Nõgusläätsed- keskelt õhemad kui servast (hajutab valgust) Läätse fookus- punkt, kus koondub kumerläätse läbinud, optilise peateljega paraleelne valgusvihk Fookuskauguseks (1m) nimetatakse läätse keskpunkti 0 ja läätse fookuse vahelist kaugust Teravustamine ehk fookustamine tähendab ekraani ja läätse sellise vastatikuse asendi leidmist, kus kujutise detailid on võimalikult selgepiirilised Optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust (D=1/f) Optilise tugevuse ühik on 1 dioptria (1dpt) Optiliseks peateljeks nimetatakse joont mis läbib läätse fookusi Optiline keskupunkt on läätse keskel oelv punkt, mis asub optilisel peateljel võrdsel kaugusel läätse mõlemast pinnalt
keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale. Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Valguse murdumine: Prisma Valguse murdumine prismas: Valguse levimisel läbi prisma, muutub valgus prisma aluse poole. Lääts Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts: Nõguslääts: Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse lääte kerapindade keskpunkte ühendavat sirget. Läätse optiliseks keskpunktiks O nimetatakse läätse keskel optilisel peateljel asuvat punkti. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuse kaugus läätse keskpunktist sõltub läätse materjalist ja läätsepindade kumerusest. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda lähemal läätsele on fookus.
peegeldumise piirnurgaks. Teatud langemisnurgast alates kaob murdunud valguskiir ja valgus peegeldub täielikult klaasi tagasi. Valguse peegeldamine prisma abil. *LÄÄTS Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajub valgutab valgust. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgus läätsedeks. Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse läätse kerapindade keskunkte ühendavaid sirgeid. Läätse optiliseks keskpunktiks O nimetatakse läätse keskel optilisel peteljel asuvat punkti. Paralleelse valgusvihu koondumise kohta läätse optilisel peateljel on nimetatud fookuseks (F). Fookuskauguseks (f)nimetatakse läätse keskpunkti ja läätse fookuse vahelist kaugust. Läätse optiöiseks tugevuseks nimetatakse fookuskauguse pöördväärtust :
piirpinnale.Teatud langemisnurgast alates kaob murdunud valguskiir ja valgus peegeldub täielikult tagasi. Väikseimat langemisnurka, mille korral esineb täielik peegeldumine, nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Läbipaistvast ainest keha, mis oondab või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõugsläätsedeks. Kumer on keskelt paksem, koondab valgust. Nõguslääts on keskelt õhem, hajutab valgust. Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse läätse kerapindade kskpunkte ühendavat sirget. Läätse optiliseks keskpunktiks 0 nimetatakse läätse keskel optilisel peateljel asuvat punkti. Paralleelse valgusvihu koondumise kohta läätse optilisel peateljel on hakatud nimetama fookuseks. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda lähemal läätsele on fookus
normaalist ehk läheneb keskkondade lahutuspinnale. Õhu ja vee puhul on langemisnurk 49 kraadi, murdumisnurk 90 kraadi. Läätsed Nim. Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha.läätse kus on teda piiravate sfääriliste pindade raadiustest tunduvalt väiksemad nim. Õhukeseks läätseks. Läätsi mis on keskelt paksemad nim kumerläätsedeks. Mille ääred paksemad kui keskkoht nõgusläätsedeks.läätse sfääriline pinna keskpunkti nim. Läätse optiliseks peateljeksl punkti f nim. Läätse peafookuseks. Kaks fookust on.optilise peatelje ja läätse tipust tõmmatud ristsirge lõikepunkti nim. Läätse optiliseks keskpunktiks. Kõik peafookust läbinud kiired on pärast läätse läbimist optilise peateljega parallelsed. Kõik nõgusläätsed kalduvad läätse läbimisel eemale. Seepärast nim. Nõgusläätsi hajuvateks läätsedeks. Kiired lõikuvad teiselpool punktis f seda nim hajutava läätse ebafookuseks.
Täielikuks peegelduseks. Läätseks nim. Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. Läätsed valmistatakse tavalisest klaasist. Läätse, mille paksus on teda piiravate sfääriliste pindade raadiusest tunduvalt väiksem nim. Õhukeseks läätseks. Läätsi, mis on keskelt paksemad, kui äärelt, nim. Kumerläätseks ja läätsi, mille ääred on paksemad, kui keskkoht nim. Nõgusläätsedeks. Läätse sfääriliste pindade keskpunkte 01 ja 02 läbivat sirget nim. Läätse optiliseks peateljeks. Läätsel on kaks peafookust, mis paiknevad teiselpool läätse. Fookuse kaugust läätses optilisest keskpunktist nim. Läätse fookuskauguseks. Kõik peafookust läbinud kiired on pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelsed. Kõik nõgusläätse optilise peateljega paralleelsed kiired kalduvad pärast läätse läbimist optilisest peateljest eemale. Sellepärast nim. Nõgusläätsi hajutavateks läätsedeks
Füüsikaseadus on füüsikaterminite abil väljendatud loodusseadus. Lääts ja kujutis Läätseks nim kõverpindadega ümbritsetud läbipaistvat keha, mida kasutatakse valguse koondamiseks või hajutamiseks. Läätsi liigitatakse kõverpindadeks ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed koondavad valgust. Nõgusläätsed hajutavad valgust. Läätse keskel paikneb läätse optiline keskpunkt. Läätse optilist keskpunkti läbivat joont nim läätse optiliseks teljeks. Läätse fookusi läbivat joont nim optiliseks peateljeks. Punkti, kus koondub kumerläätse läbinud optilise peateljega paralleelne valgusvihk, nim läätse fookuseks. Läätse iseloomustatakse arvuliselt fookuskauguse ja optilise tugevuse abil. Fookuskauguseks nim läätse keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust. Optiliseks tugevuseks nim fookuskauguse pöördväärtust. Optiline tugevus= 1/fookuskaugus D= 1/f
Nad muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st. masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Olulisemad sisendseadmed: klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks hiir kui elektrooniline "nimetissõrm" skänner, mida kasutatakse peamiselt pildikujutise optiliseks lugemiseks magnetkirjalugeja magnetkaardilugeja valguspliiats puuteekraan (touch-screen) digitaator (graafikatahvel) pliiatsiarvuti, mille puhul spetsiaalse pliiatsi taolise kirjutusvahendi abil on võimalik käsitsikirjutatud info sisseviimine arvutisse juhthoob (joystick), peamiselt arvutimängude tarbeks kõnesisestusvahend, mis võimaldab inimkõne automaatset muundamist "kirjutatud" kujule. Väljundseadmed
õhukesed kumer- ja nõgusläätsed, pikksilm. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest (tavaliselt klaasist) keha, mida piiravad kaks sfäärilist või mõnda muud pinda. Kui läätse mõlemad piirpinnad on sfäärilised (üks võib ka tasapind olla) siis nimetatakse läätse sfääriliseks ning sirget, mis läbib mõlema piirpinna keskpunkte läätse optiliseks peateljeks. Sõltuvalt sellest, kas optilise peateljega paralleelsed kiired pärast läätse murdumist koonduvad või hajuvad, jagatakse läätsed vastavalt koondavateks või hajuvateks. Koondava läätse korral nietatakse fookuseks punkti, kus lõikuvad läätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist. Hajutavas läätses hajuvad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast läätse läbimist nii, nagu oleksid nad väljunud ühest punktist
võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja-näitab teise ja esimese keskabsoluutse murdumisnäitaja suhet Kumerlääts on lääts, mis on keskelt paksem kui äärtelt nõguslääts on lääts, mille ääred on paksemad kui keskkoht. fookus- on punkt, kuhu koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. fookuskaugus- on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust. Kui ese asub koondava läätse kahekordse fookuskauguse taga, siis tekib vähendatud, ümberpööratud ja tõeline kujutis. Kui ese asub koondava läätse ja selle fookuse vahel, siis on eseme kujutis suurendatud, näiline ja päripidine. dispersioon - nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. pidevspekter-värvid muutuvad sujuvalt joonspektris
valguse difraktsiooniks. Difragreerunud valguse edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktides erinev. Intensiisvuse jaotuse ava või tõkke taga määrab valguse lainepikkus ja ava või tõkke kuju ning suurus. Antud töös tekitatakse difraktsiionipilt korrapärase (perioodilise) pilude süsteemi, nn difraktsioonivõre abil, milles maksimumid on märgatavalt intensiivsemad ja kitsamad kui ühe pilu korral. Lihtsamaks optiliseks difraktsioonivõreks on klaaspalaat, millele on teemantnoaga lõigatud üksteisest võrdsel kaugusel asuvaid vaokesi kriimustusi laiusega b (vaata skeemi), mis on prkatiliselt läbipaistmatud. Kahjustamata kohti laiusega a läbib aga valgus ja nad moodustavad perioodilise pilude süsteemi. Kui paraleelsed monokromaatilised valguskiired langevad võrega risti, siis võrega paraleelselt paigutatud lääts L fokaaltasandis näeme vaheludvaid difraktsioonimaksimume ja miinimume.
Kirjelda laseri ehitust ja tööpõhimõtet Laseri põhilised osad: optiliseks aktiivne keskkond, peegel, poolpeegel, laserkiir. Pump ergastab aatomeid/molekule. Seejärel toimuvad spontaanne kiirgumine, stimuleeritud kiirgumine ja kiirguse neeldumine. Neeldumise tulemusel viiakse osakesed tagasi ergastatud olekusse. Kiirgus saab võimenduda, kui
lainepinnale (pinnanormaalid). Võib ka öelda, et kiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilises optikas käsitletakse valgust sirgjooneliselt levivana, ükskõik kui väikestest avadest see läbi läheb. Teiste sõnadega, geo- meetrilises optikas loetakse valguse lainepikkus λ = 0 ja seetõttu pole vaja difraktsiooni või interferentsi arvestada. Geomeetrilise op- tika ülesandeks on eseme kujutise leidmine pärast optilise süsteemi läbimist. Optiliseks süsteemiks võivad olla igasugused detailid, kus valguskiir peegeldub või murdub. Meie käsitleme ainult ideaalseid optilisi süsteeme, st. selliseid süsteeme, mis annavad esemest sellega sarnase kujutise. Ideaalse op- tilise süsteemi korral vastab igale eseme punktile ainult üks kujutise punkt. Sellist kujutist nimetatakse stigmaatiliseks ehk punktkujuti- seks. Ideaalsed optilised süsteemid on alati tsentreeritud süsteemid.
1. Test Millal loodi esimene elektronarvuti? 1945 Mille leiutamisele järgnes elektronarvutite teine põlvkond? Transistori Millises firmas loodi esimene mikroarvuti? MITS Millal jõudis turule firma IBM esimene personaalarvuti? 1981 Millises firmas valmistati esimene mikroprotsessor? Intel Tahvelarvuti on inglise keeles: Tablet computer Neumanni arvuti koosneb järgmistest seadmetest: aritmeetika-loogikaseade, mäluseade, juhtseade ja sisend-väljundseadmed 1 kilobait on 1024 baiti A Programmifailid sisaldavad: korraldusi ehk käske arvutile Lauaarvuti korpuses asuvad: emaplaat, välismäluseadmed, toiteplokk ja teised olulised seadmed 2. Test Siiniks nimetatakse arvutiseadmete vahelist infoedastusteed Järgulisuseks nimetatakse bittide arvu, mida protsessor suudab üheaegselt töödelda Protsessori taktsageduseks nimetatakse taktide kordumise sagedust protsessoris Konvei...
5, hõredam vesi 1,33 5. Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja esimese keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhtes. 6. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus. Sinalfa/singamma=n2/n1=v1/v2=lamda1/lamda2 7. Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Liigud: kumer- ja nõguslääts. 8. Joonis vihikus 9. Joonis vihikus 10. 1/a+1/k=1/f ; Läätse optiliseks tugevuseks nim. läätse fookuskauguse pöördväärtust. 11. Dispersiooniks nimetatakse absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusestvõi sagedusest. 12. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste järgi. Joonspekter-üksikud kiirgusjooned mustal taustal; tekitavad gaasilised ained madalaltemperatuuril. Pidev spekter- kõik lainepikkused on esindatud; tekitavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud. 13
Mis teeb selle materjali eriliseks? Mis ülesanne on dioodil? Kahekihiline pooljuht, mis tekib n- pooljuhi ja p- pooljuhi kokkupuutel. Ta laseb elektrivoolu ainult ühes suunas ja kui ühendada juhtmed vastupidi, siis ta ei lase elektrit läbi. Dioodide põhiline kasutusala on vahelduvvoolu alaldamine. 10. Mis on valgusdiood? Mida peab valgusdioodi ühendamisel jälgima? Valgusdiood on pn-siirdega pooljuhtdiood, mis muundab elektrienergiat nähtavaks valguseks, samuti optiliseks kiirguseks spektri infrapunases või ultravioletses osas. Valgusdioodi nimetatakse ka lühivormiga LED (inglise keelest Light-Emitting Diode valgust kiirgav diood). Ühendamisel tuleb jälgida et anood ühendatakse positiivse laenguga ja katood negatiivse laneguga. 11. Mis on fotodiood? Kus neid kasutatakse? Fotodiood (ka ventiil-fotoelement või fotorakk) on pooljuhtdiood, mille elektrilised omadused sõltuvad tema pn-siirdele langevast nähtavast valgusest, samuti ultraviolett- või
o Selgita auk ja elektronjuhtivust! Aukjuhtivuse korral tõmbab positiivse laenguga auk enda kohale kõrvalaatomi elektroni, tekitades omakorda kõrvalaatomis augu. Elektronjuhtivuse korral juhitakse elektrivool ühes suunas. o Kus kasutatakse pooljuhte? Termistoris ja fototakistis. o Valgusdiood LED On lühend sõnast light emitted diode - on pooljuhtseadis, mis muudab elektrienergia optiliseks kiirguseks (infravalgus, nähtav valgus või ultravalgus). LEDis muutub elektrivoolu energia p-n siirdel erimärgiliste laengute rekombinatsioonil vahetult valguseks, o Loetle säästulambi puudusi võrreldes teiste valgusallikatega! Lühem eluiga, valgus kollaka tooniga, ei talu põrutusi, mõõtmetelt suurem, läheb töötades kuumaks. o LED lampide eelised teiste valgusallikate ees?
Kumerpeegeli fookuskaugus negatiivne Nõguspeegli fookuskaugus positiivne Mõisted Fookuskaugus - kaugus fookusest peegelpinnani piki optilist peatelge Fookus punkt, kuhu koonduvad paralleelsed valguskiired Optiliseks peatelg sirge, mis läbib sfääri keskpunkti C ja fookust F Valguse kiirus erinevates ainetes v(õhk)= 300 000 km/s v(vesi)= 225 000 km/s v(klaas)= 200 000 km/s
See, milline üldmulje jääb kliendile optikakauplusest ja firmast, sõltub enamjaolt teenindusest, mille osaks ta saab. Klient tuleb ootusega, et tema muredesse suhtutakse põhjalikult ja tuntakse huvi tema aitamise vastu. Positiivse tunde tekitab kliendis kindlasti ka see, kui ta saab optometristilt sellist nõu ja informatsiooni, mida ta võibolla ise küsidagi poleks osanud. REFRAKTSIOONIVEAD Normaalnägev silm ehk emmetroopne silm on umbes 22-24 mm suurune ja tema optiliseks tugevuseks on 60,3 dioptrit. Lõpmatusest tulevad kiired koonduvad emmetroobi akommodeerimata silmas võrkkestal ehk reetinal, kus tekib esemest ümberpööratud kujutis. Põhilised refraktsioonivead, mille korrigeerimisega optometrist tegeleb on: 1. Lühinägevus ehk müoopia. Müoopiline silm on oma mõõtmetelt kas liiga suur või on tema optiline tugevus liiga tugev. Lühinägevuse korral koonduvad lõpmatusest tulevad kiired võrkkesta ees ja kaugel olevad objektid paistavad ebaselged.
murdunud kiir hakkab liikuma mööda kahe kekskonna piirpinda nim. täieliku peegelduse piirnurgaks. Läätsed Läätseks nim. läbipaistvast materjalist keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi jaotatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Nõgusläätsed on äärest paksemad ja keskelt õhemad. Kumerläätsed on äärest õhemad ja keskelt paksemad. Kujutletav joon, mis läbib läätse keskpunkti ja on risti läätsega nim. läätse optiliseks peateljeks. Punkti, kus optiline peatelg läbib läätse keskpunkti nim. optiliseks keskpunktiks. Punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad temaga paralleelsed valguskiired nim. läätse fookuseks. Mida kumeram on lääts, seda väiksem on fookuskaugus (seda kiiremini valgus murdub). Kui kiiresti valgus läätses murdub iseloomustab läätse tugevus. D=1/f f=1/D D - Optiline tugevus
murdunud kiir hakkab liikuma mööda kahe kekskonna piirpinda nim. täieliku peegelduse piirnurgaks. Läätsed Läätseks nim. läbipaistvast materjalist keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi jaotatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Nõgusläätsed on äärest paksemad ja keskelt õhemad. Kumerläätsed on äärest õhemad ja keskelt paksemad. Kujutletav joon, mis läbib läätse keskpunkti ja on risti läätsega nim. läätse optiliseks peateljeks. Punkti, kus optiline peatelg läbib läätse keskpunkti nim. optiliseks keskpunktiks. Punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad temaga paralleelsed valguskiired nim. läätse fookuseks. Mida kumeram on lääts, seda väiksem on fookuskaugus (seda kiiremini valgus murdub). Kui kiiresti valgus läätses murdub iseloomustab läätse tugevus. D=1/f f=1/D D - Optiline tugevus
Kiir, mis näib suunduvat läätse vastaskülje fookusesse on pärast läätse läbimist paralleelne optilise peateljega. · Kujutis on alati vähendatud, näiv ja samapidine. · Kujutis kumerläätses: Kiir, mis läbib optilist keskpunkti ei murdu. Paralleelne optilise peateljega, murdub läbi fookuse. Läheb fookusest läbi, peale murdumist paralleelne optilise peateljega. · Kujutis on suurendatud, ümberpööratud ja tõeline. · Fookuskauguse pöörväärtust nim. läätse optiliseks tugevuseks. Tähis: D ühik: 1dpt · Joonsuurendus kujutise joonmõõtmete suhe eseme joonmõõtmetesse · Nurksuurendus kujutise vaatenurga suhe eseme vaatenurka. Binoklitel on antud nurk suurendus. · Optika haru, mis tegeleb valgusenegria mõõtmisega nim. fotomeetriaks. · Valgusvoog mingis ajaühikus mingit pinda läbiv valgushulk, mida hinnatakse nägemishaistingu pinnal. Tähis: fii ühik: luumer 1lm · Punkt valgusallikas valgusallikas, mille mõõtmeid ei pea arvestama
Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest. Nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. nõgusläätsest läbi minnes valguskiired hajuvad sellepärast nimetatakse selliseid läätsi hajuvateks läätsedeks. 8. Läätse fookuseks nimetatakse punkti kus ? kus kumerläätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired lõikuvad pärast läätse läbimist. 9. Kuidas ja mis ühikutes arvutame läätse optilist tugevust ? Läätse optiliseks tugevuseks on D, D=1/f. Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates. 10. Kujutis mida näeme ,aga ekraanile tekitada ei saa ,nimetatakse: Näivaks kujutiseks. 11. Kujutis mida saame ekraanile tekitada nimetatakse : Tõeliseks kujutiseks 12.Tõelist kujutist saame tekitada ainult Kumer läätse abil. 13.Kus peab ese asetsema ,et kumerlääts töötaks luubina ja kas kujutis on tõeline või näiline Ese peab asetsema fookuse ja läätse vahel. kujutis on näiline . 14
Keha asukohta, kus keha meile paistab, kuid tegelikult ei asu nim näivaks asukohaks. Lääts on kõverpindadega piiratud läbipaistev keha, mis on ette nähtud valguse koondamiseks või hajutamiseks. Kumerläätsed on keskelt paksemad, äärtest õhemad, nõgusläätsedel on vastupidiselt. Läätse keskele märgitakse punkt O ja see tähistab läätse optilist keskpunkti. Läätse optilist keskpunkti läbivat joont nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Punkti kus koondub kumerläätse läbinud optilise peateljega paralleelne valgusvihk nim läätse fookuseks. Paralleelsed valguskiired lõikuvad alati fokaaltasandil. Nõgusläätse fookust nimetatakse ka ebafookuseks. Fookuskaugus on läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Optiliseks tugevuseks nim fookuskauguse pöördväärtust e D=1/f D-optiline tugevus (dioptria, dpt) f-fookuskaugus (m) Liitläätse D=D1+D2… Läätse tugevus on 1
vastupidiselt eelmisele, tähistatakse eesliitega „-”. Absoluutsete konfiguratsioonide tähistamiseks kasutatakse enamasti R, S-nomenklatuuri. (4) Enantiomeeride 1:1 segu kutsutakse ratsemaadiks. Enantiomeeride füüsikalised- ja keemilised omadused on identsed, välja arvatud kaks. Esiteks, erineva kiraalsusega ühenditel on võime pöörata neid läbiva polariseeritud valgusepolarisatsioonitasandit vastupidistes suundades. Seda nähtust kutsutakse optiliseks aktiivsuseks ja sellest tuleneb ka nimetus "optilised isomeerid". Teiseks, enantiomeeridel pole vahet, kui reaktsioon toimub nn tavaliste mittekäeliste molekulidega, oluliselt aga võib erineda nende toime teiste kiraalsete molekulidega. Siit tuleneb vajadus saada näiteks ravimeid nõutud käelisusega, sest vale käelisusega ravimi toime on nõrk või isegi kahjulik. (2) Diastereomeerid on stereoisomeerid, mille molekulis esineb kaks või enam stereokeset,
1928. aastal kinnitas Rudolf Ladenburg ka katseliselt stimuleeritud kiirguse ja negatiivse neeldumise olemasolu. Aastal 1954 Maseri leiutamise au kuulub Charles Townesile ja Arthur Schawlowile ja seda kasutati raadiosignaali võimendamiseks. 1960 aastal leiutas ameeriklane Theodore Maiman rubiinlaseri, milles esimest korda realiseeriti pööratud jaotuse põhimõtet. Rubiinlaserit kasutati esimest korda 1964 silma võrkkesta ravimisel. Mitmete allikate põhjal peetakse seda esimeseks optiliseks- ehk valguslaseriks, samas peavad paljud tehnikaajaloolased esimeseks hoopis Gordon Gouldi valguslaserit, kes oli ühtlasi esimene mees, et võttis kasutusele sõna ,,laser". Oma laseri ehitamist alustas ta juba 1958 aastal ent alles 1977 aastal õnnestus tal see lõpuks ka patenteerida. Selle patendi saamine oli üks väga pikk ja keeruline protsess, kus nii mõneligi korral tehti talle suurt ülekohut. Esimene gaasilaser (põhineb püsival valgusel) leiutati 1960 aastal Ali Javani poolt
Transistor on pooljuhtseadis, mille abil saab elektrisignaali võimendada, lülitada, tekitada ja muundada. *Kiip? Kiip on nüüdiselektroonika põhielement, kus on väga väikesele pindalale koondatud suur hulk tranststoreid koos lisadetailidega. *Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist? Temperatuuri tõustes takistus väheneb. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on takistus. *Mis on LED e valgusdiood? LED ehk valgusdiood on pooljuhtseadeldis, mis muudab elektrienergia optiliseks kiirguseks. *MIllal diood võimendab ja millal alaldab voolutugevust? Diood võimendab voolutugevust, kui talle vastab päripinge. Diood alaldab voolutugevust, kui talle rakendada vastupinge. *Mis on alalisvool? MIs on lühis ja miks on ohtlik! Alalisvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Näiteks patareide ja akudega töötavad asjad. Lühis on vooluringi mingi osa otste ühendus juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike
com/foto/DCP_6168.jpg Komeediuuringud Aastal 1618 nähti kolme komeeti. Jesuiitidest astronoomid tulid välja ideega, et komeedi orbiit on ringjoone osa Maast muutumatul kaugusel. Galilei ei jaganud seda seisukohta ja osapooled avaldasid teineteist mahategevaid teoseid. Selle dispuudi lõpul avaldas Galilei 1623 oma kuulsa "Il Saggiatore" ("Väärtuseproovija"), mida peetakse üldisema lähenemise tõttu Galilei teadusemanifestiks. Galilei ise pidas komeete ekslikult optiliseks nähtuseks. Raamat oli pühendatud äsja paavstiks valitud Urbanus VIII-le, kes oli sellest aust väga meelitatud ja lasi teost endale ette lugeda. Galilei vangistus ja surm Algul oli Galilei vangistuspaik Toskaania saatkond Roomas. Seejärel lubati tal elada oma sõbra, Siena peapiiskopi juures. Lõpuks lubati Galilei oma Firenze lähedal Arcetris asuvasse villasse, kus ta veetiski oma viimased eluaastad kuni surmani 1642. aastal. Formaalselt oli Galilei arest karm: ta
Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab
hulka. Lainepikkus näitab, kui kaugel asetsevad naaber-laineharjad teineteisest. Need kaks suurust mõjutavad elektromagnetlainete toimet ning nende omavahelist seost iseloomustab ühtlase liikumise kiiruse valem v = s/t ehk lainepikkus jagatud võnkeperioodiga (aeg, mille jooksul lainepikkus teatud vahemaa läbib). Sageduse järgi jaotatakse elektromagnetlained madalsageduslaineteks, raadiolaineteks, optiliseks kiirguseks, röntgenkiirguseks ja gammakiirguseks. (Tarkpea, 2008) Joonisel 1 on kujutatud elektromagnetlainet. Punasega märgitud elektromagnetlaine pikkus (wavelenght) on suurem kui sinisel, seega on tema sagedus ehk võngete arv ajaühikus väiksem kui sinisel elektromagnetlainel. Tarkpea (2008) kohaselt kategoriseeruvad raadiolaineteks elektromagnetlained, mille sagedus jääb vahemikku 10 astmes 5 kuni 10 astmes 12 hertsi ja lainepikkus vahemikku 10 astmes 4 kuni 10 astmes -4 meetrit.
Ema plaadil oasuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Arvuti "ajuks" on keskseade ehk protsessor. Sisendseadmed -Arvuti saab ainult siis töötada , kui teda varustatakse infoga -Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Personaalarvutisüsteemide peamisteks sisendseadmeteks on: -klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks. Hiir kui elekroonile "nimetissõrm" Skänner,mida kasutakse peamiselt pildikujutise optiliseks kujutamiseks. -Juhthoob(joystick) ,peamiselt arvutimängude tarbeks. -Kõnesisestusvahend, mis võimaldab inimkõne automaatset muundamist "kirjutatud" kujule. Väljundseadmed - Väljundseadmed võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele loetaval või mull arusaadaval kujul või edastada neid sisekanalite kaudu teistele süsteemidele.Väljundseadmed võib liigitada: -Kuvarid -Printerid -Audio- ja audiovisuaalsedseadmed
nähtustel põhinevaid optoelektronseadiseid. Niisuguste seadiste talitluses osale-vad peale elektronide ka optilise kiirguse, sealhulgas nähtava valguse kvandid – footonid. Informatsiooni töötlemiseks, edastamiseks ja kuvamiseks ning energia muun-damiseks kasutatavate optoelektronseadiste põhiliigid on järgmised: • optoelektroonilised kiirgusallikad ‒ pooljuhtseadised, mis muundavad elektri-energiat optiliseks kiirguseks, kusjuures kiirgusspekter võib olla nähtava või ka nähtamatu (infrapunase või ultravioletse) valguse alas; seesugused kiirgurid on valgusdiood ja laserdiood; • optoelektroonilised kiirgusvastuvõtjad ‒ pooljuhtseadised, mille elektrilisi omadusi mõjutab optiline kiirgus, näiteks fototakisti, fotodiood, fototransistor; kiirgusvastuvõtjate hulka kuulub ka mikrokiibina teostatud CCD-sensor. 13
keskkonda, kust valgus tuleb ja teiseks seda, kuhu valgus läheb. Ainete suhtelised murdumisnäitajad õhu suhtes on praktiliselt võrdsed nende ainete absoluutsete murdumisnäitajatega, sest õhu absoluutne murdumisnäitaja on küllalt suure täpsusega võrdne ühega. Kujutise tekitamine läätse abil Optikas me nimetame läätseks läbipaistvat keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Sirget, mis läbib nende kerade keskpunkte, nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Kõik teised sirged, mis läbivad läätse keskpunkti, on optilised teljed. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest. Nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Nõgusläätsest läbi minnes valguskiired hajuvad, sellepärast nimetatakse selliseid läätsi ka hajutavateks läätsedeks. Kumerläätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired lõikuvad
põhiainel, saadakse vastavalt elektron- ja aukjuhtivus. Elektrivool pooljuhtides on elektronide ja aukude suunatud liikumine. Laengukandjate laengu tõttu: n-juhtivuseks ja p-juhtivuseks. p- ja n- juhtivusega osade üleminekupiirkonda nimetatakse p-n siirdeks Transistor on pooljuhtseadis, mille abil saab tekitada, lülitada, võimendada ja muundada elektrisignaali (voolu). Valgusdiood – LED, lühend sõnast light emitting diode – on pooljuhtseadis, mis muudab elektrienergia optiliseks kiirguseks (infravalgus, nähtav valgus või ultravalgus). Valgusdioodis muudetakse p-n siirdel elektronide ja aukude rekombineerumisel eralduv energia vahetult valguseks. 3. VAHELDUVVOOL Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral.
keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirgest eemale ehk murdumisnurk on langemisnurgast suurem. 17.Mis on läätse fookus? Läätse fookus(F)on punkt mille koonduvad optilise peateljega paralleelsed kiired. 18.Mis on läätse fookuskaugus? Läätse fookuskaugus (OF = f) on läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. 19.Mis on läätse optiline tugevus? Valem ,tähiste selgitusega, ühik. Läätse optiliseks tugevuseks nimetame läätse fookuskauguse pöördväärtust. D- optiline tugevus(1dptr) f fookuskaugus(1m) *Mõõduühik on 1 dioptria. 1 dptr= üks dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meeter. 20.Silm, selle ehitus. Prillid. Silma ehitus: silmalääts, läätse pingutav lihas, sarvkest, klaaskeha, võrkkest, Nägemisnärv. * Normaalnägija näeb selgelt nii lähedasi kui kaugeid esemeid. Terav kujutis tekib
fookuse. 2) Valguskiir, mis langeb läätsele läbi fookuse, kulgeb pärast läätse läbimist paralleelselt optilise peateljega. 3) Kiir, mis langeb läbi läätse keskpunkti ja ei murdu. Läätse optiline tugevus Fookuse kaugust läätse keskpunktist nim. fookuskauguseks (f- fookuskaugus (m)). Kuna nõgusläätsedel on ebafookused, siis loetakse nende fookuskauguseid negatiivseks. Läätse optiliseks tugevuseks nim. tema fookuskauguse pöördväärtust. D=1/f ühik= dioptria(dptr). Nägemine Lõhinägev silm näeb teravalt lähedasi esemeid. Kaugetest esemetest tekib aga terav kujutis võrkkesta ette. Lühinägevust saab korrigeerida nõgusläätsedega prillide abil. Kaugnägev silm tekitab kujutise kaugematest esemetest võrkkestale. Lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha. Kaugnägevust saab korrigeerida kumerläätsedega prillide abil. Värvide nägemine
s ° ° ° ° ° ° ° Kumerläätseks nimetatakse läätse, mishajutab peeglile langeva valguskiire. Nõgusläätseks nimetatakse läätse, mis koondab peeglile langeva valguskiire. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Läätse fookuskauguseks (f) nimetatakse läätse optilise keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust. Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust Silm on nägemiselund. Valguse murdumise tõttu silmas tekib silma võrkkestale vaadeldav eseme kujutis. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud erutuvad valguse toimel, erutus kandub piki nägemisnärvi peaajusse, kus tekib kujutispilt esemest. Silmaläätse kumeruse ehk fookuskauguse muutumine võimaldab teravalt näha nii lähedasi kui ka kaugeid esemeid. Lühinägija näeb lähedasi esemeid hästi, kaugeid halvasti
Ja kirjutatud on see matemaatika keeles, tähtedeks kolmnurgad, ringid ja teised geomeetrilised kujundid, milleta ei suudaks inimene lugeda ühtki sõna sellest raamatust ja ilma milleta eksletakse kui pimedas labürindis." Raamat oli pühendatud äsja paavstiks valitud Urbanus VIIIle, kes oli sellest aust väga meelitatud ja lasi teost endale ette lugeda. Kaasaegsete kirjelduste järgi olevat ta lausa hirnunud Galilei jesuiite torkavate väidete peale. Galilei ise pidas komeete ekslikult optiliseks nähtuseks. Galilei protsess Aastal 1632 avaldas Galilei Firenzes oma raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel". Kuigi raamatu ilmumiseks oli paavsti nõusolek ja tekst tsensori poolt heaks kiidetud, järgnes kirikuvõimude valuline reaktsioon. Kõrges vanuses ja haigel Galilei kästi ilmuda Rooma inkvisitsioonikohtu ette. Peamine süüdistuspunkt oli see, kas Galilei rikkus 1619. aasta ettekirjutusi või mitte. Protsess lõppes süü omaksvõtmisega Galilei poolt
Ja kirjutatud on see matemaatika keeles, tähtedeks kolmnurgad, ringid ja teised geomeetrilised kujundid, milleta ei suudaks inimene lugeda ühtki sõna sellest raamatust ja ilma milleta eksletakse kui pimedas labürindis." Raamat oli pühendatud äsja paavstiks valitud Urbanus VIII-le, kes oli sellest aust väga meelitatud ja lasi teost endale ette lugeda. Kaasaegsete kirjelduste järgi, olevat ta lausa hirnunud Galilei jesuiite torkavate väidete peale. Galilei ise pidas komeete ekslikult optiliseks nähtuseks. Galilei protsess Aastal 1632 avaldas Galilei Firenzes oma raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel". Kuigi raamatu ilmumiseks, oli paavsti nõusolek ja tekst tsensori poolt heaks kiidetud, järgnes kirikuvõimude valuline reaktsioon. Kõrges vanuses ja haigel Galileil, kästi ilmuda Rooma inkvisitsioonikohtu ette. Peamine süüdistuspunkt oli see, kas Galilei rikkus 1619. aasta ettekirjutusi või mitte. Protsess lõppes süü omaksvõtmisega Galilei poolt.
Kõvaketas Kõvaketas kardab põrutamist, eriti töö ajal Kõvaketta ühendamiseks arvuti emakaardiga kasutatakse kaablit Vanemat tüüpi lai kaabel on IDE kaabel Uuem kaabel on SATA kaabel . See kaabel on peenem. CDROMi ja DVDROMi ühendamiseks kasutatakse samasuguseid kaableid Optiline seade Tänapäeva arvutis on ka optiline salvestusseade , kas CDROM või DVDROM (oskavad nii lugeda , kui kirjutada) Optiliseks nimetatakse neid sellepärast , et andmete lugemine ja kirjutamine toimub laserkiire abil On mahuga kuni mõnikümmend gigabaiti ja aeglasemad kui kõvakettad Kasutatakse andmete pikaajaliseks säilitamiseks Klaviatuur ja hiir Arvuti töö juhtimiseks ja käskude andmiseks on arvutil sisendseadmed. Tänapäeval on nendeks klaviatuur teksti info ja käsluste sisestamiseks Ja hiir millelegi osutamiseks ja korralduste
stimulated emission of radiation ehk ,,mikrolainete võimendus kiirgusest stimuleeritud eritumise kaudu") aastal 1954. Maseri leiutamise au kuulub Charles Townesile ja Arthur Schawlowile. Maserit kasutati raadiosignaali võimendamiseks. 1960. aastal leiutas ameeriklane Theodore Maiman rubiinlaseri, milles esimest korda realiseeriti pööratud jaotuse põhimõte. Rubiinlaserit kasutati esimest korda 1964 silma võrkkesta ravimisel. Mitmete allikate põhjal peetakse seda esimeseks optiliseks- ehk valguslaseriks. Samas peavad paljud tehnikaajaloolased esimeseks hoopis Gordon Gouldi valguslaserit. Igal juhul on kindel, et sõna ,,laser" kasutas esimest korda just see teadlane. Oma laseri ehitamist alustas ta juba 1958. aastal ent alles 1977. aastal õnnestus tal see lõpuks ka patenteerida. Esimene gaasilaser (põhineb püsival valgusel) leiutati 1960. aastal Ali Javani poolt. Robert Halli leiutatud revolutsiooniline pooljuhtlaser on ka tänapäeval
25 Kiip - nüüdis elektroonika põhielement, milles on väiksele pindalale koondatud suur hulk üliväikseid tansistore koos lisadetailidega, mis koos toimivad tervikliku võimendina või protsessorina 26 Pooljuhi juhtivus temperatuurist - Elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades 27 Diood päripingestatud-võimendab, diood vastupingestatud-alaldab 27 LED e valgusdiood - pooljuht seadis, mis muudab elektrienergia optiliseks kiirguseks (elektromagnetkiirgus) 28 Alalisvool - elektrivool, mille suund ajas ei muutu, tekitab veres elektrolüüsi 29 Vahelduvvool - elektrivool, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt [f=50Hz (sagedus)] 30 Vahelduvvoolu amplituud - elektrivoolu tippväärtus (Im) Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile.
* Valguse läbiminek paralleelsete tahkudega plaadist: ülemine valgusvihk joonisel jääb paralleelseks alumisega, peale plaadi läbimist. Lääts: * Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutav valgust. (Kasutatakse prillides, fotoaparaadis, mikroskoobis.) * Liigitatakse kumer- ja nõgusläätseks. (Kumer hajutab ja nõgus koondab valgust.) * Läätse optiline peatelg on läätse kerapindade keskpunkte ühendav sirge. Läätse optiliseks keskpunkt O on läätse keskel optilisel peateljel asuv punkt. · Kumerläätse fookus (F) on punkt, kuhu koonduvad läätsele langenud paralleelsed valgusvihud. * Mida kumeram on läätse pind, seda lähemal läätsele on fookus. * Fookuskaugus (f) on läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline kaugus. * Optiline tugevus (D) on läätse fookuskauguse pöördväärtus. ( Tugevus = 1 / fookuskaugus ) * Optilise tugevuse mõõtühik on 1 dioptria (1 dptr)
25. Kiip ? Kiip on integraallülitus, nüüdiselektroonika põhielement, milles on väga väikesele pindalale koondatud transistore koos lisanditega. See kõik toimib terviklülitusena, nt võimendi. 26. Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist ? Pooljuhis temperatuuri tõustes nende laengukandjate arv suureneb ja seega pooljuhi juhtivus temperatuuri tõustes suureneb. 27. Mis on LED e valgusdiood ? LED ehk valgusdiood on pooljuhtseade, mis muundab elektrienergia optiliseks kiirguseks. Hakkab kiirgama, kui teda läbib pärivool. 27. Millal diood võimendab ja millal alaldab voolutugevust? Diood võimendab talle rakendatud elektrivoolu, kui rakendada päripinge, see tähendab ühendada vooluallika p ja +. Diood nõrgendab talle rakendatud elektrivoolu, kui rakendada vastupinge, see tähendab ühendada vooluallika + ja n. 28. MIs on alalisvool? Alalisvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu (nt patareide ja akudega töötavad asjad). 29
Rikkekoht optilises kaablis Rikkekoha leidmine optilistes kaablites toimub sarnaselt impulssmeetodi kasutamisega vaskkaablites Mõõtmistel võetakse arvesse optilise signaali levi iseärasused Tähistusi skeemil: SIG - sondeerimisimpulsside generaator EOM - elektriliste signaalide optiliseks muundaja FD - fotodetektor ST - signaalide töötlemisplokk O-spetsialiseeritud ostsilloskoop
12 (43) http://de.wikipedia.org/wiki/Photomultiplier Joonis 4.9. Fotokordisti tööpõhimõtet selgitav skeem. https://www.osta.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=11055704 Joonis 4.10. NL-aegsetes kinoprojektorites kasutatud fotokordisti -2. 4.3 Valgust emiteerivad seadised 4.3.1 Valgusdiood Valgusdiood (LED - Light Emitting Diode) on pn-siirdega pooljuhtdiood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatavat tüüpi pooljuhtmaterjalis moodustatud pn-siirde (joonis 4.11) päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub elektromagnetilise kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri
5.6. Ameerika valgusjaotusega optiline element: 1 hajuti, 2 kummitihend, 3 peegeldi, 4 ääriksokliga lamp, 5 lambipesa, 6 ja 14 hambad, 7 karboliitpide, 8 lambi äärik, 9 sokkel, 10 klemmikots, 11 juhtmed, 12 pideme väljalviigud, 13 klemm 5 EHTUS Põhilaternad. Põhiline kaug- ja lähitulelatern on OF-140 (joon. 5.5). Selle saab lahutada kereks ja optiliseks elemendiks. Et laterna asend püsiks, kinnitub kere tiivakoopasse. Optilist elementi hoiab seaderõnga 5 küljes hoiderõngas 2. Seaderõnga ja sellega koos ka optilise elemendi asendi määravad ülemine ja külgmine seadekruvi. Hoide rõngas on kolm ebaühtlase paigutusega ava. Nendest ulatuvad läbi kinnituskruvid. Optilise elemendi vahetamiseks keeratakse kruvid osaliselt lahti ja pööratakse hoiderõngast nii palju, et kruvipead jäävad kohakuti valjalõigete laiema osaga
edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktides erinev. Intensiivsuse jaotuse ava või tõkke taga määrab valguse lainepikkus ja ava või tõkke kuju ning suurus, samuti vaatluskoha kaugus avast või tõkkest. Antud töös tekitatakse difraktsioonipilt korrapärase (perioodilise) pilude süsteemi, nn difraktsioonvõre abil, milles maksimumid on märgatavalt intensiivsemad ja kitsamad kui ühe pilu korral. Lihtsamaks optiliseks difraktsioonivõreks on klaasplaat, millele on teemantnoaga lõigatud üksteisest võrdsel kaugusel asuvad vaokesed – kriimustused laiusega b (joon. 19.1), mis on praktiliselt läbipaistmatud. Joonis 19.1 Kahjustamata kohti laiusega a läbib aga valgus ja nad moodustavad perioodilise pilude süsteemi. Langegu paralleelsed monokromaatilised valguskiired võrele risti. Jälgime läätse L fokaaltasandis
hajuva kiirtekimbu pikendused. 18. Mis on läätse fookuskaugus? FOOKUSKAUGUS on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Fookuskaugus sõltub läätse materjalist ja läätse pinna kujust. Fookuskauguse tähis on f. Fookuskauguse mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata läätse fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. 19. Mis on läätse optiline tugevus? Valem, tähiste selgitustega. Ühik. LÄÄTSE OPTILISEKS TUGEVUSEKS nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust. D=1 D läätse optiline tugevus f f - fookuskaugus Optilise tugevuse mõõtühik on 1 dioptria (dptr) 1 dptr = 1 1 meetrilise fookuskaugusega läätse optiline tugevus on 1 dptr. 1m 20. Silm, selle ehitus. Prillid. SILM on nägemiselund. Valguse murdumisel tekib silma võrkkestale vaadeldava eseme kujutis. Võrkkestal asuvad
laiemat pinda skaneerida ja seejärel kokk u liita. Järgmisel joonisel ongi näha tüüpilise käsiskanneri väliskuju. Vastavate tekstitöötlus-, graafika- või kombineeritud teksti-graafika- programmide abil saab skaneeritud pildiinfot edasi töödelda, näiteks prospektide, menüükaartide, pressiteadete, reklaamide ja muu valmistamiseks. Leidub programme, mille abil saab skeneeritud teksti muundada tähemärkidest koosnevaks tekstifailiks. Sellist protseduuri nimetatakse optiliseks märgituvastuseks e. OCR-ks (optical character recognition). Trummelskannereid -kasutatakse peamiselt suurt lahutusvõimet ja värvikujutiste töötlemist nõudvas graafilises trükitööstuses. Nendes seadmetes keeratakse originaaldokument trumli ümber ja teda pööratakse suure kiirusega. Tavaliselt kasutatakse skaneerimiseks laserkiirt, et oleks võimalik eksponeerida eriti väikesemõõdulisi piltkujutise elemente. Erinevus ühelt poolt pildi-
annaabi.ee 
