Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
usuvabadus, valikul, teistega, tugisambad, truuks, sundida, muutma, osalisriigid, funktsioneerimise, põhiseadus, mõttevabadus, kuulumine, vabandada, demokraatlikus, austabKeegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust Kedagi ei või süüdi mõista teo või tegevusetuse eest, mis selle tõendama. Artikkel 6. Õigus õiglasele kohtumenetlusele toimepanemise ajal kehtinud riigisisese või rahvusvahelise õiguse järgi ei Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma 2. Igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema olnud süütegu. Samuti ei või kohaldada raskemat karistust kui süüteo lähedaste vastu. süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud. toimepanemise ajal ettenähtu. PS § 23 Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei
2 Mis on usuvabadus? Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on igaühel südametunnistuse, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse või teistesse usuühingutesse on vabatahtlik ning ühtlasi puudub riigikirik. Igal kodanikul on õigus täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Samuti on igaühel õigus jääda truuks oma arvamustele ning veendumustele, kedagi ei tohi sundida neid muutma. Usuvabadusega seonduvad olulised probleemid on usuline tagakiusamine ning diskrimineerimine, usuliste organisatsioonide ebavõrdne kohtlemine, ususümbolite avaliku kandmise keelamine ja pühatoimingute täpsed täitmised. Usuvabaduse alavaldkonnast leiate nii üldisi inimõigusi puudutavaid materjale kui ka näiteks arutelusid teemadel, kas avalikes koolides tohib kanda ususümboleid või kas religioossetel eesmärkidel on looma tapmine lubatud ning õigustatud (Eetikaveeb).
Inimõiguste ülddeklaratsioon 20 artiklit Artikkel 1. Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. Artikkel 2. Igal inimesel peavad olema kõik käesoleva deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust seisundist. Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi või territooriumi poliitilise, õigusliku või rahvusvahelise seisundi põhjal, olenemata sellest, kas territoorium, mille kodanik ollakse, on sõltumatu, hooldusalune või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud. Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele. Artikkel 4. Ked
Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Artikkel 11 - § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Artikkel 12 - § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. § 33. Kodu on puutumatu
30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/389 EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA (2010/C 83/02) 30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/391 Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutavad Euroopa Liidu põhiõiguste hartana pidulikult välja järgmise teksti: EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA Preambul Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku, ühistele väärtustele rajatud tulevikku. Liit teadvustab oma vaimset ja moraalset pärandit ning rajaneb inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel; liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi põhimõte. Liidu kodakondsuse kehtestamise ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seab liit üksikisiku oma tegevus
· Kedagi ei või meelevaldselt vahistada, kinni pidada või pagendada (Artikkel 9); 24 · Igal inimesel on õigus vara omamisele nii üksikult kui ka teistega koos. Kelleltki ei tohi tema vara meelevaldselt ära võtta (Artikkel 17); · Igal inimesel on õigus rahumeelse kogunemise ja liitumise vabadusele. Kedagi ei või sundida ükskõik millisesse assotsiatsiooni astuma (Artikkel 20); · Käesolevas deklaratsioonis ei tohi midagi tõlgendada kui õiguse andmist mõnele riigile, isikute rühmale või üksikisikutele tegutsemiseks või tegudeks, mis on suunatud kaesolevas deklaratsioonis toodud õiguste ja vabaduste kaotamisele (Artikkel 30). Milleks on inimõiguste ülddeklaratsioon vajalik ? Pika ajaloo jooksul ei ole inimkond leidnud demokraatiast paremat vahendit ühiselu korraldamiseks
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada
§ 16. § 20. vabadusele ja seaduses sätestatud isikupuutumatusele. juhud, mil võib võtta Vabaduse Artikkel 4. Orjus ja orjakaubandus EV Põhiseaduses: Kedagi ei § 29. ükskõik millisel kujul on tohi sundida tema vaba keelatud. Igalühel on tahte vastaselt tööle ega õigus vabalt valida teenistusse, välja tegevusala arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus,
Lapse õiguste konventsioon Vastu võetud 26.09.1991 (õ) 25.11.2008 14:00 Mitteametlik tõlge Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada
kuuluda ainult Eesti kodanikud. Demokraatia on tugev siis, kui kodanikud oma õigusi kasutavad ja kaitsevad. Paljud kodanikud üksnes nõuavad oma õigusi, jättes kohustused unarusse. Armastatakse küll kritiseerida valitsust ja poliitikat, kuid ei vaevuta end probleemida kurssi viima ega ajakirjanduses oma argumente esitama. Ka valimistel hääletatakse sageli huupi, tutvumata kandidaatide programmidega. Tänapäeval on kodanikuõigustel demokraatlikus maailmas sarnased jooned. Demokraatlikud riigid rajanevad põhimõttel, et valitsus peab teenima rahvast, mitte rahvas valitsust. See tähendab, et riik annab oma kodanikele õigused ja vabadused, vastutasuks on aga kodanikud riigile truud ning aitavad kaasa ühiskonna rahumeelsele arendamisele. Õigused, vabadused ja kohustused on demokraatlikus riigis nii tihedalt põimunud et on raske öelda, kas tegu on õiguse või kohustusega. Kodanike õigused ja
