Tumeroheline sai siiski eelistuse. Samas sai arvutile ka nime anda. Nüüd, vajutades Next, jõudsin seadistamise lehele. Valida sai kiirseadistamise ja kohandatud seadistamise vahel. Kiirseadistamise valikut tehes oleks operatsioonisüsteem automaatselt hakanud allalaadima ja installeerima olulisi ja soovituslikke uuendusi, oleks aidanud mu arvutit kaitsta kahtlaste failide ja veebisaitide eest, oleks sisse lülitanud Do not track Internet Explorer funktsiooni, oleks aidanud Microsoftil oma tooteid paremaks muuta, saates talle informatsiooni; oleks otsinud internetist probleemidele lahendusi pluss veel mõned funktsioonid, mida ma oluliseks ei pidanud. Et kõik korralikult järgi vaadata, valisin kohandatud seadistamise. Siin sai esimeses aknas valida, kas lülitada sisse jagamine ja ühendumine teiste seadmetega või mitte. Teises aknas, kas
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Süsteemitarkvara aruanne (Windows, Linux, Mac OS X) Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine...............................................
Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks,
kasutajaliidest, parandatud töökindlust ning lihtsustatud arvuti kasutamist ja hooldamist. Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: · parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega · täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile · videoredaktor Windows Movie Maker · CD-kirjutamise tarkvara · lihtne Interneti tulemüür · uus brauser Internet Explorer 6 · uus, lihtsustatud kasutajaliides · suurem töökindlus Töökindel Windows XP on täielikult 32-bitine. Iga programm töötab oma mälupiirkonnas. Mõne programmi "rippuma jäämisel" saab selle tavaliselt maha võtta ilma teiste programmide tööd katkestamata. Üks kasutaja võib arvuti teisele üle anda ilma oma seanssi lõpetamata. See suurendab mälu vajadust. Mugavaks tööks on vaja 256 MB muutmälu. 128 MB on piisav, kui korraga avatud seansse on vaid üks
Kuna Google App Engine limiidid on välja töötatud USA turu järgi, siis on Eesti veebisaitide puhul, kus koormused on rahvastiku arvust tulenevalt niigi väikesed, ,,raske" isegi tasuta limiitidest üle saada. Päris kaua, kui mitte jäädavalt saab aplikatsiooni kasutada ilma et tekiks vajadust Googlele sentigi maksta - nii võibki pidada Eesti oludes Google App Engine't tingimuslikult üldse tasuta teenuseks. Google App Engine pakubki esmaselt valida kasutamiseks täiesti tasuta paketi, mille peamiseks erinevuseks tasulisest paketist on fakt, et limiitide ületamise korral jääb aplikatsioon kuni limiitide vabanemiseni (uue päeva alguseni) seisma, samas kui tasulise versiooni puhul esitatakse üle tasuta limiitide läinud ressursside eest lihtsalt arve. Eriti hästi sobivad Google App Engine laadsed teenused automaatse skaleeruvuse tõttu sellistele aplikatsioonidele, kus on suuri ressursse vaja ainult vahel harva, ülejäänud ajal aga on teenuse
Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) I Kahemõõtmeline raalprojekteerimine Tartu 2000 Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali- kumaks. Märgime siinkohal, et paketi nimetus AutoCAD on lühend sõnadest Automated
Edasi on masinal hulk tegemist- kümnekonnast minutist mõne tunnini sõltuvalt veebi ühenduskiirusest ning masina enese jõudlusest. Pärast .NET 4 raamistiku installi lõppu palutakse arvuti taaskäivitada. Samuti tuleb taaskäivitus ette ülejäänud komponentide paigalduse järel. Seadistuse juures rohelistest ribadest ülemine näitab, kui palju failidest on kohale tõmmatud, kui palju veel. Alumisest näeb, mida parajasti paigaldatakse. Pärast paigalduse lõppu on kasulik tarkvara registreerida siis saab temaga töötada kauem kui prooviajaks ette nähtud 30 päeva. Help-menüüst Register Product selle peale võimalik oma MSNi tunnusega sisse logida ning vajalik võti saada. Kui tunnust pole, saab selle samas luua. Esimene veebileht Visual Studio abil Nagu näha, võib lehti luua igasuguse tekstiredaktori abil. Piisab teksti kirjutamisest, salvestamisest ning veebilehitseja mõistab lehel olevate HTMLi käskude ning nende vahel
graafilise- või veebidisainiga, fotograafiaga, mängude loojana jne. Kursuse õpitulemus Selle kursuse läbimisel omandatakse järgmised teadmised ja oskused: vektor- ja rastergraafika olemus ning nende põhilised kasutusalad värvimudelid ja nende kasutamise põhimõtted orienteerumine Adobe Photoshop keskkonnas oskab luua ja ette valmistada graafikat erinevates meediumites kasutamiseks (ekraan, trükimeedia, video jne) Vajalik tarkvara Kursuse läbiviimiseks valisin rastergraafikaga manipuleerimiseks Adobe Photoshop CS6. Arvatavasti saab hakkama ka natuke vanema versiooniga ja tulevikus võib-olla ka uuematega. Aga kui oled näiteks Corel’i toodete või GIMP’i fänn, siis pead ise hakkama saama. Hindamine Materjal on ülesehitatud selliselt, et kõigepealt on teooria osa, millele järgnevad erinevad harjutused. Kui mingi osa harjutustest on positiivselt lahendatud, siis tuleb iseseisvalt hakkama saada mõne ülesandega
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid
01 - PHP ja MySQL - Sissejuhatus Teemad Sissejuhatus Mis on MySQL Mis on SQL Andmebaasi haldamine Sissejuhatus Millega ma nüüd jälle hakkama sain? Nimelt otsustasin vana php mooduli lüüa vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit
diagnostika. Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen- tatsiooni otsimise ja loomise võtteid. Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on tähistatud halli ribaga vasakul serval. Võib öelda: kui õppija suudab neile küsimustele vastata, on ta materjalist põhilise omandanud. Neljas peatükk koosneb praktilistest töödest, millest enamiku läbiviimiseks on tarvis lauaar- vutit, klaviatuuri ja monitori koos mõningaste töövahendite ja lisaseadmetega multimeeter, printer, puhastusvahendid (suruõhk, puhastuslapid ja -kettad), alglaadedisketid, erinevate operatsioonisüsteemide paigalduskettad, alglaaditavad laserplaadid System Rescue CD ja Ultimate Boot CD ning emaplaatide juhendid. Viiendas peatükis on täiendavat informatsiooni, mille tundmaõppimine võimaldab eelnevat materjali sügavamalt mõista. Selles peatükis olevate palade kasutamine nõuab eelteadmisi
Andmete sisestamine vihikusse Töölehe lahtritesse saate sisestada kahte põhitüüpi andmeid: arve ja teksti. Enne kui teksti hakkad sisestama, pea meeles, et esimene asi on alati kursori (see paksu raamiga kast) õigesse lahtrisse juhtimine. Võimalik on selleks kasutada nii hiirega klõpsamist, kui ka klaviatuuri mitmeid klahve (nooled, Enter, TAB). 13 Exceli töölehel saab kasutada põhiliselt kolme liiki andmeid - tekstid, arvud ja arvutusvalemid. Lisada saab ka muud, näiteks diagramme, graafikuid ja pilte. Klaviatuuril on päris mitmed nupud otseselt või kaudselt seotud teksti sisestamisega: 1. Täheklahvid vajutad klahvile ja väike täht ongi olemas
.. · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000 1. Turvaeesmärgid · Käideldavus (availability) -- varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav.
). 2. Arvuti, kus jookseb eelpool punktis defineeritud arvutiprogramm. Veebiserveri- ja kliendivaheline suhtlus näeb välja järgmiselt: Antud kursuse jooksul töötame Apache veebiserveriga, sest see on lihtne, töökindel ja tasuta veebiserver ning lisaks tänapäeval ka kõige populaarsem veebiserver maailmas. Apache esimene versioon sai valmis aastal 1995. Tänaseks kasutab Apache veebiserverit umbes 50% kõigist veebisaitidest ja veebiserver on kättesaadav nii Linux, Windows ja Mac opsüsteemidele. Tarkvara lähtekood on avalik, seetõttu on Apache'i jaoks olemas palju teiste arendajate poolt loodud lisateeke. Tootja Nimetus Saitide arv Protsent Apache Apache 83 206 564 50.22% Microsoft IIS 58 540 275 35.33% Google GWS 10 075 991 6.08% Netcraft veebiserverite uuring
läbirääkimiste vaheajal või avalikus kohas mobiiliga kõneldes. - Andmekandjad saadetakse teele ilma salvestatud andmete asjakohase kustutamiseta. - Dokumendid avalikustatakse veebiserveril, ent enne ei kontrollita, kas need on ikka avalikustamiseks mõeldud. - Valesti hallatud pääsuõiguste tõttu sai üks töötaja võimaluse andmeid muuta, aga ei suutnud hinnata tervikluse kaotsimineku mõju. - Uut tarkvara katsetatakse anonümiseerimata andmetega. Volitamata töötajal avaneb ligipääs kaitstud failidele või konfidentsiaalsele infole. Kuna testväljatrükkide jäätmekäitlust pole piisavalt reguleeritud, võib selline info jõuda kõrvaliste isikuteni. - Kõvaketaste väljavõtmise, laenutamise, remonti saatmise ja kasutuselt kõrvaldamise puhul võivad veel osaliselt puutumata failisüsteemides pöördumatult kustutamata andmed sattuda kõrvaliste isikute kätte.
Ning veel mõned sulud ka. Ning kui teada saada, et kõik see pikk jutt on vaid väikese programmi loomiseks, mis oma töö tulemusena ütleb "Tere", siis võib paista, et tegemist on ilmse raiskamisega. Eriti, kui mõni on varem tutvunud Basicu või Pythoniga, kus sama tulemuse saamiseks tuleb lihtsalt kirjutada print "Tere" Seetõttu veel 2000ndate aastate alguses tutvustati inimesi programmeerimisega mitmeski koolis just Basicu kaudu, sest algus on "nii lihtne". Ning kui programmid "väga suureks" - ehk siis tuhandete ridade pikkuseks - ei kasva, võib julgesti lihtsa algusega keele juurde jäädagi. Kõik vajalikud matemaatikaülesanded, kirjutamised ja arvutamised saavad tehtud. Aga millegipärast on programmidel kombeks paisuda. Ning et suureks paisunud rakenduse seest sobiv toiming üles otsida, peab lisama vajalikule käsule üha uusi ja uusi kesti. Nii nagu üheainukese vajaliku sidekanali puhul võib korraldada nii, et telefonitoru tõstes ühendatakse
Ning veel mõned sulud ka. Ning kui teada saada, et kõik see pikk jutt on vaid väikese programmi loomiseks, mis oma töö tulemusena ütleb "Tere", siis võib paista, et tegemist on ilmse raiskamisega. Eriti, kui mõni on varem tutvunud Basicu või Pythoniga, kus sama tulemuse saamiseks tuleb lihtsalt kirjutada print "Tere" Seetõttu veel 2000ndate aastate alguses tutvustati inimesi programmeerimisega mitmeski koolis just Basicu kaudu, sest algus on "nii lihtne". Ning kui programmid "väga suureks" - ehk siis tuhandete ridade pikkuseks - ei kasva, võib julgesti lihtsa algusega keele juurde jäädagi. Kõik vajalikud matemaatikaülesanded, kirjutamised ja arvutamised saavad tehtud. Aga millegipärast on programmidel kombeks paisuda. Ning et suureks paisunud rakenduse seest sobiv toiming üles otsida, peab lisama vajalikule käsule üha uusi ja uusi kesti. Nii nagu üheainukese vajaliku sidekanali puhul võib korraldada nii, et telefonitoru tõstes ühendatakse
sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid. AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku.
................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61 6.4. Printerite liigid...............................................................................................................61 7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk........................................................................................65 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu...................................................................................65 7.2. Kuidas töötab Internet?.................................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4
vastuvõtja suutma selle biti ära lugeda. Vastuvõtja peaks töötada samas taktis nagu saatja ehk ta loeb sama kiirusega. Kui vastuvõtja loeb kiiremini, siis võib juhtuda, et loetakse mõnda bitti kaks korda või jäetakse hoopis mõni bit lugemata. Kui ühes otsas on 10Mbit/s saatja, siis teises otsas peaks ka olema 10Mb/s vastuvõtja. 5)Andmevahetuse haldamine Kui hakata teise arvutisse mingit faili saatma, siis teine arvuti peab olema valmis ja seal peab olema vastav tarkvara, mis suudab seda faili vastu võtta ja siis on võimalik ka andmevahetus. 6)Vigade avastamine ja parandamine Peame kindlaks tegema, kas need andmed, mis vastu võeti on õiged või ei ole. Sellest tulenevalt peame suutma vigu avastada ja parandada. 7)Voo kontroll Kui saata teise arvutisse andmeid, siis teine arvuti peab olema suuteline neid sama kiirusega vastu võtma. Siin räägitakse rohkem andmevahetuse tasemel, sest sünkroniseerimine on rohkem biti tasemel.
.............................................................................. 11 1.5.1.3 Sertifitseerimine .................................................................................................... 13 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16 1.5.4 Projektijuhtimise tarkvara ......................................................................................... 18 2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20 2.1 Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 2.2 Konspekti sisu ........................................................................................................
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
