07.03.2013 M.P Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll Mõõdetakse saadus lahuste pH. Edasi mõõdetakse lahuste optiline Töö number 3. Zelatiini isoelektrilise täpi optiline määramine. tihedus D fotoelektriliselt, kasutades filtrit = 364 nm. Lahused valatakse peale mõõtmist küvettidest tagasi keeduklaasidesse. Töö eesmärk: Zelatiini isoelektrilise täpi määramine pH-st sõltuvuse (hägususe) järgi. Töövahendid: 10 keeduklaasi, 1,5%-line zelatiinilahus, 0,05-molaarne ja kontsentreeritud HCl lahus, 0,01-molaarne KOH lahus, vesi, 10 ml Tulemused ja arvutused: mahuga pipetid, pH-meeter, fotoelektriline kolorimeeter. Kasutati küvetti, mille optiline teepikkus oli l= 20,075 mm =2,07cm ...
Füüsikaline nähtus Ainetega toimuvad muutused kusjuures ained ise jäävad samaks. Keemiline nähtus Ühtedest ainetest tekivad teised kulgeb keemiline reaktsioon. tunnus värvuse muutus , lõhna teke , sademe teke gaasimullide teeke , soojuse eraldumine ja valguseefekt tingimused kuumutamine , süütamine,valgustamine,elektri läbijuhtimine lahus on ühtlane segu Ainet kus oskaesed om ühtlaselt jaotatud nim- lahustiks aine mis teises ühtlaselt jaotunud nim lahustunud aineks. Lahustuvus näitab suurimat aine kogust mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis kindlas lahusti koguses Valguse levimise kiirus võrdub teepikkus jagatud ajaga. ( v = s / t ) V=valguse levimise kiirus ( 300 000 km / s) s = teepikkus t = aeg Optiline tugevus võrdub fookuskauguse pöörd väärtusega ( D = 1 / f ) D = optiline kaugus f = fookuskaugus D jagatud 1m = f
76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Suurendades langemisnurka , jõuame olukorrani, kus =900 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Langemisnurk, mille juures murdumisnurk on 900 on antud keskkondade jaoks sisepeegeldumise piirnurk. Detailsemal uurimisel selgub, et valguslaine sukeldub teise keskkonda poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See efekt on energeetiliselt 100%-se kasuteguriga. Kiudoptika, veekogu, kalade nägemine. Ka siin kehtib kiire pööratavus. 77. Mis on Fermat' printsiip? Optiline teepikkus kui järeldus Fermat' printsiibist. Fermat' printsiip. Fakt: Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja mittehomogeenses keskkonnas kõverjooneliselt. Fermat' printsiip: valgus levib mööda sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg on minimaalne. ...
Füüsika 8. klassi materjal Valemid 1) tihedus () massiühik m m = mass = tihedus tiheduseühik = ruumalaühik =V V = ruumala Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Näide: Jäätüki mass on 4,5 kg ja ruumala on 5 dm3. Kui suur on tihedus? m = 4,5 kg Aine tiheduse saab arvutada valemist: m V = 5 dm3 4,5 kg kg =V =m:V =? = 5 dm3 = 0,9 dm3 m=xV Vastus: jää tihedus on 0,9 kg/dm3. V=m: 2) kiirus (v) teepikkus s s = teepikkus V = kiirus Kiirus = aeg V = t t = aeg 3,6 km/h = 1 m/s Näide: Reisilennuki kiirus on 300 m/s. Kui suure teepikkuse lendab lennuk veerand tunniga? V = 300 m/s s = V x t s = 300 m/s x 900 s = V=s:t t = 15 min ...
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA füüsika osa,...
Mehaanika valemid: Nihe, teepikkus S=v*t Aeg, ajavahemik Vk Kiirus V=s:t Tihedus P=m:v Jõuõlg F1*I1=F2*I1 Intersmoment L=mr2 Optika valemid: Optiline tugevus D=1:f Joonsuurendus S=h:2=k:a Fookuskaugus f=1:D Eseme kaugus 1:a+1:k=1:f Elektri valemid: Elementaarlaeng e=1,6 10 (10 ülesse nurka väikselt -19) C Laeng Q=I*1;q=+ne
optiline tugevus D=1/f, dpt fookuskaugus f=1/D, m tihedus ρ= m/V mass m=ρV ruumala V=m/ρ kiirus v=s/t teepikkus s=vt aeg t=s/v keskmine kiirus v=s/t) Võnkesagedus ν=1/T raskusjõud F(r)=mg, N kehakaal P=mg, N rõhk p=F/S vedeliku ja gaasi rõhk p=ρgh üleslükkejõud F(ü)=ρgV mehaaniline töö A=Fs võimsus N=A/t kineetiline energia K=mv(2)/2 potensiaalne energia Π=mgh kasutegur η=Akas*100%/Akogu,
D = 1/f A=U*I*t D optiline tugevus [ 1dptr A elektrivoolu töö ( 1J ) Rööpühenduse korral: (dioptria) ] U pinge ( 1V ) f fookuskaugus ( 1 cm ) I voolutugevus ( 1A ) I = I1 + I2 t aeg ( 1s ) I voolutugevus ( 1A ) = m/V tihedus ( 1g/cm³ ; A = I² * R * t Kui rööbiti on ühendatud n 1kg/dm³ ; 1kg/m³ ) A elektrivoolu töö ( 1J ) ühesuuruse takistusega m mass ( 1 kg , 1 g ) I voolutugevus ( 1A ) juhti, on juhtide V ruumala ( 1cm³ ; R - takistus ( 1 ) kogutakistus n korda 1dm³ ; 1m³ ) t aeg ( 1s ) väiksem üksikjuhi taistusest. F=m*g A = U²/R * t F jõud ( 1N ) A elektrivoolu töö ( 1J ) R = Ri...
Kati Eliisabet Peterson & Pärl Eelma LASER Ajalugu 1917 Albert Einstein 1928 Rudolf Landenburg 1939 Valentin Fabrikant 1951 Joseph Weber Laser ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. Light amplification by stimulated emission of radiation Ruumiline koherentsus: laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga väikese hajuvusega Ajaline koherentsus: suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus (~30 cm) Laserite liigid Gaaslaser- omane kiirguse suur monokromaatilisus ja lainepikkuse stabiilsus Dielektriklaser ehk tahkislaser- keskne komponent on kristall või klaas, mida on ioonidega rikastatud, et keskkonnas oleks vajalikud energiatasemed Laserite liigid ...
Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.[1] Laserikiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. Ruumiline koherentsus väljendub selles, et laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga. Seetõttu saab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus, mis tähendab, et piki kiirt on valguse laine faas korreleeritud üsna pika vahemaa taha (~30 cm).[3] Enamikust laseritest ei välju puhas ühe lainepikkusega valgus, vaid väljuvas valgu...
Pilet nr. 18 1 . Vaba punkt - Silm . 2 . Gravitatsioon . 3 . Ülesanne keha kiiruse kohta . 1 . Silm . Silm on nägemiselund. Enamike organismide silma ehitus on sarnane. Tähtsamad silma osad, mis omavad tähtsust optilisest seisukohast on silmalääts, klaaskeha, võrkkest & silmaläätse pingutav lihas. Silma langev valgus läbib esmalt sarvkesta, siis silmaläätse ja klaaskeha, murdub neis ning langeb seejärel võrkkestale. Võrkkesta moodustavad valgustundlikud nägemisrakud kolvikesed & kepikesed. Nendes on eriline aine, mis valguse toimel laguneb. Selle tulemusena tekib rakkude erutus, mis suundub nägemisnärvi kaudu peaajusse, kus tekib valgusetaju. Kolvikesed reageerivad erinevatele värvustele ja nende abil tajume esemeid värvilisena. Kepikesed aga reageerivad nõrgale valgusele ja võimaldavad näha hämaras. Nõrgas valguses paistavad esemed mustvalgena, sest kepikestes tekkiv signaal ei anna infot valguse värvuse kohta. Inimise silmas teravu...
Peegeldumine Langemisnurk on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk on nurk pinna ristsirge ja peegelduva kiire vahel. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on samad. Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna ...
Peegeldumine Langemisnurk on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk on nurk pinna ristsirge ja peegelduva kiire vahel. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on samad. Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna ...
1.Mida uurib füüsika ? Füüsika on loodusteadus , mis uurib füüsikalise nähtusi ja kehade omadusi. 2. Mis on keha? Keha on mis tahes uuritav objekt N: vooluallikas, energiaallikas. 3. Mis on nähtus? Nähtus on igasugune muutus(protsess)looduses. N: Liikumine, soojenemine Sulamine. 4. Milleks kasutatakse füüsikalise suurusi? Füüsikaline suurus võetakse kasutusele füüsikalise nähtuse või keha omadusi täpseks iseloomustuseks. Iga füüsikaline suurus on mõõdetav. N: Kiirus aeg, jõud . 5. Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikaline suurus võrdlemine tema ühikuga. 6. Mis on optika? Optika on füüsikaline osa, mis uurib valgusnähtusi. 7. Mis on valgusallikas? Valgusallikas on keha, mis kiirgab valgust. N: lamp. 8. Miks näeme kehi? Me näeme kehi valguse silma langemise sihitis. 9. Millal paistab keha valgena? Keha paistab valgena, kui enamus talle peale langevast valgusest peegeldub. 10.Millal paistab keha mustana? ...
Füüsika kodune kontrolltöö ,,Laserid" Kaarel Aruoja, 12. klass 2. Mis järeldub Heisenbergi täpsuspiirangust kiirgumisaja t ja kiirguva energia E kohta? - Heisenbergi täpsuspiirangust järeldub kiirgumisaja t kohta see, et see ei saa olla nulli lähedane. Kui t oleks hetkeline ehk nulli lähedane, siis kiirguv energiahulk E oleks energiaskaalas lõpmata lai (energiahulk oleks siis lõpmata suur). 3. Mida mõista kvantseisundi eluea all? Kui pikk see on? - Kvantseisudni eluiga on tegelikult kiirgussirde kestus. Kiirgussiirde kestvus on 10-9 10-8 sekundit. 6. Mida nimetatakse luminestsentsiks? Too kolm näidet, kuidas see tekkida võib. - Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraal-diapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. Kolm näidet: Fotoluminestsents on protsess, mille käigus toimub valguse (footoni, valguskvandi) kiirgumine ...
1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsioonipri...
1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsioonipri...
Nähtav valgus Nähtamatu valgus: Infrapunavalgus (soojuskiirgus; ümbritseb kõiki sooje kehasid ja seda ka pimedas) Ultravolettvalgus (millega me päevitame; liigse UV kiirguse eest kaitseb osoonikiht) Valgusallikad: Soojuslikud valgusallikad (kiirgavad lisaks valgusele ka soojust) Külmad valgusallikad Valgusfiltrid Valguse peegeldumine Peeglid (kumer- ja nõguspeegel) Fookus Valguse murdumine Valguse liikumine suurema tihedusega keskkonda - valgus murdub allapoole Valguse liikumine väiksema tihedusega keskkonda - valgus murdub ülespoole Optiline tugevus = 1 / fookuskaugus; ühikuks on dioptria (dpt) D=1/f tihedus; ühikuks on kg/m³ =m/V Fr maapinna lähedal olevatele kehadele mõjuv raskusjõud; ühikuks on njuuton (N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü ...
TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskk...
TÄHIS PÕHIÜHIK VALEM SELETUS 1. KIIRUS v m/s v= s/t s-teepikkus (m) , t-aeg (s) 2. JÕUD F N F=m x g m- mass (kg), g - 9,8 N/kg) 3.TIHEDUS (roo) kg/m³ = m/V V - ruumala (m³) 4.TÖÖ A J(dzaul) 1. A=F x s 2. A=F x s x cos cos - nurk, mille all jõudu rakendatakse F- jõud (N) 6. VÕIMSUS N W(vatt) 1. N=A/t 2. N= Fxv A- töö (J) v- kiirus(m/s) 8. OPTILINE TUGEVUS D dpt (dioptria) D=1/f ...
Füüsika kordamine Valguse peegeldumine: * Langev kiir on peegelpinnale suunduv valguskiir. * Peegeldunud kiir on peegelpinnalt lahkuv valguskiir. * Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Langemis ja peegeldumisnurk on tasasel pinnal võrdsed. * Kumer peegelpind hajutab valgust. * Nõgus peegelpind koondab valgust. * Hajus peegeldumine on valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. * Peegelpind on keha pind, mis peegeldab valgust kindlas suunas. * Mattpind on keha pind, mis peegeldab valgust hajusalt. * Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus. Valguse murdumine: * Valguse murdumine on valguse levimise suuna muutumine kahe optilise keskkonna piirpinnal. * Murdunud kiir on valguskiir, m...
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda taj...
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 11 DIFRAKTSIOONIVÕRE Töö eesmärk: Valguse lainepikkuse ja Töövahendid: Goniomeeter, difratsioonivõre, difraktsioonivõre nurkdispersiooni spektraallamp. määramine. Skeem TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Tutvuge goniomeetri töö põhimõtetega ja ehitusega. Valguslainete levimist (paindumist) tõkke taha, nn geomeetrilisi varju priikonda, nimetatakse valguse difraktsiooniks. Difragreerunud valguse edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktide...
1. Valgusõpetus § Valguse levimine. Vari o Valgusallikas keha, mis kiirgab valgust. o Valguskiir kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. o Täisvari ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. o Poolvari piirkond, mida valgusallikas valgustab osaliselt. o Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. o § Valguse peegeldumine o Langemisnurk nurk langeva kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Peegeldumisnurk nurk peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Mattpind pind, mis peegeldab valgust hajusalt. o Tasapeegel: peegeldumisel tasapeeglilt vahetub parem-vasak pool, ...
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on ä...
U=E*d (U-pinge, E-väljatugevus) Wp=qU/2 > Wp=cU2/2 (Wp-pot.en, q=e-laeng=-1,6*10-19c, c-mahutavus) Coulomb`i seadus-F=k*q1q2/r2 (F-jõud, k=9*109N*m2/c2) Mahtuvuse-C=q/U> q=C*U> U=q/C Takistuse sõltuvus materjalist ja mõõtmetest-R=*l/s (l-juhi pikkus, s-m2) Ohmi seadus seadus I=U/R. Voolutugevus I A, mA, kA I=U/R Pinge U V, mV, kV U=IR Takistus R , k, R=U/I Elektrivoolu töö J, kJ A=Pt A=IUt Elektrivoolu võimsus P W, kW, MW P=IU P=A/t Elektrivoolu toimel soojushulga Q J, kJ Q=I2 Rt arvutamine Tihedus kg/m3, g/cm3 =m/v Erisoojus c ...
Optilised omadused ja optilised materjalid Version: 30. aprill 2018 Loengukursus annab ülevaate optilistest omadustest ja optilistest materjalidest. Küsimuste vastused tuleb esitada kodutööna 6. mail aadressile [email protected]. Eksamil tulevad samade küsimuste analoogid. Kodutöö annab 40% ja eksam 60% hindest. Kodutöö peab sisaldama vähemalt 70% õigeid vastuseid (kõik vastused on konspektist leitavad). Eksamist peab saama vähemalt 51%. Kodutöö koosneb 25 küsimusest, millest valikuliselt 7 tuleb kontrolltöösse. 1. Sissejuhatus. 2. Elektromagnetkiirguse klassikaline teooria. 2.1 Elektromagnetlainete olemus. 2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 2.6 Loomulik valgus 2.7 Rakendus: Polarisaator 2.8 Malus seadus ...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Aatomabsoptsioonspektraalanalüüs Juhendaja: Jelena Gorbatsova Tallinn 2014 Teooria Spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks nende poolt neelatud, hajutatud ja kiirgunud elektromagnetilise kiirguse põhjal. AAS- on aatomispektromeetria meetod, mis põhineb aatomite elektronide ergastumisel valguse neeldumise toimel. Analüüdi tuvastamiseks kasutatakse ära nähtust, kus gaasifaasis olevad elemendi aatomid absorbeerivad valguskiirgust (valguskvante ehk footoneid) vaid teatud lainepikkustel. Teades, mis lainepikkustel mis element valguskiirgust neelab, on võimalik proovis olevaid elemente tuvastada. Gaasifaasi viidud aatomeid kiiritatakse kvantidega, mille tulemusel võivad nad sobiva lainepikkuse korral minna ergastatud olekusse. Neelduva kvandi energ...
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalis...
Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1. OPTILISED MEETODID. Optiliste meetodite korral kasutatakse aine võimet mõjutada valguskiirguse omadusi, nagu intensiivsus, sagedus, levimiskiirus, polarisatsioonitasand. Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse levimiskiiruse muutumisest üleminekul ühest...
Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna ...
Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuk...
Instrumentaalanalüüs Spektrofotomeetria SFM Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Jelena Gorbatsova Teooria Fotomeetrilised analüüsid põhinevad aine omadusel neelata ja peegeldada elektromagneetilist kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifiline. Kui valgusvoog intensiivsusega I0 läbib lahusega täidetud küveti, on küvetist väljuva valgusvoo intensiivsus I neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu väiksem. Lambrt- Beeri seaduse järgi: I0- lahusele langev...
Pilet 1.1 Liikumise liigid. Teepikkus, nihe, ühtlane liikumine, kiirus. Liikumist liigitatakse trajektoori kuju järgi sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks. Kiiruse järgi liigitatakse ühtlaseks ja mitte ühtlaseks liikumiseks. Ühtlane liikumine on liikumine kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. V=s/t (m/s) Pilet 1.2 Ideaalne Gaas. Gaasi oleku üldvõrrand. Ideaalse gaasi all mõistetakse sellist gaasi kus molekulide vaheline mõju on niivõrd väike et seda võib mitte arvestada. Looduses olevad reaalsed gaasid on ideaalse gaasi mudelile lähedal siis kui gaas on hõrendatud. Gaasi iseloomustavad suurused on 1. rõhk 2. ruumala 3. temp. pV/T Pilet 1.3 Ül: läätse valemi rakendamine. 1/a+1/a=1/f S=k/a Pilet 2.1 Ühtlaselt muutuv liikumine, kiirendus. Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine kus kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes kindlate suuruste võrra, kui kahaneb siis aeglustuv liikumine.Ühtlaselt muutuvat lii...
1.Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 -1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilis...
SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. [1] Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. [1] Tänapäeval puutume laseritega kokku üpris tihti. Lasereid leidub nii meie arvutite CD-lugejates, kui ka CD-kirjutajates. Samuti kasutatakse lasertehnoloogiat nii meditsiinis, ehituses, tööstuses ja paljus muus, millest meil ei pruugi õrna aimdustki olla. Käesolevas uurimistöös võtangi vaatluse alla just erinevad laseritüübid, la...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT 19. DIFRAKTSIOONIVÕRE 1. Töö eesmärk Valguslaine pikkuse, difraktsioonivõre nurkdispersiooni ja lahutusvõime määramine. 2. Töövahendid Goniomeeter, difraktsioonivõre, spektraallamp. 3. Töö teoreetilised alused Valguslainete levimist tõkete taha homogeenses isotroopses keskkonnas nimetatakse valguse difraktsiooniks. Difraktsiooni tõttu satub valgus geomeetrilise varju piirkonda. Difrageerunud valguse edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktides erinev. Intensiivsuse jaotuse ava või tõkke taga määrab valguse lainepikkus ja ava või tõkke kuju ning suurus, samuti vaatluskoha kaugus avast või tõkkest. Antud töös tekitatakse difraktsioonipilt korrapärase (perioodilise) pilude süsteemi, nn difraktsioonvõre abil, milles maksimumid on märgatavalt intensiivsemad ja kitsama...
Kursuse ,,YKA0060 Instrumentaalanalüüs" kordamisküsimused (2 osa) 1. Elektromagnetilise kiirguse korpuskulaar-laineliseks dualism Elektromagnetiline kiirgus on energia, mis võib eksisteerida erinevates vormides - nt nähtav valgus, kiirgussoojus, mikrolained. Näiteks nähtavat valgust saab vaadelda nii laine kui ka osakesena => korpuskulaar-laineline dualism. 2. Elektromagnetlainete interferents ja difraktsioon Difraktsioon ja interferents on põhimõtteliselt sarnased mehaaniliste lainete difraktsiooni ja interferentsiga. Difraktiooniks nimetatakse lainete kandumiste teele jäävate tõkete taha. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks ehk amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud, teises kohas väiksemaks ehk amplituud väheneb. 3. Energiaolekud ja üleminekute tingimus Aatomid, ioonid ja molekulid eksisteerivad ainult teatud diskreetsetes energiaolekutes ja ülemine...
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kun...
Füüsika 8.kl Päikeses muundub vesinik heeliumiks, ta on üks tähtedest. Planeedid alates päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päikesesüsteemia kehade tõmbejõud tagab süsteemi terviklikkuse. Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemisasendiga risti. Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub teatud ajavahemiku järel, keha läbib sama tee edasi-tagasi. amplituudasend on pendli asukoht, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Võnkeperiood (T)-ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks (s). T=t/n t-aeg n- võngete arv Võnkesagedus (V)- mitu täisvõnget teeb keha ühes ajaühikus (Hz). V=1/T amplituud on keha suurim kaugus taskaaluasendist. periood on ühe täisvõnke kestvus. sagedus näitab, kui mitu võnget tehakse sekundis. sagedus on võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega. f=1/T ühik on H...
YFR0012 Eksami küsimused Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus. Elektrilaengu põhiomadused: Elektrilaenguid on kahte tüüpi: positiivne ja negatiivne. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. Coulomb’ seadus, joonis, valem, seletus. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. Valem: k∗1 ∗q 1∗q 2 ε r 12 ∗⃗ r 212 ⃗ F12= r 12 Joonis: ε ≥ 1 on suhteline dielektriline läbitavus, vaakumis ε =1 Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujoon...
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka...
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; ...
Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkuse...
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene...
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 ...
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA......................................
BIOFÜÜSIKA ERIOSA Konspekti koostamisel on kasutatud loengumaterjale, Silverthorni „Human physiology“, Sartoriuse „Biofüüsika“, mõmmi konspekti ja internetis leiduvat materjali.s 24) Bioloogiliste membraanide struktuur. Membraanid moodustavad 80% loomsete rakkude kuivkaalust. Rakumembraani paksus on umbes 8nm. 1972 Singer-Nicolsoni mudel, mille kohaselt fosfolipiidid on kaksikkihis(seda teati juba varem) ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Demonstreerimiseks liideti inimese ja hiire rakud- algul olid hiire valgud ühel pool rakku ja inimese omad teisel pool, kuid 40 min pärast olid valgud ühtlaselt jaotunud. Ka lipiidid saavad ühe lipiidikihi piires üsna vabalt liikuda, kuid vertikaalne „flip- flop“ liikumine on väga aeglane.Valgud võivad ulatuda läbi kogu membraani või kinnitada sisse- või väljapoole. Funktsioonid on struktuuri andmine- ühendavad membraani...
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmas...
annaabi.ee 
