3. Vaimsuse koobas (Dongshen): Kolme Valitseja (Sanhuang traditsiooni) tekstid. Tao meistri madalaim aste. DAODEJING & ZHUANGZI "Daodeijng" ("Raamat teest ja väest", / "Kulgemise väe raamat" ) on taoismi põhiteos Daodeijng'i autoriks peetakse vana pärimuse järgi Laozi't Teine tähtis teos on "Zhuangzi" (pärimuse järgi samanimeliselt autorilt; teadlaste arvates erinevatelt autoritelt TAVAD JA PÜHAD Enesearendamine meditatsiooni kaudu Ohvriandide toomine templis Abielu traditsioonid oluline roll astroloogia Matusetraditsioonid surnu ühendamine surematutega ALLIKAD WIKIPEDIA "USUNDID" "ENEKE4"
Saha kabel on eestlaste muistse pühapaiga kohale ehitatud üks esimesi ristiusu kantse. Rahvapärimuse kohaselt on see isegi 50. aastat vanem Tallinna linnast ning asutatud piiskop Fulco poolt. Kabeli rajamise täpne aeg pole teada, kuid algne puukirik põletati maha juba 1223. aasta ülestõusu päevil. Põlisele kultuspaigale viitavad neli I a.t. eKr. pärinevat väikeselohulist kultusekivi kabeli vahetus läheduses ning säilinud rahvapärimus sinna ohvriandide viimisest hilisemalgi ajal, kui kabel oli juba lagunenud. Praegune kabel on ehitatud tõenäoliselt samal ajal kui Pirita kloostergi, s.o. 15. saj. II veerandil. Ehitamise kohta on liikvel legend. Legendi kohaselt olevat kabeli ehitanud kolm kaupmeest, kes merehädas olles näinud kaugel rannas suurt pihlakat ja tõotanud pääsemise korral sinna kabeli ehitada, mida nad ka teinud. Oma ehitusliku iseloomu poolest on Saha kabel ja Pirita klooster väga sarnased
On aga teada, et vahest kasutati ka vereohvreid, kui majavaimule tapeti mõni väiksem loom (kukk, kana). Sageli olid ohvrianded esik- ehk uudseohvrid. Kombeks oli nimelt, et talupoeg alati andis talu kaitsvale üleloomulikule olevusele esimese "uudseosa" igast karja- või põllusaagist. Seda tänuks hea saagi eest ning ühtlasi sooviga edaspidiseks taluõnneks igas toimingus. Uudseosa ohverdamine oli ka tavaline teiste haldjate/vaimude suhtes. Veejumal lubab ohvriandide eest inimestel suuri kalu püüda, päästab neid tormidest ega kisu nende püügiriistu katki. Peipsi ja Pihkva järve ühtumiskohast on teada üks huvitav ning ülejäänud Eestist erinev ohver, nimelt hobuseohver. Hobuse ohverdamine toimus nii, et tema kaela pandi kaks vana veskikivi, viidi ta järve keskele ning visati sisse. Kui juhtus, et hobune ära ei uppunud, oli see märk, et veejumal ei võtnud ohvrit vastu. Kui hobune ära uppus, oli see aga märk, et veejumal ohvri vastu
Nad ränasid mööda maismaad Balkani poolsaarele ning tõrjusid kõrvale ja segunesid sealsete asukatega, kelleks olid pelasgid ja leleegid. Kreeka ajaperioodi vahemikus 1600-1100 eKr on nimetatud Mükeene perioodiks, et näidata Mükeene juhtuvat osa. Religioon Juba ammu enne paleekultuuri sündi austati Kreetal mingilaadset jumalannat. Vähesed tekstid räägivad pühapaikadest või usukommetest, arheoloogiliste leidude hulgast on raske tuua esile kultuspaiku ja altareid. Ohvriandide loeteludest võib siiski järeldada, et panteoni kuulusid osad klassikalise kreeka jumalad. Poseidon paistis olevat välja toodud ktoonilise jumalusena, seotuna maavärinatega. Teistest jumalustest on tuvastatud Zeus-Hera paar, Ares, Hermes, Artemis, Dionysos. Hesiodose ja teiste antiikkirjanike väitel oli kreetalaste jumalanna nimi Rhea või Demeter. Tema kultus oli seotud püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Naisjumaluse sümboliteks olid kaksikkirves ja tuvi.
10. Iseloomusta Spartat (4) kodanikuõigused puuduvad, Sprta sõjavägi, aristokraatia, kasvatus karm 11. Kes oli Solon, milles seines tema tähtsus Ateena jaoks? Solon oli vanakreeka poeet, kes asutas seaduandluse 12. Iseloomusta Kreeka jumalaid (kuidas neid kujutati, kus nad elasid, mida neile pühendati, kuidas nendega suheldi) Kujutati inimestesarnastena, suurte võimetega. Elasid olümpose mäel. pühendati templeid ja usupidustusi. Suheldi ohvriandide ja kombetalituse kaudu 13. Kellest põlvnesid jumalad (3), kellega tuli jumalatega võidelda, et pääseda valitsema? Gaia, Uranos ja Kronos, Rhea. 14. Kes olid: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Aphrodite? Zeus-peajumal, Hera-Zeusi abikaasa, Demeter-põllujumal, Athena-tarkusejumal, Aphordite-armastusejumal, Apollo-luulejumal 15. Kuidas kujutati surmajärgset elu? Allilmas elati rõõmuta, tahteta ja mäluta varjudena 16
kangus- ja värviomadused. Õllevirdele lisati ka kadakaleovett, soos kasvanud kasevihtu, leiba, toorest rukkijahu, tubakat ja isegi soolakilude keeduvett. · Õllel oli külaühiskonnas tähtis koht, õlletraditsioone hoiti au sees. Tavaliselt toimus õlletegu mitu korda aastas talgute, suuremate pühade ja pidude ajaks. Õlut viidi näiteks naabertalu peremehele suhete parandamise eesmärgil, ka kuulus õlu esivanemate hingedele toodavate ohvriandide hulka. Eesti rahvapärimuses on õllega seotud väga mitmed kombed, tavad, ennustused, naljandid. · Õllepruulimine kandus sajandite jooksul mõisatesse ja linnadesse, kus õllekoja omanikeks olid Saksa soost linnakodanikud. Linn võttis pruulikoja omanikelt aktsiisimaksu, aga kaitses nende huve, keelates maaõlle müügi linnas. Õlle tööstuslik tootmine Eestis algas 19. sajandil. Kuidas valmib õlu? · Mis on õlu?
700 000 orja valmistasid selle detailide kaupa Jaapan 6.saj · Usundid: shintoism, budism, konfutsianism · 8.saj Jaapani kirja iseseisvumine (Jaapani silpkiri KANA 100 märki + 2*46 märki) · 11. saj Murasaki Shikibu ,,Genji monotari" maailma esimene romaan. · 14.saj teetseremoonia Zen-budism õpetus enesevalitsemisest ja meditatsioonist Shintoism loodusobjektides elavate vaimude kami'de kummardamine, paigavaimudele ohvriandide toomine. Shinto pühamu territooriumile minnakse läbi Torii värava. Jaapani põlisusund. Ei soosinud kujutavat kunsti. MEOTO-IWA ehk LAULATATUD KALJUD Arhitektuur · Hiina mõju · Materjalid: puit, kivi · Tihe side looduse ja aiakunstiga · Püstpalkehitised kaetud savist katusekividega või niisketest õlgedest katusega · Budistlikud kloostrid, templid, pagoodid, keiserlikud paleed, shintoistlikud pühamud koos toriidega. · 11
Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi 1. Egiptuse Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [kapiteel- samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu- Simbelis. Nefertari tempel). 2. Egiptuse Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused
Esimene sõda maailmas oli aaside ja vaanide vahel, mille põhjuseks oli mingisugune lahkheli hiiutar Gullveigiga(Kullaarmastus). Aasid püüdsid teda kolm korda surnuks torgata ja põletada kuid hiiutar päses alati eluga. Vaanid tõusid tema kaitsele. Vaenuseis lõppes vaherahuleppega, mille kinnituseks vahetati pantvange. Wjord, Frej ja Freja läksid elama aaside juurde, Homer ja tark Mimer ühinesid vaanidega. 4.Ohvriandide jumal Odin Balderi ja mõne meelest ka Thori isa kutsuti kõikide isaks. Kui Thoril oli vasar, siis Odin kandis kaasas oda Gungeri, mille olid kääbused valmistanud nii, et see tabas igakord eksimatult märki. Talle kuulus ka uhkeim hobune- kaheksa jalaga Sleipner, keda saatsid rongad Hugin (Mõte) ja Munin(Mälu) , kes olid luurel ja kandsid Odinile kõik uudised ette. Tegelikult ei jätnud peaaegu midagi märkamata Odinile , sest ta nägi oma kõrgest asukohast Heidskjalfi kaljul kõike.
3. Maahauad laipadena või põletatult. 4. Põletatud jäänused puistati maa peale. 4. Rauaaeg: dateering; raua eelised pronksiga võrreldes, kooselu, asulate iseloomustus, elatus- ja tegevusalad, matmiskombed, uued oskused. Rauaaeg (500eKr-1200pKr) Keskmisel rauaajal (450-800) oli elu võrreldes eelmise perioodiga muutunud rahutuks. Seda näitas linnuste ehitamine, arvukate peiteleidude olemasolu ja ohvriandide leidmine, mis võib viidata jumalatele ohverdamisele enne sõjaretke, hauapanuste hulgas leidub relvi. Raua eelis: vastupidavam kui pronks ning lihtsam töödelda ja tööriistad saavad teravamad. Kooselu Elati üksikperedena, kuid olid tekkinud jõukad talud varanduslik kihistumine. Asulate iseloomustus Talud moodustasid küla, mis kuulus mingi linnuse piirkonda linnus- asula kompleks
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta.
On olemas budistlik kalender, mis algab Gautama Buddha surmaga. Päevi ei loeta budismis keskööst keskööni, vaid koidust koiduni. Kõik budistlikud pühad järgivad kuukalendrit ja suuri pühasid tähistatakse täiskuu päevadel. Wesak (Buddha päev) - see on kõige olulisem püha, kus meenutatakse Buddha sündi, virgumist ja surma. Igapäevases usuelus budistid püüavad järgida Buddha õpetusi mitmel moel: meditatsiooni kaudu; taimetoitlusega; almuste andmisega ja ohvriandide toomisega pühamutes, templites ning kloostrites. Budismis ei ole jumalat, kuid budistid palvetavad Buddha poole. Tiibetlased palvetavad erilisel viisil, nad usuvad, et kui teatud helisid ja sõnu (mantrad) öelda päevas korduvalt, tekib inimeses positiivne energia. Mantra on püha, maagiline silp või õnnetoov häälik, mida kasutatakse meditatsioonis, jumalateenistustel jne. Seda öeldakse: ,,om mani padme kum", mis tähendab: ,,Oo kalliskivi lootoses"
mõned taoistlikud kirjutised kataklüsmi, mille järel ilmub isand Lao (Laozi oma surematul kujul), et uuendada maailma nii moraalselt kui ka vaimselt. Taoistid ei oota passiivselt, millal see juhtub, vaid annavad oma parima, et arendada oma elus heasoovilikkust nii iseenda ku teiste hüvanguks. 5. Usutavad ja pühad Taoistid sooritavad mitmesuguseid religioosseid talitusi, millest sugugi kõik ei ole dao'ga seotud. Nende riituste hulka kuuluvad ohvriandide toomine templis, osalemine pühade tähistamises, et yin'i ja yang'i tasakaalustaada, ja korrektsete matuseriituste sooritamine, et täita surnu soov ühineda surematutega. Religioossed tavad Taoistlikud religioossed toimingud hõlmavad erinevaid vorme, näiteks enesearendamine meditatsiooni kaudu, ohvriandine toomine templis, kus taoistlike jumalate ja jumalannade kujutistega. Taoism paneb
Vana-Egiptus: Lähtuda tuleb Egiptuse usust hauatagusesse ellu, kus maapealne periood on ainult ettevalmistuseks hauataguseks igaveseks eluks. Primaarne kultuur, mis on arenenud oma seesmiste reeglite järgi. 1. Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [kapiteel- samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. Nefertari tempel). 2. Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused.
Vana-Egiptus: Lähtuda tuleb Egiptuse usust hauatagusesse ellu, kus maapealne periood on ainult ettevalmistuseks hauataguseks igaveseks eluks. Primaarne kultuur, mis on arenenud oma seesmiste reeglite järgi. 1. Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [kapiteel- samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. Nefertari tempel). 2. Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused.
täiendav kuulutus. Näiteks enne Salamise lahingut ennustas püütia algul hukku ning hiljem ennustas, et ateenlasi võib päästa "puust müür", mida tõlgendati siis kui laevu. Et Delfi oraakliga polnud seotud kindlat usudogmat, siis kogunesid Delfisse õpetlased, samuti oli Delfi vaenlaste läbirääkimiskohaks. Kõik, kes Delfist nõu küsisid, tõid ande. Kuningate, riikide ja üksikisikute poolt toodud ohvriandide hoidmiseks ehitati suured varakambrid. Rooma keiser Nero olevat varastanud 500 raidkuju, kuid 3000 jäi alles. Tänapäeval on väljakaevamiste käigus avastatud templivaremeid, skulptuurikilde ja ajaloolisi raidkirju. Püütia vastustes võis oleneda nii talupoja külviajad kui ka sõjakuulutamine. Delfi oraakli käest küsiti nõu enne iga tähtsat sammu riigiasjades. Seetõttu oli tal Vana-Kreeka ajaloole suur mõju
kuulutus. Näiteks enne Salamise lahingut ennustas püütia algul hukku ning hiljem ennustas, et ateenlasi võib päästa "puust müür", mida tõlgendati siis kui laevu. Et Delfi oraakliga polnud seotud kindlat usudogmat, siis kogunesid Delfisse õpetlased, samuti oli Delfi vaenlaste läbirääkimiskohaks. Kõik, kes Delfist nõu küsisid, tõid ande. Kuningate, riikide ja üksikisikute poolt toodud ohvriandide hoidmiseks ehitati suured varakambrid. Rooma keiser Nero olevat varastanud 500 raidkuju, kuid 3000 jäi alles. Tänapäeval on väljakaevamiste käigus avastatud templivaremeid, skulptuurikilde ja ajaloolisi raidkirju. Püütia vastustes võis oleneda nii talupoja külviajad kui ka sõjakuulutamine. Delfi oraakli käest küsiti nõu enne iga tähtsat sammu riigiasjades. Seetõttu oli tal Vana-Kreeka ajaloole suur mõju.
Habuba Kabira- sumerilinn Süürias Uruk- 3500 e.Kr. 50-80 tuhat elanikku 2900ekr. Mosaiik, geomeetrilised mustrid, silinder- e. rullikmosaiik. Esimesed avalikud hooned inimkonna ehituskunstis. Valgest marmorist naise pea- Naise pea Varkast(araabi keeles), varane inimnäo kujutis, välja on voolitud harmoonilised näojooned. Kokku kasvanud kulmud- võimalik tõene tunnus sumeri inimestel. Oli värvitud. Alabastervaas relieefidega ohvriandide jaoks. Jumal Anu kultus. Gilgamesh- esimene Uruki valitseja Varased sumeri dünastiad 2900-2400 e.Kr. Sumerite matemaatika, metallurgia, astronoomia, ratasvanker, kiilkirja lõplik välja arenemine. Potikeder. Pandi kirja Gilgamesh Larsa, Umma, Ubaid, Eridu, Lagaš, Mari Ninursagi(sõjajumalanna) templi friisid Ubaidis. (lubjakivi, kiltkivi, bituumen) Templis toimusid pidustused, seal töötasid preestrid ning õpetati inimestele kirja jne. Härg- pühaloom polükroomiline.
Egiptusega. · Kardeti surma väljaspool Egiptust · Algul Egiptus=maailm, hiljem uue riigi ajal Egiptus=maailma keskpunkt. · Iga templi juures asus tiik, mis oli vajalik puhastusrituaalide jaoks ja sümboliseeris ürgmerd. · Templi ukse avamine justkui kordas maailma loomist · Tempel sümboliseeris maailma. Lagi taevas, põrand maa. · Uue templi loomine oli võrreldav maailma loomisega · Tähtsaimateks tegevusteks olid ohvriandide toomine ja palvetamine · Ohvreid võis tuua ainult kuningas. Kuningas delegeeris ohverdamise preestritele. Preestrid oli kinnine seisus. Preestri amet anti edasi isalt-pojale. · Preestrid pidid end raseerima üle 3 päeva üle terve keha. Tohtis kanda ainult linaseid riideid ja papüürusest jalanõusid. Pidid pesema iga päev ja öö 2 korda külma veega. · Kõige mõjukam preester oli peajumala ülempreester. · Kultus toimus templis iga päev
Atman on identne brahmaniga. Inimese eesmärgiks on tunnetada identsust brahmaniga, milleni jõutakse joogade abil. Sinnani aitavad gurud. Ilmub ideena õpetus karmast (tegude summa). Hinduistliku arusaama järgi vabaneb inimene taaskehastumisest enda tunnetamise läbi. Tekib religioosne põhjendus seisuste õigustamiseks. Igal seisusel on oma käitumiskoodeks e dharma. Seisused on brahma poolt kehtestatud. Seisused: brahmanid (preesterkond, haritlased) -peakohustus on Veedade õpetamine ja ohvriandide toomine sõdalased, radzad - kaitsta riiki välisvaenlaste eest ja tagada sisemine stabiilsus põlluharijad, kaupmehed - materiaalsete hüvede tootmine ja ühiskonna ülalpidamine alamkiht - kolme kõrgema seisuse teenimine
Nemea, Isthmose, Püütia mängud), naiste kultusliidud (Demeteri, Kore müsteeriumid), perekondlik kodukoldejumaluse kultus, kangelaste- pooljumalate kultus (Herakles), müüt kulturiheerosest (Prometheus) o Klassikaline ajastu - üldkreeka panteoni tekkimine sulandunud: Egeuse kultuuri usund + indoeuroopa usund + Väike-Aasia usundid + Mesopotaamia usundid, kultus ohvriandide toomine (toit, loomad), avalikud protsessioonid religioossed pidustused ka müsteeriumid (mysterion) -> teater, preestrid preestriamet tähtsamatel perekondadel, sageli päritav amet, nõuti rituaalset puhtust, pidi olema füüsiliselt terve ja karskete eluviisidega. o Jumalad-12 Olümpose jumalat Vana-Rooma · Põhiperioodid o I varane periood - II aastatuhandel eKr itaalikute sisseränne Apenniini
järgi esimene inimene. Reinkarnatsioon võeti hiljem üle draviidi rahvastelt. Kõige olulisem oli pea- ja piksejumal Indra, kes on mitmekülgne jumal. Indra oli esmajoones sõjajumal, kelle tähtsaim ülesanne oli koletis Vritra võitmine. Indrat austatakse ka kui vee ja viljakuse toojat. Indra relvaks on äikesenool vadzra. Peale jumalate mainitakse Veedades asuraid, kes on pooljumalad. Asurad on jagunenud kaheks, kes võivad omavahel ka tülitseda. Veedade tuumaks oli ohvriandide toomine jumalatele. Puudusid templid ja preesterkonnad. Ohverdamise all mõisteti jumalate toitmist. 9.2. Brahmanistlik periood Algab I aastatuhtat eKr. Rikkalik religioosne kirjandus. Olulisimaks allikaks on upanisadid. Tekib india filosoofia, upanisadid on filos traktaadid. Vanimad upanisadid on pärit 8. 7. saj. eKr. Siia perioodi kuuluvad India eeposed Mahabharata ja Ramajana. Mahabharata olulisim osa on Bhagavadgita. Kerkivad esile uued jumalad, kes Veedades
Dzainistlikud tekstid kirjeldavad umbes 1000 pUjA varianti. Dzainism ütleb, et eksimine inimlik. Kahetsetakse järjest kummardusi tehes ja loetakse vastavaid tekste. Stotra- juhivad tähelepanu suhteliselt loomelisel kombel inimese puudustele. digaMbara riitustel pisut teistsugune iseloom. Askees on rangem. Hindusmi mõju tajutavamalt tugevam. Sümbolism sügavam. Tavaline dzainist käib templites tavaliste riietega, digaMbaradel spetsiaalsed templiriided. Ohvriandide puhul on sümbolism väga sügav. digaMbaradel on ka igasuguste vannete andmisel tähtsam roll. Oluline riitus, kus mungad ja nunnad munkadeks ja nunnadeks pühitsetakse. Noviitsid loobivad rongkäigus raha. Vahest loobitakse vanu kuld ja hõbemünte. Sümboliseerib maailmast loobumist. Püha surm (sallekhanA). Lubatud teha ka näljahäda puhul. Lubatud teha ülimas vanaduses ja surmava haiguse korral. Rikkur Ananda, elu lõpul jagas oma vara laiali. Sooritas esimese sallekhanA.
• Neli veedat koos neile lisanduvate braahmanade ja upanišadidega • Püha ilmutus • Koostati 1500 e.m.a. - 1500 m.a.j. (3000 aastat) • Neist kõigist lähtub kõigi india usudnite “põhidogmade” olemus • Tulenevad ka hinduistlike õpetuste paljud ühisjooned • Religioossed sõnumid ja laulukesed (sanhita’d) • Jaguneb neljaks 1) Rigveeda • Vanim, 1500-1200 e.m.a. loodud kogumik • 1028 hümniga kutsuti jumalaid ohvriandide juurde • Loodusmüüdid (esiplaanil ohverdamine) • Kosmiline hiigelinimene Puruša ohverdab oma kehaosad inimese ja kõige maailmas olemasoleva loomiseks • Puudub maailmapeegeldus, kõigest kiirgab elurõõmu • Eri jõudude tasakaalu eest hoolitseb universumi dünaamiline kord rita 2) Saamaveeda • Laulud, mis saatsid ohvriande ettevalmistamist ja pakkumist
shamaanitrummi, valimist ja nende sissepühitsusrituaali sooritamist sai shamaan omale ühiskonnas juhi positsiooni. Tema tööülesannete hulka kuulus kõikide selliste asjade tundmine ja sooritamin, mida tavaline surelik vajas, kuid millega ta hakkama ei saanud. Üks enamtuntud shamaanide kohustusi oli ennustamine, eriti jahiõnne etteaimamine ja samas ka selle kindlustamine, mida saavuti vastavate vaimude ja jumaluste väljakutsumise ja neile ohvriandide toomise teel. Seega oli suurem osa shamaani ülesannetest üsna majanduslikku laadi.Lisaks võis ta trummipõrina abil leida üles kadunud loomi jne. Eriti tähtsaks peeti shamaani kui haiguste ravitseja rolli. Enamus rahvaid arvas, et kõik haigused on tekitatud kehas pesitsevate halbade vaimude poolt. Shamaanid ei hoolitsenud mitte ainult inimese füüsilise keha eest. Üheks oluliseks 14
jämedaks jahuks. 19. sajandil hakati õllehautist ahjus valmis küpsetama. Saartel ja Läänemaal joodi ka värsket, vaevalt käärima hakanud õlut ning viidi seda naabritelegi maitsta. Õllel oli vanasti külaühiskonnaelus tähtis koht. Õlut joodi nt koormiste tasumise päeval, pulmades, varrudel, harvem matustel, aga kindlasti jõuludeks. [] Tingimata kuulus õlu esivanemate hingede, viljakuse- , kodu- ja veehaldjatele toodud ohvriandide hulka. Lõuna-Eestis nimetati ohvriõlut kahjaks. Loomade edendamise heaks joodi karjakahja, põlluviljakuse soodustamiseks rukki- ehk rüäkahja. Kahja joomisel kallati haldjatele mõeldud osa maha. Setud tõid õlut ohvriks viljakushaldjale Pekole, vändralased Tõnnile, saarlased veevaimudele ja maaemale, pruudid pulmas uue kodu õues ja hoonetes koduhaldjatele jne. [] Õllest valmistati vanal ajal erilist pulmatoitu soeõlut ehk peergast. See oli soojendatud
loodusobjekte ja peeti neid hingestatuks (animism). Saare- ja mandrikeltide vahel mõningased erinevused. Marne jõgi (e Dea Matrona; Ema Jumalanna) viljakusega seotud jumaluse asupaik. Anu, Danu, Dana, Don erinevad nimekujud vanadel keeltel sama vetejumala jaoks. Võimalik, et ka Donau jõgi sai selle järgi nime. Jõejumalanna Ritona (raviomadustega, austati templis, Tieris, Lõ-Sm). Levinud ohvriandide allikatesse heitmine (Shield of Battlrsea). Kõige suurem osa jumalaid oli hõimude kaitsejumalad. Loomad, linnud, kalad. Teatud loomade austamine levinud igal pool: lõhe, metssiga, sookurg olid levinud juba 1. saj e.m.a. Teine aastatuhat e.m.a Urniväljade ajastu (1500-800 e.m.a) veelindude austamine väga tähtis: nt kormoran, kes veab päikesekettaga kaarikut; part päikeseratta kõrval või päikesekettaga paadi vedaja. Iirimaal luiged; rongad, varesed.
An taevajumal/Anu (Babülooniapäraselt) Inanna/Istar/Astarte sõjajumalanna - tema abikaasa Dumuzi/Tammaz Utu/samas päiksejumal oli Uruki kaitsejumal Enki maajumal, maa aluste maailmade ja surnute jumalus Ea vetejumalus Säilinud savitahvlid on tõeliselt rikkalikud. Sumerite jumalakäsitlus antropomorfne. Sumerite jumalad mõtlesid ja tegutsesid nagu inimesed. Surematus eraldas jumalaid inimestest. Usuti, et jumalaid saab mõjutada ohvriandide, ülistuse jm kaudu. Inimene oli mõeldud jumala teenimiseks Enuma elis... Kui ülal... Jumalad tasuks kaitsesid inimesi haiguste eest. Egiptuses jumalad olid heatahtlikud. Haigusi saatsid deemonid. 3 at. lõpul algasid sumeritel omavahelised võitlused, et linnriigid esile tõuseks. Lugalzaggis kuningas, kes Uma linnas valitses, alistas linnriigi, kogu sumerid tema alluvuses Kel jõud, sel võim, kel võim, sellel religioon. Õhujumal Enlil valitseb üleujutuste üle,
Paul Gauguin haritum, pärit jõukamast keskkonnast (oli börsimaakler) üks esimesi kes impressionistide pilte ostma hakkas. Noorpõlvetööd on ettevaatlikud. Oli tuttav sümbolistliku esteetikaga võttis omaks idee, et kunst peab olema müsteerium, vastandub impressionitile täiel jõul ja ütleb et impressionistid on silmad ilma ajudeta, passiivsed peegeldajad, ei sisalda suuri probleeme. Nägemus pärast jutlust Paul Sérusier 1864 1927 Maurice Denis. Kolgata ohvriandide laud Maurice Denis. Aastaegade seeria: aprill Pierre Bonnard Edouard Vuillard Henri de Toulouse-Lautrec NEOIMPRESSIONISM Seurat Paul Signac Henri-Edmond Cross (Delacroix) (1856-1910) Paul Cézanne (1839-1906) FOVISM JA EKSPRESSIONISM Henri Matisse Puudusin!!! Pablo Picasso Cezanne'ilik kubism. Kubismi teke on aeglane ja sujuv eemaldumine realismist (järjest enam leitakse geomeetrilisi vorme jne)
adressaadiks samad inimesed. Euroopas: Ratsanikud, sõjavankrid, ametnikud, a) Reisid Kreekasse ja Ateenasse, sh. muusikud, ohvriloomad, Ratsanikud üliõpilaste õppereisid (peregrinatio rünnakul academica) ja aadlike ringreisid Ratsanikud sõjavankrid ametnikud (Grand tour). muusikud b) Kirjanduslikud kajastused: 1810 Ohvriandide kandjad, Ateena naised, lord Byron kangelased, 6 Olümpose jumalat ohvritoimingud > Child Haroldi palveränd. =>19. sajandi alguseks oli selge, et Parthenoni templi friis umbes pooled Parthenoni (Briti muuseum) marmorkaunistustest olid läinud Parthenoni tempel uusehitisteks, lubjakivi saamiseks,
arvestades pühakirjas esitatud ettekirjutusi õmblemise kohta. Sel pühal tuuakse nähtavale kloostrile tehtud annetused keerukate tseremooniate ajal demonstreeritakse eelkõige uhkeid rüüsid. Theravaada maades, on kathina tseremoonia ja vassa olulised sündmused. IGAPÄEVANE USUELU Budistid püüavad järgida Buddha õpetusi igapäevaelus mitmel moel: meditatsiooni kaudu, taimetoitlusega (mõningatel juhtudel), almuste andmise ja ohvriandide toomisega pühamutes, templites ning kloostrites. Neis riikides, kus budism on valitsev usund, on Buddhale ja bodhisattvatele pühendumine igapäevaelu lahutamatu osa. Pühamud, templid ja kloostrid on maastiku loomulikuks osaks. Kui budism levis väljapoole Aasiat, tekkis ka mujal maailmas palju budausu keskusi, kuhu budistid kogunevad aega veetma, mediteerima ja puhkama. PALVE Budismis ei ole Jumalat, kuid budistid palvetavad Buddha poole. Nad usuvad, et
Lühidalt: nt Memfise süsteemis jumal ei teki, arvatakse, et kogu aeg olemas olnud see erinevus teiste kultustega. See sama jumal loob oma mõtte ja sõna abil maailma. Seda võib võrrelda loomisega eimillestki (juudi, islami, kristluse käsitluses ka see, et jumal loob maailma eimillestki). Teistes süsteemides vajavad jumalad maailma loomiseks siiski midagi materiaalset. Hermopolises maailm nt sünnib munast. Jumalate kultus See seisnes ohvriandide toomises peamiselt paik, kus neid toodi oli tempel ehk jumala maja Jumalad tahavad ohvriks inimestelt toitu arvatakse, et nad ka võimelised seda kuidagi omastama Ohverdatakse loomi, põlluvilju, muud söödavat-joodavat (õli, veini) Mütoloogilistes tekstides on ka vihjeid inimohvritele, kuid tõestatud inimohvreid ei tea. Kui jumalad pole saanud põhivajadusi täidetud, siis maailma ähvardab kaos tühjus, pimedus, loomiseelne olukord. Seda kardeti
Rootsis peeti kadakaoksa kinnitamist ukse kohale kindlaks kaitseks kurja silma vastu. On teada ka, et eestlased sooritasid kadakate juures karjaõnnega seotud kombetalitusi. Paljud legendid ja rahvajutud kujutavad kadakat teispoolsuse väravana sissepääsuna haldjate, hiiglaste või kääbuste elupaika. Vendade Grimmide kogutud muinasjuttude seas on üks nimega "Kadakapuu", mis räägib, kuidas surnud lapse hing tõuseb kadakalt linnuna lendu. Ohvriandide jätmine kadaka alla kohalikele loodusvaimudele oli harilik komme, mille kohta on tõendeid veel tänapäevalgi. Kadaka huvitav saksakeelne nimi Wacholder (vanaülemsaksa keeles on wachal "ärkvel" ja tar "puu") kirjeldab seda kui ärkvelolevat puud, sest kadakas on nagu valvur, toimib vahendajana inimeste ja nähtamatute vaimude maailma vahel. Suits ja suitsuohver on teine viis olnud vaimude maailmaga suhtlemisel. Kadakasuits
piima, võid, õlut jm. On aga teada, et vahest kasutati ka vereohvreid, kui majavaimule tapeti mõni väiksem loom (kukk, kana). Sageli olid ohvrianded esik- ehk uudseohvrid. Kombeks oli nimelt, et talupoeg alati andis talu kaitsvale üleloomulikule olevusele esimese "uudseosa" igast karja- või põllusaagist. Seda tänuks hea saagi eest ning ühtlasi sooviga edaspidiseks taluõnneks igas toimingus. Uudseosa ohverdamine oli ka tavaline teiste haldjate/vaimude suhtes. Veejumal lubab ohvriandide eest inimestel suuri kalu püüda, päästab neid tormidest ega kisu nende püügiriistu katki. Peipsi ja Pihkva järve ühtumiskohast on teada üks huvitav ning ülejäänud Eestist erinev ohver, nimelt hobuseohver. Hobuse ohverdamine toimus nii, et tema kaela pandi kaks vana veskikivi, viidi ta järve keskele ning visati sisse. Kui juhtus, et hobune ära ei uppunud, oli see märk, et veejumal ei võtnud ohvrit vastu. Kui hobune ära
annaabi.ee 
