seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa.» «Ma saan.» «Sa ei saa.» «Saan.» «Ei saa.» Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom: «Mis su nimi on?» «See pole vist sinu asi.» «Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.» «Miks sa siis ei tee?» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13
Viljandi Gümnaasium Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine” Uurimistöö Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. JANE AUSTENI BIOGRAAFIA 4 1.1 Päritolu ja perekond 4 1.2 Tom Lefroy 5 1.3 “Esmamuljed’’ 5 1.4 Hüvasti Steventon 6 1.5 Abieluettepanek
Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud või kraabitud ja kiri on kadunud. Nõnda koheldakse keskaja imeväärseid kirikuid juba oma kakssada aastat. Neid rikutakse igapidi, küll seest-, küll väljastpoolt. Preester võõpab neid üle, ehitaja kraabib
instinktiivselt aimates, et tundmatu pidi tema. edaspidisele elule suurt mõju avaldama. Just sel hetkel, kui d'Artagnan jälgis oma pilguga lillas vammuses aadlikku, laskis viimane lendu ühe oma teravmeelsematest' ja sügavamatest märkustest bearm setuka kohta ja mõlemad kuulajad pahvatasid naerma. Ka aadlimehel endal, ilmselt vastu oma harjumust, 12 eksles, kui nii võib öelda, kahvatu naeratus huulil. Sel korral polnud enam mingit kahtlust: d'Artagnani solvati tõepoolest. Selles täiesti veendunud, vajutas ta bareti sügavamale pähe ja püüdes matkida kõrki ilmet, mida oli mõnikord näinud Gascogne'is reisil viibivatel suurnikel, astus ta lähemale, üks käsi mõõgapidemel ja teine puusas. Õnnetuseks, mida kaugemale ta sammus, seda enam pimestas teda viha, ja väärika ning kõrgi kõne asemel, milles ta tahtis esitada väljakutset, tuli tal keelele ainult viisakusetu, vihasest käeliigutusest saadetud jämedus. «Hei, härra!» hüüdis d'Artagnan
nr.1 ( Duncan Howe ) Seekord oli Tibby jälle tagasi vahekäikus kaks, sel korral täiendas ta mähkmete varu. Äkki kuulis ta mürtsatust ja ta pööras ennast ringi. Ta nägi kuidas üks tüdruk tema püstitatud deodorandi püramiidi kukkus. Tibby jooksis tüdruku juurde. Ta hakkas karjuma , et keegi kiirabi kutsuks. Tibby otsis tüdruku rahakotti , et saada teada ta vanemate andmeid. Siis saabusid ka arstid , kes jällegi teda esialgu vargaks pidasid. Tibby küsis luba kas ta tohib tüdrukuga kaasa minna. Ta ei teadnud miks ta seda tegi aga ta lootis , et kui ka temaga midagi juhtub ei pea ta üksi olema. Krista tuli Carmeni tuppa ,et teda sööma kutsuda. Ta kõmpis trepist alla ja istus rikkalikult kaetud laua taha. Järsku tundis Carmen , et Krista võttab ta käes kinni, ta raputas käe eemale. Krista vabandas ja ütles , et neil on kombeks söögipalve ajal käest kinni hoida. Hiljem üritasid Lydia ja Krista Carmeniga
Vaevalt sai ta kasti kõrvalisemasse paika maha panna, kui juba kräsus habemega rässakas vanamees oma troskaga tema juures peatus, piitsavarrega tema silme ees vehkis ja hüüdis: ,,Kulla noorhärra, kas sõidame?" Vastuseks ei saanud Indrek muud teha, kui võttis kasti, et teda sõidukile tõsta. ,,Seadke serviti, siis mahub paremini," õpetas vanamees. ,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?" Indrek seletas paari sõnaga oma asja. ,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine sinna, ei armu ega õigust kedagi, et nii kaua koolis vedelend
,,Miski kukkus seal maha" ütles ülemus teiselpool ust. ,,Gregor" lausus isa, ,,palun ava uks. Ma olen kindel, et su ülemus on piisavalt lahke, et andestada sinu koristamatta tuba." Seejärel ülemus ütles:"Tere hommikust, härra Samsa." ,,Temaga pole kõik korras" ütles ema. ,,Härra Samsa" jätkas ülemus, ,,ma loodan, et see pole midagi tõsist. Aga, tead, me äriinimesed peame oleme neist väikestest asjadest üle." ,,Kas su ülemus saaks nüüd sind näha" küsis isa. ,,Ei" vastas Gregor ja ta õde hakkas nutma. 4 Ülemus tõstis ärritudes hääletooni. Ta üritas meest mõistusele kutsuda. ,,Härra," hüüdis Gregor, ,,Ma just tõusengi voodist. See pole nii kerge, kui ma arvasin. Pole mõtet oodata varsti olen kontoris." ,,Kas te saite sõnakesestki aru?" küsis ülemus vanematelt. Ema puhkes pisaratesse kartes, et tema pojaga võib olla midagi tõsist lahti.
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
ning aitas Taavit majapidamises nii palju, kui jõudis. Ükskord tööd tehes, rääkis Taavi Jullile, kuidas ta oli olnud meremees ja et Jullistki võiks saada meremees. Kord saabus nende sadamasse pisike laev, mille kapteniks oli Sergei. Taavi käis rääkimas kapteniga ning Julli sai laevale, millega nad sõitsid palju ringi ja millega reisil olles, leidis Jull oma isa ning tõi ta tagasi Taavi juurde. Seal, aga ei mahtunud kõik väiksesse majja ning Jull läks küsis Kristiinelt, kas nad saaksid üürida tema vanemate maja, kus kedagi enam ei ela ja mis oli üpriski lagunenud. Nii nad said maja võtmed ning hakkasid seda veidikene parandama, mida Julli isa oskas väga hästi . Kuna Julli isa oli tisler, siis tuli Taavil hea idee hakata ühiselt laevu ehitama ning raha teenima. Vahepeale kohtas Jull Kristiine tütart Sessit, kellesse ta armus, kuid nad avastasid tunded teineteise vastu alles pika aja pärast
kümneaastane poiss ja pisut noorem tüdruk, tõttasid õnnetuspaigale. Siin sirgus meie noormees parajasti püsti ja märkas, mis temaga oli sündinud. Ta pilk langes esiti pahaselt suure koera Tarapita peale, kes oma isanda käsul nii harimata viisil ratast oli püüdnud. Koer ei näinud oma koerustükki sugugi kahetsevat, sest ta kargas, ratas suus, kui päris narr ringi, aga tütarlapse nägu läks tõsiseks; ta astus Jaanuse ette ja küsis osavõtlikult, kas see vahest viga ep ole saanud. 16 Jaanus kogeles tema meelest imeilusat tütarlast silmitsedes midagi nagu «pole viga ühti». «See oli tore,» naeris väike noorsand ja patsutas Tarapita selga, mis nagu uss ta käte all keerles. «Häbi sulle, Oodo!» manitses aulise tõsidusega väike preili. «Meie oleme temale häda teinud ja sina pilkad veel. Kas see on ilus?» «Ilus ja mehine!» kilkas Oodo. «Paras niisugusele pimedale. Vupsti! Nagu puhutud üle laua-hunniku
Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega
Kui huvitav..." Elisa oli liiga kärsitu olnud nüüd oli ta oma vangistajatel käes. ,,Tere, kaunis laps. Me ei tee sulle liiga, loodetavasti." Mõlemad mehed rohelises hakkasid naerma, mis Elisale pisarad silma tõi mitte kunagi enne polnud ta nii väga kartnud kui praegu. ,,Kes te olete." ,,Mina olen Sora, tema Kira. Samas, vahest unustame me, kes on kes, nii et kutsu, kuidas aga soovid." Nad naersid taas ja tüdruk nägi hämmingus, et nad on tõepoolest äravahetamiseni sarnased. ,,Ja mida te minult tahate?" ,,Sind uurida." ,,Milleks?" ,,Sest me ei tunne sinu liiki sa pole Metsast." ,,Loomulikult pole, ma olen Hallitiivaline." Vaikusehetk, mille jooksul Sora ja Kira umbusklikult teda pilkudega mõõtsid. ,,Sa ei saa olla," laususid nad lõpuks, ,,Hallitiivalised on välja surnud." ,,Inimeste arvates küll, kuid mõned kõrvalharud veel elavad."
Üks vanakreeka müüt jutustada: Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatuselevastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oliseal selle pärast, et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti.Peale seda
- Krõõdal sündis tütar, kuid naine oli väsimuse ja kurnatuse tõttu üsna emotsioonitu, ükskõikne - Saunatädi lohutas Krõõta: ,,Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole" lk 74, valu tundes tärkas uues emas ka armastus X - Ka talv möödus töiselt, õhtutel nokitsesid peremees ja sulane igasugu tarbeasju nagu puulusikaid, toobreid, põhukorve, perenaine istus voki taga ja ketras lõnga - Juss jäi paigale ega otsinud uut peremeest, küsis palka juurde, perenaine tegi pakkumise, et sulane saab selle asemel 2 paari kapukaid, ühed takused ja teised poolvillased püksid, millega sulane ka nõustus, peremees andis veel pastlaid ka, Mai lahkus kurbusega (Kaarli pärast masendunud, ka heast perenaisest lahkumine oli kurb) - Andres ja Juss hakkasid aeda ehitama, Pearu oli seda märganud ja rohkem puid koju vedanud, et ikka naabriga võistelda ja temast parem olla, kuid üks asi oli Andresele selge: et
Tagaseinas väike sagarate peal käiv uks, lingi asemel köieots. Ahjusuu ees iste, selle ees vokk, saviku lähedal pihijalg põleva peeruga. Hiline talveõhtu, õues torm ja aeg-ajalt huntide ulumine. PERENAINE, 40-aastane, vaevatud näoga, lühikeseks lõigatud juuste peal valge (Halliste) pearätt, mille kolm nurka selja peale alla ripuvad, kasukpihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast pastlad, -istub saviku lähedal ja ketrab. MANN (MARI), 8-aastane valgetverd tüdrukuke, linalakk, lühikesed juuksed, värviline villane lõng juuste peal, takune hame, keskelt kirju vööga mässitud, kurgu all väike vaskprees, - kükitab, paljad jalad hame all, savikul ja veerib suurest vanast lauluraamatust. MARGUS, 14-aastane valgetverd poiss, paklane hame, kurgu all vaskprees, kitsad (Halliste) keerdkaltsad, paljad jalad, - kepsleb niisama. Temal on ametiks peergu kohendada ja vaadata, et see hästi põleks. MANN (veerib)
· Sa küsisid minult, et mida ma sinus leian. Et sa ei ole ju super välimusega ja parima iseloomuga. Ma vastasin, et mulle ei olegi vaja super välimusega superstaari kes suudaks kõike täita ja ma ei leiagi sinus enam midagi, vaid juba leidsin! Ma leidsin sinu kõrvalt ÕNNE ja ARMASTUSE. · Langeb üks täht. Ma pigistan silmad kinni ja soovin! Soovin, et kõik oleks nii nagu oli varem! · Kord kohtusid armastus ja sõprus. Armastus küsis sõpruselt: " Kui mina olen maailmas olemas, siis miks üldse sind vaja on?" Sõprus vastas: "Et jätta naeratus sinna, kuhu sina jätad pisarad" · Lapsed tagaistmel põhjustavad õnnetusi, õnnetused tagaistmel põhjustavad lapsi. · Tüdruk, kes on korra haiget saanud, pole enam kunagi endine ! · Paljud arvavad , et pisarad on vesi mis voolab silmist , kuid tegelt on see veri mis purskab südamest . · Sometimes I wanna go to sleep and NEVER wake up again .
palavate palvete mitte vastu. Hiide raiudad on lihtne töö, puud seal vanad ja sees õõnsaks söödud pututkate poolt. Kotasid nad ka seal Leemet. Leemet rääkis kahte asja, esitkes soovis ta, et teda ei maetaks kuhugi ta oli pooleldi juba maaga üheks sulanud ja tahtis lõplikult mädaneda maase- Leemet oli alguses välja pakkunud teda pidulikult põletada. Teisaks soovitas Meeme veine pakkud söögilausas, Leemet mekkis ja meeldis, küsis kust seda kraami saab, Meeme ütles et vaja vaid üks munk maha nottida ja kui oled õnnes saad terve vaaditäia veine. Leemet tundis kuidas ihk tappa hakkas teda innustama. Kuni ülejäänud perele andis juhised kätte mida hankida läksid Ints ja Leemt veine jahile, kegrelt võeti maha üks raudmees ja varastati ta vein ja miski ei takkistanud hetkel ägedate pulmade pidamist. Ja nii oligi, kõik oli lõbus ja eufoorliline, teose õnne tipphetk
Kas ühe ahnus on hukatuseks kõigile? Aidamees kuulis, kuidas Sorgu Mall metsa laulab ja laulu vahele kuulis ka kõlinat, mis tähendab rahapada. Oskar oli kõlinast vaimustuses, et jooksis kohe metsa raha otsima. „Kui juba hämarduma hakkas ning aidamehest polnud ikkagi veel kippu ega kõppu, ajas Mall kasuka selga, pani mütsi pähe ja sumpas metsa.“ (lk. 140). Mall otsis metsas oma meest, kuni kohtas külmkinga. Külmking pidi inimesi hirmutama ja neile surma tooma, kuid Mall siiski küsis temalt abi. Külmking teadis, kus Oskar on, kuid koha ette näitamiseks nõudis Malli sündimata last omale. Mall oli nõus, sest tema mees oli külmas metsas ja surmasuus. Mall leidis Oskari ja vedas ta koju. Külmkingaga oli tal kokku leppe, et annab selle, mis tal rinna all. Külmking mõtles Malli last, kuid Mall oli kaval ja andis külmkingale oma põlle, sest see oli samuti rinna all. Kuidas kavalus päästab elusid?
Üks vanakreeka müüt jutustada: Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatuselevastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oliseal selle pärast, et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti
Eriti teravad suhted emaga on Ene Sepa "Medaljoni" peategelasel Heidil. Peale rasedaks jäämist loobus ema oma tütrest ning nende sidemed katkesid. Ema arvas, et Heidi teeb perekonnale häbi ja soovis, et tütar teeks aborti. Ta ei uskunud, et tütar saaks ilma tema toetuseta hakkama. Halvas läbisaamises olid süüdi mõlemad, kuna kumbki osapool ei üritanudki teist mõista vaid jäid kangekaelselt enda seisukohtadele kindlaks. Kiire elutempo ja muutunud ühiskond on tõepoolest vanemate ja laste vahelist lõhet suurendanud. "Kahjuks on tänapäeval palju selliseid olukordi, mil noored on täiesti tähelepanuta, kuna täiskasvanud on hõivatud oma karjääriga ning ei oska leida piisavalt aega nende jaoks. Selle tõttu pole noored harjunud oma probleeme vanematega arutama ning vanemad ei oska arvatagi, milliste probleemidega nende võsukesed silmitsi seisavad" (Delfi Noortehääl, 2010). Vanemad ei oska oma lastele läheneda, kuigi nad soovivad oma lastele
Ema tuli samal ajal üheksandalt korruselt alla joostes, kui nemad liftiga tulid ja üritas Kreetet juba liikuvast autost välja tirida. Kõik neli(kaks juba isesisvalt elavat)last otsustasid, et väiksemad ei lähe enne koju tagasi, kui ema on midagi ette võtnud- ravile läinud vm. Kui 2 nädalat möödus ei muutunud midagi peale selle, et isa kolis oma vanemate maamajasse, J otsustas koju tagasi koju minna ja Kreete jäi oma suure õe juurde ja läks uude kooli. -2.Kreete helistas ja küsis kuidas J läheb ja et ta ei taha emaga rääkida. Kuid hiljem selgus, et ema oli seda kõnet köögi teise telefoniga pealt kuulanud. Sellest kõnest saab jälle ema hüsteeria ja nutuhoo, sest õe küsimuse peale kuidas emaga on vastab J, et nagu vanasti lihtsalt ta on õppinud mida öelda ja teha, et ema päris ära ei ,,flipiks". J ei ole terve öö ema pärast magada saanud. Hommikul on vene keeles tasemetöö. J ei saa midagi aru ja lahkub, Valetab õpetaja, et peab akne
arenenud koos nende inimestega. Ta on osa subkultuurist ja toimib koos sellega. See ongi tema perekond. Kriminaalne maailm, kuhu ta iial sattuda ei tahtnud on hiilinud kõikjale ta ümber. Hierarhiad, rituaalid ja kirjutamata seadused on märkamatult saanud tema seadusteks. Ta elab maailmas kus paberlepingud ei maksa midagi. · Teiste suhtumine peategelasse Korralikud inimesed olid Rassist eemale hakanud hoiduma. Mõni kartis enda, teised jälle Rassi tuleviku pärast. Oma kamba tegelased suhtusid Rassi hästi, sest tegemist on siiski ühe rajooni inimestega. Neile meeldib Rassi üle nalju visata, kuid teavad, et Rassi peale võib kindel olla. · Peategelase mulje endast Rass üritab jätta endast karmi ja enesekindla poisi mulje, kes ainult valetab ja varastab. Karmi kesta all on tegelikult hea südamega poiss, kel on olnud keeruline lapsepõlv. Kes on õppinud elama omal käel ja loodab ainult endale. Kuritegelikult teelt on välja rabeleda väga raske
Peab asutama Nobeli teravmeelsuspreemia. Ilma füüsikuteta, keemikuteta ja ökonomistideta saame kuidagiviisi hakkama. Ilma rahata samuti. Ilma teravmeelsuseta oleme kadunud. Tundmatu Kui sa ei käi oma tuttavate matustel, ei tule nad sinu matustele. Tundmatu Inimene, kes sind vihastab, võidab su. T. Morrison Naeratusest sünnib naer ja alles naerust sünnib muie. S.J. Lee Naeratada tähendab unustada grimass. G. Björling Sõda on argpükslik põgenemine rahuaja probleemide eest. T. Mann Õige vastus on nagu meeldiv suudlus. J.W.Goethe Optimist kuulutab, et ta elab võimalikest maailmadest parimas, pessimist kardab, et tal on õigus. J.B. Cabell Võõras ja kala haisevad kolmandal päeval. G. B. Shaw Iga vari on valguse laps, ning üksnes see, kes on kogenud heledust ja pimedust, sõda ja rahu, tõusu ja langust, on tõeliselt elanud. S. Zweig Vaba on vaid see, kel pole soove. Milleks siis soovida olla vaba? E. Canetti
pidasid vana naine ja tema lapselaps. Majas mängis don Jose pilli ja laulis. Pärast seda heitsid kõik magama. Mehed heitsid magama loomanahkade peale. Don Jose magas nagu väga hästi, kuid rännumees ei talunud loomanahkade peal olevaid lesti ja läks õue pingi peale magama. Seal kuulis ta, kuidas tema kannupoiss tallis midagi rahmeldas ning seejärel minema ratsutas. Rännumees pidas kannupoisi kinni ja küsis, kuhu ta läheb. Samuti märkas ta, et kannupoiss oli ta hobusele jalgade ümber müra summutamiseks kotid sidunud. Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, et ta ei tea don Josest midagi. Rännumees kohtus Carmeniga. Peagi kutsus Carmen ta ka enda poole
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
HAMLET: Ei väidaks seda sust ka vaenlane, nii ära puhu mulle ette eiteamida. Ma väga hästi tean, sa pole laisk. Mis tõi su Helsingöri? Õpetame su vähemasti jooma, seda küll. HORATIO: Ma tulin, prints, te isa matusele. HAMLET: Mind palun ära pilka, koolivend - sa tahtsid öelda vist mu ema pulma, eks? HORATIO: Tõepoolest, prints, see järgnes üsna kohe. HAMLET: Sääst, sääst, Horatio - nii peiepraed külmroaks veel pulmalauda kõlbasid. Mu isa!... Vahel on, kui näeksin teda. HORATIO: Kus, kallis prints? HAMLET: Mu vaimusilma ees. HORATIO: Kord nägin teda: tubli kuningas. HAMLET: Ta oli igas asjas mees mis mees, ei leidu temasarnast enam. HORATIO: Möödund ööl
spoonriverlased seda tegid. Astrid Reinla on tähelepanu juhtinud ka lugemisel jäävale ahistava lõpetatuse tundele. Kõik tegelased on surnud (välja arvatud üks) ja nendega ei saa enam midagi uut ega muutuvat juhtuda. Need elulood on lõplikult valmis. PaulEerik Rummo tõstab esile seda, et autor on julgenud ja osanud surra oma tegelastes. Iga lugu räägib selgelt teistest erinev inimene ja on aru saada, et igaüks räägib tõepoolest oma lugu, mitte kellegi teise oma. Appi on võetud ka "keelelist karakteristikat", aga kõige rohkem loovad sellist muljet isikupärased jutustamisnurgad, sest igaüks jutustab omamoodi ja samuti ka erinevast teemast. Mitmed allikad väidavad, et kogumik "Harala elulood" asetseb proosa ja luule piirimail. See on justkui sild luule ja proosa vahel ning sõnastusviis matkib kõnekeelt, mis loob vestmise illusiooni. 4. Tegelaste ankeedid See osa sisaldab endas ,,Harala elulugude" tegelaste nn
keeldus end süüdi tunnistama Phoebuse mõrvas. Charmolue palub kohtult luba tema piinamiseks. Esmeralda viidi ruumi kus oli palju erinevaid instrumente, näiteks tangid, näpitsad. Charmolue käsib tal tunnistada kuni käsib lõpuks ,,doktoril" Esmeradla keha venitada nelja eri suunda, hoolimata valust ei öelnud ta midagi. Ta hüüab Phoebuse nime kui valu muutub väljakannatamatuks ja palub andestust, pihtides kõike mida süüdistaja talt küsis. Tagasi kohtusaalis, Djali hakkab kohtuniku imiteerima, tõestades neile Esmeralda nõidusest. Kohtunik määrab neile mõlemale avaliku patulunastuse Notre Dame'i ees ja seejärele poomise Place de Grève'l. Esmeralda veenab ennast, et ta näeb und. Vangistatuna pimedasse maa-alusesse kongi, palvetab Esmeralda, et ta kohtuks varsti Phoebusega, isegi surmas. Kuna tal ei ole üldse valgust, ei ole tal aimugi mis päev on või reaalsustaju, et tegu ei ole unega
When I saw you liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you.. Kui sa oleksid mu pisar, ei nutaks ma iial, hirmust et võiksin su kaotada..(L) Jätke mu süda rahule! Mu süda teeb ületunde ja armastab vaid üht! :) I close my eyes, and all i see is you . (L) Sa oled õhk , mida hingan . Sa oled vesi , mida joon . Sa oled elu , mida elan . :) (L) Kas tead , mis vahe on sinul ja langeval tähel ? Sind nähes on mu soov juba täitunud . :) Tüdruk istus pingil ja küsis poisilt : " No millist armastust on sulle vaja ? " Poiss sosistas : " Sinu oma.. " Kuidas ma saan öelda , et MA ARMASTAN SIND , kui ma armastan sind rohkem , kui sõnad võivad öelda ? Sinu unustan ma siis, kui ma unustan hingamise. :) Varastasid mu südame ja nüüd valitseb mu sees tühjus, mida iial keegi peale sinu täita ei suuda. Armastus on võlur... Ta uimastab, haarab endasse, eraldab. Ta teeb õhu mahedalõhnaliseks, teeb külmusest kire, muudab kõik enda ümber ilusaks .
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
teenistuja kohta mitmeid võimsaid ideid ja ürituste ta on näinud: ta on seotud vaadates inimene beheaded kohta giljotiini, selgitab oma teooria, et piinamine on parem kui silmapilkset surma ( sest vähemalt üks on veel lootust, kui ta on piinatakse) ja väidab, et "tappa mõrva eest on mõõtmatult suurem kurja kui tegelik kuritegevus ise." Need kolm punkti Myshkin arutavad avatult teenistuja on kõik võetud autori, Dostojevski, oma elu ja ideid. Dostojevski tõepoolest tunnistaja tapmine giljotiin. Ja see tuleb ka meelde tuletada siin, et Dostojevski ise varem surma mõistetud, vaid olla "armu" by tsaari minutit enne hukkamist pidi toimuma. Lõpuks Myshkin on lubatud tutvuda General. Üldiselt on kahtlustav Myshkin algul arvata, et noormees on tulnud rahalist abi. Myshkin kordab ikka ja jälle, et tema külastuse eesmärk oma kaugete sugulaste seisneb mitte taotluse rahalist abi, kuid ta
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
