ava (3) kaudu. ALB regulaatorid võivad olla staatilised või dünaamilised. Staatilisel regulaatoril ei muuda hoovastiku asendi muutumine pidurdamise ajal regulaatori väljundrõhku. Dünaamiline regulaator võtab pidurdamisel kaalujaotuse muutumise arvesse ja sõltuvalt hoovastiku asendist korrigeerib väljundrõhku. Vastavalt seaduandlusele peavad kõik andmed ALB- regulaatori andmesildil olema loetavad. Kiirendusklapp Kiirendusklapi ehk releeklapi ülesandeks on kiirendada vedruakude silindrite suruõhuga täitmist ja tühjendamist. Kiirendusklapp paikneb tagasilla kohal vedruakudega pidurikambrite läheduses ja on ava (1) kaudu piisava läbimõõduga toru abil pidevalt ühendatud lähedal paikneva III haru suruõhupaagiga. Ava (4) on ühenduses seisupiduri kraaniga ja ava (2) vedruakud Sellel on kujutatud kiirendusklappi seisupiduri täieliku pidurduse asendis. Kolvipealsest ruumist on suruõhk välja lastud
ELB ja EBS Pidurisüsteemi osad 1. Rattaandurid 2. ja 5. Piduri kambrid 3.ja 6. Elektrooniline juhtplokk 4.ja 13. Toitemagistraal 7.ja 11. Kolmikud 8. 10. ja 19. Rõhuandurid 9. Juhtplokk 12. Seisupiduri juhtkraan 14. Näidikud 15 .ja 16. Suruõhupaagid 17.ja 18. Haagise ühendused 20. Jalgpiduri kraan Pidurisüsteemi osad 1.Nelikkaitseklapp 2.Juhtplokk 3.Haagise juhtklapp 4.Esisilla kiirendusklapp 5.Kiirendus klapp 6.Jalgpidurikraan 7.ABS klapp Esisilla juhtklapp Esisilla juhtklapp sõiduasend Esisilla juhtklapp pidurdamine Esisilla juhtklapp rõhu hoidmine ABS juhtklapp Haagise juhtklapp
rakendunud (rõhuakud on tühjenenud). Kaido Voitra Tartu khk 8 6.10.2008 Pidurdusjõu regulaator Pidurdusjõu regulaatori ülesanne on muuta automaatselt tagapidurikambrites se antavat suruõhku sõltuvalt auto koormusest. Kaido Voitra Tartu khk Kiirendusklapp Kiirendusklappi ülesanne on lühendada pidurite rakendumis- ja vabastamisaega. Kaido Voitra Tartu khk Pidurikamber Pidurikambrid rakendavad rattapidurid tööle. Kaido Voitra Tartu khk 9 6.10.2008 Vedruakuga pidurikamber Vedruakuga pidurikamber koosneb kahest eraldi töökambrist:
....................................................................................27 Rõhu piirklapp Tüüp I and II..........................................................................................28 Madalsurve andur...........................................................................................................29 Kahekordne juhtklapp....................................................................................................30 Kiirendusklapp................................................................................................................31 .........................................................................................................................................31 Haagise releeklapp.........................................................................................................32 Theoretical exercises
Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasi...
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmoot...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
