Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Olümpiamängud minevikust tänapäeva - sarnased materjalid

ngud, mpiam, suveol, staadioni, taliol, staadionijooks, ngudel, maadlus, istlused, antiikol, pidama, itluses, eldud, osalejate, idab, esti, hendas, tunnustuse, visata, suurv, vanusest, sportlaste, idavad, sportlased, hiljemalt, kohtunikud, publiku, piiras, nelevad
thumbnail
7
docx

Karate ajalugu minevikust tänapäevani

karate esiletõusu. 2.1. Mesopotaamia Vanimad kättesaadavad andmed võitluskunstide olemasolust maailmas on leitud Mesopotaamiast (meso vahel; potam jõgi, kreeka keeles ala Tigrise ja Eufrati jõe vahepeal), kohast, kus teadaolevalt üks vanimaid inimkonna hälle arenes. Üks vanimaid teadaolevaid asustusi, Uruki linnriik, ehitati sumerite poolt. Sealsete templite varemete seintelt on leitud terrakota mälestustahvleid maadlus ja poksistseenidega. See näitab, et maadlusel ja poksimisel oli mingi seos templitega. Templites korraldati erinevaid tseremooniaid, muuhulgas ka palved parema viljasaagi eest. Sellistes võitluskunstides nagu maadlus ja poks oli võitjateks tugevad mehed, kes sümboliseerisid ellujäämist ja eksistentsi. Seega oli Mesopotaamias võitluskunstide iseloom seotud parema viljasaagi ja nende rassi või rahvuse säilimisega. 2.2.Egiptus

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Olümpiamängude Referaat

olümpiamängudena tuues põhjenduseks, et olümpiamänge peetakse iga nelja aasta tagant, kuigi ka taliolümpiamänge peetakse nüüd vaheldumisi suveolümpiamängudega. 1.3 Suveolümpiamängud 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.­15. aprillini (tollal Kreekas kehtinud Juliuse kalendri järgi 25. märtsist 3. aprillini). Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine). Võistlusalasid oli 43. Omapärane võistlusala oli 100m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Võitja aeg 2.20,4 oli enam kui tagasihoidlik. 12 tunni jalgrattasõit. Võitja Adolf Schmal läbis 295,300 km. Olümpial osalesid 12riigi (Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi,

Sport/kehaline kasvatus
56 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Olümpia tähendus tänapäeval

Olümpia tähendus tänapäeval Iga nelja aasta tagant toimuvad olümpiamängud on suursündmuseks kõigile. Kui võrrelda seda varasema ajaga, siis on inimeste vaated nende sportvõistluste suhtes üpriski muutunud. Mis on muutunud ning mida võib nimetada tänapäeva olümpia prioriteetideks? Vaadates tagasi mitmeid dekaade, on näha et olümpiamängud olid tollel ajal suurriikide mõõduvõtt. Arvestades 20. sajandi olusid, oli see üpriski loogiline, kuna NSVL, Ameerika Ühendriigid, Inglismaa , Saksamaa ning mõned teised riigidki olid nii finantsiliselt, teadmiste ning oskuste poolelt teistest riikidest üle. Samuti on mitmed tänapäeva olümpiariigid olnud 20. sajandil suurriikide küüsis, mis nullis näiteks võimaluse Eestil osaleda Eesti riigi nime all. Seega, mineviku olümpia tähendus oli tänapäevaga võrreldes midagi täiesti erinevat. Tänapäeval on kas siis õnneks või kahjuks kõikide riikide sportlikud võimalused võrdsustatud, kuid

Sport
3 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Olümpiamängude ajalugu

saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamäöngude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a.472 e.m.a. pikenesid 3- päevasteks ja hiljem 5-päevasteks. Kauaaega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks, a.720 võeti lisaks vastupidavusjooks ning a. 708 e.m.a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane kolm korda seljatada.Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus, võiduajamione hipodroomil, vabavõitlus ja kilbijooks. Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. Aastal 632 e.m.a

Sport/kehaline kasvatus
117 allalaadimist
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Olümpiamängud

kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused. Zeusi templi viilul Olümpias on kujutatud kaarikute võiduajamine, millel Pelops Oinomaost pettusega võitis. Pelops olevat mängud rajanud selleks, et puhastuda veresüüst kuninga surmas. Esimesed olümpiamängud Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala ­ staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion ­ 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Olümiamängude kava Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis Olümiamängude kava

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Olümpiamängud

Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Esimesed olümpiamängud Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala ­ staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion ­ 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Spordiajaloo konspekt

Kreeka), Vanaaja seitse maailmaimet: Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Kehakultuur vanades tsivilisatsioonides. Valitseva klassi riigikaitsjad õppisid: loomulikke liikumisviise (jooks, hüppamine, rohimine) rakenduslikke liikumisviise (ujumine, jahtimine, ratsutamine) sõjaks spetsiaalselt vaja (sõjavankri juhtimine, maadlus, mõõgavõitlus) sõjatantsud ja rituaalid Riigid, kus oli palgaarmee ja sporditi meelelahutuseks: veeprotseduurid ja saunad, massaaz, jahtimine, pallimängud ­ vähese kehalise liikumisega tegevused Mesopotaamia: Kõige varasem(al 4200 a. eKr) kõrgkultuur (sumeri kultuur) Assüüria: Sõjaliselt tugev riik. Kehaline kasvatus allutatud sõjalistele eesmärkidele, füüsiline vastupidavus kõrgel kohal. Leitud bareljeef ,,krooli" ujuvate sõjameeste kujutisega.

Spordiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Neli vanakreeka heerost HERAKLES, PERSEUS, THESEUS ja IASON

sealt väga kaugel ­ Peloponnesose poolsaare läänekaldal. Pole teada, millal Olümpias esimesed mängud aset leidsid, aga on kindel, et loetlema hakati olümpiamänge alates 776. a. eKr. Samast aastast algas ka kreeklaste ajaarvamine olümpiaadides, nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Algul olid mängud osa religioossetest pidustustest, mida Olümpias kui ühes olulises usukeskuses regulaarselt Zeusi auks korraldati. Esimestel mängudel oli kavas vaid üks spordiala ­ staadionijooks, millele aja jooksul lisandus muidki alasid. Antiiksed olümpiamängud kestsid oma õitsenguajal viis päeva. Avapäeval peeti vaid pidulikke rituaal- ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu jooksus, maadluses, pentatlonis e. viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise, maadlus), rusikavõitluses ja hiljem ka pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vana- Kreeka olümpiamängud

mehed ja vallalised naised. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma ( erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide ( kohtunike) tribüünil). Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi ainult staadionijooksus ( 1 staadion = 192, 3 m). Pool sajandit hiljem tuli 2 staadioni pikkune jooks ning sellele lisandus pikamaajooks ( 24 staadioni ehk 4, 7 km). Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation ( maadlus koos rusikatega). 680. Aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, kõigepealt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklased pidasid väga oluliseks jooksu, sest just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

sõlmiti kokkuleppeid, vaieldi probleemide üle, kanti ette luule- ja proosateoseid Gümnaasion ­ spordiväljak ja pesemis- ning riietusruumid; sporditi alasti; meeste ja noorukite kogunemispaik, seal hakkasid tarkust jagama kuulsad õpetlased, mõni gümnaasion oli ühtlasi hariduskeskus Olümpiamängud ­ iga nelja aasta tagant, pidustused Zeusi auks; osalesid ainult hellenid, naised ei tohtinud osaleda; Jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kahe viimase kombineeritud võitlus, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ja neljahobusekaarikute võidusõit ­ võistlejaks polnud mitte kaarikujuht, vaid omanik; Kõige auväärsem oli lühim jooksudistants ­ staadionijooks. Staadion oli pikkusühik ­ veidi üle 192 m. Hiljem laines staadioni mõiste jooksurajale endale. Ohverdati jumalatele (tähtsaima ohvritule süütas staadionijooksu võitja), võistlesid ka trompetipuhujad ja

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
15
docx

VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA

Iga kord tulid sinna kokku parimad Kreeka sportlased nii kodumaalt kui ka kaugematest kolooniatest. Mängudele lubati ainult Helleneid ja barbareid ei lubatud. Olümpiamängude ajaks peeti sõdadest pausi ja kõiki kes tahtsid tulla Olümpiasse ei tohtinud teel sinna takistada. Olümpiamängud kestsid alguses vaid üks päev kuid hiljem viis päeva. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamad olid jooksud. Joosti erinevaid pikkusi kuid kõige populaarsem oli ühe staadioni ( 192m) jooks. Kavas oli veel ka hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus, ja viievõistlus mis koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Kõik võistlejad olid alasti. Auhinnaks said võitjad oliivipuust pärja. Olümpiavõitjaga koos sai tuntuks ka ta kodulinn. Kokkuvõte Vana-Egiptus ja Vana-Kreeka olid kõrgelt arenenud tsivilisatsioonid. Nende usk ja religioon olid suuresti tõukajad kultuuri, kunsti, ahitektuuri ja elu arenemises

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Olümpiamängud

Alates V sajandi keskpaigast e.m.a. hakkasid olümpiamängud alla käima. Omavahelised sõjad viisid mängude ajaks kehtestatud püha rahu rikkumisele ja Olümpia korduvale rüüstamisele. Püüdes kindlustada endale iga hinna eest võitu, hakkasid linnriigid värbama võõrsilt elukutselisi sportlasi, kes olid valmis kasutama ka autuid võtteid. Pealtvaatajaid ei paelunud enam jooks ega viievõistlus, vaid hoopis rusikavõitlus, maadlus ja kaarikute võiduajamine. Tolleaegsed kirjamehed iseloomustasid neid mänge lakooniliselt viie sõnaga: "Jumalateenistus, laat, akrobaadid, lõbustused, vargad." Mõnevõrra tõusis mängude autoriteet Aleksander Suure ajal. Aleksander Suur püüdis kõigis alistatud maades levitada kreeka kehakultuuri ning korraldas ka seal uhkeid spordipidustusi. Pärast seda, kui Rooma oli alistanud Kreeka, algas 146. aastast e.m.a. olümpiamängude rooma ajajärk

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Vana- Kreeka olümpiamängud

Olümpiakava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7­24 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. 2)Kes ja Kus võistlesid? Kokku tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja- Aafrikas ­ ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi.

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana –kreeka olümpiamängud

merelahingu võidukat juhti Themistoklest. Alates 5. sajandi keskpaigast e. m. a. hakkasid olümpiamängud alla käima. Omavahelised sõjad viisid mängude ajaks kehtestatud püha rahu rikkumisele ja Olümpia korduvale rüüstamisele. Püüdes kindlustada endale iga hinna eest võitu, hakkasid linnriigid värbama võõrsilt elukutselisi sportlasi, kes olid valmis kasutama ka alatuid võtteid. Pealtvaatajaid ei paelunud enam jooks ega viievõistlus, vaid hoopis rusikavõitlus, maadlus ja kaarikute võiduajamine. Pärast seda, kui Rooma oli alistanud Kreeka, algas 146. aastal ema olümpiamängude Rooma ajajärk. Nüüd võisid mängudes osaleda kõik Rooma riigi kodanikud. Olümpiamängude korraldus Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat. Nad teatasid mängude toimumisaja ja kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Mängudest võis osa võtta iga

Ajalugu
232 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Antiikaja pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

tehnika arengutaset. Ning vande asemel annab korraldajamaa sportlane olümpiatõotuse, tehes seda kõigi osavõtjate nimel. Omamoodi vandeks võib pidada ka olümpiatuld, mis mängude kestel tuletab kõigile meelde, et tegemist on rahuajaga, kõik on sõbrad, sõdida ei tohi. Spordialade nimistu on aegade jooksul pidevalt täienenud ning tõenäoliselt teeb seda ka tulevikus. Esimestel olümpiamängudel 776 e.m.a. oli vaid üks spordiala ­ staadionijooks. Staadionijooks kujutaski endast vaid staadioni ühest otsast teise jooksmist. Alguses määrati pikkuseks üks staadion ­ 192,27 meetrit, ent aastal 724 e.m.a. pikendati distantsi kahe staadioni pikkuseks. Neli, mõnedel andmetel ka kaheksa aastat hiljem lisati vastupidavusjooks, mille esialgse raja pikkuseks oli kaheksa, siis kümme, kaksteist ning lõpuks 24 staadioni. Nüüdisajal on olümpiamängude arvestuses seitse erinevat tavajooksudistantsi, lisaks veel 4x100 m ja 4x400 m

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

kombineeritud võitlust (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõistlust (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõite. Viimane neist oli omapärane selle poolest, et võistlesid mitte kaarikujuhid, vaid hoburakendite omanikud. Seetõttu võis siin saata edu ka vanu mehi, kes enam ise sportlikeks saavutusteks võmelised polnud. Kõige prestiizsem oli siiski lühim jooksudistants ­ staadionijooks. Staadion oli kreeklaste peamine pikkusmõõduühik (192 m). Nii pikk oli seega ka sirge mis jooksjatel läbida tuli. Aja jooksul hakkas staadion tähistama ka jooksurada ennast. Võitjate üle peeti varasest ajast hoolsat arvet. See võimaldas V sajandil e. Kr. koostada olümpiavõitjate nimekirja, mida seejärel uute võitjatega pidevalt täiendati. Peagi muutus see aastasse 776 eKr tagasiulatuv nimekiri kreeklaste ajaarvamise aluseks. Sündmuse daatumi

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kontrolltöö Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid ainult hellenid,mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks ehk staadionijooks. Staadion,umbes 192 meetrit oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli ka maa,mis jooksjatel läbida tuli.Lisandusid veel pikemad jooksudistantsid,maadlus,rusikavõitlus,kombineeritud võistlus(maadluse ja rusikavõitluse segu),viievõistlus(jooks,odavise,kettaheide.hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Kaarikusõidu võitjad olid enamasti väga rikkad ja mõjukad mehed,kes oma ea tõttu aktiivselt ei sportinud.

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vana-Kreeka olümpiamängud

pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Olümpiamängude kava Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu (1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation (maadlus koos rusikavõitlusega). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele poistele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentalonis, rusikavõistluses ja pankraationis

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Kreeka ja hellenism

kombineeritud võitlust (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõistlust (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõite. Viimane neist oli omapärane selle poolest, et võistlesid mitte kaarikujuhid, vaid hoburakendite omanikud. Seetõttu võis siin saata edu ka vanu mehi, kes enam ise sportlikeks saavutusteks võmelised polnud. Kõige prestiizsem oli siiski lühim jooksudistants ­ staadionijooks. Staadion oli kreeklaste peamine pikkusmõõduühik (192 m). Nii pikk oli seega ka sirge mis jooksjatel läbida tuli. Aja jooksul hakkas staadion tähistama ka jooksurada ennast. Võitjate üle peeti varasest ajast hoolsat arvet. See võimaldas V sajandil e. Kr. koostada olümpiavõitjate nimekirja, mida seejärel uute võitjatega pidevalt täiendati. Peagi muutus see aastasse 776 eKr tagasiulatuv nimekiri kreeklaste ajaarvamise aluseks. Sündmuse daatumi

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Antiikolümpiamängud

kuidas nad olid oma keha treeninud. Üks Olümpiamäng kestis 5 päeva. Esimesel päeval ehk avapäeval võistlusi ei toimunud vaid peeti pidulikke rituaale ja ohvritalitlusi. Teisel päeval juba toimusid võistlused noortele kiirjooksus, maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses, rusikavõitluses ja pankraationis, mis on segu maadlusest ja rusikavõitlusest. Pentatlon koosnes 5 alast, milleks olid staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus. Kolmandal päeval olid pikamaajooks, staadionijooks ja kahe staadioni pikkune jooks. Neljandal päeval võisteldi hobuste võiduajamises, pentatlonis ja relvisjooksus. Enne võistlusi pidid võistlejad end treenima 10 kuud kodus ja 30 päeva Elises publiku ja kohtunike silme all, ning kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud ja see ka piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustele eelnesid ka eeljooksud, mõnikord ka isegi vahejooksud. Viiendal päeval oli autasustamine ning pidusöök. Võitjatele

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Olümpiamängud Vana-Kreekas

Viimased mängud toimusid 393 a. p.m.a, kui kristlik keiser Theodosius I väitis, et need on paganlikud pidustused ja Olümpia koos kõikide kunstiesemetega tuleb hävitada. Olümpiat tabas 522 pKr suur maavärin, mis purustas suurema osa Olümpia ehitisi. Võistlused Esialgsetel mängudel võisteldi ainult staadionijooksus, mille pikkus oli 192,3 m. Hiljel lisandus kahestaadioni jooks, pikamaajooks (24 staadioniringi, ehk 4,7 km) ja viievõistlus. Juurde tulid ka kontaktsporidialad nagu maadlus, rusikavõitlus ja pankraaton (maadlus ja rusikavõistlus koos). 680.a e.m.a lisati mängude kavasse veel ka kaarikute võidusõit ja veel hiljem hobuste võidusõit. Võistlused kestsid vaid ühe päeva, kuna algselt võisteldi üksikutel spordialadel. Alade lisamisega pikenes ka olümpiamängude kestvus. Hilisemad mängud kestsid koos pidustusega 5 päeva. Esimesel päeval toimusid pidustused, rongkäigud, pidulikud õhtusöögid ja kohtunike ja võistlejate tõotuste ütlemised

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tsivilisatsiooni teke, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

aitasid sõpruskonda liita ühised kodused pidusöögid ­ sümpoosionid. Sümpoosion oli meeste omavaheline koosviibimine, naised selles enamasti ei osalenud Olümpiamängud: traditsioon algas 776. eKr. Toimusid iga 4 aasta tagant ja olid ühtlasi Zeusi auks peetud pidustused. Võistlejaid kogunes nii Kreekast kui ka kolooniatest. Osaleda võisid vaid hellenid ­ barbaritele olid olümpiamängud keelatud. Naised ei tohtinud pidustustel osaleda. Jooksudistantsid (staadionijooks 192m, sirge), maadlus, rusikavõitlus, 2 viimase kombineeritud võitlus, viievõistlus(jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus), nelja hobusekaarikute võidusõitu. Olümpiarahu oli kehtestatud et hellenite suurt kokkusaamist ja üksteiselt mõõduvõtmist miski ei häiriks. Olümpias ei tohtinud relva kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada. Abielu: Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes.

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ajaloo eksami punktid

G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu ­ teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia ­ teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia ­ teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araab

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

-esimesed inimesed sündisid maast -neid kaitses Prometheus (tema tõi inimestele tule) §17. >> AVALIKUD PIDUSTUSED, SPORDIVÕISTLUSED, LÜÜRIKA JA TEATER Spordivõistlused: -aristokraatide meelisharrastused -sporditi alasti ja sp nimetati seda kohta gymnasion(kr.k alastioleku koht) -gümnaasiumitest said hariduskeskused >> peeti loenguid ja vestlusi -võistlused *Olümpiamängud>> peeti iga 4 aasta tagant osalesid ainult hellenid kiirjooks, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus(jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) võistlesid ainult mehed kehtis relvarahu võitu hinnati väga kõrgelt > mälestusmärgid, kuulsus, ülistuslaulud Lüürika: -kuulusid enamus pidustuste kavva -lüürika tähendas algselt lüüra saatel ettekantavat luulet -hiljem sai sellest luulet tähistav üldmõiste -enamus poeete olid aristokraadid -Salon > heitis ette saamahimu, ühiste huvide eiramist

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sport ja tervislikud eluviisid

Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Esimesed olümpiamängud Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala ­ staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion ­ 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).

Kehaline kasvatus
239 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma

Peale mõningast mängude allakäiku hakkasid need Aleksandri ajal uuesti ausse tõusma. Uus ja lõplik allakäik toimus Rooma ajal, kui Ristiusk muutus riiklikuks usuks. Selle tulemusena muutusid mängud paganlikeks üritusteks. Mängude esimesel päeval toodi Zeusile ohvreid. Toimus ronkkäik Zeusi templisse, mille ees tapeti ovriloomad. Ohvrialtaril küsiti loomadelt nõu. Tapetud loomade veri jäi altarile, liha keedeti kolmjalgadel ja söödi. Mängude kavas oli 1 staadioni jooks, maadlus, viievõistlus (jooks, oda vise, ketta heide, maadlus ja kaugushüpe), rusikavõitlus, bankraation (julmem rusikavõitlus, mis võis lõppeda ka surmaga). Hiljem tuli võistluste kavva ka kilbi jooks, pika maa jooks ja hobuste võidu ajamine. Võitjale anti oliivipuu oks, hiljem pärg. 393 pKr - Olümpiamängud keelustati, sest see oli muutunud paganlikuks ürituseks. 1.7 FILSOOFIA. Mileetose koolkond, esimene kreeka filosoofide koolkond, materjalistid. Nad arvasid, et maailm

Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
58
odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

Hinnati ilusat lihaselist keha. Sporti tehti Kreekas alasti ja sellepärast oligi spordiväljaku nimi gümanaasion („Alastioleku koht“) . Kuna spordi tegemine oli tähtsal kohal taheti peagi hakata sellel alal võistlema. Võistlustest enim kuulsust kogusid olümpiamängud. Need võistlused toimusid iga 4 aasta tagand Zeusi auks peetud pidustuste ajal. Alguse sai see traditsioon aastal 776 eKr. Olümpiamängudest ei tohtinud osa võtta barbarid ja naised. Olümpiamängude kavas oli maadlus, rusikavõitlus, erinevad jooksudistantsid (1 staadioniring), hobukaarikute võidusõit ja viievõistlus (odavise, jooks, kettaheidi, hoota kaugushüpe ja maadlus).Kõige tähtsam oli siiski staadionijooks. Olümpiamängude võitjatest said kangelased ja nende auks püstitati kodukohas ausambaid. Paljudest võitjatest said riigimehed. Kuna olümpiamängud said peagi tippsündmuseks ja kuna sinna pidid jõudma kõik inimesed, siis tehti olümpiamängude ajal olümpiarahu

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
29
odt

Üldajalugu

Hinnati ilusat lihaselist keha. Sporti tehti Kreekas alasti ja sellepärast oligi spordiväljaku nimi gümanaasion (,,Alastioleku koht") . Kuna spordi tegemine oli tähtsal kohal taheti peagi hakata sellel alal võistlema. Võistlustest enim kuulsust kogusid olümpiamängud. Need võistlused toimusid iga 4 aasta tagand Zeusi auks peetud pidustuste ajal. Alguse sai see traditsioon aastal 776 eKr. Olümpiamängudest ei tohtinud osa võtta barbarid ja naised. Olümpiamängude kavas oli maadlus, rusikavõitlus, erinevad jooksudistantsid (1 staadioniring), hobukaarikute võidusõit ja viievõistlus (odavise, jooks, kettaheidi, hoota kaugushüpe ja maadlus).Kõige tähtsam oli siiski staadionijooks. Olümpiamängude võitjatest said kangelased ja nende auks püstitati kodukohas ausambaid. Paljudest võitjatest said riigimehed. Kuna olümpiamängud said peagi tippsündmuseks ja kuna sinna pidid jõudma kõik inimesed, siis tehti olümpiamängude ajal olümpiarahu

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

AVALIKUD PIDUSTUSED VANAS KREEKAS

Vähe tõuseb riigile tulu sellest, kui keegi Olümpias võidab. Ega kasva sellest ka linna jõukus. * Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid aga ainult hellenid, mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud ! * Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks - staadionijooks. Staadion, u 192 m, oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli seega ka maa, mis jooksjatel läbida tuli. Peagi lisandusid staadionijooksule teisedki alad : pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõitlus (jooks,odavise,kettaheide,hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. * Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki ainult spordiga.

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Antiikolümpiamängud

võidab. Paljud käisid ebaõnnestunult proovimas, kuni Pelopsil see tegu õnnestus ja temast sai Hippodameia abikaasa ning kogu Peloponnesose valitseja (kust ka poolsaare nimi). (Tallinna Prantsuse Lütseum, 2015) Kolmas lugu räägib, et Herakles alustanud mängude korraldamist pärast oma kuulsa kaheteistkümne vägiteo sooritamist. Ta ise olevat välja mõõtnud võidujooksu distantsi- 600 kreeka jalga (192,27 meetrit). See distants sai hiljem staadioni pikkuseks. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) PEAJUMAL ZEUS Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja 4 kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Vana-Kreeka kultuur, skulptuur, maalikunst

õpetlased seal loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks.Spordi juurde kuulusid lahutmatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides paljude usupidustuste käigus. Olümpiamängud Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud.Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses.Kõige varasem võistlusala ­ staadionijooks (u 192 m).Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi 776. aastasse eKr ­ seda hakati kasutama aja arvestamiseks ­ sündmuse daatumi määras see, mitmendal aastal üks või teine sündmus aset oli leidnud. Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Antiikolümpiamängud

Olümpia pühas hiies Altises. Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichosega (7­24 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et mulle kui publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu

Ajalugu
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun