Keemine- vedelast faasist üleminek gaasilisse Keemistemp- on temp kus vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga, sõltub keskkonnast, ainest, õhurõhust, keskkonna niiskusest Kuidas suurendada pindpinevust?- madalama temperatuuriga Suhteline õhuniiskus- absol õhuniiskuse ja küllastumata õhuniiskuse suhe kindal temp Absoluutne õhuniiskus- ühes kuupm sisaldav õhumass Kuidas töötab psühromeeter?- koosneb kahest termomeetrist: kuiv ja niiske. Ühte hoitakse kogu aeg niiskena. Kui õhuniiskus on 100% siis vesi märjalt lapilt ei aurustu, kui suhteline õhuni on väiksem siis hakkab märjalt termom vett aurustuma. Tahke ja vedeliku 5 erinevust- ● tahke molekulid on tihedalt seotud ● vedeliku aineosakesed on suvaliselt, ● vedeliku aineo võnkuvad ja põrkuvad, ● vedelik on voolav, ● tahket keha on raske kokku suruda ja teda ei saa laiali valada.
e = E´- k ( t - t´ ) p kus e - ümbritseva õhus veeauru rõhk E´- küllastav veeauru rõhk märja termomeetri temperaruuril k - psühromeetri konstant, mis sõltub õhu liikumise kiirusest termomeetrite ümber t ja t´- kuiva ja märja termomeetri näidud p - õhurõhk Psühromeetrid jagunevad statsionaarseiks (Augusti) ja aspiratsioon psühromeetreiks (Assmann) Statsionaarne psühromeeter koosneb kahest ühesugusest termomeetrist, mis asuvad kõrvuti statiivil meteoroloogiaonnis. Parempoolse termomeetri reservuaari ümber on mähitud batistriidest lapp, mis ulatub tema all asuvasse destilleeritud veega täidetud anumasse. Batistriie märgub hästi, mille tõttu parempoolne termomeeter on pidevalt märg. Statsionaars psühromeetri konstant on k = 0,0007947, mis vastab tuule kiirusele v = 0,8 m / s. Statsionaarne psühromeeter on lihtne kuid selle tõttu on tal ka
MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: 08,04,2014 Töökeskkonna mikrokliima Joonas Hallikas Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter 2. Aspiratsioonpsühromeeter 3. Digitaalne õhutermohügromeeter 4. Tasku termohügromeeter 5. Kooli termomeeter 6. Baromeeter Koopia vanast juhendist (tabelite jaoks) TEOREETILINE OSA Mikrokliima Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Nendeks teguriteks on õhu temperatuur, niiskus ja liikumiskiirus ning soojuskiirgus erinevatest allikatest.
Relaktiivne niiskus õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril oleva küllastatud veeauruga kastepunkt temperatuur, mille juures olev õhus olev niiskus muutub küllastavaks udu Niiskuse defitsiit õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe Psühromeetriline meetod põhiline praktikas (kergesti trantsporditav, lihtne kasutada ja suhteliselt täpne) võrdeline seos psühromeeter Identsed valge batistriide statsionaarseteks ja aspiratsiooni Juus-hüdromeetriline meetod puhas rasvavaba juuksekarv pikenemine/ lühenemine piirviga 5... 10% Kastepunkti meetod teised õhuniiskuse karakteristikud metallpeegel, jahutamine palju miinuseid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
pinnase niiskus. 4. Milline on hoovuste mõju kliimale? Kuna ekvaatori poolt liigub polaaraladelt soojem hoovus ja polaaridelt ekvaatori poole siis ei ole ekvaatori lähedal liiga kuum ja polaarmered ei jahtu üleliia. Nii mõjub see ka kliimale. 5. Anna selgitused neile mõistetele: delta Mitme haruline jõesuu. soot Seisuveekogu. koolmekoht Veekogude madalaimad kohad. kaskaad mitmeastmeline looduslik v. tehislik juga psühromeeter Mõõteriist õhu suhtelise niiskuse mõõtmiseks. 6. Kuidas liigitatakse hoovusi pindmiste veekihtide liikumise järgi? a. Triihoovused b. Äravooluhoovused c. Maailmamere hoovused 7. Mis on El Nino? Millised muutused toimuvad sel perioodil ilmastikus? Nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga. El Niño nähtuse põhjustab püsivate tuulte suunamuutus. 8
LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: Töökeskkonna mikrokliima Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter ___________________________________ 2. Aspiratsioonpsühromeeter ___________________________________ 3. Digitaalne õhutermohügromeeter ___________________________________ 4. Tasku termohügromeeter ___________________________________ 5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________ Koopia vanast juhendist (tabelite jaoks) TEOREETILINE OSA Mikrokliima
11. Mida näitab relatiivne niiskus, miks tekib udu sauna välisukse juures? ' Relatiivne niiskus näitab, kui kaugel õhus olev veeaur on küllastunud olekust. 12. Mis talvel välja viidud pesu kuivab ja miks talvel tekib härmatis ? Vastavate faaside nimetused? Härmatis tekib siis kui temperatuur langeb talvel sinna punkti kus veeaur on küllastunud olekus siis veeaur kondenseerub ja jäätub. aurumine ja härmatumine 13. Õhuniiskuse mõõtmise võimalused, kaste tekkimine, must jää. Psühromeeter kakas termomeetrit, kuiv ja märg Hügromeeter a) juushügromeeter (töö põhineb juukse pikkuse sõltuvusel niiskusest Kaste temperatuuri, mille korral õhus leiduv veeaur kondenseerub nim. Kastepunktiks Must jää Õhu temperatuur väheneb ja veeaur õhus muutub küllastunuks, VA hakkab kond. Kui temp langeb 0 või alla selle, siis knd vesi muutub jääks 14. Mis nähtus on pindpinevus, mis on pindpinevusjõud, valem, tähised ja 2 näidet loodusest.
LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: Töökeskkonna mikrokliima Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter ___________________________________ 2. Aspiratsioonpsühromeeter ___________________________________ 3. Digitaalne õhutermohügromeeter ___________________________________ 4. Tasku termohügromeeter ___________________________________ 5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________ Koopia vanast juhendist (tabelite jaoks) TEOREETILINE OSA Mikrokliima
ANDMETE ANALÜÜS JA ARVUTUSED Teisendused: Õhurõhk H: 1 Pa = 0,007501 mm Hg; 1 mbar = 100 Pa, seega Baromeetri näit 101600 Pa= 0,007501*101600=762,1 mm Hg ja kooli termomeetri näit 1021 mbar= 100*0,007501*1021=765,85 mm Hg. Õhu absoluutne niiskus A ( ( ( ( Suhteline niiskus R KÜSIMUSED 1. Psühromeetrite täpsus: 1) Staatiline psühromeeter A=7,75 mm Hg. Suhteline niiskus arvutuslikult ja tabelist erineb 52%-39,1%=12,9% võrra. (12,9*100%)/52=24,8% 2)Aspiratsioonipsühromeeter A=3,53 mm Hg. Suhteline niiskus arvutuslikult ja tabelist erineb 28%-17,59%=10,41% võrra. (10,41*100%)/28=37,2% 2. Vastavus tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. 2.1. Temperatuuride normivahemik külmal aastajal on 20 ◦C kuni 26 ◦C. 2.2. Suhtelise õhuniiskuse normivahemik auditooriumis on 25%-60% 2.3
väheneb, ülejäävast veeaurust tekivadki pilved. 22) Millistest teguritest sõltub ilm(astik) (lk23-26)? – Päike, temperatuur, õhuniiskus, sademed. 23) Milleks kasutatakse hügromeetrit (lk 25)? – Niiskuse mõõtmiseks. 24) Kirjelda: 1) juushügromeetri, 2) psühromeetri ehitust ja töötamist (lk 26,27)? – Juushügromeetri töötamine põhineb juuksekarva pikkuse sõltuvusel õhuniiskusest. Õhuniiskuse suurenedes karv pikeneb. Psühromeeter: osadeks on kuiv ja märg termomeeter, mille näitude erinevus sõltub õhuniiskusest: kuivas õhus toimub märjalt termomeetrilt intensiivne aurustumine, mille tõttu temperatuur langeb seda rohkem mida kuivem on õhk. Selle juurde kuulub tabel, mille vertikaalsuunas (vasakus) on kuiva termomeetri näidu, ülemises horisontaalsuunas on kuiva ja märja termomeetri näitude vahe. Õhuniiskuse protsent asub nende näitude ristumiskohas.
Kuiv termomeeter mõõdab õhutemperatuuri ja märg näitab madalaimat temperatuuri, mida on võimalik saavutada vee aurustumisel õhku. Kuiva ja märja termomeetri näitude vahe järgi saab arvutada õhuniiskuse. Kui näitude vahe on suur, siis see näitab, et suhteline õhuniiskus on madal. Kui vahe on väike, siis on see kõrge. Psühromeetrid jagunevad kaheks: statsionaarne ehk Augusti psühromeeter ja aspiratsiooni- ehk Assmanni psühromeeter. Peamine erinevus seisneb selles, et Assmanni psühromeetri puhul tekitatakse ventilaatoriga konstantne õhuvool kiirusega umbes 2m/s, Augusti psühromeetri puhul on aga õhuvoolu kiirus muutlik. 3. Defineeri mõisted: Töökoht: koht, kus töötaja töö käigus alaliselt või ajutiselt viibib. Tööruumi mikrokliima: õhuniiskus, temperatuur, õhu liikumine, soojuskiirgus tööruumis.
auru tihedus - suhteline niiskus 100%. Saab tabelist vaadata! ❏ Kastepunkt - temperatuur, mille juures hakkab veeaur kondenseeruma. Kui kastepunkt alla 0 kraadi, härmatumine. ❏ Kuidas tekivad pilved? Õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine saaks alata; õhk peab jahtuma alla kastepunkti; on vaja kondensatsioonituumi; jääkristallide teke ❏ Inimene tajub ise suhtelist õhuniiskust ❏ Psühromeeter ❏ Absoluutne õhuniiskus - a (g/m3) ❏ Küllastunud veeauru tihedus - A (g/m3). Normaalsel atmosfäärirõhul 25 kraadi C juures ei saa veeauru tihedus olla rohkem kui 23g/m3. ❏ Suhteline - kreeka fii (%), millise osa võimalikust moodustab tegelik. Nt kooliruumides 30-70%, eluruumides 40-60%, alla 30% pole hea ❏ Õhuniiskuse mõõtmiseks kasutatakse hügromeetreid Pindpinevus ❏ Pindpinevuse korral saame rääkida ainult vedelikest.
Eriniiskus – 1 kg niiskes õhus oleva veeauru kogus Niiskuse defitsiit – vahe õhus oleva ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel Kastepunkt – temperatuur, milleni tuleks olemasoleva õhu temperatuur alandada, et tekiks küllastumine, olemasoleva veeauru kondenseerumine püsiva rõhu korral Kastepunkti defitsiit – vahe õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel Õhuniiskuse mõõteriistad: Psühromeetriline meetod – assmanni psühromeeter Juushügromeeter – suhtelise niiskuse mõõtmiseks Hügrograaf Pilved: Koosnevad: Vee ja jää osakestest, mis on piisavalt kerged, et püsida õhus Pilvede kõrgus: Kõrged pilved: 6-10 km (kiudpilved) Keskmised pilved: 2,5-6 km (kõrgkihtpilved, kõrgrünkpilved) Madalad pilved: 0,1-2,5 km (rünkpilved, kihtpilved, kihtrünkpilved Sademed: Sademete teke: Vajalik piisav kogus veeauru õhus
pbar=pveeaur+pkuiv õhk Abs niiskus - 1m3-s niiskes õhus sisalduv veaauru mass grammides. Suhteline niiskus - õhu absoluutse niiskuse suhe küllastunud õhu absoluutsesse niiskusesse p veeaur = ,% p küllastunud veeaur Tehniline niiskus - veeauru mass niiskes õhus, mis tuleb 1 kg kuiva õhu kohta M a kg d= , M õ kg Õhu niiskust on kasulik määrata õhu entalpia vahendusel järgneva valemi abil: I = t + d ( 2480 +1,96t ) , kJ/kg Psühromeeter koosneb tavalisest kuivtermomeetrist ja pidevalt niisutatavast märgtermomeetrist. Suhtelise niiskuse saab määrata kahe termomeetri näidu ja vastava tabeli abil. p a = p m - AB (t - t m ) , 23 pm veeauru küllastusrõhk märgtermomeetri temperatuuril Hügromeeter - 2 spiraali on kontaktivabalt voolu juhtivas materjalis. Mida suurem on niiskus,
pbar=pveeaur+pkuiv õhk Abs niiskus - 1m3-s niiskes õhus sisalduv veaauru mass grammides. Suhteline niiskus - õhu absoluutse niiskuse suhe küllastunud õhu absoluutsesse niiskusesse p veeaur = ,% p küllastunud veeaur Tehniline niiskus - veeauru mass niiskes õhus, mis tuleb 1 kg kuiva õhu kohta M a kg d= , M õ kg Õhu niiskust on kasulik määrata õhu entalpia vahendusel järgneva valemi abil: I = t + d ( 2480 +1,96t ) , kJ/kg Psühromeeter koosneb tavalisest kuivtermomeetrist ja pidevalt niisutatavast märgtermomeetrist. Suhtelise niiskuse saab määrata kahe termomeetri näidu ja vastava tabeli abil. p a = p m - AB (t - t m ) , 23 pm veeauru küllastusrõhk märgtermomeetri temperatuuril Hügromeeter - 2 spiraali on kontaktivabalt voolu juhtivas materjalis. Mida suurem on niiskus,
temperatuuri enam esineda. Maksimumtermomeeter - kasutatakse, et teada saada, kui kõrgele temperatuur teataval ajavahemikul on tõusnud. (Miinimumtermomeeter madalama jaoks). Termograaf - märgib temperatuuri muutused. Meteoroloogiline e. psühromeetrionn - 2m kõrgusel, sest näidud olenevad kõrgusest. Psühromeetrionn on väike kapp, õhk saab sealt läbi voolata.Uks avaneb põhja poole. Onnis on psühromeeter, hügromeeter ja max-min.termomeetrid. 3.Õhurõhk Õhurõhu mõõtmiseks on baromeetrid. Elavhõbedabaromeeter on elavhõbedaga klaastoru, mille alumises otsas on väike kinnine elavhõbeda reservuaar.Elavhõbedasamba pikkus oleneb ka temperatuurist, siis on baromeetrid varustatud ka termomeetriga, et arvestada temperatuuri mõju näitudele. Barograaf märgib paberlindile pideva joonega õhurõhu suuruse. Seda linti nimetatakse barogrammiks.
Õhuniiskust iseloomustatakse absoluutse niiskusega, mis võib väljendada õhus oleva veeauru massiga. Ûhes kuupmeetris õhus oleva veeauru massi grammides nimetatakse absoluutseks niiskuseks. Igapäevases elus kasutatakse suhtelise õhuniiskuse mõistet. Suhteline ehk relatiivne niiskus näitab, kui ,,kaugel'' on veeaur antud tingimustel küllastusolekust. Suhtelise õhuniiskuse määramiseks kasutatakse seadet ,mida nimetatakse psühromeetriks. Psühromeeter koosneb kahest termomeetrist, millest üks on katud märja esemega (harilikult on selleks riie) ja see termomeeter näitab üldiselt vähem, kui on ruumi temperatuur (mida näitab teine termomeeter -kuiv termomeeter) Kuiva termomeetri ja kuiva ja märja termomeetrite näitude vahe kaudu määratakse psühromeetrilistest tabelitest õhu suhteline niiskus. Inimesele on kõige sootsam parasvööndis suhteline õhuniiskus 40 -65 %. Sulamine on aine siirdumine tahkest olekust vedelasse
õhuosas samadel füüsikalistel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. Molekulmass on arv, mis näitab mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik. Kastepunkt on temperatuur, milleni konstantse õhurõhu ja niiskusesisalduse juures peab õhku jahutama, et õhk küllastuks veeauruga. Härmapunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et tekiks küllastus jää suhtes, õhurõhku ja segusuhet muutmata. Psühromeeter koosneb kahest termomeetrist, millest ühe mõõtlekolb hoitakse märjana. Niiskuse väärtus määratakse termomeetrite näitude erinevuse põhjal. Lingpsühromeeter õhuniiskuse mõõtmiseks on vaja ühes käes termomeetrit ringi keerutada. Aspiratsioonpsühromeeter on kompaktne õhuniiskuse mõõteseade, mis ei vaja onni. Töötamisel imetakse õhku aspiraatorisse läbi torude, milles paiknevad termomeetrid, ühte
- Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks. Nimetus on tulnud sellest, et kui aluspinna temperatuur langeb kastepunktini, siis algab seal, eriti taimkattel, kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (näiteks udu) korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk - Eriniiskus s on õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. 26) Õhu niiskuse mõõtmise meetodid - Psühromeeter õhuniiskuse määramise põhiline instrument. Koosneb kuivast termomeetrist, mis näitab õhutemeratuuri ja märjast termomeetrist, mille reservuaari ümber on mässitud valge batistriie, mida niisutatakse destilleeritud veega. Veea auramiseks märja termomeetri reservuaarilt kulub energiat, mis võetakse termomeetri soojusvarudest. Kuiva ja märja termomeetri temepratuuride vahet 6 (t-t') nimetatakse psühromeetriliseks diferentsiks
1) antud temperatuuril veeauru kullastava rohu E ja suhtelise niiskuse RH korrutamine, e = E RH, 2) psühromeetriga moodetud kuiva ja marja termomeetri naitude sisestamine Tegijapoiss 2010 psuhromeetrilisse valemisse. Suhteline ehk relatiivne niiskus Õhus tegelikult oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse , harilikult väljendatakse protsentides. RH= e/E*100% (RH=Relative Humitidy) Psühromeeter. Kahest ühesugusugusest termomeetrist koosnev seade, milles ühe termomeetri reservuaari niisutatakse (marja marliga). Auramise tõttu langeb marja termomeetri nait ehk lugem. Kuiva ja marja termomeetri naitude vahet nimetatakse psühromeetriliseks diferentsiks. Veeauru rohk e arvutatakse psuhromeetrilisest diferentsist psuhromeetrilise valemi abil. Vt aspiratsiooni psuhromeetri joonist, M. Jurissaar (1998) "Meteoroloogia", lk 22. Psühromeetriline valem
Seda soojust edasi.3)turbulentne Õhuniiskuse määramise peamiseks temperatuur kõrgeim ning õhu alumiste soodustab veeauru sisaldava (niiske) õhu segunemine.4)maa pikalaineline instrumendiks on psühromeeter. See kihtide segunemine ülemiste kuivemate väiksem tihedus võrreldes kuiva õhuga. kiirgus,mida neelavad tugevasti õhus koosneb kahest ühesuguse kihtidega kõige intensiivsem. ¤ Tuul kannab veeauru edasi horisontaalselt
annaabi.ee 
