Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Organismide kooselu Õp lk 78-125". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elusosa, kohastumine, kohastunud, kõrbetaimed, kooseluvorm, kodutööd, parasitismi, parasiidid, peremeest, arutle, munemine, kisklus, konkurents, toiduahelad, astmed, toiduvõrk, laguahel, lihasööjad, kooslus, populatsioon, kummal, biosfäär, rahvuspargid, looduskaitsealad(kaartsamblik , kasvad kividel ja kaljudel) mood. 80% kõigist samblikuliikidest. Lehtsamblikud: lehe- või plaadikujuline tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks (harilik seinakorb, harilik hall samblik). Põõsassamblikud: meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal (põdrasamblik)või ripuvad koonaldena puuokstel (habesamblikud) 26. Kuidas saab samblike abil määrata õhu puhtust? Samblikud elavad ainult puhtas looduses, enamasti metsas. 27. Parasitismi mõiste. Näited selle kohta. 2 näidet. Kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. (puuk- inimene; lehekirp-taim) Milliseid järgnevaid näiteid võib käsitleda parasitismina? Tõmba õigele vastusele ring ümber. A kask ja kaseriisikas - E seeneniidistik ja üherakulised vetikad - B jänes ja ristik - F kägu ja linavästrik +
· Parasitism- +/0, üks pool saab kasu · Kisklus- +/-, (+/+ tasakaalustab saakloomade arvu) · Herbivooria +/-(loom ja taim, taimele kahjulik, kuna ta hävineb), +/+ kui loomad aitavad taimel paljuneda nt seemnetega. · Konkurents- -/-, mõlemale poolele kahjulik. 4. Mis on parasitism, millised on selle vormid too näiteid parasiitsetest organsimidest? Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näited: Inimene ja paeluss, kirp ja koer, 5. Millised positiivsed ja negatiivsed pooled on koloonialisusel? koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. Positiivsed: · Parem kaitse · Efektiivsem toiduotsimine Negatiivne · Haigused · Konkurent toidu ja elupaiga pärast. 6. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. · Eksosümbioos- üks sübiont teise peal, nt: erakvähk ja meriroos
1.2 Organismidevahelised suhted 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteemi süsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks liblikõielised(aedhernes, harilik lutsern) vajavad elutegevuseks lämmastikühendeid, aga õhu koostisest nad seda omandada ei saa. Liblikõieliste taimede juurtel elavad aga mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku ja muudavad selle taimedele omastatavateks lämmastikuühenditeks. Bakterid omakorda saavad taimede juurtest mitmesuguseid orgaanilisi aineid. Ka mitmed taimeliigid elavad sümbioosis seentega nii moodustub taime juure ja seene hüüfide läbipõimumisel mükoriisa.
5. Temperatuuril on oluline mõju loomade käitumisele ja ka nende levikule. · Kuidas reguleerivad loomad oma kehatemperatuuri? Püsisoojased loomad reguleerivad oma kehatemperatuuri järgnevalt:: karvad, suled ning paks rasvakiht hoiavad keha soojust; värisemine annab ka sooja juurde; kõrvad ja saba tuulutavad ning jahutavad keha; koerad lõõtsutavad; higistamine. · Kuidas on loomad kohastunud põhjapoolsete alade talveperioodiga? Talveuni, talveuinak, paksem karv, söögivarude kogumine... 6. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). 1. biootilised eluslooduse tegurid nt liigikaaslased, kisklus, parasitism, konkurents, sümbioos 2. abiootilised eluta looduse tegurid nt päikesekiirgus, tuul, sadamed, temperatuur 3
Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojastele (kalad, kahepaiksed, roomajad). Ultravalgus päikeseenergia nahale. Bioeetilised keskkonnategurid ehk organismide vahelised seosed Selgita milles see suhe seisneb ja too näiteid. · Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu (puu ja seen) o eksosümbioos organismide vaba kooseluvorm (sipelgad ja lehetäid) o endosümbioos üks organism elab teise kehas (sisemuses) (bakterid) · Kommensalims eri liiki organismide kooselu, mis ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. (inimese soolestikus bakterid, samblikud puu küljes) · Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (puud, rebane ja hunt) · Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik (sääsk, kirp, lutikas)
osa, mistõttu taim ei sure, vaid saab kasvu jätkata. Kisklus kiskjad on loomad, kes toituvad teistest loomadest. Nirk toitub peamiselt uruhiirtest. Nirgi ja uruhiire populatsiooni arvukus sõltub teineteisest. Kui hiiri on palju, on nirgil ohtralt toitu ja ta paljuneb kiiresti ja populatsiooni arvukus kasvab. Hiirepopulatsioon aga väheneb, nirkide populatsioon kahaneb taas sest neil pole toitu. Tekivad populatsioonilained. Sümbioos vastastikku kasulik kooseluvorm. (mükoriisa taimejuure ja seeneniidistiku sümbioos) Samblik on liitorganism - vetika ja seeneniidistiku sümbioos. Endosümbioos - Üks organism elab teise kehas. nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi. Eksosümbioos - nt sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist. Parasitism liikidevaheline suhe, kus üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremeesorganismi) arvel. Iseloomulik on, et peremees ei sure
Ökosüsteem-isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse elusosast (kooslusest) ja eluta osast. Biosfäär-maa osa, mida asustavad elusorganismid, suurim ökosüsteem. Ökoloogilised tegurid-organismi tema elupaigas mõjutavad elus- ja eluta looduse tegurid. Konkurents-isenditevaheline võistlus eluks vajalike tingimuste pärast Sümbioos-vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel. Koloonialisus-üht liiki isendite ühiseluline kooseluvorm Parasitism-kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Kisklus e. röövlus-toitumissuhe, milles üks loom tapab teise looma ja sööb selle. Toiduahel-ahel organismidest, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine; toitainete ja energia liikumine ühest organismist teise. Toiduvõrk-omavahel seotud toiduahelad. Ökoloogiline tasakaal-ökosüsteem püsib ajas enam-vähem muutumatuna. Elurikkus e
1) Selgita mis on elupaik. Nimeta liike, kelle elupaik on suur, väike Elupaik on ala, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. Suur: Hunt, Rebane, Karu (metsas, soos, võsades) Väike: (Peatäi inimeste juustes), (toakärbes inimelamutes) 2) Võrdle looduse eluta ja eluosa tegurite mõju niidul kasvale ristikule kuusemetsas kasvale jänesekapsale? Jänesekapsas saab vähem päikest kui ristikule selle pärast päike ei lähe nii hästi puudevahelt läbi. Jänesekapsas ei saa nii palju vett ( sademed, jäävad puus kinni) kuid metsas on niiskem. Temperatuur on metsas soojem kuna tuul seal nii palju ei puhu 3) Mille alusel rühmitatakse taimi lühi- ja pikapäevataimedeks? Rühmitakse selle järgi kui palju valgus neil on vaja. Lühipäevataimedel saavad õitseda siis, kui päeva pikkus on lühem kui öö pikkus (umbes 12 tundi) (Nt: tubakas, sojauba) Pikapäevataimedel vajavad õitsemiseks üle 12 tunni päikes
Organismide kohanemisvõime, levik ja arvukus, nendega seotud aineringed ja energiavood, ökosüsteemide areng ja muutumine, keskkondade liigirikkus 2. Organismi mõjutavad tema elukeskkonnas nii biootilised kui abiootilised ökoloogilised tegurid. Selgita, mida mõista biootiliste ja mida abiootiliste tegurite all? Vastamiseks kasuta joonist 1.1. / lk 67 õpikust. Abiootilised: temperatuur, lumekate, valgus, tuul <- ehk eluta loodus Biootilised: toit, parasiidid, inimmõju, vastassugupool, konkurents <- elus loodus Selgita, millised biootilised ja millised abiootilised tegurid mõjutavad metssea elu? Kõik tegurid mõjutavad teda teatud määral. Eluta looduse tegurite vastu ta ei saa võidelda, biootiliste tegurite vastu võib ta proovida võidelda, nt kui on toidupuudus, siis otsib ta uue jahimaa. 3. Organismid suudavad elada keskkonnategurite (nt soolsus, temperatuur jne) kindlas vahemikus (ökoloogiline amplituud).
pingviinid, jääkarud ja kaktused) Õpik lk. 16 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu). 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist? Kui sümbioosi puhul oli kooselu mõlemale liigile kasulik, siis kommensialismi puhul on kooselu ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu (nt. mõndade mardikaliikide elamine sipelgapesas). 4. Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks? Organism, kellele on kommensiaalne kooselu kasulik. 5
edasi elama. NT paljud kiletiivaliste vastsed elavad putuka röövikute sees C) Välisparasiidid (ektoparasitism): parasiit elab peremeesorganismi pinnal või läheduses. NT paeluss, puuk, lutikad jne D) Endoparasitism - siseparasiidid: parasiit elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes NT bakterid ja viirused A) Ajutine parasitism esineb vaid organismi elu teatud perioodidel või teatud elutsüklitel. B) Alalise parasitismi puhul elavad organismid kogu elu koos. C) sotsiaalne parasitism - Mitmete ühiseluliste kiletiivaliste liigid "varastavad" või "röövivad" teiste liikide pesadest tööisendeid ning rakendavad need "tööle" oma pesades. D) Kleptoparasitismi puhul üks organism "varastab" või "röövib" teis(t)e organismi(de) poolt püütud või ettevalmistatud toitu, isendeid, mune vm. 4. Millised positiivsed ja negatiivsed pooled on koloonialisusel?
Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Parasitism - Eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kisklus Röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Herbivooria Taimtoidulise looma toitumissuhe taimega Areaal(leviala)- Ühe süstemaatikaüksuse ( nt. populatsioon , liik , perekond) asula. Populatsioon- Ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Ökosüsteem- Isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu,
Kui munad on viljastatud, jäävad need enamasti omapäi arenema. Suurem osa selgrootuid järglaste eest ei hoolitse ja seetõttu hukkub neid palju. Kaotusi korvab munade suur hulk, mis võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse. Munadel on liigile omane kuju, suurus ja värv ja neid munetakse kas ühe- või mitmekaupa üksteise kõrvale või kuhjakestesse. Munad paigutatakse tavaliselt toidu lähedusse, et koorunud vastsel oleks toidulaud kaetud. Näiteks lehesööjad putukad munevad lehtede alla, parasiidid aga isegi ohvri keha pinnale või selle sisse. Lisa Kõrvahargid ja ämblikud on selgrootutest ühed vähesed, kes on hoolitsevad lapsevanemad. Kõrvahargid valvavad ja puhastavad arenevaid mune ning kaitsevad koorunud vastseid. Mõned ämblikuemad aga mässivad munad kookonisse ja kannavad neid ning ka vastkoorunud poegi endaga kaasas. Miks on kasulik areneda moondega? Suurem osa selgrootuid areneb moondega. Nende munadest koorunud järeltulijad
Valgusest sõltub loomade sigimine, ränne, toitumise aktiivsus, karvavahetus, talveuni. Päevaloomad: hobune, koer . Ööloomad: seepia, hamster. 3. . Liigita antud loomad kõigu- ja püsisoojasteks: Kõigusoojased: rohutirts, koerliblikas, rohukonn, koha, , jõevähk Püsisoojased: põhjapõder, kaljukotkas, väikeluik, pasknäär, mäger rohutirts, koerliblikas, põhjapõder, kaljukotkas, rohukonn, koha, väikeluik, pasknäär, jõevähk, mäger 4. Selgita parasitismi olemust, nimeta selle alaliigid(3),näited Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant sümbioosist, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Ektoparasitism: parasiit elab peremeesorganismi pinnal või läheduses. Ektoparasiitideks liigitatakse ka
Gripp jt. hingamisteede infektsioonid Puukentsefaliit Marutõbi b) Bakterhaiguse Tuberkuloos Süüfilis Klamüdioos Tripper Puukborrelioos Angiin Teetanus Salmonelloos Botulism Stafülokokiline toidumürgitus 5 c) Seente põhjustatud haigused Küüneseen Mükotoksikoosid Seenemürgitused d) Parasiidid Kirbud, täid Sügelised Solge, laiuss q Täitke tabel. Haigus Teke või nakatumine, haigustunnused, ennetus ja ravi ....................... viirushaigus ....................... viirushaigus ....................... viirushaigus ....................... viirushaigus ....................... viirushaigus ....................... bakterhaigus ....................... bakterhaigus ....................... bakterhaigus .........
N: samblik= rohevetikas (fotobiont) või tsüanobakter + seeneniidistik (mükobiont) Mükoriisa e seenjuur: taim (taim võib olla puud ja rohttaimed) + seen 2. kommensalism- eri liiki organismide kooselu, mis on ühele poolele kasulik, teisele kahjutu. Kasu saaja on kommensaal. N: erinevad putukaliigid linnupesas, bakterid inimese soolestikus. 3. parasitism- see on eri liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Parasiit on kasusaaja ja ohver on peremees. Parasiidid võivad elada kas: 1. teiste organismide sees. N:paeluss. 2. organismide pinnal, nii taime kui ka looma pinnal. N: sääsed, lutikad, puugid, lehetäid, lehekirbud taimedel. 4. kisklus- röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskja on loom, kes toitumiseks tapab teisi loomi. Reguleerib isendite arvukust. N. ämblikud söövad kärbseid. 5. herbivooria e taimtoidulisus- see on taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe 3
..40 °C o Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Organismide vahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Inimtegevuse mõju antropogeenne tegur. Milline on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral? o Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. o Näited: liblikõieline taim ja mügarbakter taimed ja seened o Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm. (sipelgad ja lehetäid) o Endosümbioos üks organism elab teise kehas. (veis ja bakterid) o Eri liiki organismide kooseluvormi, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensialismiks. o Näited: sipelgad ja mardikalised inimene ning bakterid ja algloomad
Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Lõvi sööb kitse. Herbivooria taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Panda sööb bambust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika- ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. ökoloogilise teguri intensiivsuse taste, mille alanedes organismi areng seiskub nimet. alumiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teg. intens
Valgus on tihedasti seotud loomade sigimis ja rändeperioodiga, karvavahetusega ja talveunega. Õhutemperatuuri suurte kõikumiste tõttu on lindude ja imetajate võime hoida kehatemperatuuri püsival tasemel väga oluliseks kohastumuseks. Kõigusoojastel vastab kehatemperatuur õhutemperatuurile. Nende ainevahetus on kiirem ja elutegevus aktiivsem. Kahepaiksed, roomajad ja osa imetajaid on ebasoodsate aegade üleelamiseks kohastunud suve ning talveunes viibimisega. 6.Populatsiooni mõiste, näited. Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. Näiteks Saadjärve ahvenad, Abruka saare tammed. 7.Levila e. areaal. Populatsioonidevahelised barjäärid. Igal liigil on oma levila ehk areaal maa-ala, kus teda looduses leida võib. Levila piires on enamasti liigi asustus ebaühtlane. Kõik elupaigad liigi levila ulatuses ei ole
juurtest orgaanilisi aineid. Kommensalism - Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik. Milles seisneb organismidevaheline konkurents? Üht liiki organimid vajavad eluks samu ressursse (toit, elupaigad, emasloomad) ja seda ei pruugi kõigile jätkuda. Konkurents sama või eri liiki organismide vastasikku piirav kooselu vorm, mille tagajärjel piiratakse organismi arengut. Näiteks: noores kuusikus konkureerivad puud toidu ja valguse pärast Mis iseloomustab parasitismi, kisklust, herbivooriat ja omnivooriat? Parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Parasiit toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal või sees. NT: sooleussid, verdimevad putukad Kisklus - on röövlooma ja saaklooma vaheline suhe. NT: rebane ja jänes. Rebane on röövloom ja jänes tema saakloom. Herbivooria - on taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline suhe. Osa taimetoidulisi loomi
Ülesanne 2. Ussid jaotatakse kolme suurde rühma. Kirjuta iga usside rühma (A, B, C) iseloomustuse järele rühma nimi ja üks liigi näide. A. Neil on pikk lüliline keha, mille iga lüli eraldab vahesein. Lülid on enamasti ühetaolised ja talitlevad üsna iseseisvalt. Vaid suguelundid ja südamed paiknevad kindlates lülides. Neil on suletud vereringe. Rühm: … Liik: … B. Nad on pehmed ja lamedad väga lihtsa ehitusega loomad. Neil pole vereringet. Paljud neist on parasiidid. Rühm: … Liik: … C. Nende silindrikujuline keha on kaetud tiheda tugeva kestaga ja on mõlemast otsast ahenev. Neil pole vereringet. Paljud neist on parasiidid. Rühm: … Liik: … Ülesanne 3. 3.1. Kirjuta, miks on vihmaussid looduses tähtsad. 3.2. Seejärel jooni alla kõik see, mille poolest vihmaussid on tähtsad ka inimesele. Lisaks kirjuta, mille poolest vihmaussid veel inimesele olulised on. --- 9 Ülesanne 4. Lõpeta küsimus või vastus (a-d).
kommensalism); too näiteid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Lõvi sööb kitse. Herbivooria taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Panda sööb bambust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja
Lõhestav valik seisneb kahe või enam keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Lõhestav valik toimub juhul, kui liigi leviala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Võivad varieeruda temperatuur, niiskus ja teised füüsikalised tingimused. Samuti võivad leviala erinevates piirkondades kujuneda erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega. mustad küülikud mustade kaljude lähedal ja valged küülikud eemal 14. Mis on kohastumus, kohanemine ja kohastumine? Too nende kohta näiteid. Kohastumused - liigi isendite (organismide) ellujäämist ja paljunemist soodustavad omadused. nt kaitsevärvus, pikad jalad, paks karvkate jms Kohastumine - organismide ellujäämist ja paljunemist soodustavate pärilike omaduste kujunemine põlvkondade vahetumisel. ränne, kaitsevärvus, kaameli küürud.nahkjad lehed Kohanemine – mittepärilik organismide sobitumine elukeskkonnaga. 15. Millised on liigitekke peamised etapid? 1
2) Liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilisse potentsiaali. Eristatakse: a) Fundamentaalset põhinišši- tarvilik abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks. b) Realiseerunud e. tegelik nišš- reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitidega jne. Nt. Meres osad kalad puhastavad haikala hambaid kinni jäänud toidust. Sisalik sööb lõvisi tüütamas kärbseid. • Arutle, miks on olemas erinevad liigid. Elukeskkonna muutumuisel ähvardaks täiesti ühte tüüpi organisme suur välajsuremine. Ühte tüüpi organismid (õistaim) saaksid levida vaid teatud tingimustega piiratud aladel. Erisuguste omadustega ja vajadustega organismiliigid võivad asustada eri elupaiku, tagades el viisil elu leviku ja üldhulga suurenemise Maal. Liigiline mitmekesisus ise loob uusi elupaiku ja järelikult ka eeldusi uute liikide tekkimiseks.
Seega jääb ökoloogiline amplituud alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ö koloogilise teguri optimumiks. 3. Mis on parasitism, too näiteid parasiitsetest organsimidest? Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Parasiitsed organismid on nt sääsk, paeluss, puuk, viirused jne. 4. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. Taimede sümbioos seentega — seened moodustavad taime juurerakkude vahel mükoriisa, mis aitab taimedel asustada kasvukohti, kus nad seente abita elada ei saaks. Õistaimed ja mesilased — mesilased toituvad õitel leiduvast nektarist ja õietolmust ning seda edasi kandes aitavad kaasa taimede seemnelevikule.
energiaallikas. ______________________________________________________________________ _____ 4. Viiruste ehitus ja paljunemine; Putukate tähtsus looduses ja inimese elus Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Iga viirus koosneb pärilikkusainest (kus on info uute viiruste moodustamiseks), mis on ümbritsetud valgulise kattega. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole, seega neil puudub rakuline ehitus. Viirused on rakusisesed parasiidid, mis tungivad peremeesrakku, lasevad välja pärilikkusaine ja panevad raku tootma massiliselt uusi viiruseid. ______________ Putukad on taimekahjurid Putukad on toiduks paljudele loomadele ja lindudele Putukad on lagundajad (nt. termiidid) Putukad tolmendavad taimi (nt. mesilased, liblikad) Paljud putukad on loomade parasiidid (nt täid, kirbud) Putukad on haiguste edasikandjad (nt lutikad, parmud, sääsed) ______________________________________________________________________ _____ 5
niiskus 4. toitained 5. mõne vajaliku gaasi sisaldus 3. Adaptatsioon ehk kohanemine on pöörduv, ontogeeniline protsess. Isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüüb raames. See toimub enamasti vastusena keskkonnatingimuste toimele. Kohanemine seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes. Tagajärg on kohanemus. 4. Adaptatsioon ehk kohastumine on pöördumatu, evolutsiooniline protsess. Organismirühmade pöördumatu sobitumine (adapteerumine) uute elamustingimustega. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. 5. Aeroobne keskkond on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aeroobset keskkonda asustavad aeroobid. 6. Aineringe on ainete tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja jälle tagasi elutusse.
Sellega kaasneb veekadu ja –kulu. Osa veest kulutatakse orgaanilise aine ülesehitamiseks. Nt aeglane transpiratsioon (okaspuud) – õhulõhedel on punnid, mis ei lase veel ära auruda. Nt juurestiku suurus oleneb suuresti vee (ja mineraalainete) kättesaadavusest taime elu algusjärgus. Temperatuur. Tuul. 12.Heterotroofide rühmad. Lagundajad ehk destruendid – loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. Nugilised ehk parasiidid – organismid, kes elavad teistes elusolendites või nende pinnal ning toituvad peremehe kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. Röövloomad – siia kuuluvad kiskjad ehk röövimetajad, röövkalad, röövlinnud, röövputukad. Nad toituvad saakloomadest, kes tüüpilisel juhul surmavad. Taimtoidulised ehk herbivoorid – elusaist taimeosadest ja seentest toituvad loomad. 13.Heterotroofe mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime.
tagab loodusliku valiku tõhususe. Parasitism +/- Parasiidi ja peremehe suhe. Eristatakse välisparasiite (kirbud koeral; pistesääsed imetajal, puugid kassil) ja siseparasiite (paeluss või solge koera sooletikus, naharakkudesse tungivad seened); Loomulikult esineb parasitismi ka taimedel (võrm ristikul). Taimtoidulisus +/- Taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime suhe: näiteks lehetäi, metskits, jänes ja taimed. Konkurents -/- Kahjulik mõlemale osapoolele. Eristatakse liigisisest või liikidevahelist konkurentsi,
tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes – see on seene ja vetika partnerlus Kommensalism- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele – kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid – orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). Protokooperatsioon- kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon
19. Ökosüsteemi ehitus: biootiline ja abiootiline. Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: 1. organismid e. biootiline osa 2. eluta osa e. abiootilised faktorid. Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks. Selles võib eristada: 1. mulda edafotoop; 2. veereziimi hügrotoop; 3. mineraaltoitumise reziimi trofotoop; 4. (meso)kliimat klimatoop. Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid: Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1. autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed); 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad. 1. biofaagid e. elusa orgaanilise aine tarbijad; fütofaagid e. taimtoidulised zoofaagid e
Kisklus reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit. Nõrkade ja väikse kohanemisvõimega isendite hävitamine tagab loodusliku valiku tõhususe. · Parasitism- eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (voodilutikas, kirp), perioodiliselt või kogu elu vältel (nt. laiuss) ning kahjustab teda, põhjustab nakkushaigusi (infektsioon- ja invasioonhaigusi) ja vaevusi · Antibioos- organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism · Allelopaatia- eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega.
intensiivne pealpool puude lehti kuna see asub ekvaatoril ja kiirgus läheb enamasti puudele, kuna lehtede vahelt läheb kiirgust läbi minimaalselt, siis maapinnalähedal ei ole ultraviolettkiirguse intensiivsus suur. UV-kiirgust on vaja kõigile elus organismidele, aga kui seda on liiga palju siis muutub see ohtlikuks tekivad vähid ja kuivastumine. Sellepärast ongi vihmametsades erinevad liigid kohastunud end kaitsma suure kiirguse eest. Enamus liike elab vihmametsa alumistes rinnetes just sellepärast, et päikeselt tulevad kiirgused selge taevaga neid ära ei lämmataks. Sellel ajal saavad paljud loomad tegutseda just puude latvades. Enamus loomadest eritavad rasva, et ennast kaitsta UV-kiirguse eest ja teravad küünised ja tugev hüppevõime et ebameeldival hetkel kähku varju alla v kuhugi pessa pugeda. Pikaajalisel toimel kahjustab UV-kiirgus puitu
annaabi.ee 