aastal vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud õigused ja vabadused. See dokument on saanud eeskujuks teistele süsteemidele kõikjal maailmas, sh märkimisväärselt Ameerika inimõiguste konventsioonile. Lepingu tähtsus? See on ainuke alaline ja sõltumatu järelevalvesüsteem Euroopas, mis kindlustab laiaulatusliku põhivabaduste (eelkõige kodaniku ja poliitiliste vabaduste) austamise riikide poolt. Lepingu tähtsus? Lepingu osalisriigid on kohustatud tagama igaühele nende jurisdiktsiooni all, hoolimata tema soost, rassist, rahvusest, etnilisest päritolust jms Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud inimõigused ja vabadused. Inimõigused EL ja EL institutsioonides Olenemata inimõiguste kaitse tähtsusest rahvusvahelises õiguses, ei olnud inimõigused ja põhivabadused ja nende kaitse lülitatud EÜ algsetesse lepingutesse. Ühendus loodi algselt
27. Kelle järelevalve all on hariduse andmine? 28. Kuidas tagab riik igaühele Eestis hariduse kättesaadavuse? 29. Millistes koolides kehtib Eestis õigus õppemaksuta (tasuta) haridusele? 30. Kes kaitseb autori õigusi? 31. Millega on Eestis tagatud igaühe südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus? 32. Millistel usunditel on Eestis eelistatum positsioon Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi? 33. Millistel juhtudel võib piirata inimese vabadust täita usutalitusi? 34. Kas võib sundida inimest oma arvamusi ja veendumusi muutma? 35. Kas veendumustega saab õigustada õigusrikkumist? 36. Nimetage vähemalt kolm juhtu, millal võib piirata inimese õigust levitada ideid, arvamusi ning veendumusi. 37. Kas Eestis on tsensuuri? 38. Nimetage vähemalt kolm juhtu, millal võib piirata inimeste õigust rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. 39. Kellel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse? 40. Kes võivad kuuluda erakondadesse? 41
Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet.Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. § 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist.Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele.Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras:
selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.> § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba 32) Millistel usunditel on Eestis eelistatum positsioon Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi? Mitte ühelgi usundil ei ole Eestis eelistatumat positsiooni, riigikirikut ei ole ning põhiseadus ei sätesta ühelegi usundile eelistatumat positsiooni 33) Millistel juhtudel võib piirata inimese vabadust täita usutalitusi? Võib piirata, kui see kahjustab avalikku korda, tervist või kõlblust 34) Kas võib sundida inimest oma arvamusi ja veendumusi muutma? Kedagi ei tohi sundida neid muutma 35) Kas veendumustega saab õigustada õigusrikkumist? Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist 36) Nimetage vähemalt kolm juhtu, millal võib piirata inimese õigust levitada ideid, arvamusi ning veendumusi! Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbeluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks 37) Kas Eestis on tsensuuri?
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
riigisiseselt, näiteks põhiseaduse abil. Eesti Vabariigi Põhiseaduses on ka olemas peatükk nr II ,,Põhiõigused, vabadused ja kohustused" Toon sellest peatükkist mõned väljendid ja paragrahvid, mis hästi iseloomustavad loomuõiguse: § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. 6 Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine
Hetkel on Eesti kaitsejõududes tegevteenistuses kaheksateist kaplanit, kellest kaksteist on luterlast, kaks apostlik-õigeusklast, üks baptist, üks metodist ja kaks nelipühilast. Kaplanid on erinevatest kirikutest, kuid teenivad kaplanitena kõiki oma üksuse kaitseväelasi, vaatamata nende usulisele kuuluvusele või mittekuuluvusele. Meie sõdurpoisid peavad nädalalõpul ja paraadidel paljastama pea ja lugema kaasa kristliku kaplani palvetele. Kaitseväes aga ei tohiks kedagi sundida usulistes teenistustes osalema ega kaplaniga kõnelema, erandiks on üksuste ülemate korraldusel toimuvad paraadid või mälestusteenistused. Vangist vabanenute rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks sõlmitakse iga aastane leping seda teenust osutavate eraõiguslike asutustega. Riik pöördub antud küsimuses kiriku kui usuteenust pakkuva organisatsiooni poole selle asemel et kasutada psühholoogide, psühhiaatrite ja sotsioloogide abi, just nagu oleks kristlik maailmavaade ainus ja õigeim
Tsensuuri ei ole."1 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konvenstioonis vastab sellele artikkel 10 ,,Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ja vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse seda seostada niisuguste formaalsuste, tingimuste, piirangute või karistustega, mis on fikseeritud seaduses ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste reputatsiooni või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi erapooletuse säilitamiseks."2 Lisaks võib Euroopa inimõiguste konventsioonist välja tuua artikli 10, mis samuti reguleerib
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks
konventsioon (EIÕK) ja sellele tuginev Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika (Nõmper & Tikk 2007: 38). Näiteks sätestab EIÕKi 8. artikkel, et “igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust” ja “võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.” Nimetama peab ka EIÕKi artiklit 10, mis lubab igaühe õiguse sõnavabadusele, kuid lisab, et erandiks on muuhulgas konfidentsiaalse info avalikustamine. (Euroopa... 1950)
..............................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91 allikat, eesti keeles.
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Välisriigile võib kodaniku välja anda kurjategijate vastastikuse väljaandmise lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel. Igal üksikjuhul teeb otsuse Vabariigi Valitsus, kusjuures see otsus on vaidlustatav kohtus. Kodaniku kohustused Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest
Eraellu sekkumine ja privaatsuse ohustamine on alati olulised aspektid inimese turvalisust ja heaolu silmas pidades. Eraelu puutumatus on sotsiaalne hüve, millele on igal riigikodanikul õigus ja mida peaks saama kohtus kaitsta. Kuid iga inimene on suuremal või vähemal määral edev ja vajab sotsiaalset tähelepanu. Sellest tulenevadki kõik probleemid eraelu puutumatusega. KASUTATUD ALLIKAD 1. Õigusteabe AS. Eesti Vabariigi põhiseadus komenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2002. 2. Annus, T. Riigiõigus. Tallinn: Juura, 2006. 3. Euroopa komisjon. Andmekaitse. http://ec.europa.eu/youreurope/nav/et/citizens/services/eu-guide/data- protection/index_et.html 4. Meikar, S. Kus lõppeb avaliku elu tegelase põhiõigus eraelu puutumatusele? http://www.meikar.ee/blog/?cat=6 , 2008.
tasakaalustada, kuna see on suveräänsuse küsimus) Norm: - Reegel kehtivad ,,kõik või mitte midagi" põhimõttel; konfliktis kehtivad konflikti lahendamise reeglid - Printsiip erineb reeglist, sest nõuab oma realiseerimist võimalikult ulatuslikul määral (maksimaalne võimalik); erinevad normidest, kuna neil on olulisuse printsiip §3 Eesti Vabariigi Põhiseadus Põhiseadus on samuti mitmeti mõistetav termin. Kui öelda, et PS on seadus, siis kust tuleb pädevus antud seadus vastu võtta ja kus on kirjas antud pädevus? Euroopa PS leping on mitmetes riikides ratifitseeritud, kuid ei kehti, kuna Prantsusmaa ja Holland lükkasid antud seaduse rahvahääletusel tagasi. Põhiseaduse mõisted: PS (konstitutsioon) - Empiiriline mõiste Konstitutsioon on põhilaad/-olemus; laiemalt mõistetakse põhistruktuuri (biol: nõrga
eesti kodakondsust. Samuti ei tohi kodakondsust võtta veendumuste pärast. Juhul, kui vanematel võetakse kodakondsus, ei mõjuta see lapse õiguslikku seisundit. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused sätestab Kodakondsusseadus. Üldharidus: Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja KOV üldhariduskoolides õppemaksuta. Hariduse andmine on riigi järelevalve all ning laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Euroopa Liidu liikmesriigid, kes on ühinenud LÕKiga, kohustuvad tegema kättesaadavaks kesk- ja kutsehariduse ning võimaldama kõrgharidust vastavalt igaühe võimetele. Samas peab looma võimalused valida erinevate koolitüüpide ja haridusvõimaluste vahel. Õigus vanematele ja hooldamisele vanemate poolt: lapsel on õigus mõlemale vanemale. Kui laps kasvab ilma ühe vanemata, siis on tal õigus saada informatsiooni oma
Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid.
Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE PS II ptk hõlmab 48 §-i, moodustades rohkem, kui 1/3 PS mahust. Põhiõigused on PS jõuga subjektiivsed õigused. Materiaalselt on PS õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Nt: maini PS §27 lg 1 perekonda, tõstes sellega perekonna põhiseaduslikuks väärtuseks. PS väärtused ei moodusta hierarhiat, vaid need on PS normidena kõik formaalselt ühel tasandil. Vastuolude lahendamisel
Kesleni puhta õiguse teooria kohaselt kujutab positiivne õigus endast säärase normide süsteem, mis määravad kindlaks riigi sunnijõu kasutamise tingimused (jõu monopool) [Jõgi 1997, lk 26]. Nõnda siis on õigus ja selle kaudu monopoliseeritud jõu kasutamise vahenditeks, millega tagatakse riigis rahu, mitte õiglus või mõni muu relatiivne väärtus. ,,Sunnijõudu tuleb kasutada vaid sellistel tingimustel ja sellisel viisil nagu näevad ette ajalooliselt esimene põhiseadus ning sellega kooskõlas loodud normid" [Keslen 1967, lk 201]. 17 4. Inimõiguste arendamine pärast Teist maailmasõda Õigusmõistmine pärast Teist maailmasõda iseloomustab loomuõiguse tagasitulek ja tõus. See on vastusena totalitaarse natsistiku Saaksamaa, fasistliku Itaalia, kommunistliku Nõukogude Liidu reziimide ja Teiste maailmasõja koledustele, mis olid toonud hulgaliselt eetilisi ja juriidilisi probleeme
annaabi.ee 
