Valguse ja aine vastasmõju (0)

Valguse ja aine vastasmõju
1. Mida nim. valguse peegeldumiseks, sõnasta valguse peegeldumisseadus ?
2. Konstrueeri kujutis tasapeeglis ja nimeta selle kujutise omadused?
3. Mis on valguse murdumine?
4. Mida nim.antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, selle füüsikaline sisu, milline
keskkond on optiliselt tihedam, hõredam (valguse kiiruse ja abs. m. näitaja alusel)?
5. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, seos valguse kiiruse,
murdumisnäitaja ja lainepikkuse vahel?
6. Sõnasta valguse murdumisseadus , valem, tähised valemis?
7. Mida nim. läätseks? Läätse liigid.
8. Kumerlääts: kiirte käik, fookus, fookuskaugus .
9. Nõguslääts: kiirte käik, ebafookus, fookuskaugus.
10. Läätse valem, läätse optiline tugevus.
11. Mis on dispersioon?
12. Mida nim. spektriks? Spektrite liigid: pidev spekter , joonspekter . Nende omadused ja
saamine.
13. Kiirguse liigid. (kiirguse tekkimise põhjus. Soojuskiirgus , kemoluminestsents,
katoodluminestsents , elektroluminestsents, fotoluminestsents – mõiste, ergastusenergia
saamisviis, rakendusnäited.)
14. Mis on fluorestsents ja fosforetstsents?

Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vastasmõjus teiste kehadega. Seadus: langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga.

Joonis vihikus.

Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub.

Antud keskkonna absoluutne murdumisnäitaja näitab, mitu korda muutub valguse kiirus üleminekul vaakumist antud keskkonda. Füüsikaline sisu: näitab mitu korda muutub valguse kiirus üleminekul ühest keskkonnast teise. Tihedam: klaas 1.5, hõredam vesi 1,33

Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja esimese keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhtes.

Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus. Sinalfa/singamma=n2/n1=v1/v2=lamda1/lamda2

Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Liigud: kumer - ja nõguslääts.

Joonis vihikus

Joonis vihikus

1/a+1/k=1/f ; Läätse optiliseks tugevuseks nim. läätse fookuskauguse pöördväärtust.

Dispersiooniks nimetatakse absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusestvõi sagedusest.

Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste järgi. Joonspekter-üksikud kiirgusjooned mustal taustal; tekitavad gaasilised ained madalaltemperatuuril. Pidev spekter-kõik lainepikkused on esindatud ; tekitavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud.

Soojuskiirgus- ergastusenergia saadakse soojusliikumise tagajärjel(hõõglamp, lõke); kemoluminestsents- ergastusenergia keemilise protsessi tagajärjel( jaaniussike ); katoodluninestsents- tahkele kehale langevad elektronid (teleri kineskoop); elektroluminestsents- ergastusenergia elektroni ja aatomi kokkupõrkel (reklaamvalgus); fotoluminestsents- ergastusenergia: valguse langemisel tahkele kehale (päevavalguslamp)

Fluoroestsents-kui luminestsents kustub samal hetkel kui ergastusallikas välja lülitatakse. Kestvat järelhelendust nimetatakse fosforestsentseiks.