Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Organismide paljunemine ja areng - sarnased materjalid

mitoos, interfaas, embrüo, looteleht, viljastumine, elundid, tsütoplasma, munarakk, ontogenees, looteline, embrüogenees, eritus, vastsündinu, täismoonde, vegetatiivne, eoseline, sammal, sõnajalgtaimed, lühikese, ajaga, arvuka, järgnevat, jaotumine, tsütokinees, eluperiood, rakutsükkel, eluring, lõpust, neljaks, profaas, metafaas, anafaas
thumbnail
5
doc

Organismide paljunemine ja areng

4.2. Rakkude jagunemine mitoosi teel. Mida nimetatakse rakutsükliks? Nimet rakkude jagunemist (ühe raku jagunemine). Millest sõltub rakutsükli kestus? Oleneb rakutüübist ning vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest. Mille poolest erineb karüokinees tsütokineesist? Karüokinees toimub esmalt. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Seejärel tuleb tsütokinees e tsütoplasma jagunemine ning moodustub kaks tütarrakku. Mis on mitoosi põhieesmärk? Rakkude jagumine tagab organismi kasvamise ja arengu, asendatakse hukkunud rakud ja tagab ka vigastuste paranemise. Kirjeldage raku interfaasis toimuvaid protsesse. kahekordistumine. Rakuainevahetus intensiivistub. Organellide arv suureneb. Interfaasis on kromosoomid lahti keerdunud. Interfaasi lõpus toimub DNA Sünteesitaks ATP-d. Rakumõõtmed muutuvad. Loomarakus algab interfaasis tsentrioolide kahestumine.

Bioloogia
490 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Bioloogia paljunemine

Vegetatiivne paljunemine ­ mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine ­ suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Gameet ­ organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete ­ munarakud ja seemnerakud. Sügoot ­ viljastatud munarakk. Interfaas ­ päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ühekromatiidiline kromosoomistik ­ pärast raku jagunemist jääb rakku üks kromosoom ja tütarrakku teine. Kahekromatiidiline kromosoomistik ­tekib DNA kahekordistumisel , et kromosoome on 2 ja need on identsed. Kromosoomide ristsiire ­ meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrde pikkusega osi

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Organismide paljunemine ja areng

1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees)

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Organismide paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng II perioodi II arvestus 1. Mõisted: diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. embrüo- organismi lootelise arengu staadium embrüogenees- organismi looteline areng gameet- organismi sugurakk generatiivne areng- organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik idand- arenema hakanud idu või pung karüokinees- rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda menopaus- ovulatsiooni lakkamine

Bioloogia
187 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Organismide paljunemine ja pärilikkus

MITOOS MITOOS ­ päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. · Sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele järgneb rakkude jagunemine ­ organismi kasvamine ja areng. Oluline ka hukkunud ja vigastatud rakkude asendamiseks ja raviks. Raku jagunemine · rakutuuma jagunemine ­ karüokinees · kromosoomides olev geneetiline info jaotub võrdselt tuumade vahel · tsütoplasma jagunemine ­ tsütokinees · moodustub kaks tütarrakku · kahe mitoosi vahele jääb interfaas · organellide arv suureneb · ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees ­ valmistub järgmiseks jagunemiseks · tsentrioolide kahestumine 1 · raku mõõtmed suurenevad

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Paljunemine

Paljunemine Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub keharakkudes. - Mitoos jaguneb : - 1) Karüokinees - tuuma jagunemine - 2) Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine - Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Bioloogia kordamisküsimused kontrolltööks

Näiteks imetajad, roomajad, linnud, kalad, kahepaiksed. Mittesuguline paljunemine: uus organism pärineb alati ühest vanemast. See võib toimuda, kas eoseliselt või vegetatiivselt. Näiteksbakterid, protistid, hüdra, käsn, pärmseened. LISA : Suguline ­ kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed ­ isased).

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bioloogia - Paljunemine

2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline ­ kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. · Pooldumine ­ toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Nt: bakterid, ainuraksed. (Nt Bakteri pooldumine Ainuõõsse pooldumine).

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Kasutatakse paljude kultuurtaimede paljundamisel. Mitoos · Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu, lisaks on see ka vajalik hukkunud rakkude asendamiseks ja vigastuste paranemiseks. · Tütarrakud ­ lähteraku jagunemisel tekkinud rakud. · Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse tuuma ja tsütoplasma jagunemist. · Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees, mille käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. · Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. · Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu

Bioloogia
218 allalaadimist
thumbnail
6
doc

11. klassi bioloogia

Ovogoon-emasorganismis esinev munaraku eellane Ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Rakutsükkel-päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Somaatiline rakk-organismi ehitusse kuuluv keharakk Sperm(spermatosoid)-seemnerakk, mis mood.üldjuhul isasorganismis Smermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Smermatogoon-isasorg esinev seemnerau eellane Sügoot-viljastunud munarakk Tsentromeer-päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid Organismide paljunemisviisid: suguliselt:sugurakud pärinevad valdavalt 2 vanemorganismilt. ja mittesuguliselt:eoseline-haploidse kromosoomistikuga, geneetiliselt emastaimest erinevad(prostid, seened, vetikad, sammal-ja sõnajalgtaimed), vegetatiivne- lühikese ajaga suht palju järglasi, mis on geneetilise info poolest sarnased

Bioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Organismide paljunemine ja areng

kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine. Eoseline paljunemine Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Eoseliselt paljunevad seened, sõnajalad, vetikad, samblad. Mittesugulise paljunemise eripärad Järglased on sarnased vanematele /järglased geneetiliselt identsed Kiire paljunemine Rakutsükkel Rakutsükkel = interfaas + mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestvus erinev. Päristuumsed rakud poolduvad mitoosi teel. Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad, rakk paisub, DNA kahekordistub. Rakutsüklit reguleerivad Onkogeenid ­ suunavad rakke jagunema Geen p53 ­ peatab raku jagunemist

Bioloogia
167 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Organismide paljunemine ja areng

kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: lühenevad käviniidid, tsentromeerid kahestuvad- kromatiidid eralduvad teineteisest, anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas: käviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsutoplasma jaguneb kaheks, kaks tütarrakku, mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim. Tsütokineesiks. Interfaasis enamik rakke diferentseerub-kaob jagunemisvõime: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse. Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda nim. Meioosiks. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Näiteks

Bioloogia
146 allalaadimist
thumbnail
2
odt

11.klassi bioloogia

Bakterid paljunevad otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Katteseemnetaimed risosoomid e,mugulate,sibulate,varre-või lehetükikeste abil. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada palju geneetiliselt ühesuguseid järglasi. Mitoosis toimub esmalt karüokinees ehk rakutuuma jagunemine, mille käigus tagatakse geneetilise info võrdne jagamine tuumade vahel. Seejärel toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tagatakse kromosoomide arvu püsivust tütarrakkudes. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks(organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, loomarakus algab tsentrioolide kahestumine). Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni

Bioloogia
68 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Meioos, mitoos

Rakutsükkel Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel=interfaas + mitoos Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas Mitoos- eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(Inimesel 46 kromosoomi) Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees(Tsütoplasma jagunemine) Interfaas Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Paljunemine

protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine Pärmirakus DNA kahekordistub->moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku. ainuõõssed, käsnad, pärmseened. Suguline paljunemine Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest. Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne tolmlemine. 5.2 MITOOS Järgneb paljunemisele ja on vajalik organismi kasvamiseks, hukkunud või hävinud rakkude asendamiseks. Ei jagune vöötlihaskoe-, närvirakud, ilma tuumata vererakud. Tagab kromosoomide arvu püsimise tütarrakkudes. Eristatakse: 1tuuma jagunemist e. Karüokinees ­ geneetiline info jagatakse tekkinud tuumade vahel. 2Tsütokinees ­ jagatakse tsütoplasma tekkinud rakkude vahel ära. Kahe mitoosi vahele jääb interfaas. INTERFAAS+MITOOS=RAKUTSÜKKEL Interfaas ­ faas kahe mitoosi vahel.

Bioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Organismide paljunemine ja areng

Bakteritel otsepooldumine ­ amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Mittesugulise paljunemise eripärad: · Järglased on geneetiliselt identsed · Paljunemine on kiire · Korraga palju järglasi · Paljunemiseks vajatakse üht organismi (vanemat) Rakkude elutsükli kaks perioodi · Rakutükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Koosneb interfaasist ja mitoosist. 1. Interfaas ehk kasvamine. Toimuvad järgnevad protsessid: 1) Väga aktiivne ainevahetus 2) Moodustub juurde organelle 3) Rakk kasvab, omandab normaalse suuruse 4) DNA kahekordistumine tuumas (kromosoomid muutuvad kahekromatiitseks) 5) Loomsetes rakkudes moodustub kahe tsetriooliga tsentrosoom (tsentrosoom on tsütoskeleti tihenenud ala). 2. Mitoosi toimumine ehk raku jagunemine

Bioloogia
333 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub kõigis keharakkudes ning jaguneb kaheks: 1. Karüokinees – tuuma jagunemine 2. tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Inimese kehas on 46 kromosoomi. Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil. Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist. Replikatsioon on koopia valmistamine olemasolevast DNA-ahelast. Kui DNA replikatsiooni käigus tekkinud vigu ei suuda ensüümid parandada, siis tekivad mutatsioonid. Mitoosi faasid: 1. Interfaas → selgelt näha rakutuum, aga mitte kromosoomid → DNA replikatsioon → tsentrisoomid kahekordistuvad → suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mitoos

Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. (pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega ­ sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõstar). Risoomidega (orashein, piparmünt, maikelluke). Lehtedega (begoonia). Suguline paljunemine: geneetiline ehk pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt, toimub viljastumine ehk sugurakkude ühinemine. Vanematel moodustuvad sugurakud ehk gameedid: seemnerakk ehk sperm, munarakk ehk ovotsüüt. Viljastumine võib olla nii kehasisene kui ­väline. Mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassugu- elundid ühes ja samas kehas(viinamäetigu, vihmauss). Lahksugulistel loomadel on emas ja isassuguelundid eraldi organismides. Kalad kahepaiksed, linnud ,imetajad Partonegenees ehk neitsisigimine: järglane areneb viljastamata munarakust.

Bioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Rakutsükkel, lootekestad, lootelehed, paljunemine

Rakutsükkel Rakuteooria põhiseisukohad. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. · Uued rakud saavad alguse olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Paljunemine

viljastamata munarakust. Esineb mõnedel putukarühmadel (mesilased, lehetäid ja vähilaadsed) 7)Millest seisneb paljunemise tähtsus? Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi 8) Selgita mõisteid: · Rakutsükkel ­ Päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni · Interfaas ­ on faas kahe mitoosi vahel, kus tsentrioolid kahestuvad, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, toimub DNA replikatsioon, ATP süntees, kromosoomid keerduvad lahti. Interfaasis enamik rakke difenrentseerub. · Mitoos ­ Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine)

Bioloogia
101 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Paljunemine - Bioloogia

Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega. Samblikud paljunevad vegatiivselt rakise tükikeste abil. Loomariigis saavad vegatiivselt (pungumine, pooldumine) paljuneda järgnevad alarühmad: käsnad, ainuõõsed, lame ­ ja ümarussid, okasnahksed. Vegatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetilise ühtliku järglaskonna. Tütarrakud ­ saavad alguse lähteraku jagunemisest. Karüokinees ­ rakutuuma jagunemine. Tsütokinees ­ tsütoplasma jagunemine. Mitoos ­ päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. Interfaas ­ kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. Rakutsükkel ­ raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Kromosoomid on rakujagunemmise alguseks kahekromatiidilised. Kromosoomi õlgadeks nimetatakse ig kromatiidi kahte osa, mille tsentromeer jagabki kaheks osaks.

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
3
docx

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG

Kartul- mugulatega, maasikas, hanijalg- võsundiga. 5. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? -Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. -Geneetiliselt ühtlik (väljatöötatud sortide säilitamine) järglaskond. 7. Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt? Seened, bakterid, käsnad. Rakkude jagunemine mitoosi teel 4. Mis on mitoosi põhieesmärk? Tagada kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 7. Selgitage mitoosi tulemust. Toimub tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel( moodustub 2 tütarrakku). 8. Miks eelneb igale mitoosile replikatsioon? Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse ( ka DNA ahel kahekordistub). Rakkude jagunemine meioosi teel 1.Mis on meioosi peamine eesmärk? Kromosoomide arvu vähenemine 2 korda. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõistet. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik,

Bioloogia
60 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Organismide paljunemine ja areng.

ühtliku järglaskonna. Mitoos. Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagab organismi kasvamise ja arengu. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest- tütarrakud. Eükarüootne rakk (päristuumne)- iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Nende rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Karüokinees- rakutuuma jagunemine. Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine karüokineesi lõpus. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaas- kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood. Rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mtioosi lõpuni Interfaasis toimuvad rakusisesed muutused: Organellide arv suureneb ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Raku mõõtmed suurenevad Enne raku jagunemist DNA kahekordistumine.

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1. Karüokinees ­ rakutuuma sisemiku ära jaotumine 2

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Diploidne kromosoomistik

Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide

Bioloogia
71 allalaadimist
thumbnail
7
docx

BIOLOOGIA KT - paljunemine

GENERATIIVNE PALJUNEMINE ­ suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil EOSELINE PALJUNEMINE ­ mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb protistide, seente ja osa taimede mittesugulisel paljunemisel VEGETATIIVNE PALJUNEMINE ­ mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel KEHAVÄLINE PALJUNEMINE ­ viljastumine toimub väljaspool emasorganismi KEHASISENE VILJASTUMINE ­ sugurakkude viljastumine toimub emasorganismis PARTENOGENEES ­ ehk neitsisigimine. Viljastumisel on vaja ainult ühte sugurakku MENSTRUATSIOON ­ tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast MENSTRUATSIOONITSÜKKEL ­ ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Viljastumine ning viljastumise erinevad viisid

Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) ­ toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga 8. Vilhastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel 9

Bioloogia
151 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Paljunemine, materjalid kontrolltööks kordamisel

Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. Ovulatsioon ­ küpse munaraku eraldumine munasarjast, Menstruatsioon ­ emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga, Menstruatsioonitsükkel ­ aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni, Viljastumine ­ seemne- ja munaraku ühinemine. Looteline areng e. embrüogenees. Etapid inimesel: moorula e. kobarloode, blastotsiit e. põisloode, gartreela e. kariloode. Eksodermis kujunevad: närvisüsteem, Meeleelundid, Nahk, küüned, karvad, hammaste vaap. Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond. Mesodermis kujunevad: luud ja lihased, Vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond. EMBRÜOAALSE INDUKTSIOONI PRINTSIIP: Ühtede rakkude eristumine tingib teiste

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Paljunemine ja areng

Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) Seemnerakk e sperm Vegetatiivne Munarakk e ovotsüüt Pooldumine (bakterid, ainuraksed algloomad) Pungumine (pärmseened, hüdra) Sibulatega (tulp, sibul, liilia) Võrsikutega (karusmari, mustsõstar) Võsunditega (maasikas, hanijalg) Juurevõsudega (lepp, vaarikas) Mugulatega (kartul) Risoomidega (orashein, piparmünt) Pistikutega, pistokstega (paju, mustsõstar) 1 vanem Enamasti 2 vanemat Järglane pärib ühe vanema päriliku materjali Järglasel kombineerub 2 vanema muutlikkus

Bioloogia
106 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Bioloogia kordamine 2 - paljunemine

rakust kasvab tolmutoru, generatiivne rakk mööda tolmutoru emakasse, hakkab jagunema (2 spermiks) 1 üineb munarakugaidu, 2 lootekotirakugaendsperm e toitekude nendest moodustub seeme. Seeme koosneb idust ja endospermist 2 idulehelisel koor idu küljest kergelt lahti, 1 idulehelisel ei tule Rakutsükkel Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel- Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk töötab (täidab oma ülesandeid), kui interfaas lõpeb, siis kas hakkab jagunema või sureb. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad (et oleks energiat), rakk paisub, algab DNA replikatsioon Rakutsükkel-raku eluring 1 mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Kromosoom jagunemise ajal lahti keerdunud (2 kromatiidiline)- et infot lugeda, sünteesida Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Rakutsükli pikkus väga erinev nt kärbse embrüo 8 min, maksarakud 1 aasta

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kordamine Paljunemine

Sugulisel on tähtis see, et järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 8. Selgita mõisteid: Rakutsükkel- raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos- on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. · Karüokinees- raku tuuma jagunemine · Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine · Embrüogenees- on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga (elussünnitajatel), koorumisega (lindudel) või eo moodustumisega seemnes (taimedel). · Postembrüogenees-lootejärgne areng · Viljastumine- on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks[1]. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi (hrl

Bioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Bioloogia spikker

Mõlema vanema tunnused Järglane vanemaga sarnane Aeglasem paljunemisviis Kiirem paljunemisviis Muutlikkus suurem Pärilik muutlikkus väiksem Osalevad sugurakud - viljastamine Sugurakud puuduvad N:paljasseemnetaimed, linnud, loomad Vegetatiivne ja eoseline: sibul, risoom, mugul Rakutsükkel ­ raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Interfaas, Mitoos: profaas, metafaas, anafaas, telofaas Ontogenees ­ organismi individuaalne arenemine viljastumisest surmani, kolm etappi: 1)viljastumine-suurakkude tuumade ühinemine, 2)embrüogenees-loote areng, 3)postembrüogenees-lootejärgne areng Mitoos ­ päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud Mitoos:1)karüokinees ­ tuuma jagunemine, 2)tsütokinees ­ tsütoplasma jagunemine

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Organismide paljunemine ja areng

Fragmetatsioon – vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism (Meritäht, okasnahksed)  Eoseline o Näiteks: Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad paljunevad eostega Suguline paljunemine Õistaimede ja enamike loomade paljunemise viis. Jaguneb:  Keha väline o Kalad ja kahepaiksed o Küpseb palju sugurakke o Viljastumine on juhuslik o Hukkub palju  Keha sisene viljastumine o Imetajad, toomajad ja linnud o Küpseb vähem sugurakke o Viljastumise tõenäosus on suurem o Kaitstud paremini ebasootsate tingimuste eest  Isevijastumine o Mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. o Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt o Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid

Bioloogia
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun