Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Õigusõpetus teooria 1 - sarnased materjalid

taja, karistus, estatud, iguse, igusakt, histu, rgneb, teov, steem, igust, delikti, algatusel, ldosa, katseaeg, igusrikkumised, petamine, poolsed, juriidilist, omavalitsus, etten, tagaj, sunni, koondamise, kontrollile, sihtasutus, andjale, esindus, ksus, igussuhe, ksikakt, igusaktid, hendus, juristide, silisest, kuup, imega, saadu, esindamine, ldakt
thumbnail
6
doc

Õigusõpetus teooria 2

Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteod e. Haldusõigusrikkumised ­ on süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv v arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, erineb karistuse raskuse astmest. Kuritegu on selline süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus v vangistus, juriidilisele isikule aga rahatrahv v sundlõpetamine. 11. Millised karistused saab määrata kuriteo eest Füüsilisele isikule on põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus v vangistus, juriidilisele isikule aga rahatrahv v sundlõpetamine. 12. Millised karistused saab määrata väärteo eest Rahatrahv v arest 13. Mis on asjaõigus Asjaõigus on õigusnormide kogu, mis reguleerib isikute suhet asjadesse.

Õigusõpetus
661 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Õigusõpetus I KT

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguse tekkimine ­ õiguse tekkimine on seotud riigi tekkimisega. Nimelt riigi tekkimisega muutusid ühiskondlikud käitumisreeglid ja juhtimissuhted ning nende reguleerimiseks ei piisanud enam ainult tavadest. Uued normid kujunesid kahtviisi: 1. Võeti üle sobivad tavad (tavaõigus) 2. Riik hakkas ise uute normide loomist (riigi õigusloome) Mõlemal viisil kujunenud õigusvormide täitmist hakati sunnivahenditega nõudma ja tekkinud uut sotsiaalsete normide liiki nimetataksegi õiguseks. Riigi mõiste ­ Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riik koosneb kolmest komponendist: avalik võim, territoorium ja rahvas. Õiguse seos riigiga ­ Riik ja õigus on lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele �

Õigusõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Õigusõpetus TTÜ

KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Vastus: Õiguse tekkimine - riigi tekkimine tekitas ühiskonnas vajaduse uute juhtimis suheteni, mis vajasid ka uusi norme. Tekkisid kahel viisil:“Riik aksepteeris tavasi,mis talle sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse“ või riik alustas ise sisuliselt uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õiguse loomine). Riigi mõiste - riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.’avalik võim ’territoorium ’rahvas Õiguse seos riigiga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majand

Õigus
5 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Õigusõpetus

1. Õiguse tekkimine. · Sotsiaalse võimu esinemine · Sotsiaalse juhtimise olemasolu · Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel Õiguse seos riigiga. Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele. Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 2. Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGUSAKT

Õigusõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Õigusõpetuse konspekt

2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline

Õigusõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Õigusõpetus - Kordamine eksamiks

1. Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile. Aeg ja subjekt. 2. Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad (subjektilt nõutav käitumine). Õigused ja kohustused. 3. Peab näitama, missugune on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. Näiteks vangla või trahv. Kokkuvõtvalt tuntakse seda kui H-D-S - ehk tehisolud (mida tehti) - objekt/subjekt(eestis normi adressaat) ehk kes tegi - karistus. Ametlikult - "kui - siis - vastasel juhul". 4.5 Õigusnormi tähistamine - paragrafi märkide ja ladina tähestikuga 4.6 Õigusnormide liigid ja liigituse alused - 1) Subjektide järgi tunnused ehk kes on normi kehtestanud. 2) Reguleerimisobjekti järgi. Normi reguleerib näiteks riigiõigus, haldusõigus, tsiviilõigus. Riigi õigussüsteem määratleb. 3) Ajalise kehtivuse järgi - piiratud või alalised normid.

Õigusõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

TTU õigusõpetus

55. Distsiplinaarkaristuse liigid................................................................................................................... 10 56. Distsiplinaarsüüteod .............................................................................................................................. 10 57. Kellele kuulub distsiplinaarvõim .......................................................................................................... 10 58. Mitu karistus võib määrata ühe distsiplinaarsüüteo eest ....................................................................... 10 59. Distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaeg............................................................................................... 10 60. Millise ajavahemiku ees antakse puhkust ............................................................................................. 10 61. Milline on põhipuhkuse üldine kestus..................................................

Õigusõpetus
115 allalaadimist
thumbnail
64
docx

Õigusõpetus. Mahukas Eksami konspekt.

kaks erandit: 1)kui seadus tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2)kergendab karistust 7) Süüteod: kuriteod ja väärteod. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on selline süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule aga rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud oõhikaristusena rahatrahvi või aresti. 8) Karistuse mõiste ja liigid. Karistus on süüteo toimepanemisele järgnev tagajärg, mis aitab tekitatudebaõiglust

Õigusõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Õigusõpetus

ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava ­ kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks ­ igas inimühiskonnas on mitu moraali ­ käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon ­ väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge

Õigusõpetus
73 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Õigusõpetus II KT

Karistusõiguse maht ilmneb süüteo mõiste kaudu. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteo koosseisule on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Väärtegude näol on tegu eelkõige varem sätestatud haldusõiguste rikkumistega. Kuritegu on kahe tunnusega kuritegu on tegu mis karistusseaduses sätestatud, eristab kuritegu väärteost ja teeb karistuse järgi. Kuriteo ees on põhikaristusena vangistus või rahaline karistus. Juriidilise isiku puhul on sundlõpetamine vangistuse asemel. Väärteo mõiste on samal põhimõttel väärtegu on karistusseadustikus või muus seadustikus sätestatud tegu, väärteo eest põhikaristus rahatrahv, arest ja sõiduki juhtimise ära võtmine. Karistusseaduse mõiste kooskõlas väärteo ja kuriteo mõistega on karistusseadustik ja muu seadus mis näeb ette karistuse süüteo eest. Väärteod on vaid osaliselt kodifitseeritud

Õigusõpetus
221 allalaadimist
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu

Õigus
426 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Õigusõpetus infotehnoloogidele I

KORDAMISKÜSIMUSED 1) Õiguse mõiste- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava erinevus õigusnormist- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2) Õigusnormi mõiste- ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusharu- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist

Õigus
1 allalaadimist
thumbnail
10
docx

IGUSÕPETUS II TEOORIATÖÖ

Peab arvestama karistusseadustiku üldosa sätteid ja süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele. 15. Millised on õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja tulemit hinnata? · Hädakaitseseisund · Hädaseisund · Kohustuste kollisioon · Eksimus teo toimepanemisel · Muu seaduses õigusvastasust välistav asjaolu 16. Nimetage kuritegude raskusastmed. 1. Esimese astme kuritegu ­ rahaline karistus, vangistus 5 aastat või enam, eluaegne vangistus 2. Teise astme kuritegu ­ rahaline karistus, vangistus, vangistus alla 5 aasta 17. Millised on süüteost osavõtu normid? 18. Kes on süüdimatu ja kes piiratud süüdivusega isik? Isik on süüdimatu, kui ta ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist vastavalt sellele juhtima seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega jne, mille tuvastab

Õigusõpetus
74 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Õigusõpetus KT1 vastused

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend./// Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena./// Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga./// Õigusperekond

Õigusõpetus
255 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Õigusõpetuse kordamisküsimused I

KORDAMISKÜSIMUSED Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Tunnused 1) avalik võim

Õigusõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
55
docx

Õigusõpetus II kt konspekt

ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad ­ asi on kehaline ese 2) Õigused ­ seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved ­ mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus ­ tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).

