Valgepea-Merikotkas (0)

Valgepea - Merikotkas
Valgepea- Merikotkas on röövlind. Need linnud on levinud Kanadas, USAs, Mehhikos , mitmetel saartel sealhulgas Saint- Pierre ja Miquelon. Elanikkond on suuresti koondunud Floridasse, Alaskale, Vaikse ookeani loodeossa, USA kesk- ja põhjaossa. Need linnud on rännanud ka USA neitsisaartele, Belize, Bermudale ning Puerto Ricole. Samuti on neid märgatud Iirimaal, Rootsis, Siberis, Gröönimaal ja Kirde-Aasias. Valgepea-Merikotkad eelistavad elada merede , jõgede, suurte järvede, ookeanite ja teiste kalarohkete veekogude lähedal ning võivad elavad seal aastaringselt kuid kui veekogu, kus nad elavad, talvel jäätub, siis rändavad nad toitu otsides lõunasse või rannikule.Võivad elutseda üksikult kuid ka kuni 400 pealistes parvedes. Elupaiga valik sõltub suuresti toidu kättesaadavusest. Toituvad põhiliselt kaladest- vikerforellist, Ameerika angerjatest, valgest sägast, lõhest, Vaikse Ookeani tursast, Atka makrellist, kuid söövad meelsasti ka loomset mereheidist, teine suur osa nende toidust koosneb teiste lindude poegadest ja munadest sealhulgas lõunatirk, suur sinine haigur, väike-lumehani, Ameerika laugud jpt. Eriti talvel, toituvad imetajate loomakorjustest (põdrad, muulad , hirved, piisonid , hundid) ja pisiimetajatest (oravad, uruhiired). Looduses elavad nad kuni 25 eluaastani. Munevad 1-3 muna ühes hooajas, elujooksul võivad anda kuni 36 järglast. Nende surm on sageli põhjustatud inimteguritest- elektriliinidest saadavad elektrilöögid, kokkupõrked sõidukitega, kus sõidukite tuled on linde pimestanud, püüniste ja mürgituste tagajärjel. Looduslike surmapõhjuste hulka kuuluvad- suremused nälga, haigused ja traumad ning karmid ilmastikuolud. Nende liigi kaitsmiseks on loodud pesapaikade ümber puhvertsoonid, et inimesed neid ei häiriks, sest lindude häirimise tagajärjel on häiritud lindude korrapärane elu ning paljud linnud on selle tagajärjel nälga surnud. Talvistel perioodidel , kui veekogud on külmunud ning toidu kättesaadavus on minimaalne, toidetakse puhvertsoonides olevaid linde söödaga.
1940. aastal võeti antud liik kaitse alla, sest farmerid hävitasid lindude elupaiku ning kasutasid DDT mürki taimede kaitsmisel. Kuna toiduahelaid pidi kuhjus lindude organismi surmav kogus mürgist ainet, kergemal juhul vähenes sigivus, sest nende munad purunesid ning järglasi ei koorunud , siis vähenes ka liigi arvukus. Õnneks pärast DDT keeldu 1972. aastal on nende liik tohutult kasvanud. Aastal 28. juuni 2007.aastal eemaldati nad Punasest Raamatust ning kuuluvad kategooriasse vähim ohustatud.
Praegused ja tulevased ohud sellele liigile on toiduallika- lõunatirgi vähenemine, kivisöeelektrijaamad, elavhõbeda mürgitus ja globaalne kliimamuutus.