Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õhuniiskuse määramine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
märja, relatiivne, relatiivse, reservuaar, kastepunkt, märg, psühromeeter, aspiraator, karakteristikudter, anum, lapp, aspiratsioon, meteoroloogia, torude, näidu, gaas, anumas, kuivamine, onni, pipett, võll, meteoroloogias, aurustumine, lahkub, küllastatud, nimetame, õhul, psühromeetriline, õhurõhk, assmann, statsionaarne, onnisLABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: Töökeskkonna mikrokliima Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter ___________________________________ 2. Aspiratsioonpsühromeeter ___________________________________ 3. Digitaalne õhutermohügromeeter ___________________________________ 4. Tasku termohügromeeter ___________________________________ 5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________ Koopia vanast juhendist (tabelite jaoks) TEOREETILINE OSA Mikrokliima
MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: 08,04,2014 Töökeskkonna mikrokliima Joonas Hallikas Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter 2. Aspiratsioonpsühromeeter 3. Digitaalne õhutermohügromeeter 4. Tasku termohügromeeter 5. Kooli termomeeter 6. Baromeeter Koopia vanast juhendist (tabelite jaoks) TEOREETILINE OSA Mikrokliima Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Nendeks teguriteks on õhu temperatuur, niiskus ja liikumiskiirus ning soojuskiirgus erinevatest allikatest.
LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: Töökeskkonna mikrokliima Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter ___________________________________ 2. Aspiratsioonpsühromeeter ___________________________________ 3. Digitaalne õhutermohügromeeter ___________________________________ 4. Tasku termohügromeeter ___________________________________ 5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________ Koopia vanast juhendist (tabelite jaoks) TEOREETILINE OSA Mikrokliima
tegeleb fundamentaalsete atm. vahel, meteoroloogiliste protsesside atmosfäärimudelis karakteristikud Atmosfääri läbipaistvust hüdrodünaamika ja termodünaamika toimumise koht. Teine kiht on stratosfäär, asendatakse kuiva õhu temperatuur märja reguleerivad temas sisalduv veeaur ja võrrandite lahendite kus temp kasvab kõrguse suurenedes, seal õhu virtuaalse temperatuuriga. aerosoolid. Suuremad muutused tulenevad uurimisega.Vaadetakse spets. paikneb 90% osoonist. Kolmas kiht on Õ hurõhu taandamine merepinnale
– Suhteline õhuniiskus näitab seda mitu protsenti moodustab tegelik õhuniiskus maksimaalsest õhuniiskusest. 17) Milline on soovituslik õhuniiskus eluruumides, mida need arvud tähendavad (lk 19)? – 60-70%, mis tähendab, et veeauru sisaldus õhus moodustaks maksimum võimalikust 60-70% 18) Millal on õhu suhteline (relatiivne) niiskus 100%? – Õhk ei saa olla niiskem, see on maksimum. 19) Mis on kastepunkt (lk20)? – Temperatuuri langedes veeauru mahutuvus õhus väheneb, sellepärast peab temperatuuri langedes osa veeauru õhust välja sadestuma – sellest tekib kaste. Kastepunkt on see temperatuur, mille juures hakkab õhust veeaur välja sadestuma. 20) Miks hakkavad külmad esemed soojas õhus „higistama“ (lk21)? – Külma eseme ümbruses õhutemperatuur langeb. Jahtunud õhk külma eseme läheduses ei mahuta
ainetega) väljutatakse organismist. Kitsamas mõistes hõlmab see üksnes kopsude ventileerimist, ehk õhuhapniku jõudmist hingamisorganeisse. Õhuniiskus Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastavalt veeauru kahele olekule (küllastamata ja küllastatud) eristatakse küllastamata ja küllastatud niiskust. Õhuniiskust iseloomustavad mitmed karakteristikud, nagu veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt, jt. Meie ilmajaamas mõõdetakse suhtelist e. relatiivset niiskust Relatiivseks niiskuseks r nimetatakse õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. r = e/E*100%, kus e veeauru rõhk, E küllastunud veeauru rõhk samal temperatuuril, mille juures tehti mõõtmisi. Sellest selgub, et relatiivne niiskus võib muutuda 0-st ( täielikult kuiv õhk ) kuni 100% ( küllastunud niiske õhk )
piir ja seda iseloomustatakse sellega. Kui piir on ületatut tekib kondensatsioon. Ja selle valem E=6.107*10 7.665t/243.33+t Magnuse valem Õhus olevate gaaside veeauru rõhku saab arvutada kahel meetodil: 1) antud temperatuuril veeauru kullastava rohu E ja suhtelise niiskuse RH korrutamine, e = E RH, 2) psühromeetriga moodetud kuiva ja marja termomeetri naitude sisestamine Tegijapoiss 2010 psuhromeetrilisse valemisse. Suhteline ehk relatiivne niiskus Õhus tegelikult oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse , harilikult väljendatakse protsentides. RH= e/E*100% (RH=Relative Humitidy) Psühromeeter. Kahest ühesugusugusest termomeetrist koosnev seade, milles ühe termomeetri reservuaari niisutatakse (marja marliga). Auramise tõttu langeb marja termomeetri nait ehk lugem. Kuiva ja marja termomeetri naitude vahet nimetatakse psühromeetriliseks diferentsiks
Veeauru hulka küllastava hulga suhtes näitab suhteline niiskus e H r = 100 . es (2.5) Kuivõrd temperatuuri langedes e s seose (2.2) ja joonise 2.1. järgi kahaneb, siis õhu jahtudes suhteline niiskus kasvab ning küllastuse saabudes aur kondenseerub. Temperatuuri, mille korral õhus olev veeauru rõhk muutub küllastavaks (suhteline niiskus kasvab kuni 100%) nimetatakse kastepunktiks. Kastepunkt leitakse sõltuvuse e s = e s ( T ) pöördfunktsiooni abil. Veeauru hulka (suhtelist niiskust) määratakse sageli kuiva ja märja termomeetri abil. Märjas termomeetris toimub suhtelisel niiskusel <100% pidev aurumine, milleks kulub soojust ning sel juhul märg termomeeter näitab väiksemat temperatuuri kui kuiv termomeeter. Veeaur on õhust kergem ning niiske õhk on väiksema tihedusega kui kuiv õhk. 2.2. Temperatuuri kihistus atmosfääris
tegelik. Milles väljendatakse? ilmaennustuses on suhteline niiskus parem näitaja kui absoluutne. 11. Hügromeeter. Kasutus, liigitus. Õhuniiskuse mõõtmiseks kasutatakse hügromeetreid. Kirjelda psühromeetri töötamist. Psühromeetrilise meetodi puhul mõõdetakse atmosfääri niiskust kaudselt kahe temperatuurisensori (tavaliselt termomeetri) abil. Mõlemad termomeetrid on ehituselt ühesugused, erinevus seisneb selles, et ühe neist – “märja” termomeetri – reservuaar hoitakse märjana. “Märja” termomeetri reservuaarilt aurab vesi. Selleks kulunud auramissoojuse tõttu on “märja” termomeetri temperatuur madalam “kuiva” omast. Mida suurem on niiskuse defitsiit, seda kiirem on aurumine ja seda suurem on termomeetrite lugemite vahe. 12. Millal suureneb suhteline niiskus? Mis on kastepunkt? Kui temperatuur langeb kastepunktist madalamale, siis …..? 13.Mida nimetatakse pindpinevuseks? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku
Päike läheb loojudes punaseks, sest valguskiirte tee läbi atmosfääri pikeneb. Sinist hajub rohkem kõrvale ning punane jääb alles. 5) Atmosfääri massiarv (relatiivne) massiarv on arv, mis näitab mitu korda kiirte teele jäänud mass on nende kaldu langedes suurem kui vertikaalselt langedes. Massiarv iseloomustab kiirte tee pikkust atmosfääris. Kiirte tee on õhus lühim, kui nad langevad vertikaalselt st. kui Päike asub seniidis (m=1). Tehakse vahet relatiivse ja absoluutse massiarvu vahel. Absoluutne massiarv näitab mitu korda on kaldu langemisel kiirte teele sattunud õhu mass suurem kui püsti langenud kiirte teele jäänud mass, eeldusel, et maapinnal valitseb normaalne õhurõhk. Atmosfääri läbipaistvus oleneb veeauru, tolmu, suitsu jne sisaldusest, samuti kiirgust nõrgendavate ainete hulgast atmosfääris.Läbipiastvuse koefitsent on väikseim (kohalikul) keskpäeval ja suurim hommikul ning õhtul. Parim läbipaistvus on talvel.
Veeauru osarõhu võib arvutada valemiga pa d pva = , (1.9) 82 ,91 10 + 0 ,133 103 d 3 kus pa on atmosfäärirõhk, Pa. 25 20 1 Kastepunkt, kp, °C 15 2 3 10 5 4 0 -5 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 Õhu niiskus, %
2. Õhuniiskust määratakse tavaliselt psühromeetritega, selleks kasutatakse üldiselt kas Augusti või Assmanni psühromeetrit. Kuidas need töötavad ja mis on nende omavaheline erinevus? Psühromeetriga mõõdetakse suhtelist niiskust ja see koosneb kahest kõrvuti asetsevast termomeetrist. Termomeetrid on välimuselt täpselt ühesugused, aga ühe termomeetri otsa katab riie ning seda nimetatakse märjaks termomeetriks. Märg termomeeter on kastetud puhta, destilleeritud vee sisse, samal ajal, kui teine termomeeter hoitakse kuivana. Kuiv termomeeter mõõdab õhutemperatuuri ja märg näitab madalaimat temperatuuri, mida on võimalik saavutada vee aurustumisel õhku. Kuiva ja märja termomeetri näitude vahe järgi saab arvutada õhuniiskuse. Kui näitude vahe on suur, siis see näitab, et suhteline õhuniiskus on madal. Kui vahe on väike, siis on see kõrge
veeauru mahtu. Konstantse veeauru hulga Pilved tihedus 760 mm Hg = 1013,25 mb e. hPa = 1 atm puhul suhteline niiskus kahaneb. Kui Pilvede klassifikatsioonid ajast, kui Kui küllastatud õhus on ümbritseva õhu 1 mb = 0,75 mm Hg veeauru kogus õhus ei muutu, siis õhu mõisteti, et pilved tekivad veeauru temp gradient võrdne märja õhu temperatuuri kasv vähendab suht. niiskust; kondenseerumisel gradiendiga Õhurõhu väärtusi. õhu temperatuuri kahandamine suurendab J.B. Lamarck (etaažid) seda Luke Howard, 1802-1803 ettekanne Sademed: pilvede klassifikatsioonist (3 põhiliiki – Pilvepiiskade teke Küllastusvajak, kastepunkt
peab õhk jahtuma. Tõusev õhuvool jahutab temperatuuri madalamaks kastepunktiks ja veeaur kondenseerub. Pilvede tekkeprotsessid. Pilved tekivad veeauru kondensatsiooni või sublimatsiooni teel. Sama, mis udu aga kujunevad kõrgemal. Pilvede tekkimiseks vajalikku veeauru tihenemist kutsuvad esile õhuadiabaatiline jahtumine tõusmisel. Pilved tekivad eelkõige tõusvates õhuvooludes. Kondensatsiooninivoo tase, kus tõusval õhuvoolul saabub kastepunkt ning algab veeauru kondensatsioon. See on ligikaudseks alumiseks piiriks pilvadel. Nullnivoo tase, kus õhutemp on 0oC. Kondensatsiooni ja nullnivoo vahel tekivad kondensatsiooniproduktidena tavaliselt väikesed veepiisad. Allajahtunud veepiisad pole veel jäätunud Jäänõeltenivoo sel tasandil kujunevad tahked kondensatsiooniproduktid. Temp u. -12oC Konvektsioonivoo tase, kuhu ulatuvad tõusvad õhuvoolud. See on ühtlasi ka konvektsioonipilve ülemiseks piiriks. Pilet
· 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu poole:G=-grad p/p dyn/g,
Sademed langevad tagasi maapinnale Õhuniiskus: Iseloomustavad suurused: Absoluutne niiskus – veeauru hulk õhus Veeauru rõhk – osa õhurõhust, mis on tekitatud veeauru poolt Suhteline niiskus – ruumalaühikus oleva niiskuse hulga ja sama ruumiühikut küllastava niiskuse hulga suhe Eriniiskus – 1 kg niiskes õhus oleva veeauru kogus Niiskuse defitsiit – vahe õhus oleva ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel Kastepunkt – temperatuur, milleni tuleks olemasoleva õhu temperatuur alandada, et tekiks küllastumine, olemasoleva veeauru kondenseerumine püsiva rõhu korral Kastepunkti defitsiit – vahe õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel Õhuniiskuse mõõteriistad: Psühromeetriline meetod – assmanni psühromeeter Juushügromeeter – suhtelise niiskuse mõõtmiseks Hügrograaf Pilved: Koosnevad:
Seda suurust mõõdetakse tavaliselt ühikus 1 g/m3. Õhuniiskust saab väljendada ka küllastunud auru mõistet kasutades. Sel juhul hinnatakse, kui suure osa maksimaalselt võimalikust veeauru kogusest moodustab tegelikult õhus olev veeaur. Selleks mõõduks võib kasutada antud temperatuuril õhus oleva veeauru rõhu pt ja samale temperatuurile iseloomuliku küllastunud veeauru rõhu ptk suhet, mis on väljendatud protsentides. Nii on määratud õhu relatiivne ehk suhteline niiskus Srel: Srel = pt / ptk . 100% . Relatiivset niiskust saab väljendada ka absoluutse niiskuse kaudu: Srel = t / tk . 100%, kus t on õhu absoluutne niiskus antud temperatuuril ja tk küllastunud veeaurule vastav absoluutne niiskus samal temperatuuril. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse asjaolu, et vedeliku aurumisel lahkuvad vedelikust eelkõige kiiremini liikuvad molekulid. Selle tulemusel vedeliku molekulide
vastab küllastunud aurule. Keemine Keemine on aurumise erijuht, mille korral saab vedeliku küllastunud auru rõhk võrdseks välisõhu rõhuga. Sel juhul tekivad vedelikus aurumullid, mis on täidetud küllastunud auruga. Keemisele vastba kindel temp. keemistemperatuur. Vedeliku keemisel ei muutu temperatuur. Keemiseks nim. vedeliku aurustumist keemistempertauuril. Õhuniiskus Absoluutne niiksus näitab veeauru massi õhu ruumalaühikus(1g/m3). Relatiivne ehk suhteline niiskus: Srel= (pt ptk) 100% (pt-õhus oleva veeauru rõhk, ptk-küllastunud veearuru rõhk.) Relatiivset niiskust saab väljandada ka absoluutse niiskuse kaudu: Srel= (pt ptk) 100% (pt- absoluutne niiskus antud temperatuuril, ptk-küllastunud veearurule vastav vastav absoluutne niiskus samal temperatuuril.) Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse asjaolu, et vedeliku aurumisel lahkuvad vedelikust eelkõige kiiremini liikuvad molekulid
4 ºC (juuli 2010; Narva-Jõesuu) Kõige külmem kuu Eestis - -18,0 ºC (jaanuar 1987; Narva) Kõige soojema aasta keskmine temperatuur Eestis on 8,5 ºC (2008; Vilsandi) Kõige külmema aasta keskmine temperatuur Eestis on 1,6 ºC (1942; Jõgeva) 2.5. Õhuniiskus, Eesti keskmised Õhuniiskuseks nimetatakse õhus olevat veeauru. Eristatakse kahte kahte õhuniiskust - küllastunud ja küllastamata. Õhuniiskust iseloomustavad karakteristikud on veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt. Õhuniiskust mõõdetakse niiskusmõõturiga ehk hügromeetriga. Eestis mõõdetakse suhtelist ehk relatiivset niiskust. Relatiivse niiskuse all mõistetakse õhus oleva ja õhu temperatuurile vastava küllastava veeauru rõhu suhet, mis on väljendatud protsentides. Kuiva õhu relatiivne niiskus on 0% ja küllastunud õhul 100%. Mõnikord võib relatiivne niiskus ületada 100%. Sellist olukorda nimetatakse üleküllastuseks.
· Veeaurude partsiaalrõhk (osarõhk) pa[Pa]
· Niiske õhu absoluutne niiskus D[kg/m3]
· Õhus olevate veeaurude tihedus a[kg/m3]
· Suhteline niiskus [%]
· Niiske õhu tehline niiskus vd või x[kg/kg*kuivõhk või g/kg*kõ]
· Niiske õhu küllastusaste [%]
· Niiske õhu entalpia H [KJ/kg]
· Niiskeõhu erimaht v või tihedus [kg/m3]
· Niiskeõhu erisoojus Cnõ[KJ/kgKraad]
· Niiske õhu kastepunkti temp tkp[0c]
· Niiske õhu märja termomeetri temp tm[0c]
Niiske õhu kolm erinevat olkekut:
· Mitte küllastunud õhk-on õhk, milles sisalduv veeaur on ülekuumendatud olekus.
Ülekuumendatud auruks nim. Mille temp on kõrgem sammale rõhule vastavast
küllastus temperatuurist. Mitteküllastunud õhus olevate veeaurude partsiaalrõhk
pa
Suhteline niiskus - näitab, millise osa moodustab absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks. Väljendatakse protsentides. Küllastunud veeauru rõhk - mida suurem temperatuur, seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru Niiskuse defitsiit - küllastunud ja õhus oleva veeauru rõhkude vahe Kastepunkt - kui jahutada õhku, siis teatud temperatuuri juures hakkab niiskus sadestuma õhus olevatele esemetele. Vastav temperatuur ongi kastepunkt 9. Mida näitavad absoluutne ja suhteline niiskus? Suhteline niiskus ... õhus oleva veeaur rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veearu rõhu suhe, väljendatuna protsentides Absoluutne niiskus ... ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru mass grammides 10. Mida näitab baromeetriline valem ja kuidas saab seda tavaelus kasutada? Baromeetriline valem kirjeldab rõhu sõltuvust kõrgusest konstantse temperatuuri korral.
UV-C: bakteritsiidne toime: kasutatakse ruumide desinfitseerimiseks ja steriilse keskkonna loomiseks. Tekitab konjunktiviiti - silma sidekesta põletikku (Päikseprillide kvaliteet - peavad tõkestama UV, sest silmaava (pupill) on tumeda prilli taga rohkem avatud ja kaitsetu. 11. Missuguseid õhuniiskuse karakteristikuid kasutatakse? Õhuniiskust iseloomustavad mitmed karakteristikud: veeauru rõhk, absoluutne ja suhteline niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt jt. 12. Mida näitavad absoluutne ja suhteline niiskus? Suhtelineniiskus näitab õhus oleva veeaur rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veearu rõhu suhe, väljendatuna protsentides. Tähis: r Absoluutneniiskus näitab ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. Tähis: a 13. Mida näitab baromeetriline valem ja kuidas saab seda tavaelus kasutada? Atmosääri staatika põhivõrrand näitas kuidas muutub õhurõhk väikese kõrguse (dz) muutuse korral
Sademed ületavad auramise. Eesti asub mõõdukalt liigniiskes piirkonnas. Päikese kiirgusrežiimi mõjutavad samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse, väljendatuna protsentides. See näitab, kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. suurel määral pilvitus. Kõige päikesepaistelisem on juuni ja kõige vähem päikest on novembris ning detsembris. Aastalõikes n meil kõige Kui õhk oleks kuiv täiesti kuiv, siis relatiivne niiskus oleks 0% (kõrbes), kui aga õhk on veeauruga küllastunud, siis oleks relatiivne niiskus külmem kuu veebruar. 100% (udu korral).4)küllastusvajak- antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. See näitab,
selle veeauru osarõhk õhu kui gaaside mehaanilise segu kogurõhus. Sellepärast võimegi veeauru sisaldust õhus hinnata veeauru rõhu kaudu.2)absoluutne niiskus- 1 m3 õhus oleva veeauru hulk grammides. See näitab õhus sisalduva veeauru tihedust g/m3. 3)Relatiivne niiskus- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse, väljendatuna protsentides. See näitab, kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk oleks kuiv täiesti kuiv, siis relatiivne niiskus oleks 0% (kõrbes), kui aga õhk on veeauruga küllastunud, siis oleks relatiivne niiskus 100% (udu korral).4)küllastusvajak- antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. See näitab, kui kaugel on õhk küllastusest. Täiesti kuiva õhu korral küllastusvajak võrdub maksimaalse rõhuga antud temperatuuril. Küllastuse korral küllastusvajak võrdub aga nulliga.5)kastepunkt- temperatuur,
Absoluutne niiskus veeauru hulk õhus (g/m3) Veeauru rõhk osa õhurõhust, mis on tekitatud veeauru poolt (mmHg, mbar, hPa) Suhteline niiskus ruumalaühikus oleva niiskuse hulga ja sama ruumiühikut küllastava niiskuse hulga suhe (%) (T ja P ei muutu) Eriniiskus 1 kg niiskes õhus oleva veeauru kogus (g/kg) Niiskuse defitsiit vahe õhus oleva ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel Kastepunkt temperatuur, milleni tuleks olemasoleva õhu temp. Alandada, et tekiks küllastumine, olemasoleva veeauru kondenseerumine püsiva rõhu korral Kastepunkti defitsiit vahe õhutemp. ja kastepunkti vahel PILVED Koosnevad vee ja jää osakestest, mis on piisavalt kerged, et püsida õhus. Õhus olev veeaur kondenseerub pilve kondensatsiooni tuumale, milleks on aerosooli osake
Juhinduda võib: korrosioon: teras RH>60%, alumiinium: RH>75%; hallitus, puhas materjal; Puit ja puidupõhised materjalid RH 75...80%; Paber kipsplaadil RH 80...85%; Mineraalvill RH 90...95%; Vahtpolüstüreen RH 90...95%; Betoon RH 90...95%; Puidumädanik RH 95...100%; Põrandakatteliimid RH 90...95%; Veeauru kondenseerumine RH100% 5. Niiskus õhus: õhu veeaurusisaldus, küllastussisaldus, veeauru osaõhk, veeauru küllastusrõhk, suhteline niiskus, veeauru kondenseerumine, kastepunkt, küllastusvajak Õhk - gaaside segu, mille põhikomponentideks on: lämmastik 78%, hapnik 20,9%, argoon 0,93%; süsihappegaas 0,04% ning veeaur. Veeaur - kindlal rõhul ja temperatuuril on ühes hulgas (mass, maht) alati teatud hulk veeaurumolekule. Mida kõrgem on õhutemperatuur, seda rohkem suudab õhk veeauru sisaldada. Igal temperatuuril on õhus olevate veemolekulide teatav kontsentratriooniline piir – veeauru küllastussisaldus ja küllastusrõhk.
Tehnikas kasutatakse rõhuühikuks jõukilogramm kgf (ka kgp, vanemas kirjanduses kG) kgf/cm2 , mida samastatakse tehnilise atmosfääriga "at" 1at=1kgf/cm 2 =98066,5 Pa 105 Pa. Rõhuühikuks kasutatakse veel mmHg. Normaalrõhuks loetakse 760 mmHg, mis on võrdne ühe loodusliku atmosfääriga (atm). Kõrvaloleval joonisel on kujutatud kinnine anum, milles on gaasi molekulid. Molekulid liiguvad anumas kaootiliselt. Võib arvata, et igas suunas liigub võrdne arv molekulidest. Seega igas suunas liigub 1/3 molekulidest (kolmemõõtmeline ruum) saab näidata, et gaasi rõhk: 2
Mida kõrgemaks õhumass läheb, seda madalamaks läheb temperatuur. Tõusvas õhuvoolus temperatuur langeb (õhk paisub see toimub siseenergia arvelt). Mida kõrgemaks õhumass läheb, seda madalamaks läheb temperatuur. Tõusvas õhuvoolus temperatuur langeb. Laskuvas õhuvoolus temperatuur tõuseb. Temperatuuri vertikaalne gradient ehk adiabaatiline gradient temperatuuri langus ühe pikkusühiku kohta vertikaalsihis. Eristatakse kuiva ja märga gradienti. Märg adiabaatiline: Esialgu on protsess (äravoolu tõus) tõusvas olukorras kuiv adiabaatiline, aga kui õhus hakkab toimuma veeauru kondenseerumisega muutub protsess märg adiabaatiliseks. Selline protsess on eelduseks miks taevasse tekivad pilved. Tõusvas õhuvoolus tekivad pilved, laskuvas nad hajuvad. Märgadiabaatiline gradient kui veeaur on küllastunud ja adiabaatiline tõusmine kestab edasi siis langeb temperatuur.
Niiskus on vee sisaldus aines. Absoluutne niiskus ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduv vee mass. Eriniiskus on antud ruumalas 1kg gaasis sisalduv veeaurukogus grammides. Daltoni seadus osarõhust ütleb, et gaaside segus on segu kogurõhk võrdne segus olevate erinevate gaaside osarõhkude summaga. Küllastatud auru rõhk on rõhk, millel vedelik antud temperatuuril aurustub. Suhteline niiskus ehk relatiivne õhuniiskus on õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas samadel füüsikalistel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. Molekulmass on arv, mis näitab mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik. Kastepunkt on temperatuur, milleni konstantse õhurõhu ja niiskusesisalduse juures peab õhku jahutama, et õhk küllastuks veeauruga. Härmapunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et tekiks küllastus jää suhtes,
U-toru-vedelikmanomeeter: mõõdab suhteliselt väikest üle- ja alarõhku, aga ka rõhuvahet. Vedelik täidab poole kõrguseni U-kujuliselt painutatud klaastoru, mis on kinnitatud millimeeterjaotistega skaala külge. Toru üht haru (või difmanomeetri puhul mõlemat) ühendab mõõtekeskkonnaga kummilõdvik. p = h( - v ) g Anummanomeeter täpsem kui U-toruman, teist U-toru asendab suureläbimõõduline anum. d p = h1 g 1 + 2 D2 Kaldtoru-mikromanomeeter tundlikum kui anumman, sest mõõtetoru on asetatud kaldu. d2 p = l sin + 2 g D Elavhõbebaromeeter abs rõhk surub Hg-samaba teatud kõrgusele. 21. Deformatsioontajuriga rõhumõõteriistad. Deformatsioonitajuri ehk tensoresistoriga rõhumõõteriistades rakendatakse rõhu toimel deformeeruvaid mehaanilisi manomeetrilisi torusid ja membraane. Sellistes seadmetes
U-toru-vedelikmanomeeter: mõõdab suhteliselt väikest üle- ja alarõhku, aga ka rõhuvahet. Vedelik täidab poole kõrguseni U-kujuliselt painutatud klaastoru, mis on kinnitatud millimeeterjaotistega skaala külge. Toru üht haru (või difmanomeetri puhul mõlemat) ühendab mõõtekeskkonnaga kummilõdvik. p = h( - v ) g Anummanomeeter täpsem kui U-toruman, teist U-toru asendab suureläbimõõduline anum. d p = h1 g 1 + 2 D2 Kaldtoru-mikromanomeeter tundlikum kui anumman, sest mõõtetoru on asetatud kaldu. d2 p = l sin + 2 g D Elavhõbebaromeeter abs rõhk surub Hg-samaba teatud kõrgusele. 21. Deformatsioontajuriga rõhumõõteriistad. Deformatsioonitajuri ehk tensoresistoriga rõhumõõteriistades rakendatakse rõhu toimel deformeeruvaid mehaanilisi manomeetrilisi torusid ja membraane. Sellistes seadmetes
Niiskuse eemaldamine tänu ventilatsioonile ja kütmisele (kui ventilatsioon pole piisav, siis võib liigniiskus lihtsalt lae lähedale kinni jääda ning probleemid hakkavad seal tekkima). 6.Kuidas vesi pääseb hoonesse? -Väljast sisenev veeaur Tarindites (ehk konstruktsioonides) sisalduv veeaur Tasakaaluniiskus Ehitusniiskus. Hoone kasutusest tekkiv niiskus. 7.Millised parameetrid iseloomustavad õhu niiskust? -Õhu relatiivne niiskus-nimetatakse õhus hetkel oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. Õhu absoluutne niiskus-ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass Kastepunkt-nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus ehk siis hakkaks veena välja kondenseeruma. Eriniiskus ühes kilogrammis niiskes õhus leiduva veeauru kogus grammides 8
B = B ; 1 = 1 1 . 1 B Sellelt H-d diagrammilt on võimalik leida kastepunkti temperatuur ja märja termomeetri temp. Kaste punkti temp on näidatud lehelt nr:1. Näide 1: Õhu temp. on 15 kraadi ja suhteline niiskus 30%. Leida selle õhu kastepunkti temp. Vastus 2,5 kraadi.(vaata lk1 joonis 5). Märja termomeetri temp. on alati kõrgem kui kastepunkti temp. Õhu 3 kuumutamisel ja jahutamisel niiskuse sisaldus d ehk x ei muutu(vt diagrammi) aga suhteline niiskus muutub. Näide 2: Partsiaal rõhu Pa leidmiseks tuleb antud õhu oleku punktist jälle liikuda alla mõõda vertikaal joont(x const joont) kuni lõikumiseni partsiaal rõhu kõveraga ja määrata kui suur on. g Vastus: 2 kg
annaabi.ee 