Õigusõpetus
122 allalaadimist
thumbnail
7
doc

õigusõpetuse konspekt.

juriidiline isik. · Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. · ALLUVUSTEOORIA- · Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). · Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). · Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. ­ Riigiõigus, tööõigus, haldusõigus, karistus,: era: tsiviil, majandus, protsessi. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. - Määrus · Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ­ja linnavalitsusel. Määruse jõustumine · Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei

Õigusõpetus
276 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Õigusõpetus 1. KT - Riigiaparaat

Õigusõpetus II Riigiaparaat Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: · Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa · Riigiorganil on riigivõimu volitused · Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsionaalsetest ja harukondlikest/v

Asjaõigus
29 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Õigusõpetus kordamisküsimused 1. KT-ks

KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste- õigust iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid- õigus on käitmisreeglite kogum; riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; õiguses väljendub riigi tahe; see on üldkohustuslike normide kogum; õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; peab vastama ühiskonna õiglustundele. 2 Õigusnormi mõiste- on inimeste käitumise reegel, suunatud teatud liiku suhete üldisele reglementeerimisele ja sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja ­norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Autoritaarne meetod. Nt: haldusõi

Õigusõpetus
45 allalaadimist
thumbnail
44
doc

õigusõpetuse kordamis küsimused

Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusak

Õigusõpetus
525 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Õigusõpetuse konspekt

võib toimuda ka katseaja viimasel päeval (15 päeva käib inimene veel tööl), katseajal viibival inimesel on õigus nõuda vestlust 5) ettenägematute asjaolude ilmnemine (vähesed teadmised ja oskused), ette teatamine 15 päeva 6) töövõime vähenemise tõttu (ametnik on haiguslehel 4 kuud järjest või kalendriaasta jooksul 5 kuud kokku) 7) distsiplinaarsüüteo eest- valitakse karistuseks noomitus, kõige rangem karistus on töösuhte lõppemine (etteteatamist ei ole), arvestatakse isikut ja tegu 8) vabastatakse asjaolude tõttu, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmist, etteteatamist ei ole; alluvussuhe oma lähisugulasega Makstakse lõpparve. 8 Töölepingu lõppemine: Lõppemise alused on fikseeritud nii: 1) kokkuleppel lõpetamine etteteatamise tähtaega ei ole, kirjalikku

Õigusõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Õigusõpetus

14)Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 15)Kuriteo toimepanemisega kahjustab kurjategija ohvri õigushüve. Õigushüved on põhiväärtused nagu elu, tervis ja vabadus, kuid ka näiteks materiaalsed väärtused ning intellektuaalne omand. Karistusseadustik (KarS) sätestab, et kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule (inimesele) on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (seaduse alusel loodud ühendus, näiteks aktsiaselts või osaühing) vastavalt rahaline karistus või sundlõpetamine. Samuti sätestab KarS, et kuriteona on karistatav ainult tahtlik tegu. Esimese astme kuriteo eest näeb antud seadus raskeima karistusena ette tähtajalise vangistuse üle viie aasta, eluaegse vangistuse või juriidilisele isikule sundlõpetamise.

Tööõiguse alused
4 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Õigusõpetuse esimene kt

1. Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi: 1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome) Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva sunnijõuga. Oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakkatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- Riigi tekkimist iseloomustab1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostav avalik võim. 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul aluse

Õigusõpetus
288 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Õigusõpetuse arvestus

Vääritu tegu ­ avalikus teenistuses ametnikel, kehtib ka õpetajate, kasvatajate ja pedagoogide kohta Karistused: Noomitus Rahatrahv(max 10 päevapalka) Töölt kõrvaldamine(max kümme järjestikulist tööpäeva ilma palgata) Töö suhte lõpetamine 20. Distsiplinaarkaristuste määramise tähtajad. Määramise kord ja eesmärk. Karistuste määramise tähtajad: Süüteo toime panemise päevast 6 kuu jooksul peab olema karistus kohandatud, kui tähtaeg läheb üle, siis enam töötajat karistada ei saa. Menetlemise aeg on 1 kuu ja seda menetleb vahetu ülemus. Inventuur, revissioon ­ selle puhul peab karistus olema menetletud ja karistatud 1 aasta jooksul Karistuste määramise kord: On vaja võtta seletused süüdlastelt, kirjalikus vormis, kusjuures süüdlasel on õigus ütluste andmisest keeldumist. Tuleb võtta seletused tunnistajatelt, kes midagi sellest konkreetsest süülisest

Õigusõpetus
457 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Õigusõpetus ja seadused

