. Või väljatuleku kaaluks sain 88,8g. Ja väljatuleku saagisprotsendiks saime 44,82%. Rasvaprotsent võil oli 78,83%, mis ei vasta või nõudmistele, sest võiks hakatakse lugema toodet, mille rasvaprotsent on vähemalt 82%. Organoleptiliselt oli või väga ilus kollane, võiterasi ei olnud näha, maitse koorene ning eraldunud pett oli selge.
5.2.7 Erinevate täidiste ja katete valmistamine 5.2.8 Põhilised füüsikalised ja keemilised muutused toote valmistamise protsessis I, II algtase; III kesktase 5.2.9 Toote valmimisel toimuvad tehnoloogilised etapid ja protsessid I algtase; II kesktase; III kõrgtase 5.2.10 Seadmete kasutamine vastavalt kasutusjuhendile. 5.2.11 Arvestuse ja aruandluse põhimõtted I, II algtase; III kesktase 5.2.12 Pool- ja valmistoodete kvaliteedi määramine organoleptiliselt 5.2.13 Toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamine. Rauno Loik 5.2.14 Pagaritoodete defektid ja leivahaigused ning nende vältimine. 5.2.15 Toodete säilitamis-, pakendamis- ja transpordi tingimused 5.2.16 Laomajanduse põhimõtted 6. PAGARI- JA KONDIITRITOODETE KLASSIFIKATSIOON 6.1. PAGARITOOTED a) leivad rukkileivad, teraleivad, peenleivad, koorikleivad, rahvusleivad
Puudus: suur soojusenergia kulu Toode on mõeldud lõpptarbijale ja villitakse tavaliselt väikepakendisse 18. Miks suhkruga kondenspiima tootmisel kondenspiima tavaliselt ei homogeniseerita? Sellepärast, et suhkruga kondenspiima viskoossus on suur ning rasva eraldumine on takistatud 19. Selgitada kondenspiima kindla jahutusreziimi tähtsust suhkruga kondenspiima tootmisel? Kondenspiim tuleb jahutada nii, et tekiksid väikesed, organoleptiliselt mittetajutavad laktoosikristallid. Suurte kristallide korral tekib laktoosisade ning valmistoode omandab jahuse või liivja konsistentsi 20. Selgitada laktoosipulbri lisamise vajadust suhkruga kondenspiima tootmisel? Et saada võimalikult väikesed laktoosikristallid.Suured kristallid tekivad aeglasel jahtumisel. 21. Miks villitakse suhkruga kondenspiim hermeetilises pakendis (nt plekktoosides) kaaneni? Hallitusseente arengu ärahoidmiseks ei tohi toode sisaldada õhku
50 ml talle kg sünnimassi kohta Mis on alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapasaagis? 45-50% Kui vanalt saab lehm täiskasvanuks (keskmiselt)? 4-5 aastaselt Eesti holsteini tõugu veiste osatähtsus piimaveiste üldarvust on ca? 2/3 Lihatõugu veistele on iseloomulik hingamistüüpi konstitutsioon? Vale Kui suur on keskmiselt normaalse lehmapiima kuivaine sisaldus? 11-12% Kas uus lüpsiperiood algab lehma tiinestumisega? Ei Milliseid lihakvaliteedinäitajaid hinnatakse organoleptiliselt? Lõhn, maitse, värvus, tugevus, puljong Millele viitab normaalsest suurem somaatiliste rakkude arv piimas? Udarapõletikule Nimeta kolm mikroelementi! Raud, vask, magneesium, seleen Vees lahustuv vitamiin on? B-vitamiin Millal on ternespiimas sisalduvate antikehade imendumine maksimaalne? Kohe peale sündi Palju kulub umbes vasika üleskasvatamiseks piima? 200-300 kg Palju mune muneb munakana aastas umbes? 300 Mitu kg kulutavad kanabroilerid 1 kg massi-iibele segajõusööta? 1,6...1,8
36. Taignaparandajaga meetod- Taignaparandajad annavad taignale hea töödeldavuse ning lühendavad kerkimisaega. Taignaparandajad pannakse koos teiste komponentidega taignasegajasse, kasutades eeltaignata meetodit. 16. Kerged, keskmised ja rasked nisutaignad 37. 17. Nisutaigna valmiduse määramine 38. Käärimisaeg sõltub: taigna temp., konsistents, pärmi- ja suhkrukogus, jahu küpsetusomadused. 39. Taigna valmidust määratakse organoleptiliselt, käärimisaja, happesuse ja kerkejõu järgi. 40. Taigna pinna kuju e kumeruse järgi käärinud taigna pind on kumer; 41. Mahu kasvu järgi maht kasvanud 2-3x; 42. Taigna kuivuse järgi käärinud taigen kuiv; 43. Maitse ja lõhna järgi alkoholilõhn, pole jahu maitset; 44. Sõrmedega vajutatud lohk tasandub pikkamööda. Kui lohk tasandub kiiresti vaja käärimist. Lohk täitub liiga aeglaselt või ei täitu üldse ülekäärimisoht.
Eelis: kvaliteetsem, säilivusaeg pikem Puudus: suur soojusenergia kulu Toode on mõeldud lõpptarbijale ja villitakse tavaliselt väikepakendisse 22. Miks suhkruga kondenspiima tootmisel kondenspiima tavaliselt ei homogeniseerita? Sellepärast, et suhkruga kondenspiima viskoossus on suur ning rasva eraldumine on takistatud 23. Selgitada kondenspiima kindla jahutusreziimi tähtsust suhkruga kondenspiima tootmisel? Kondenspiim tuleb jahutada nii, et tekiksid väikesed, organoleptiliselt mittetajutavad laktoosikristallid. Suurte kristallide korral tekib laktoosisade ning valmistoode omandab jahuse või liivja konsistentsi 24. Selgitada laktoosipulbri lisamise vajadust suhkruga kondenspiima tootmisel? Et saada võimalikult väikesed laktoosikristallid.Suured kristallid tekivad aeglasel jahtumisel. 25. Miks villitakse suhkruga kondenspiim hermeetilises pakendis (nt plekktoosides) kaaneni? Hallitusseente arengu ärahoidmiseks ei tohi toode sisaldada õhku
sattuda vette ka looduslikul teel oksad, kallaste muld jne. Kõik ülejäänud nn. kunstlikud jaotatakse: 1. veele ohutud klaaspudel, osa metalle, mõnikord ka puit. 2. veele ohtlikud - tahkeid aineid ja asjad, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad, paljud metallid, tahked orgaanilised ained. Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. sanitaartoksiline aspekt 2. üldsanitaarne aspekt 3. organoleptiliselt e. Tunnetuslikult 4. kalamajanduslikust aspektist. Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline: 1. Mehhaaniline 2. Keemiline 3. Bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik vett puhastada. Muldade degradatsioon on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine tööstus-, tsiviil-, tee- või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), olmega (olmedegradatsioon), masinatega (masindegradatsioon), ebaõige väetamisega või mürkainete kasutamisega (keemiline degradatsioon).
Bakteri kasvuks optimaalsest madalamal temperatuuril nt: P.fluorescens ´il sünteesi optimumtemp. 8°C, kasvuks 20°C Ensüümi aktiivsuse optimum 30-40°C. Väga efektiivne temperatuurivahemikus 20-70°C. D140°C=437 s Opt. pH: 7,5-8,5 Lipaasne riknemine: 1. Veise natiivne lipaas 2. Bakteriaalne lipaas Riknemisega kaasnevad organoleptiliselt tuvastatavad muutused maitses ja lõhnas Vabanevad C4-C8 rasvhapped Suurema Molekulmassiga rasvhapped põhjustavad nn seebimaitset Küllastumata rasvhapete oksüdeerumisel tekkinud ketoonid ja aldehüüdid annavad nn papimaitse Puuviljamaitse estritest (rasvhape+alkohol) nt: etüülheksanaat, etüülbutüraat Riknemine psührotroofsete bakterite (106 CFU/ml) toimel osutab tootmisprotsessi vigadele.
a ei olnud ühtegi üle 2000 tarbijaga veevärki, kus mikrobioloogilised näitajad pidevalt ei vastanud nõuetele, kuigi Kohtla-Järve linna Järve linnaosa veevarustusega oli aasta jooksul probleeme. Mikrobioloogiliste näitajate mittevastavuste põhjuseks olid puudused ühe puurkaevu ja veemahuti tehnilises seisundis. (Terviseamet, 2009) Keemilised näitajad: 2 Olmeveele kehtestatud kvaliteedinõete järgi, peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevees sisalduvaid aineid võib jagada järgmiselt: · mürgised ained: arseen, elavhõbe, kaadium, kroom, plii, ja tsüaniid; · laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen; · vee organoleptilisi omadusi ja kasutmist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink, ja pH ning
ja loomseid söötasid, samuti kõiksuguseid toidujäätmeid, mistõttu neid saab pidada väga erinevates söötmistingimustes. 2. Sigade reproduktsioonijõudlus 1. Kuldi sperma viljastusvõime: Kuldi keskmine ejakulaadi maht on 250300 ml (maks. 900) ja spermatosoidide kontsentratsioon on 0,2 miljardit 1 ml-s. Kuldi spermas sisaldub kuivainet vaid 5% (vett 95%), milles on 3,8% proteiini. Sperma kvaliteeti hinnatakse organoleptiliselt määratakse ejakulaadi maht, värvus ja lõhn. Täpsemaks analüüsiks uuritakse spermat mikroskoobiga, millega selgitatakse välja spermide tihedus, liikuvus, kontsentratsioon, patoloogiliste spermide osa ejakulaadis jne. Pärast sperma kvaliteedi hindamist tehakse otsus selle kasutamise kohta. 2. Emiste viljakus 3. Emiste piimakus Emis toodab 2-kuuse imetamisperioodi jooksul üle 300 kg piima. Piimaand oleneb väga paljudest teguritest, nagu: I. Imetavate emiste kehavarude suurus resp
15. Miks suhkruga kondenspiima tootmisel kondenspiima tavaliselt ei homogeniseerita? Otsene vajadus homogeniseerimiseks puudub, sest suhkruga kondenspiima viskoossus on suur ning rasva eraldumine on takistatud 16. Selgitada kondenspiima kindla jahutusreziimi tähtsust suhkruga kondenspiima tootmisel? Kondenspiima jahutamisel laktoosi lahustuvus vees langeb, lahus küllastub ning osa laktoosist kristalliseerub. Kondenspiima tuleb jahutada nii, et tekiksid väikesed, organoleptiliselt mittetajutavad laktoosikristallid läbimõõduga kuni 10 m. Suuremate kristallide korral tekib laktoosisade ning valmistoode omandab "jahuse" või "liivja" konsistentsi. Algul jahutatakse toode võimalikult kiiresti intensiivse kristallisatsiooni temperatuurini, mis on tavaliselt 30 C. Seejärel lisatakse kondenspiima laktoosipulbrit 0,02--0,05% toote kogusest, et luua vajalikud kristallisatsioonituumad. Soovitav on kasutada nn. laktoosipuudrit kristallide
koostis on ebastabiilsem. Keemiliste näitajate osas ei vasta joogivee standardile epamiselt kloriidide, sulfaatide, raua ja kohati flouri kõrgenenud sisalduses. Paljudes madalates kaevudes on suurenenud nitraatide sisaldus. Mitmete piirkondade on põhjavesi saastunud ka naftaproduktidega. Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteetnõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevee kvaliteedinõuete kohaslet võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: 1)mürgised ained- arseen, elavhõbe, kaadium,kroom,plii ja tsüaniidi. 2) laialt levinud tervisele kahjulik aidnes: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen. 3)vee organoleptilisi oamdusi(maitse, lõhn värv, hägusus) ja aksutamist mõjutavad ained ja omadused:
Suur hulk lõhnaühendeid köögiviljades moodustub pärast küpsetamist või praadimist. Puuviljad Aroom on kombinatsioon magusa ja hapu maitse ning mitmete lenduvate ühendite lõhna peenest tasakaalust. Tsitrusviljade iseloomulik lõhn on suuresti tingitud koores sisalduvatest eeterlikest õlidest. Nii nagu tsitrusviljade puhul, ei ole ka ühegi teise puuvilja lõhna eest täielikult vastutav mingi kindel ühend. On leitud organoleptiliselt tähtsad ühendid, mis on iseloomulikud kindlatele puuviljadele: 1) Amüülestrid banaani aroomis 2) Tsitraal sidrunis 3) Laktoonid virsikus Vürtsid ja maitsetaimed Lisatakse toidule maitse ja aroomi lisamiseks. Tugevamaitselised ja sellepärast kasutatakse väikestes kogustes. Vürtsid ja maitsetaimed erinevad looduses oma lenduvalt koostiselt. Vürtside eeterlikes õlides on identifitseeritud mitmeid lenduvaid komponente: süsivesikuid,
eelkergitusega valmistusviisi puhul · Tooted ei seisa kaua värsked. 9 Eelkergitusega pärmitaigna valmistamine Taigna valmistamine koosneb kahest osast: esmalt valmistatakse eeltaigen käärinud eeltaignale segatakse juurde ülejäänud toorained asetatakse uuesti käärima 10 Taigna valmiduse määramine Organoleptiliselt määratakse kindlaks järgmiste tunnuste järgi: Käärinud taigen on · 2,5 korda mahult suurenenud · peale käega taignale vajutamist tasandub lohk pikkamööda · taigna pind on kumer · taignal on meeldiv piirituse lõhn. Lõpuni käärimata taigen on · tihke · puudub kumerus · tasandub peale käega vajutamist kiiresti Ülekäärinud taigen · ei tasandu peale käega vajutamist · taigna lõhn on ebameeldiv, hapu · töötlemisel taigen rebeneb · on halb vormida.
15. Joogivee mikrofloora kõige rohkem vastavad puurveekauveus. Joogivee puhtus- I-raskemate oskaeste eemaldamine(Al ja Fe soolade lisamine), II- pärast sadestamist filtreeritakse(kvartsliiv) III-defintseerimine, kloreerimine(hüpoklorit, kloorlubi, klooramiin), Hakatud kasutama osoneerimist ja kiiritamine ultravioletkiirtega. Omaduste hindamine- keemilisi, organoleptilisi, mikrobiloogilised näitajad.Epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt ning organoleptiliselt rahuldav. Epidemoloogia hinnatakse- termotolerantsed Coli-laadsed, Coli-laadsed, heterotroofsed bakterite arv. 16. Heitvete mikrofloora ja vee puhastamine orgaaniliste ja ühenditega ja mineraalsete lisanditega saastnud vesi on heitvesi.Puhastamine-I-rasketest osakestest-sadeneda settebasseinides. II-Biopuhastid (aeroobsete ja anaeroobsete elutegevusel põhinev) Looduslikes tingimustes-kuivendsüsteem. Biotiigid-kunslikult järjestaud-liigub heitvesi
2.kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. 3.kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa) Reostusallikad. toksilised ained tööstusest. Reostus pärineb: 1.punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus Reostuse näitajad. (see kehtib ka paljudes muudes kohtades) Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. (3)+ vee läbipaistvus oleks esmane hinnangu andmise alus. Veekogude eutrofeerumine. veekogus liiga palju toitaineid, kasvavad kinni, inimene saaks sekkuda. EUTROFEERUMINE: eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega 1.Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel 2. Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt
Suurimaks ohuallikaks toidus on mikroobid, eeskätt bakterid ja hallitusseened. 2...Füüsikalised põhjused...(mehaanilised lisandid)- avastamine visuaalselt, metallidetektoritega. Oluline on enesekontroll-juuksed kinni ja kaetud, ei tohi olla pikki ja lakitud küüsi, kunstküüsi, toitu valmistada vastavates nõudes, eelnevalt pestud ja peale toidu valmistamist tuleb toit hoolega katta. 3...Keemilised põhjused...(keemilised saaste ja reostusained)- avastamine organoleptiliselt, laboratoorselt. Keemilised ained toidus võib rühmitada: Lisaained- tahtlikult lisatud ained eesmärgiga pidusrdada riknemist, parandada toidu välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust (E-ained). Saasteained-satuvad keskkonda tööstusest ja põllumajandusest ning võivad jõuda toiduainetesse. Tähtsamad nendest on tööstusest pärinevad raskemetallid (elavhõbe, plii) ja orgaanailised ühendid (dioksiinid),
Praktikas on hakatud kasutama vee desinfitseerimiseks osoneerimist ja kiiritamist ultravioletsete kiirtega. Osoneerimine lisaks bakteritsiitsele toimele parandab ka vee organoleptilisi omadusi. Joogivee omaduste hinnang. Hinnatakse vee keemilisi, organoleptilisi ja mikrobioloogilisi näitajaid. Joogivesi peab vastama standardis EVS 663:1995 kehtestatud nõuetele. Vastavalt sellele peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt ning organoleptiliselt ja üldreostusnäitajate poolest vähemalt rahuldav. Joogivee epidemioloogiline ohutus määratakse järgmiste kaudsete mikrobioloogiliste näitajatega: Heitveed. Tööstusettevõtetes mitmesugustes tehnoloogilistes protsessides ja olmes mineraalsete lisanditega ja orgaaniliste ühenditega saastunud vesi on heitvesi. Lisaks orgaanilisele ja mineraalsele saastele sisaldavad heitveed ka rohkesti erinevaid liike mikroorganisme, millede seas pole välistatud samuti patogeensed liigid
2.kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. 3.kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa) Reostusallikad. toksilised ained tööstusest. Reostus pärineb: 1.punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus Reostuse näitajad. (see kehtib ka paljudes muudes kohtades) Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. (3)+ vee läbipaistvus oleks esmane hinnangu andmise alus. Veekogude eutrofeerumine. veekogus liiga palju toitaineid, kasvavad kinni, inimene saaks sekkuda. EUTROFEERUMINE: veekogude rikastumine toitainetega 1.Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel 2. Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata.
Veisekarja võib struktureerida mitmeti. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. 17. Lehmapiima kvaliteet Piima sensoorsed ehk organoleptilised näitajad Piima kvaliteeti saab hinnata ka aistingute abil ehk sensoorselt ehk organoleptiliselt nagu lõhn, maitse, värvus, konsistents. Piim peab olema peale lüpsi kohe kurnatud ja maha jahutatud. Standardi järgi peab piim olema värske, naturaalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. Haigete loomade piima ei tohi üldpiima hulka segada. Mingid kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Piima füüsikalis- keemilised omadused: Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp
Samuti on reostuallikateks ookeanidesse suubuvad jõed. Vete risustumine Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel – oksad, kallaste muld jne Kõik ülejäänud nn. Kunstlikud jaotatakse: Veele ohtlikud ja ohutud Reostumine Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. Sanitaatoksiline aspekt – hinnatakse vett joogiks ja söögiks 2. Üldsanitaarne aspekt – hinnatakse vett ujumiseks ja pesemiseks 3. Organoleptiliselt – hinatakse vee läbipaistvust, lõhna, maitset. 4. Kalamajanduslikust aspektist Raiskamine Ressursside nagu vesi, õhk ja maavarade ülearune kasutamine nt tööstusettevõttetes, kuna saaks hakkama ka väiksemate kogustega kui parasjagu kastutatakse. Muldade degradatsioon- põhjused, mõju tagajärjed Mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Jaguneb neljaks:
võivad esile kutsuda haigusi (kui mitte muud, siis vastikustunne kutsub esile iivelduse) aga kõige tõenäolisemalt võivad juhtuda erinevad vigastused. Kui keegi kogemata neelab alla teokarbitüki või tükikese keraamilisest nõust, võib see tema seedetrakti vigastada või põhjustada isegi midagi hullemat. Klaasi- või metallitüki suhu sattumise tagajärjeks võib olla suuhaav, hambaplommi kaotus või purunenud hammas. 3. KEEMILINE (keemilised saaste ja reostusained)- avastamine organoleptiliselt, laboratoorselt. Keemiline saastatus võib tekkida toiduainete töötlemise tagajärjel väetiste, pestitsiidide, herbitsiidide, antibiootikumide ja hormoonidega. Keemiline saastatus võib aga aset leida ka köögis. Tahtlik või juhuslik kokkupuude teiste ainetega nagu puhastusvahendid või kastmepanni kraapimise tulemusena eraldunud vask võib saada keemilise saastatuse allikaks. Kui need ained sisalduvad toidus märkimisväärsetes kogustes võivad nad esile kutsuda keemilise mürgistuse
remontida ja trahvida Vete risustamine: Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel oksad, kallaste muld jne Kõik ülejäänud nn. Kunstlikud jaotatakse: Veele ohtlikud ja ohutud Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. Sanitaatoksiline aspekt hinnatakse vett joogiks ja söögiks 2. Üldsanitaarne aspekt hinnatakse vett ujumiseks ja pesemiseks 3. Organoleptiliselt hinatakse vee läbipaistvust, lõhna, maitset. 4. Kalamajanduslikust aspektist Saastumine reostumine, mistahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda, toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Osooniaugud Osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Kasvuhooneefekt
epideemilises mõttes ega keemilise koostise poolest. Kõige rohkem vastavad nendele nõuetele puurkaevude veed, mis harilikult ei vaja puhastamist. Joogivee omaduste hinnang. Hinnatakse vee keemilisi, organoleptilisi ja mikrobioloogilisi näitajaid. Joogivesi peab vastama standardis EVS 663:1995 kehtestatud nõuetele. Vastavalt sellele peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt ning organoleptiliselt ja üldreostusnäitajate poolest vähemalt rahuldav. Joogivee epidemioloogiline ohutus määratakse järgmiste kaudsete mikrobioloogiliste näitajatega: * termotolerantsete Coli-laadsete bakterite arv; * Coli-laadsete bakterite arv; * heterotroofsete bakterite arv (alla 100 inimest teenindava veevärg ja üksiktarbija kaevuvee puhul). Joogivee puhastus. See seisneb mitmes etapis. Esmalt eemaldatakse veest settebasseinides raskemad osakesed
nitraadid Vee organoleptilisi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) omadusi ja kasutamist mõjutavad ained - raud, vask, tsink, kloriid Üldist saastust iseloomustavad ained - ammoonium, naftaproduktid, nitraadid jne.. Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav olmereovesi - elamutes, ühiskondlikes hoonetes ja kommunaalettevõttes Pinnaveele on iseloomulik kõrge looduslike raskesti lagunevate orgaaniliste ühendite ehk huumuse sisaldus. Väljendatakse KHT ehk keemilise hapnikutarve abil või COD Bakteriaalne lagunemine = orgaanilise aine oksüdatsioon BHT ehk bioloogiline hapnikutarve - seisundi ja surveindikaator. (BHT7) - milligrammides väljendatud hapnikuhulk milligrammides väljendatud
· Keemiliste näitajate osas ei vasta joogivee standardile peamiselt kloriidide, sulfaatide, raua ja kohati fluori kõrgenenud sisalduses. Paljudes madalates kaevudes on suurenenud nitraatide sisaldus · Mitmetes piirkondades on põhjavesi saastunud ka naftaproduktidega. · Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevee kvaliteedinõuete kohaselt võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: · mürgised ained arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, plii ja tsüaniidid · laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen · vee organoleptilisi omadusi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) ja kasutamist mõjutavad ained ja omadused:
järglane, siis põhikarja osatähtsus on konstantne ja seda vähendada ei saa. Kõik kulud tuleb katta veiseliha realiseerimisest saadud sissetuleku arvelt. sõltuvad realiseerimishinnast.. lihaveisekasvatust on stimuleeritud mitmetes riikides sellega, et lihaveistel saadava liha eest makstakse kõrgemat hinda, kuna see on kvaliteetsem. 30. PIIMA SENSOORSED EHK ORGANOLEPTILISED NÄITAJAD kvaliteeti saab hinnata ka aistingute abil ehk sensoorselt ehk organoleptiliselt nagu lõhn, maitse, värvus, konsistents. . Standardi järgi peab piim olema värske, naturaalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Piim väga kergesti seob erinevaid lõhnu - laudalõhn, silolõhn, jms. Piimale mitteomane lõhn ja kõrvalmaitse võivad kanduda piimasse ka läbi
aastas ainult 1 (või 2) järglane, siis põhikarja osatähtsus on konstantne ja seda vähendada ei saa. Kõik kulud tuleb katta veiseliha realiseerimisest saadud sissetuleku arvelt. sõltuvad realiseerimishinnast.. lihaveisekasvatust on stimuleeritud mitmetes riikides sellega, et lihaveistel saadava liha eest makstakse kõrgemat hinda, kuna see on kvaliteetsem. 30. PIIMA SENSOORSED EHK ORGANOLEPTILISED NÄITAJAD kvaliteeti saab hinnata ka aistingute abil ehk sensoorselt ehk organoleptiliselt nagu lõhn, maitse, värvus, konsistents. . Standardi järgi peab piim olema värske, naturaalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Piim väga kergesti seob erinevaid lõhnu - laudalõhn, silolõhn, jms. Piimale mitteomane lõhn ja kõrvalmaitse võivad kanduda piimasse ka läbi lehma hingamiselundite, kust nad imbuvad verre ja
Kokkuostetavale piimale on kehtestatud ranged kvaliteedinõuded. 1995.a. jaanuarist hakkas Eesti piimatootjatelt kokkuostetavale piimale kehtima uus standard EVS 594:1994 "Piim ja piimatooted. Kokkuostunõuded". Sellega tahetakse viia toorpiima hügieeninõuded kooskõlla Euroopa Liidu EL soovitustega (92/46/EEC). 3.10.1. PIIMA SENSOORSED EHK ORGANOLEPTILISED NÄITAJAD Piima kvaliteeti saab hinnata ka aistingute abil ehk sensoorselt ehk organoleptiliselt nagu lõhn, maitse, värvus, konsistents. Piim peab olema peale lüpsi kohe kurnatud ja maha jahutatud. Standardi järgi peab piim olema värske, naturaalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. Haigete loomade piima ei tohi üldpiima hulka segada. Mingid kõrvalmaitsed ei ole lubatud.
t rauda, millest 40% on kõikvõimalikes seadmetes ja 60% looduses, sealhulgas ka vees. Samas on tahkeid aineid ja asju, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad, paljud metallid, tahked orgaanilised ained. Jäätmete uputamine merre on keelatud, kuid sellegipoolest satub laevadelt mette ca 30 t jäätmeid minutis. Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. sanitaartoksiline aspekt 2. üldsanitaarne aspekt 3. organoleptiliselt e. tunnetuslikult 4. kalamajanduslikust aspektist. Need neli aspekti ei kattu omavahel. Sanitaar-toksilisest aspektist hinnatakse vett joogiks ja söögiks. Mõningad keemilised elemendid vees kõlbavad inimesele, kuid ei kõlba kalamajanduses. Üldsanitaarsest aspektist hinnatakse vett ujumiseks ja pesemiseks. Organoleptilisest aspektist hinnatakse vee läbipaistvust, lõhna, maitset. Vesi, mis sellest aspektist ei kõlba inimesele võib sobida kaladele
annaabi.ee 
