sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil (PS § 21 lg 2) • Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras (PS §43) • Maakohtu kinnistusosakonas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit (KS § 15) • Maakohtu registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut (KS § 16) • Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond, kus menetletakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi (KS § 161 ) Õigusemõistmise põhiseaduslikud printsiibid • Kohtusse pöördumise õigus
SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik......................................................................................... 1.3 Riigikohus......................................................................................................................... 1.4 Maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimees.......................................................... 1.5 Kohtute infosüsteem.........................................................................................................
isikud)) füüsiline isik - eraisik juriidiline isik - varaliselt iseseisev, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus I aste: Maakohtud ning halduskohtud Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohtus on 66 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Viru Maakohtus on 30 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Pärnu Maakohtus on 22 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt:
Ka tänapäeval rõhutatakse, et kohtuvõim peab olema iseseisev, mis on demokraatia tunnus. Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist süsteemil, st kohtuasja võib edasikaevata kui lahend ei rahulda. Aastal 2006 ühendati Eestis kohtuid, kuid lubati, et senised kohtud jätkavad tegutsemist uute kohtuasutuste kohtumajadena, st ühtki kohtumaja ei suleta ning teenuse kättesaadavus ei vähene. 1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30 kohtunikku, Pärnu maakohus 22 kohtunikku, Tartu maakohus 35 kohtunikku). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit
lepingus määratud rahasumma. (2) Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. (3) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. 18. Mida peetakse kinnistusosakonnas ja millise kohtu juures see asub Kinnistusosakond asub maakohtus. Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. 19. Milliseid kohtuasja liike arutavad maakohtud Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 20. Eesti kohtusüsteemi I astme kohtud on halduskohus, maakohus. 21. Eesti kohtusüsteemi II astme kohus on ringkonnakohus. 22. Eesti kohtusüsteemi III astme kohus on riigikohus. 23
· Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. · Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. 16.03.2010 halduskorraldus 6 2 16.03.2010 Maakohus · Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju (152) · Maakohtud on: 1) Harju Maakohus; 2) Viru Maakohus; 3) Pärnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus. · Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas 16.03.2010 halduskorraldus 7 Halduskohus · Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju · Halduskohtud on: 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus.
Kohtute seadus, vastused 1. Eesti kohtussüsteemi esimesse astmesse kuuluvad maakohtud(Harju, Viru, Tartu, Pärnu) ja halduskohtud(Tartu, Tallinn). 2. Eesti kohtussüsteemi teise astmesse kuuluvad Ringkonnakohtud(Tallinn, Tartu). 3. Kohtumenetlus algab esimesest kohtuastmest. 4. Esimese astme kohtu peale on võimalik kaebus esitada Ringkonnakohtusse. 5. Teise astme kohtu otsuse peale on võimalik esitada kaebus Riigikohtusse. 6. Kinnistusosakond asub Tartu Maakohtu juures. 7. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil, kriminaal ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 8. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse.
seonduva. Kohtumenetlust, s.t korda, mille alusel toimub kohtus õigusemõistmine, reguleerivad vastavad menetlusseadustikud: kriminaalmenetluse seadustik tsiviilkohtumenetluse seadustik halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna;
1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtussteemi I astmesse (kige madalamasse astmesse? Maakohtud 1) Harju Maakohus; 2) Viru Maakohus; 3) Prnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus. halduskohtud 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus. 2. Millised kohtud kuuluvad kohtussteemi II astmesse? Ringkonnakohus (Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.) 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Esimesest 4. Millisesse kohtusse on vimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 5. Millisesse kohtusse on vimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maakohtu 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud?
3. Monopoolsus - ainult kohtutel on õigus mõista õigust 4. Obligatoorsus - kohtutel on kohustus mõista õigust, millest ei tohi subjektiivsetel kaalutlustel loobuda. 5. Sõltumatus - kohus peab olema vabastatud igasugustest välismõjudest. Sellest tulenevad kohtuniku ametikohaga seotud garantiid (ametikoha eluaegsus, ameti ühitamatus teise ametikohaga jne). Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni (jõustumata kohtuotsuste peale edasikaebamine) korras. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohtuniku sõltumatuse põhitagatised Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks.
õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul. 16. Maa- ja halduskohtud(moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Maakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Maakohtud on: 1) Harju Maakohus 2) Viru Maakohus 3) Pärnu Maakohus 4) Tartu Maakohus Maakohtul on üks või mitu kohtumaja. Maa- või linnakohtus lahendab asju kohtunik ainuisikuliselt või — kohtumenetluse seadustega sätestatud juhtudel — kohus kollegiaalselt ühe kohtuniku ja kahe kohtukaasistuja osavõtul.
õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul. 16. Maa- ja halduskohtud (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Maakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Maakohtud on: 1) Harju Maakohus 2) Viru Maakohus 3) Pärnu Maakohus 4) Tartu Maakohus Maakohtul on üks või mitu kohtumaja. Maa- või linnakohtus lahendab asju kohtunik ainuisikuliselt või -- kohtumenetluse seadustega sätestatud juhtudel -- kohus kollegiaalselt ühe kohtuniku ja kahe kohtukaasistuja osavõtul.
EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja korraldus: Eesti kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas Harju, Viru, Pärnu, Tartu Maakohus. · Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna halduasju Tartu, Tallinna Halduskohus. · Ringkonnakohtud arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikkohtuna Tallinna, Tartu ringkonnakohus. · Riigikohus kõige kõrgem kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbiviiv kohus. 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt (rahva)kohtunikuks: Kohtunikuks võib nimetada isikut, kes on: · EV kodanik,
Eesti Vabariigi kohtusüsteem Kodanikuõpetus 9. klass Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Maa- ja linnakohtud Esimese astme kohtud Eestis on 3 linna- ja 15 maakohut Kokku 151 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul Maa- ja linnakohtud · Kohtla-Järve · Põlva Maakohus Linnakohus · Pärnu Maakohus · Narva Linnakohus · Pärnu Maakohus · Tallinna Linnakohus · Rapla Maakohus · Harju Maakohus · Hiiu Maakohus · Saare Maakohus · Ida-Viru Maakohus · Tartu Maakohus · Jõgeva Maakohus · Valga Maakohus · Järva Maakohus · Viljandi Maakohus · Lääne-Viru Maakohus · Võru Maakohus Halduskohtud
2. Millised kohtud kuuluvad II astmesse? Ringkonnakohtud on teise astme kohtud. 3. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus esimese astme kohtu lahendi peale? Ringkonnakohtud vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 4. Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebusi? Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. 5. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maa- ja linnakohtud 6. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. 7. Milliseid kohtuasju lahendavad halduskohtud? Avalik-õiguslike vaidluste
anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. 4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtu astmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus: 1). Riigikohus (põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus); 2). Ringkonnakohus (arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna); 3). Maakohtud (mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas.), halduskohtud (mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju). Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse
Õigusnormide kogum on õigus.Õiglus on selle täiustamine mõtetega,mis meile parim ja kasulikum võiks olla. Õiguskaitsesüsteem Kohus kohtutäitur,Advokatuur notariaat,Prokuratuur-politsei, Õiguskantsler-riigikontroll. Põhiseaduse §147 *kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena *kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega *kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitsevas ega nimetavas ametis. Kohtusüsteem 1)maa- ja linnakohus ning halduskohus ( I astme kohtud) 2)ringkonnakohtud (II astme kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimeseastme kohtu lahendeid 3)Riigikohus (riigi kõrgeim kohus,kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras.Riigikogus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Maakohus *arutab esimese astme kohtuna tsiviil-,kriminaal- ja väärteoasju *Harju Maakohus,Viru Maakohus,Pärnu Maakohus,Tartu Maakohus *Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas
Milline on etteteatamistähtaeg ja töösuhte lõpetamise hüvitis? Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Peab ette teatama ja hüvitist maksma. 28. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohus ja Halduskohus. 29. Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? Ringkonnakohus ja Riigikohus. 30. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 31. Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud? Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Teeb ka muid
Milline on etteteatamistähtaeg ja töösuhte lõpetamise hüvitis? Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Peab ette teatama ja hüvitist maksma. 28. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohus ja Halduskohus. 29. Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? Ringkonnakohus ja Riigikohus. 30. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 31. Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud? Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Teeb ka muid
Eesti kohtusüsteem ja kohtute tegevus Eestis mõistab õigust ainult kohus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kohtumõistmist korraldavad kohtunikud, kelle nimetab ametisse Vabariigi President. Kohtunikuks saavad kandideerida juriidilise kõrgharidusega inimesed. Kohtunikuamet on eluaegne. Esimese astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud. Maakohtud arutavad tsiviilhagisid ja kriminaalasju. Halduskohtutes arutatakse seevastu riigi ja kodaniku vahelisi konflikte. Maakohtuid on neli: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus. Halduskohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu halduskohus. Teiseks astmeks on ringkonnakohtus. Ringkonnakohtud vaatavad läbi esimese astme kohtuotsustele esitatud edasikaebusi. Ringkonnakohtus uusi kohtuasju ei algatata. Ringkonnakohtud asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Kui kaebaja (apellant) pole
Garantii- Garantiiga võtab garantii andja võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii, et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Kasutatakse majandus- ja kutsetegevuses Garantii on põhilepingust sõltumatu kohustus Lõpeb: Kokkulepitud rahasumma maksmisel, Tähtaja möödumisel, Võlausaldaja loobumisel 18. Mida peetakse kinnistusosakonnas ja millise kohtu juures see asub Peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit, asub maakohtus. 19 Milliseid kohtuasja liike arutavad maakohtud : tsiviil- ja kriminaalasju 20 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse-maakohtud: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus Halduskohtud: Tartu ja Tallinna Halduskohus 21 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi II astmesse- ringkonnakohtud: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus (apellatsioonikohtuna arutavad tsiviil, kriminaal ja haldus asju ) 22
1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja kohtunike ametisse nimetamise kord Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste – 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja
Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Maakohtud Harju, Pärnu,Tartu ja Viru maakohus. Halduskohtud Tallinna ja Tartu halduskohtud, millel 4 kohtumaja(Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi) Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astesse ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus. III astmesse Riigikohus Tartus. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu lahendi peale? Ringkonnakohtusse Tallinnas ja Tartus.
kolmeaastast last. Kui lõpeb majanduslikel põhjustel, siis maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu. 26. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Eesti kohtusüsteemi I astmesse kuuluvad Maa- ja Halduskohtud. Need on Harju Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus, Tallinna Halduskohus ning Tartu Halduskohus. 27. Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? Kohtusüsteemi II astmesse kuuluvad Ringkonnakohtud. Nendeks on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Rinngkonnakohus ja III astmesse kuulub Riigikohus. 28. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohtud arutavad/lahendavad lahendavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. 29. Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud?
häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses (IdaVirumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. KHN Maa, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad Justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda. Nõukoda koosneb 11st liikmest Riigikohtu esimees, kaks
Igal inimesel on arenemine individuaalne, seega mingil hetkel ei jõua kõik enam silma paista ja seega neid ei edutata. 6. Mis on kohtuvõimu (kohtute) ülesanded ja roll? Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaateva võimu kõrval kolmas võim. Kohus seisab selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. I astme kohutus (Harju, Viru, Pärnu maakohus ja halduskohus) arutatakse tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Apellatsioon läheb otse II astme kohtusse. II astme kohtus (Tallinna ja Tartu ringkonnakohus) vaadatakse üle I astme otsus, mis kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Edasi saab kaevata kassatsioonikaebuse III astme kohutusse. III astme kohtus (Riigikohus) vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste
Eesti on näiteks Germaani õigusperekonnast Rootsi aga hoopis Kontinentaal-Euroopa õigusperekonnast. Sarnane süsteem on seega Eestil Austria, sveitsi ja Saksamaaga. Rootsi õigussüsteem sarnaneb Soome ja Prantsusmaa õigussüsteemiga. Lähemalt uuringi Rootsi ja Eesti kohtusüsteemide erisusi ja sarnasusi. Rootsi konstitutsioon on ette näinud kahe kohtu moodustamise. Nendeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen), mis on kõrgeima üldjurisdiktsiooniga kohus ja Kõrgeim Halduskohus (Regeringsratten), mis tegeleb 4 apellatsiooniastme kohtu haldusasjade lõppastmes läbivaatamisega ja asub Stockholmis. Kõigi ülejäänud kohtute moodustamise sätestavad konstitutsioonist madalamal seisvad seadused. Eestis on põhiseaduses §148-s sätestatud, et Eesti kohtusüsteem koosneb maa-ja linnakohtutest, ringkonnakohtutest ja Riigikohtust. Kohtute konkreetse moodustamise sätestab Kohutute seadus, mis võeti vastu 19.06.2002 ja mille viimane redaktsioon jõustus 01.04.2011.
Valitsemissüsteemi toetamine ja Linn stabiliseerimine Vald Eesti kohtusüsteem Eesti haldusjaotus · 3-astmeline: · 15 maakonda. I maa- ja halduskohtud · 33 linna ja 193 valda. · Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjad · Suuremad linnad: · Harju, Pärnu, Tartu ja Viru maakohus Tallinn 406 000 elanikku · Tallinna ja Tartu halduskohus Tartu 98 000 elanikku II ringkonnakohtud Narva 66 000 elanikku · Apellatsioonikohtud · Suuremad vallad: · Tallinna ja Tartu ringkonnakohus Viimsi vald 16 000 elanikku III Riigikohus Jõhvi vald 13 000 elanikku
võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. 8. Nimeta 5 võlasuhte lõpetamise alust - kohane täitmine - tasaarvestus - kokkulangemine - lepingu taganemine - lepingu ülesütlemine 9. Eesti kohtusüsteem -maakohtud Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus kes arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju, asudes ühes v mitmes kohtumajas. - halduskohtud Tartu halduskohus ja Tallinna halduskohus arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. - ringkonnakohtud Tallinna ringkonnakohus, Tartu ringkonnakohus ja Virumaa ringkonna kohus arutavad tsiviil, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna. - riigikohus kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii rakendab dispositsiooni n
seotud majandamine ja omanike ühiste huvide esindamine. Maa-amet keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsemisasutus, teostab täidesaatvad riigivõimu ja riiklikku järelvalvet, ning kohandab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Maa-ameti ülesandeks on: maareformi koordineerimine maakorraldus maakatastri pidamine maa hindamine geodeesia ja kartograafia Ehitise kindlustusväärtus loetakse selle taastamisväärtust. Kohtud jagunevad: maakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline Notar- avalik-õigusliku ameti kandja (tõestab tehinguid ja tahteavaldusi, võtab hoiule ja annab edasi raha, väljastab registriseisuse tõendeid ja registriväljatrükke, koostab varaloendeid, edastab avaldusi ja teateid). Hüpoteeklaen- laen kinnisvara tagatisel. Kindlustusriskid: tulekahju, loodusõnnetus, vandalism, veeavarii, vargus.
valim inimesi), Kas süüdistatav on süüdi või mitte. Seejärel saab kohtunik määrata karistuse Mandri-Euroopa mudel • Kohtunikud nimetab valitsus/pres/parl. Nõutav erialane haridus ja kohtunikud nim. ametisse eluks ajaks • Iseloomulikud on spetsialiseerunud kohtud • Lähtutakse seadusest, kui seadust pole ei saa otsust vastu võtta 19. EESTI KOHTUSÜSTEEMI ÜLESEHITUS – MAA-, HALDUS- NING RINGKONNAKOHTUTE PÄDEVUSED. Ringkonnakohus Maakohus Halduskohus Tln Ringkonnakohus Harju Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Ringkonnakohus Pärnu, Tartu, Viru Maakohus Tartu Halduskohus Vaatavad apellatsiooni Arutavad esimese astme Haldusküsimustega. korras läbi maa- ning kohtuna kõik tsiviil-, kriminaal- ja Arutatakse inimeste halduskohtute lahendid. väärteoasjad. kaebusi ja proteste
juriidiline(järelvalve ametnikukultuuri üle) 2. Poliitiline kontroll- kätkeb endas nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. 3. Õiguslik kontroll- tagab haldussuutlikuse ning peab vältima korruptsiooni. Poliitiline järelvalve- parlamendisaadikute kontroll ministrite üle. Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle. Juriidiline jär.- Halduskohus. Sõltumatute lepitaja. Administratiine jär.- Teenistuslik järelv. Varaline kontroll. Ametkondlik järelv.-Kutseala standardid. Oodatav käitumine. Avalik järelv.- Massiteabe vahendid. Avalik arvamus. Survegrupid. 12) Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest? Anglo-Ameerika: · Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. · Kohtunik omab suurt mõjuvõimu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