PS EL õigus seadused seadlused valitsuse määrused KOV määrused Eesti õiguskord põhineb seadustel. (Pretsedendid, tavaõigus ja doktriinid on teisejärgulised.) Seadused peavad olema vastu võetud vastavalt põhiseaduslikule korrale. Seadus ­ kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile. Vastavalt põhiseadusele saab president võtta vastu seadlusi ainult erandlikes olukordades. (Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused või kui on kehtestatud riigis eriolukord.) Määrused - valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allik

Ühiskonnaõpetus
134 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Õiguse sotsioloogia

ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �

Õigus
205 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Õigusõpetus EMÜ I semester

Õigusõpetus 2 loeng. · Töötaja kohustused: paragrahv 15 1. Teha kokkulepitud töö. 2. Täita korraldusi. 3. Osaleda koolitusel: peab osa võtma koolitusest, mis on töökohal ette nähtud. 4. Hoiduda tegudest, mis takistavad teiste tööd tegemast; samuti ka hoiduda kahju tekitamisest kaastöötajate varale. 5. Töötaja teeb koostööd teiste töötajatega. 6. Teatab töötakistusest: materjal hakkab otsa saama, masin katki läinud vms. 7. Hoiduda tegudest, mis võivad kahjustada tööandja mainet. 8. Teatada tööle mitteilmumisest. · Tööandja kohustused: paragrahv 28 1. Tööandja peab andma tööd; Kindlustada töötaja tööga. 2. Maksta tasu töö eest. 3. Anda puhkust ja maksta ka puhkuse tasu. 4. Kindlustada ohutud töötingimused. 5. Tutvustama töölevõtmisel ja vajadusel ka töötamise ajal igasugustest reeglitest ja korraldustest. 6. Korraldama omal kulu

Õigusõpetus
172 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Õigusõpetuse kordamisküsimused II

Isik on süüdimatu, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või ei olnud võimeline vastavalt sellele juhtima seoses: vaimuhaigusega ajutise raske psüühikahäirega; nõrgamõistuslikkusega. Süütegu. Süütegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Maakohtud ­ Harju, Pärnu,Tartu ja Viru maakohus. Halduskohtud ­ Tallinna ja Tartu halduskohtud, millel 4

Õigusõpetus
24 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Õigusõpetus XI - tööõigus

omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid/toiminguid või jättestegemata õiguspärased otsused või toimingud. Töötajate distsiplinaarkasistus seadus reguleerib töölepingu lõpetamise, kui distsiplinaarkaristuse määramine. Väga salgeli praktikas esineb juhtumied, kus tööandja eksib distsiplinaarkasistuse reeglite vastu. Tööandja ie järgi karistuse määramise tähtaegu, samuti tuleb veenduda, et karistus ei oleks ilmses vastuolus üleastumise raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Samuti tuleb distsiplinaarkaristus vormistada käskkirja või mõne muu dokumendiga, millest on näha, mille eest tööleping lõpetatakse ning kes ja millal töötajale selle karistuse määrab. Vatavalt §6 võib distlipinaar karistuse määrata 6 kuu jooksul, alates üleastumise toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt 1 kuu jooksul alates päevast, mil sellest

Õigusõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?  avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on:  monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:  unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee

Õiguse alused
186 allalaadimist
thumbnail
28
doc

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012

Realiseerub õigussuhetes riigi ja õigusrikkuja vahel. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumiste liigitamine õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu järgi: 1) Kuritegu ­ Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu ­ tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 2) Väärtegu ehk haldusõigusrikkumine ­ Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 3) Tsiviilõigusrikkumine ­ Lepinguliste kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälistes suhetes

Õiguse alused
221 allalaadimist
thumbnail
100
doc

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS)

Realiseerub õigussuhetes riigi ja õigusrikkuja vahel. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumiste liigitamine õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu järgi: 1) Kuritegu – Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu – tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 2) Väärtegu ehk haldusõigusrikkumine – Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 3) Tsiviilõigusrikkumine – Lepinguliste kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälistes suhetes. 4) Tööõigusrikkumine ehk distsiplinaarsüütegu – Seisneb tööõiguslpeingust tulenevate kohustuste rikkumises. //

Õigus
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun