· Austria Ansluss · Müncheni konverents 1939 · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt · Saksamaa nõuab Poolalt maid · Leedu loovutab Klaipeda · 23. august MRP Saksamaa ja NL vahel · 3. sept. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Saksamaale · 17. sept. NL tungib Poolale kallale · 30. nov. Soome ja NL vahel Talvesõda · 28. sept. NL ja Eesti vahel Baaside leping 1940 · Baltimaad okupeeritakse ja annekteeritakse NL poolt 1941 · 14. juuni küüditamine Balti riikidest · 22. juuni Saksamaa ja NL sõda · Atlandi harta · 7. dets Usa astub sõtta · 11. dets Saksamaa kuultab USA- le sõja 1942 · Midway merelahing · Stalingradi lahing · El Alameini lahing 1943 · Saksamaa kuulutab sõja · Kurski lahing, tankilahing
Hitleri põhiidee oli, et sakslased vajavad ruumi Holokaust ja sõjakuriteod: Holokaust – juutide massiline (genotsiid) hukkamine koondus-ja vangilaagrites (5 – 6 milj) Genotsiid – inimeste massiline hukkamine NSV Liidu kuriteod – Katõn – 20000 Poola ohvitseri tapmine Katõni metsas Küüditamine – 14.06.1941 – juuniküüditamine (10000) Eesti teises maailmasõjas: Punaarmee baaside leping 28.sept 1938 Eesti okupeeritakse NSV Liidu poolt 17.juni1940 6.aug 1940 – Eesti NSV Liidu kooseisus Nukuvalitsus e ultimaatumivalitsus – Johannes Vares Barbarus
tagakiusamine, välispoliitika agressivne ning kiire taasrelvastumine, ta vajas kiiresti võidukat sõda. 3. Saksamaa- MRP kindlustas Saksamaa territooriumi, seal oli kirjas NSVL’i ja Saks. plaanid, millest Saksamaa kasu lõikas, pannes kirja selle, mida soovis ning millega NSVL rahul oli NSVL- NSVL kindlustas oma territooriumi Eesti- kuna Eesti oli lepingus antud NSVL’ile, siis Eesti okupeeritakse 1940. aasta suvel ja langeb NSVL’i kätesse kuni 1991. aastani. Euroopa- Euroopa jaotatakse NSVL’i ja Saksamaa vahel ära, kõik teavad, et sõda on tulekul 1. Lepituspoliitika(rahustamispoliitika) - taheti vältida sõda, tehes järelandmisi diktaatoritele.Usuti, et suudetakse diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse 2. ● Saksamaa asus taaslooma laevatikku ja lennuväge ● Saksamaa taastas sõjaväekohustuse
1916 veeb-sept Verduin'i lahing Prantsusmaale sisse saamiseks tuli Sks minna läbi Verduini kaitserajatiste läbimurre ei õnnestu, kuid suured inimkaotused 26. juuni 26. okt Somme'i lahing Pr ja Ing väed üritavad Sks piire läbida kasutati esimest korda tanke Ing poolt , läbimurre osutub tulutuks ja suured inimkaotused jälle Idarindel toimis vene õhuluure et näha kui kaugel on Sks rindejoon Aug Rumeenia astub Antante poolel sõtta okupeeritakse Sks poolt 1916 Jüüti merelahing sks ja ing laevastiku kokkupõrge ingl kaotused olid suuremad kui sks, kuid eesmärgi sks ei saavutanud 1917 USA sõtta astumine! Venemaal siseprobleemid Veebruari revolutsioon kukutatakse keiser Nikolai II, võimul olev Ajutine Valitsus täidab Antante nõudmisi edasi. Sks rindejoon tuleb välja Eesti, Läti ja Leeduni, okupeeritakse 24. 27. okt Caporetto lahing Itaalia üritas pealetungi A-U aladele said lüüa Sks ja A-U vägedelt
Järgmisena jäi ette Poola. Poolale lubati Lääneriikide poolt, et kui Saksamaa hakkab teda ohustama siis nemad pealtvaatajaks ei jäe. Poola ja Leedu olid vaenujalal. Poola ja Tšehhoslovakki vahel olid territoriaalsed vaidlused. Ungari ja Rumeenia vahel olid suured lahkhelid, kuna 3 milj, transilvaania rumeenlast elavad Ungari territooriumil (vb vastupidi). Hitler kasutas neid lahkhelisid ära. 1939 – MRP. Saksamaa on Teiseks maailmasõjaks valmis. Märtsis – okupeeritakse Tšehhi. Liidetakse Tangsin ja Klaipeda (kirjapilt..) See näitab Lääneriikidele, et lepituspoliitika on läbi kukkunud. Sakslaste poolelt oli Poola tungimise ettekäändeks soov saada ühendust Ida-Preisimaaga aga Lääneriigid ei uskunud enam Hitlerit. Baasidelepingu osas kukkusid läbirääkimised läbi. See oli NSVL soov rajada Poola sõjaväe baase, et „kaitsta“ Poolat. August 23 – Molotov- Rippentropi Pakt. Nõukogude Liidule loovutati Soome, Eesti, Ida-Poola ja Läti.
Baaside leping. Baaside aeg. • Baaside leping sõlmitakse 28.september • 18.okt tulid sisse baasid-35 000, Lätisse ja Leetu enam-vähem samal ajal • Soome hakkas vastu, puhkes TALVE SÕDA (30.nov 1939-12.märts 1940) 3.Eesti okupeerumine • Välksõda, tähelepanu Lääne-Euroopal, Saksamaa vallutab hästi kiiresti palju riike (7) • Venemaa kasutas selle ära, et okupeerida Eesti, Läti, Leedu • Ultimaatum Eestile-16. Juuni 1920 andke alla • 17. juuni 1920 okupeeritakse Eesti, 90 000 NSVLi sõjameest • Laidoer sunniti alla kirjutama Narva diktaadile - sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte - keelustati meeleavaldused, rahvakogunemised - kästi eraisikuil loovutada relvad • EESTI VABARIIGI AMETLIK LÕPP 21. JUUNI 1940 - Jüri Uluots, viimane peaminister - 21. juuli 1940 ENSV (-1990) - 6. august liidetakse NSVL koosseisu 3
1941 Atlandi harta 1943 Teherani konverents 06.06.1944 liitlasvägede saabumine Norvandiasse(Lääne Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 - luuakse Ühinenud Rahvaste organisatsioon(San Franciscos) 7.-8.08.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleermimise akti 1945 Potsdami konverents 6.-9.08.1945 USA heidab Jaapani 02.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud 28.091940 baaside leping 17.06.1940 Eesti okupeeritakse Nõukogude Liidu poolt 06.08.1940 Eesti võetakse Nõukogude Liidu liikmeks 14.08.1941 massiküüditamine Mõisted *ansluss -Austria liitumine Saksamaaga *holokaust Juutide süstemaatiline hävitamine natsionaalsotsialistide poolt II MS ajal. *koonduslaager kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute massiline isoleerimine/hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik
Ometi mõisteti ta Prantsuse kohtus kollaborandina süüdi. Poliitik Emil Hacha oli üks Tsehhoslovakkia riigi loojaid. 1938. aasta sügisel sai temast Tsehhoslovakkia president, hiljem kollaboreerus ta Hitleri-Saksamaaga. A. A. Vlassov NSVL kindral, kes pärast vangisattumist läks sakslaste poole üle ning lõi Saksa poolel sõdiva vene armee http://www.virumaateataja.ee/151105/esileht/arvamus/15027450.php Kui üks rahvas võõrvõimu poolt okupeeritakse, jaguneb rahva poliitiliselt aktiivne osa kaheks: kollaborantideks ja dissidentideks. Kollaborandid teevad võõrvõimuga koostööd ja hoiavad ära rahvusliku enesetapu. Dissidendid võitlevad võõrvõimu vastu ja hoiavad ära mahamüümise. http://www.ilmamaa.ee/files/pdfs/2006/Salum2%20tyh.pdf Elada tuli okupatsioonitingimustes, mis aastakümnete jooksul küll muutusid. Kuidas ma suhtusin okupatsioonivõimusse? Eestlaste hulgas
algab Talvesõda. Sõda lõppes 12. märtsil 1940 mil sõlmiti vaherahu Moskvas, Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja andma Hankos Punaamreele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi püsima. 10.Eesti okupeerimine 1940 aasta juunis blokeeritakse Eesti merelt ja õhust ning kaks päeva hiljem esitatakse ultimaatum, kus nõutakse 100 000 NSVL sõduri sisselaskmist ja nõukogude meelset valitsust. 17.06.1940 Eesti okupeeritakse – Nõukogude väed marsivad sisse. 21. juunil 1940 kokkukutsutud meeleavaldus, kus olid esindatud peamiselt NSVL sõdurid erariietes, kes nõudsid uue valitsuse ametisse seadmist. Juulist saadetakse riigikogu laiali ning toimuvad Nõukogude valimised, mille tagajärjel kuulutatakse 21. juulil välja ENSV. 6. augustil võetakse ENSV vastu NSVL liikmeks. 11.Mõisted Okupeerima - oma valdusse võtma
valitsemiskord 1935 1936 Itaalia vallutab Etioopia 1936 · 17.06 algas Hispaania kodusõda (lõppes 1.04 1939/F.Franco) · Kristjan Palusalu tõi Eestile kaks kuldmedalit (Berliini OM, vabamaadlus ja klassikaline maadlus) 1939 · 23.08 MRP sõlmimine · 1.09 II MS algus, Saksamaa kallaletung Poolale · 28.09 vastastikuse abistamise leping NL-Eesti vahel (baaside leping) · 30.11 algas Talvesõda NL ja Soome vahel. Kestis kuni 12.03.1940 1940 · 17.06 okupeeritakse Eesti Punaarmee poolt 1941 · 14.06 massiline küüditamine Balti riikides · 7.12 purustab Jaapan Pearl Harbouri sõjaväebaasi, USA kistakse sõtta 1943 · 25.07 kõrvaldatakse Mussolini võimult, Itaalia väljus sõjast 1944 1947 viiakse Eestis läbi sõjajärgne maareform 1945 · Tuumaajastu algus (16. juuli lõhkas USA esimese tuumalaengu) · 4-11.02 Jalta tippkohtumine · Aprill ÜRO loomine · 2.09 II MS lõpp 1946 · Pariisi rahukonverents (juuli-oktoober)
kui Iraak ründas Iraani 1981.aastal Kuveidi okupeerimine Iraagi poolt 1990. aastal - Iraak oli Kuveidile võlgu ja Kuveidis pumbati palju naftat, mis viis nafta hinnad alla. Hussein lükkas lääneriikide (ÜRO, USA) nõudmised Kuveidist lahkumisest tagasi. Läänele ülioluliste naftavarude Iraagi kätte langemise oht, seega oli läänel põhjust sekkuda Olulised protsessid ja arengud: 2.august 1990 Iraagi sissetung Kuveiti - Kuveit okupeeritakse paari päevaga. Koaliatsiooni moodustamine Iraagi vastu (34 riiki) koaliatsioonivägesi juhtis Norman Schwartzkopf 17.jaanuar 1991 koaliatsioonivägede operatsioon "Kõrbekilp" - Iraagi õhujõud tehakse võimetuks 24.veebruar 1991 operatsioon "Kõrbetorm" - Iraagi väed surutakse Kuveitist välja 28. veebruar 1991 vaherahu sõlmimine Koht maailmapoliitikas: Sõda näitas USA võimu - sõjad näisid muutuvat mõtetuks, sest nende tulemus näis
Kuni suveni käitutakse nii, nagu leping ette nägi. Näiteks ei segatud end Eesti sisepoliitikasse. Juunis 1940 asi muutub. Saksa väed marsivad Pariisi, Prantsusmaa on alistumas. NSVL näeb head aega, et oma ambitsioone täita. Eestile esitatakse ultimaatum, kus on kaks nõudmist peab välja vahetama valitsuse ja asendama selle Nõukogude-meelse valitsusega ning riiki peab lubama veel 90 000. Aega anti 8 tundi. Vastus sai olla vaid jah, ja nii okupeeritakse riik kiirelt. 21. juuni toimus juunipööre, ametisse saab Vares-Barbaruse valitsus, kuid seal ei ole ühtegi kommunisti. Korraldatakse valimised, 21. juulil asendub Eesti vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga, tagandatakse president ja küüditatakse. 6. augusti tullakse vastu Eesti NSV palvele liituda NSV Liiduga. Johannes Vares, Johannes Lauristin olid sel ajal tähtsaimad poliitikategelased, Lauristin oli valitsuse juht. 1940 1941
,,Elutee." ?Moskvat ei tohtinud jätta, sest oli valik, kas surra oma mehe käe läbi või sakslate käe läbi. Sakslased suudeti Moskva alt välja tõrjuda. ?Püütakse läheneda lõunast. Stalingradi lahing 1943, mille Sakslased kaotavad, Teljeriikide edu on lõppenud. VAIKSE OOKEANI PIIRKOND ?Jaapani sõjaplaan hegemoonia saavutamiseks Aasias e. ,,Tanaka memorandum" töötati välja 1927 Tanaka plaan ?1937 tungib Jaapan Hiinasse ja algab Jaapani-Hiina sõda ?Hiina okupeeritakse ?USA ?1940. aasta märtsis lõpetab USA isolatsioonipoliitika ja neutraliteedi ?1941. aasta märtsis võtab Kongress vastu Lend-lease'i seaduse ?kõik, kes võitlevad Saksamaa vastu saavad USAlt tuge, raha, moona jpm ?peamiselt suunatud Inglismaale, kuid NSVL'le kallaletungi puhul sai ka NSVL abi. HITLERI-VASTANE KOALITSIOON ?14.08.1941 Atlandi Harta ?hakkab kujunema Hitleri-vastane koalitsioon ?Inglismaa ja USA vahel ?sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted
1938 Hitler võtab Saksamaa relvajõud oma kontrolli alla. 17. 1938 Ansluss ehk Austria liidumaaks tegemine (Ostmarki nime all). 18. 09.1938 Müncheni konverents 19. 30.09.1938 - Müncheni leping Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel. Saksamaa sai loa Sudeedimaa (Tsehhoslovakkia, sakslastega asustatud ala) okupeerida. 20. 09.-10.11.1938 - ,,Kristallöö" - juutide vastane võitlus. 21. 1939 Saksamaa väed marsivad Prahasse, Tsehhoslovakkia okupeeritakse. 22. 1939 Saksamaa nõuded Poolale loovutada Danzig (Gdansk) ja kaotada Poola koridor). 23. 1939 Leedu loovutab Saksamaale Klaipeda koos ümbruskonnaga (oli vaja sadamat). 24. 1939 Saksamaa kuulutab kehtetuks Saksamaa-Poola mittekallaletungilepingu. 25. 1939 Läbirääkimised Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSVL vahel. Otsiti lahendusi, loodeti Saksamaad ohjeldada. Nõukogude Liit tahtis Varssavilt luba saata väed Poolasse, aga ei oldud nõus
merele 24.09.'39 Kohtumine Moskvas. Molotov esitab Selterile ultimaatumi vastastikuse abistamise lepingu sõlmimiseks 18.10.'39 Punaarmee alustab baaside paigutamist Eestisse, sama 05.10 Lätis, 10.10 Leedus Kevad NSVL ja Balti suhted halvenevad, kiirustatakse iseseisvust likvideerima '40 Juuni '40 Saksa sisstung Pr tekitab diversiooni, Eesti blokeeritakse õhust, maalt ja merelt 14.06.'40 Ultimaatum Leedule 15.06.'40 Leedu okupeeritakse; reisilennuk Kaleva tulistatakse alla, kõik reisijad hukkuvad 16.06.'40 Ultimaatum Lätile ja Eestile 17.06.'40 Narva traktaat; Balti riigid on okupeeritud 21.06.'40 Töörahva ,,meeleavaldused" nõuavad uue valitsuse sisseseadmist, Päts-> Barbarus 14/15.07 Lavastatakse Balti riikides parlamendivalimised 21.07.'40 Nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid NS Vabariikideks
* veel maid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale =>NB! Pooltel loovutatud aladel kõneldi saksa keelt b) demilitariseerimine: *sõjaväes võis olla max 100 000 meest, sh 4000 ohvitseri *sõjaväeteenistus keelatud *lennukeid, tanke, allveelaevu ei tohtinud olla c)pidi maksma reparatsioone * Saksamaa ei suutnud tasuda esimest sissemakset *vastutasuks okupeeritakse Prantsusmaa eestvedamisel 1923. a Saksamaale oluline Ruhri tööstuspiirkond =>majanduse kokkuvarisemine, 1923. a huperinflatsioon =>soodne pinnas äärmusliikumistele (nt 1923.a nii kommunistid kui natsionaalsotsialistid) >Saint-Germaini leping Austriaga *senise riigi asemele Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia *pidi loovutama alasid Itaaliale ja Ungarile *demilitariseerimine (armee kuni 30 000 meest) *maksma reparatsioone >Neuilly leping Bulgaariaga
Järgmisel päeval alustasid eestlased vasturünnakut ja purustasid Saksa väed täielikult. Rahu! 1919. aasta lõpus alustasid idast vene väed uut rünnakut. Kuigi venelasi oli rohkem, suudeti rünnakud tagasi lüüa. Kuid kuna venelased nägid, et eestlased on liiga tugevad, otsustas Venemaa sõlmida Eestiga rahu ja 1920. aastal 2 veebraril kirjutati rahulepingule alla. 8 Teine maailmasõda Eesti okupeeritakse. Teine maailmasõda algas Poola vallutamisega Saksamaa poolt. Mõne päeva pärast nõudis Moskva, et Eesti kirjutaks alla vastatikuse abistamise lepingule. Selle lepinguga tahtis Nõukogude Liit Eestisse oma sõjeväebaase ehitada. Kuna keeldumise korral lubas Moskva sõda Eestiga ja vaenlase väed ületasid Eesti omasid kümmnekordselt, otsustasid eestlased lepingu vastu võtta. Kuna Saksamaa muudkui aga vallutas riike mujal
Nõukogude Liidu õigusjärglase, Venemaa Föderatsiooni relvajõud lahkusid Eestist alles 1994, viimased sõjaväelased 1995, tuhanded erusõjaväelased jäid aga Eestisse. TÄHTSAD EESTI OKUPEERIMISEGA SEOTUD SÜNDMUSED____________________ 23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt -> Eesti läheb NL huvisfääri/mõjusfääri 28. september 1939- Baaside leping -> Nõukogude Liidu protektoraat 17. juuni 1940- Narva diktaat -> Eesti okupeeritakse! 90 000 Punaarmeelast Eestisse 21. juuni 1940- Kommunistlik riigipööre -> uus valitsus (marionettvalitsus) 6. august 1940- Eesti ühendatakse NL -> Eestist saab liiduvabariik 14. juuni 1941- Juuniküüditamine -> 10 000 inimest Siberisse, hukuti, tapeti NÕUKOGUDE OKUPATSIOON VS. SAKSA OKUPATSIOON_____________________ Nõukogude okupatsioon 1940-41 Saksa okupatsioon 1941-44 Võimuaparaadi ümberkorraldamine:
17. september 1939 NSV Liidu sissetung Ida Poolasse 28. september 1939 NSV Liidu ja Eesti vastastikuse abistamise pakt nov.1939mär. 1940 Soome talvesõda aprill 1940 Saksamaa hõivab Taani ja Norra 10. juuni 1940 Itaalia astub sõtta 14.16. juuni 1940 NSV Liidu ultimaatumid Balti riikidele 16. juuni 1940 NSV Liidu ultimaatum Eestile 17. juuni 1940 Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt 21. juuni 1940 Nõukogude Liidu poolt seatakse ametisse uus valitsus 22. juuni 1940 Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel 14. juuni 1941 Massiküüditamine Balti riikides 22. juuni 1941 Saksamaa kallaletung NSV Liidule 1941 1944 Saksa okupatsioon Eestis 28. august 1941 Saksa väed vallutavad Tallinna. Algab saksa okupatsiooniperiood. 14. august 1941 W. Churchill ja F. D
heaoluriigi kujunemine; osales aktiivselt rahvusvahelistes organisatsioonides; sotsialistide ja kristlike demokraatide-liberaalide valitsused vaheldusid; ülerahvastatus, merelt maa juurdevõtmine; 37. Prantsusmaa XX sajandil Prantsusmaa oli sisepol. ebastabiilne 20. sajandil, valitsused vahetusid pidevalt, 1920. toetati vene poola sõjas poolat, 1920-24 on president A. Millerand kellel on suur võim valitsuste üle, 1923 okupeeritakse Ruhr Inglismaa vastuseisust hoolimata, 1924-25 NSVL tunnustamine ja Dawesi plaani vastuvõtmine, 1925 Locarno pakt (pinge lõdvendused lääne euroopas - sks ja pr vahel), 1929 vaen pr ja sks vahel ei taandu, 1929 pr hakkab ehitama Maginot liini, 1930. pr lahkub Reinimaalt, 1931 majanduskriis, valitsus ei saa parlamendilt volitusi vajalike reformide läbiviimiseks - sagedased valitsuste vahetumised, 1939. sõja kuulutamine saksamaale,
Järgneb 12 prohveti raamat, mis kirjutati tavaliselt ühele kirjarullile. Sinna kuulusid Hoosea, Joel, Aamos, Obadja, Joona, Miika, Nahum, Habakuk, Sefanja, Haggai, Sakarja ja Malakia. Sageli käsitletakse koos prohvetiraamatutega ka Jeremijale omistatud Nutulaulude raamatut. PROHVETID RÕHUMISE JA OKUPATSIOONI AJAL Pärast Iisraeli langemist pidi suurriikide vahele kiilutud Juuda riik tahestahtmata arvestama võimalustega, et ta okupeeritakse ja rahvas vastavalt tolleaegsetele tavadele küüditatakse. 7 Üha enam jõudis prohvetlik mõte tõdemusele, et kui riik on vallutatud, ei saa enam templis ohverdada. Niisuguse situatsiooni reaalseks muutumine ei toonud kaasa Iisraeli religiooni hävingut, vaid uuenemise. Seda mõisteti Jumala kohtuna oma rahva üle. Prohvetlik mõte osutab Jumala lahutamisele maast ja templist
Kristliku traditsiooni järgi arvatakse neljandaks suureks prohvetiks Taanieli, kelle raamat on eelmistest tunduvalt erinev. Sinna kuulusid Hoosea,Joel,Aamos,Obadja,Joona,Miika,Nahum,Habakuk,Sefanja,Haggai,Sakarja, ja Malakia. Sageli käsitletakse koos prohvetiraamatutega ka Jeremijale omistatud Nutulaulude raamtatut. Prohvetid rõhumise ja okupatsiooni ajal. Pärast Iisraeli lagunemist pidi suurriikide vahele kiilutud Juuda riik tahestahtmata arvestama võimalusega, et ta okupeeritakse ja rahvas- vastavalt tolleaegsetele tavadele küüditatakse. Üha enam jõudis prohvetlik mõte tõdemusele, et kui riik on vallutatud, ei saa enam templis ohverdada. Niisuguse situatsiooni reaalseks muutumine ei toonud kaasa Iisraeli religiooni hävingut, vaid uuenemise. Seda mõisteti Jumala kohtuna oma rahva üle. Prohvetlik mõte osutab Jumala lahutamisele maast ja templist. See aga ei vii Jumala ja Iisraeli vahelise lepingu tühistamisele. Küll aga mõtestavad prohvetid ümber
jõudude vahekord muutub venelaste kasuks, ka 1943 ei suudeta initsiatiivi haarata. 31 Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. NSVL võitis. 32 1944 murrab punaarmee läbi Leningradi blokaadi, tungitakse Poola, kus lastakse sakslastel seal tekkinud vastupanuliikumine maha suruda, et siis panna Poolas võimule endale sobiv valitsus.1944 jõutakse juba ida-Preisimaa piirini, okupeeritakse Rumeenia ja Bulgaaria, sakslaste väed lüüakse välja ka Jugoslaaviast. 33 1945. jaanuar Nõukogude Liidu väed jõuavad Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (USA) kohtumine toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. 4.Rahvusvahelised suhted Atlandi harta- 14.aug 1941, Atlandi ookean; osalesid USA ja Suurbritannia; tähtsamad
Toimub propagandasõda ja mõned väikesed tulevahetused. Ollakse Magnio ja Siegfriedi liinil. Kutsutakse Sitzkriegiks istumissõjaks ja ka kummaliseks sõjaks. Lääne tegevusetus annab Hitlerile aega pealetungiks valmistumiseks, aga pole nüüdki kiiret. 1940. aasta aprillis tungib Hitler kallale Taanile ja Norrale, kes olid end neutraalseks kuulutanud Hitler väitis, et ta kaitseb neid Suurbritannia eest. Mõlemad riigid langevad kiirelt ja okupeeritakse. Rootsi on ainus, kes suudab neutraliteeti säilitada. Kummalise istumissõja lõpp saabub 10. mail 1940, kui Hitler alustab pealetungi Hollandile, Belgiale ja Luksemburgile, mis on samuti neutraalsed riigid. Juba 12. maiks on kogu Prantsuse rinne kokku kukkunud. Prantsusmaa kaitserajatised olid otse vastu Saksamaad ja nii sai Hitler prantsuse kaitserajatistest kõrvale põigata. Tegelikult ei olnud Saksamaa sõjaliselt üle, pigem nõrgem, nad olid lihtsalt hästi ette valmistunud. 10
1945. aasta veebruaris Jalta konverents. Samad mehed said kokku, kes esimesel kokkusaamisel ka. Kuna Sm ei olnud veel purustatud, siis arutati, kuidas seda teha. Arutati ka seda, kuidas Sm-ga käituda pärast seda, kui ta on kapituleerunud. Ainus variant, mida ette nähti, oli Sm tingimusteta kapituleerumine. Natsismi ei tahetud alles jätta (see tuleb hävitada). Esialgu otsustati Sm isegi mitte riigina alles jätta (lepiti kokku, et Sm okupeeritakse). Arutati ka laiemalt EU riikide korraldust. Otsustati muuta Poola riigi piire. Ida-poolne osa oli 39. aastal läinud NSVL-e, otsustati, et neid ka tagasi ei saa, jäävad NSVL-le (Valgevene ja Ukraina osad). Poola idapiir kulges nüüd uuest kohast. Poola ida riigipiir hakkas jooksma mööda rahvuspiiri. Poolale anti Saksamaa arvelt alasid (lääne poolt). Elanikkond ei olnud poolakad,
Sm liitlased sõlmisid NSVL'iga vaherahu. Idas Sm piirideni ei jõutud. Veebruar 1945 toimus liitlasriikide juhtide teine kokkusaamine, Jalta konverents ehk Krimmi konverents. · Esmane teemade ring oli see, kuidas Sm lõplikult purustada ning Berliini vallutamine jäeti NSVL'ile. Arutati ka seda, mida ette võtta Sm pärast sõda otsustati, et Sm kui riiki alles ei jää ning see okupeeritakse. Otsustati ka seda, et Sm peab kõik sõjakahjud kandma. · NSVL lubas jätkuvalt, et astub sõtta Jaapaniga. · Pandi paika ka Poola piirid. Poola idapoolne osa oli läinud NSVL'ile (Lääne-Ukraina ja Valgevene) Poolale otsustati anda alasid juurde läänes Sm arvelt. Uueks piiriks pidi saama Oder Neisse jõgi. Poola riik nihkus nn lääne suunas. Nendel aladel elavad sakslased pidid ümber asustuma Sm.
Siis oli 6 liiduvabariiki: 1) Venemaa 2) Ukraina 3) Valgevene 4) Gruusia 5) Armeenia 6) Aserbaidzaan Enne II MS-i liitus NSVL-ga veel 5: 7) Kasahstan 8) Usbekistan 9) Turkmenistan 10) Kõrgõstan 11) Tadzikistan Okupeeritakse hiljem juurde veel: 12) Eesti NSV 13) Läti NSV 14) Leedu NSV 15) Moldova NSV Sotsialismileer EI VÕRDU Nõukogude Liiduga Trumani doktriin eesmärk takistada kommunismi levikut Marshalli plaan Anda majanduslikku abi purustatud Euroopale (Trumani doktriini osa) Põhja-Korea sai kommunistlikuks 1948.a. Jaapani alt vabaks saades, kui NSVL aitas Koread
5. oktoober baaside leping Lätiga 10. oktoober baaside leping Leeduga 30. november algab Talvesõda NL ja Soome vahel. Kestab 12. märtsini 1940 -------------------------------------------------------------------------------- 1940 9. aprill Saksamaa tungib Norrasse ja Taani (plaan Weserübung) 10. mai Winston Churchill saab Briti peaministriks 10. mai lõpeb "kummaline sõda", Saksamaa tungib Beneluxi maadesse ja Prantsusmaale 17. juuni Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt 21. juuni Prantsusmaa kapituleerub Compiegne' II vaherahu suvi-sügis õhusõda Suurbritannia ja Saksamaa vahel 27. september Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmivad Kolmikpakti; hiljem liituvad sellega Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia ja Soome paralleelsõda (Itaalia katse vallutada Kreeka) -------------------------------------------------------------------------------- 1941 14 juuni Massiline küüditamine Balti riikidest
23.06.1919-Võnnu all purustatakse Landeswehri võeosad 2.02. 1920-Tartus kirjutatakse alla rahulepingule Venemaaga 15.06.1920- Asustav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse 1.12.1924-Tallinas surutakse maha kommunistlik riigipöördekatse 12.03.1934-Päts ja Laidoner teostavad riigipöörde,asudes autoritaarse valisemiskorra juurde. 23.08.1939-Molotov -Rippentrop pakti sõlmimine 28.09.1939-Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV liiduga 17. juuni 1940-Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt 6. 08. 1940- Eesti inkorpeeriti NSV liidu koosseisu. kolmikpakti sülmimine Saksa, Itaalia ja Jaapani vahel. 14.06.1941- Massiline küüditamine Balti riikidest Mõisted: 1. Päästekomitee-loodi Maapäeva poolt paindlikumaks tegutsemiseks Eesti Päästekomitee (koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti 2. Iseseisvusmanifest- Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused
Karjala Venemaale, põhjapoolsem osa Soomele. Soome pole nõus. Mannerhein ehitas kindlustusteliini. Soome baasilepingut vastu ei võta. 29 nov puhkeb Talvesõda. See oli NSV liidu poolt provotseeritud- tulistab ise oma mehi ja süüdistab selles Soomet. Selle agressiooni tagajärjel visatakse rahvasteliidust NSV välja. Talvesõda lõpeb 1940 12.märts. Detsembris siirduvad Euroopast ja usast 11300 vabatahtliku, ka eestlased. Soome kaotab Karjala. 1940 Juunis okupeeritakse Eesti, Läti, Leedu ja Besaraabia. MRP-ga algas Eesti jaoks II Ms.
saada ja ära süüa. (3) Kaitseks ja kulub energiat ja tasu peab end ära tasuma, sest muidu oleks võinud seda energiat kasutada muuks tegevusesks. RUUM KUI RESSURSS. Taim konkureerib teise taimega koha pärast rindes, ruumi pärast juurtele. Sõna ,,ruum" võib pigem kasutada kirjeldamaks ressursse, mis selles ruumis on. Ruum sisaldab ressursse, kuid need saadakse kätte siis, kui see ruum okupeeritakse. Võib esineda olukord, kus indiviid A vähendab ressurssi ja indiviid B reageerib sellele. Sellisel juhul 1) organismid ei reageeri mitte teineteise olemasolule vaid ressursi vähenemisel, mida kumbki tekitab/tarbib (tarbimise konkurents). 2) kõrgemate loomade puhul võib konfliktitasand nihkuda selliselt, et organism A ja B konkureerivad ulmi e territooriumi pärast, sellisel juhul reageerivad nad üksteise olemasolulule mitte sellele, kuidas nad ressurssi on tarbinud. Teisel juhul on
abi, kuid sellest loobuti, kuna jõuti seisukohale, et see tähendas USA mõjuvõimu tugevnemist ja seda taheti vältida. Riigistati palju olulisi majandussissetulekuid nt kaevandused, terasetööstus, elektri tootmine ja raudtee. Prantsusmaa Vabanes Saksamaa okupatsioonist 1944. Pärast seda, kuni 1946. aastani, oli võimul Ajutine Valitsus ja seda juhtis de Gaulle. Saksamaa Jaltas ja ka Potsdamis oli kindlaks määratud Sm saatus: esialgu peale sõda okupeeritakse ja neid oleks neli tsooni. Võim nendes tsoonides oli sõjaväeadministratsioonide käes. Nende nelja vahel tehti koostööd ja moodustati liitlaste kontrollnõukogu. Prantsusmaa tahtis nt veidi rohkem saada, kuna oli kannatada saanud Saksamaa tõttu. Tekkisid erakonnad: Kristlik Demokraatlik Liit (CDU) ja Kristlik Sotsiaalne Liit (CSU); Saksa Demokraatlik Partei (SDP); Vaba Demokraatlik Partei (FDP). Toimus Saksamaa demokratiseerimine
annaabi.ee 
