Sr. Callista Roy Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eluloolised andmed Sündis 14.10.1939. aastal Los Angeleses. Esimene töökoht oli kohalikus haiglas õe abina. Alustas oma õpinguid Mont Saint Mary Colledzis. On professor ja õendusteoreetik William F. Connel-i kolledzis Bostonis. Omab magistrikraadi õenduses (1966), magistri- ja doktorikraadi sotsioloogias, doktorikraadi neuroloogilises õenduses. 1963. a bakalaureuse kraad õenduses 1966.a magistri- ja doktorikraad sotsioloogia alal Teostas uuringuid neuroloogilises õenduses Ta oli enam kui 40 aastat Sisters of Saint Joseph of Carondeleti liige. Roy õendusmudel on süsteemteooriatel põhinev adaptatsioonimudel, mis esitati 1970. aastal. See mudel keskendub pidevatele vastastikustele mõjutustele indiviidi ja
MADELEINE LEININGER 1925-2012 Marina Krupina Irina Solodova Ilja Pronin Polina Jakovleva Õ16 • Sündis 13.juulil 1925 aastal • Õendusabi teoreerik, professor ja arendaja mõiste kultuuridevahelises õenduses • Sünnikoht oli Suttonis, Nebraska osariigis • Esimene ülikoolitasemel täeinduskoolituse saanud õde, kellel on doktorikraad (PhD) kultuuri- ja sotsiaalantropoloogias • Pani aluse transkultuurilise õendustööle • Üks transkultuurilise õendustöö ja inimliku hoolitsuse teooria juhtfiguuridest KARJÄÄR • Bakalureusekraad 1950 – peaaineks bioloogia ja kõrvalineteks filosoofia ja inimeseteadused
isiklikule poliitilisele, vaimsele, sotsiaalmajanduslikule ja hariduslikule kogemusele. Nad rakendavad neid faktoreid, et arendada oma teooriaid ja mõistete ning kontseptsioonide definitsioone, et selgitada iga teooriat. Metaparadigmad: Puu juured Neli juurtena esitatud metaparadigmat, mis on Elava Puu okstena kirjeldatud, on inimene, keskkond, tervis ja õendusabi. Kuna need on kõige laialdasemalt kasutatud ja aktsepteeritud metaparadigmad õenduses, käib koolkondade vahel debatt, kas on olemas veelgi enam sobivaid termineid, mis õendust veel paremini 1 esindaksid. Mõned õendusmudelid väljendavad väga selgelt neid nelja metaparadigmat, aga teistes võivad need olla väljendatud ebaselgelt. Metaparadigmad esindavad õenduse üldlevinud põhimõtteid. Need põhimõtted on eriala poolt heaks kiidetud ja loovad erialale unikaalsed piirid
õenduskool ühendriikides. Ta on olnud ka Tervise Uurimise Keskuse direktor ning osalenud erinevates uurimustes, mis on seotud erikultuuridega. Seoses kasvava huvi mitmekultuurilise õenduse vastu, on Leininger andnud palju loenguid, korraldanud konverentse ning avanud õpikodasid USAs, Kanadas, Euroopas, Aasias ja Vaikse ookeani saartel. Leininger on kogunud kuulsust oma kirjutiste, uuringute, loengute ja konverentsidega. Olles hõivatud õenduses, on leidnud ta ka aega, et õpetada antropoloogiat ning teinud uurimusi selles vallas. Ta on üks vähestest õdedest, kes on panustanud mõlemasse alasse ühepalju. Leininger on avaldanud ning toimetanud 28 raamatut, üle 265 artikli ja teinud uurimusi mitmekultuurilise õenduse, inimeste hoolduse ning teiste õendus teemade kohta, samuti on ta saanud palju auhindu. Ta on tuntud kui üks produktiivsemaid autoreid õenduses, pakkudes uusi õendusideid, et arendada õendust kui
Hooldustegevus kiriklik valdkond, hariduse üldine areng õendust ei puuduta IV 1850ndate revolutsiooniline mõju õendusele 1836-Saksamaal asutati Kaiserwerthi Diakonisside Instituut- murdepunkt õenduse arengus Eesmärgiks parandada hoolduskvaliteeti Krimmi sõja (1853-1856) oluline mõju õenduse arengule 400 000 ohvrit, sh 143 000 KIA, 80 000 WIA Suurte sõdade mõju õendusele 1859 ,,Notes of Nursing"- aluseks õenduses senini 1886 alustas ilmumist I õendusalane ajakiri Nightingale XIX saj lõpul alustati Londonis kampaaniat haridusega õdede riiklikuks registreerimiseks ja litsenseerimiseks eesmärgiga kindlustada õdede hariduses kindel tase I õdede litsenseerimisseadus Kanadas 1901 Florence Nightingale (1820-1910) Kaasaegse õenduse alusepanija Õppis Kaiserwerthis ja Pariisi Halastajaõdede koolis Huvitus filosoofiast, ajaloost,
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava tase I Karin Valdmaa Carolin Kull Maria Fessai Callista Roy õendusteooria õenduses Juhendaja: Kaja Solom Tartu 2009 SISUKORD 1. Callista Roy elulugu. 2. Callista Roy õendusteooria. 3. Callista Roy õendusteooria väärtused, kriitika. 4. Callista Roy õendusteooria praktikas, patsiendi hindamine. 5. Kasutatud kirjandus. 1. Callista Roy elulugu Callista Roy sündis 14. oktoobril 1939. aastal kohalikus maakonna haiglas L.A-s.
ELULUGU JA ÕPINGUD Patricia Benner on sündinud 10. mai 1955 Hampton'is, Virginia's Perekond kolis Californiasse, kus käidi kekkoolis ja kolledzis Kolledzis õppimise ajal tekkis huvi õenduse vastu Patricia Benner abiellus aastal 1973 Richard Benneriga PatriciaBenner otsustas õendust minna õppima ajal, kui ta töötas haigla vastuvõtus. 1964. aastal õppis õendust Pasadena College-s 1964. aastal omandas bakalureusekraadi õenduses California ülikoolis 1970. aastal omandas magistrikraadi kirurgiaõenduses 1982. aastal kaitses California Ülikoolis doktorikraadi filosoofias. 2011. aastal tunnustati Ameerika Meditsiiniõdede Akadeemia "Elavaks Legendi" autasuga. TÖÖKOGEMUS 1970-75 Research Associate 1976-78 Research Assistant to Richard S. Lazarus 1979-81 Project Director 1982-89 Associate Professor 1991 Acting Chair 2001-now Professor, Department of Social and Behavioral Sciences and
Omavaheline kommunikatsioon on haiglas eluliselt tähtis nii arstidele, õdedele, hooldajatele, patsientidele kui ka muule personalile. Tavalistest patsientidest suuremat tähelepanu vajavad õenduse osutamisel aga näiteks vaimse tervise probleemidega patsiendid, kelle jaoks on suhtlemine põhiline terapeutiline vahend. Sellistel juhtudel on ravi tõhususe suurimaks mõjutajaks esmane patsiendiga loodud kontakt, mille loomisel on kõige tähtsam suhtlemine. (Roper jt 1999: 119). Tänapäevases õenduses on kõige aluseks eeldus, et õed ja teised tervishoiutöötajad, kes on osalised hoolduspraktikas, peaksid mõistma, mida mõtleb patsient endast ning temaga tegelevatest inimestest. Arusaamiseks on vajalik aga suhtlemine. Mõistagi on patsientidel vahel raske või isegi võimatu suhelda, kuid alati peaks meeles pidama, et patsiendi hooldamise kvaliteet ei sõltu tema usust, mõtetest, tunnetest või arusaamisest. (Nordby 2007: 17). 1.2. Hoolimine
Enesejuhtimine 1 Enesejuhtiv õppija ja õpiprotsess Analüüsides nelja tüüpi õppija joonist, ma arvan, et hetkel olen kaasatud õppija, kes on osaliselt enesejuhtiv ja suudab iseseisvalt juhtida oma õpiprotsessi ja õpitegevusi sooritada. Mulle sobiks õppejõud kui toetaja, kellega ma oleksin võrdväärne. Mingil määral olen ma ka huvitatud õppija, sest minu praegune õppemotivatsioon on väga kõrge ja seetõttu, et minu õpioskus õenduses on veel puudulik, vajan ma ka sellist õppejõud, kes aitab õpioskusi arendada. Arvan , et sõltuv õppija ei sobi mulle, sest ma olen enesekindel ja tahan juhida oma õpiprotsessi ise, mitte et keegi juhiks. Edaspidi kippun ma olla enesejuhitud õppijaks, kes juhib oma õppimist täielikult ise. 2 Õppimise eesmärgid Enesejuhtimise ainekursus on väga tähtis õpijate jaoks, sest selle abil õppija võtab initsiatiivi
ihuga, vaid kogeme ihu takistusena oma sihtide saavutamisel. Viimane lähenemine on tervishoiufilosoofias üsna populaarne ja meelepärane lähenemine neile, kes kasutavad holistlikku lähenemist. Sellele on pakutud ka mitmeid rakendusi meditsiinis: 1) inimeste paremaks mõistmiseks tuleb neid võtta subjektide, mitte objektidena. Kannatused, tähendus ja valu on subjektiivsed nähtused; 2) meditsiinis ja õenduses vajalikud oskused vajavad vilumust (kehalisi oskusi). Kui inimest nähakse tervikuna, siis kaasnevad ihuga teadmised ja vilumused - „kehaline intelligentsus“. Descartes'i dualism välistaks taolise intelligentsuse, kuna seostab viimast hinge ja mitte kehaga; 3) inimene on seotud oma kultuurikontekstiga ja mõjutatud selle poolt. (Merleau-Ponty pidas inimest „kultuuriloominguks“.) Ta pole autonoomne indiviid, kes iseseisvalt langetab ratsionaalseid otsuseid.
õpetatud. 1844 teatas ta oma perekonnale oma otsusest saada õeks vastu oma perekonna tahtmist ja vaatamata ameti seisuslikule ebasobivusele temasugusele aristokraatlikule neiule. Ta lükkas tagasi ka abieluettepaneku, sest pidas abielu segavaks ametile pühendumisel. 1850 külastas Florence luteri kogukonda Saksamaal, Kaiserswerth-am-Rhein’is kus ta sai neli kuud praktilist väljaõpet diakooniahaiglas, millest sai tema alusharidus õenduses. 1853, kui Florence sai 33-aastaseks, asus ta järelevaataja ametikohale Londoni haiglas, kus raviti ainult aristokraatlikke naisi. Seal ta sai võimaluse näidata oma organisatsioonilisi ja professionaalseid oskusi. 1854. a. ühines Suurbritannia Prantsusmaa ja Türgiga Venemaa vastu Krimmi sõjas ning Florence koos 38 vabatahtlikuga asusid Briti sõjaväe laagrisse Türgis. Haavatud sõdurite olukord oli väga kehv: ravimeid ei jätkunud ja hügieenist ei hoolitud
Aljona Komissarova Patricia Benner "Knowledge development in a practice discipline consists of extending practical knowledge (know- · California ülikool- how) through theory based scientific investigations and through the clinical experience in the practice of psühholoogilise that discipline" (Benner, 1984) õenduse osakonna professor · bakalaurus õenduses · Magister kirurgiaõena · erialased õpped filosoofiadoktorina · http://www.udea.edu.co/portal/page/portal/bibliotecaSedesDependenci as/unidadesAcademicas/FacultadEnfermeria/Diseno/Imagenes/Noticias /patriciaBenner.jpg Dr. Benneri Teooria · 5 oskuslevelit · kogemused kliinilises tegevuses võtmeks õendusesse · Kas on olulised erinevused algaja ja eksperdi kirjeldustes sama juhtumi puhul?
Anne Ehasalu ÕENDUSFILOSOOFIA, FILOSOOFIA ÕENDUSES SISSEJUHATUS Filosoofia võib tunduda väga veidra valdkonnana õenduses kasutamiseks. Õed hoolitsevad inimese eest, registreerivad patsientide tervisevajadusi ja omavad teadmiste baasi klientide komplekssetest tervisevajadustest, patofüsioloogiast, psühholoogiast, rahvatervisest, juhtimisest, töökorraldusest, poliitikast, taastusravist ja paljudest muudest teadmistest, mis on vajalikud õendusabi efektiivseks osutamiseks.(Rogers 2005:ix). Kuhu sobib filosoofia sellel maastikul? Vastus on - igale poole! Alustame meeldetuletusega antiik -Kreekast
Religioonide tundmise olulisus õenduses ja tänapäeva maailmas Religioonid kujunesid juba väga kaua aega tagasi ning on olnud inimese elu lahutamatuks osaks läbi aegade, keskajal rohkem, praegusel ajal vähem. Igal inimesel on õigus uskuda kellesse/millesse tahes ning sellest tulenebki religioonide rohkus. Religioon on asi, mis ühendab inimesi, iga inimene leiab religioonist enda jaoks midagi, mis muudab meid terviklikumaks ning täiuslikumaks. Religioonide tundmine tänapäeva maailmas on väga oluline, sest inimesed on erinevad ning samuti nende usundid võivad erineda. Leian, et on hea tunda erinevate levinumate usundite põhitavasid, näiteks pole mõistlik juudile pakkuda piima- ja lihatooteid, sest nad lihtsalt ei söö seda. Ühiskond peab olema tolereeriv usundite suhtes, isegi kui usklike inimesi on vähem kui ,,uskmatuid.'' Kahjuks ei ole Eestis religioon inimesele kuigi oluline, usklike inimeste protsent ...
relations Lahendus- jooksvad eesmärgid on viidud lõpuni. Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd Rollid: võõra roll, õpetaja roll, ressursi inimese roll, nõustaja roll, surrogaat roll, juhtiv roll. Algajast Stuart Dreyfus(matemaatik) ning Hubert Dreyfus(filosoof) rakendas nende mudeli eksperdiks: õenduses. Etapid: (viis etappi) algaja, edasijõudnud algaja, pädev, vilunud, meisterlikkus ja ekspert. Meetod: Intervjueerimismeetod; Moraal: teooriat õppimata võib õde jõud kliinilises omandada teadmised ja oskused mis on edukaks õendustegevuseks olulised! Patricia Benner õenduspraktikas. Kogemus loeb! Inimene- tähendus elu jooksul; Keskkond- eelnevast kogemusest sõltuv; Õendustegevus- hoolivus
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanduse õppetool Rinnavähiga patsiendi õendusprobleemid enne masektoomia operatsiooni Iseseisev töö kirurgilise haige õenduses Tallinn 2011 ÕENDUSPLAAN Õendusprobleem Eesmärk Õendustegevus 1. Valu mis on tingitud kasvajalisest Valu kaob Hinda rinnanäärme turset ja naha tükist ja tursest rinnanäärmes olukorda; selgita pt.-le valu põhjust.
Õendusjuhtimise analüüs Õendusjuhtimine (nursing management) on juhtimine, mis lähtub eesmärgist, mitte ainult reeglitest, süsteemist ja tööülesannetest. See toetub ühistele väärtushinnangutele ning üksmeelele. See stimuleerib initsiatiivi haarama ja suunab tegevusele sisaldades hulgaliselt: iseseisvust, vastutust ja kohusetunnet ühise eesmärgi saavutamisel. Eeltingimuseks on siin kutseoskus ja ühine seisukoht, mis on põhiväärtused, nii õendusabis, kui personali omavahelistes suhetes. Situatsioonist lähtuv juhtimine on õnedusjuhtimise üks aspekt. Ei piisa vaid lühinägelikust tegutsemisest kohe ja praegu. Hetkeolukorda tuleb osata näha kaugemas perspektiivis, et seeläbi kindlustada pidev areng soovitud suunas.Õendusjuhtimine baseerud demokraatlikul juhtimisvormil. (Dencer 1998.) Õenduse tööprotsessi kirjeldatakse nii: Vaata fakte ja tõsiasju Mõtle selle üle, mida sa näed Planeeri määra kindlaks, mida sa tahad teha Teosta...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Ilja Škatov ISIKLIK PUHTUS ÕE IGAPÄEVATÖÖS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD ISIKLIK PUHTUS ÕE IGAPÄEVATÖÖS........................................................................1 SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1.KÄTEHÜGIEEN.............................................................................................................4 2.ÕE ISIKLIK RIIETUS....................................................................................................5 3.KAITSEVAHENDID.......................................................................
Krimmi sõjaväelasi põetades nakatus Nightingale brutselloosi ja selleks ajaks kui ta oli 38 aastane, oli ta voodihaige ja jäi selliseks kuni oma pika elu lõpuni. Florence Nightingale suri 13. august 1910. aastal. Tema algatatud kooli asemel on praegu Florence Nightingale'i muuseum ning teda peetakse kuni tänaseni õendusteaduse algatajaks. (Florence Nightingale Biography, 2014) Õendusteooria Florence Nightingale'i teooria kohaselt on õenduses kolmteist kriteeriumit, mida tuleb järgida. 1. Ventilatsioon ja puhtus. Ventilatsioon ja soojus on patsiendi heoluks äärmiselt vajalikud. Patsient ning patsiendi tuba peavad olema soojad, aga samas ka õhutatud ning ilma igasuguste lõhnadeta. Siseruumis tuleb õhk hoida sama puhtana kui see on väljas, kuid ilma mürgiste lõhnadeta. 2. Maja puhtus. Maja peaks olema puhas. Selle all on Nightingale mõelnud värsket õhku,
jätkama. Muidugi on selleks vaja, et lausungi vastuvõtja mõistab või vähemalt taipab, mida rääkija öelda soovis (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 27).“ Õenduse kui tervishoiu valdkonda kuuluva kutseala roll ning vastutust tervishoiusüsteemis ja ühiskonnas on üüratu. Patsiendi isiksuse mõistmine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast ja eetikast, sest meditsiinilisest küljest on õenduses tähtsaim patsient. Patsient on klient, kellele õde osutab teenust. Kliendikeskne õendustegevus põhineb klientidega suhtlemises, koostöö tegemises ning ka kliendile sobiva keskkonna loomises. Nõustaja põhiülesanded on aidata probleemile leida uus vaatenurk, kuulata ja panna tähele, mida inimene räägib erinevate eluetappide kohta, peegeldada kuuldut ja esitada küsimusi. Nõustaja ei anna nõu, vaid tema roll seisneb kuulamises ja toetamises, kuid see peab toimuma hinnanguid andmata
määratlemine ja omavahel iseseisvalt ühe osa arsti Bakalaureuse . Inimesel 14 tihedalt talitleda, keskkonnast. raviplaani. ja põhivajadust, seotud. määratletud 14 punkti. Individuaalse magistrikraad mida tulebh eelnevalt d otsused, ei õenduses. 20. rahuldada. loetletud 14 ravi, ei pane sajandi Rõhutab komponendig diagnoose, ei nigtingale. patsiendi a. Õed kirjuta Loonud iseseisvuse peavad rohtusid. õenduse
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ26-1 EELKOOLIIGA Referaat Terve lapse õenduses Kohtla-Järve 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Elukaar on inimese terve elukäik ehk elutee sünnist surmani. Igal etapil on oma arengu ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda edukalt järgmise etappini. Aga me tahame jutustada põhjalikult eelkoolieast. See algab 4 aastast kuni 6-7 aastani. See on tähtis periood laste elus, sest selles perioodist toimub suur areng. Laps õpib iseseisvalt ja tema suhtlemise oskus ka areneb paremaks
looduse poolt, kui välised tegurid võimalusi ei hävita. Halb õhk, pimedus, müra, igavus jms. mõjuvad organismile laastavalt. Õendustegevus ja väärtused Range hügieen, hea toit ja puhas vesi, värske õhk ja soojus on tähtsad õendusalased tegevused. Hoolitsus, eetika, individuaalne tähelepanu ja ausus patsiendi suhtes on läbivad mõisted Nightingale´i õenduses. 4 (A.Vesterdal, 1998) F. Nightingale raamatud 1858. aastal kirjutas Florence raamatu „Notes on Matters Affecting the Health, Efficiency and Hospital Administration of the British Army“ 1860. aastal ilmus ta teine raamat „Notes on Nursing: What It Is and What It Is Not“. Just selles raamatus ütles Florence välja oma töö eesmärgi – „Haigus – tõsine asi ja selle pärast on
Dorothy Orem'i enesehoolduseteooria Dorothea Orem'i eluloost: · D. Orem sündis USAs Baltimore'is Marylandis 1914 aastal. · Orem'i õenduskarjäär algas Providence Haigla Õenduse Koolis, Washingtonis, kus ta sai diplomi õenduses 1930ndate aastate alguses. Veel on Orem õppinud Ameerika katolikus Ülikoolis, mille ta lõpetas 1939. aastal ja täiendas oma diplomit samas koolis 1945. aastal. · Orem sai oma esimesed õe töö kogemused aastast 1940, töötades operatsioonitoa õena. Edasi ka eraõena kodudes, haiglaõena täiskasvanute ja laste osakondades. Samuti on ta töötanud erakorralise meditsiini osakonnas ning olnud ka bioloogiateaduste õpetaja. · Aastatel 19401949 oli Orem Providence
tervishoiuasutus (haigla, tervisekeskus) kui ka kool, kodu ja töökoht (tehas, ettevõte jne). Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema. Õed peavad aru saama, kuidas aidata inimesi ja selleks on olemas ka õenduse kesksed mõisted. Üldiselt on neli mõistet, millest peaks aru saama iga õde: inimene, tervis, keskkond ja õendus. Patsiendi isiksusest arusaamine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast, sest meditsiinilisest küljest õenduses on patsient kõige tähtsam. Kooskõlas Virginia A. Hendersoni kontseptsiooniga - inimene kui isik, on sõltumatu, aktiivselt tegutsev indiviid, kellel on teatud vajadused, mis on omakorda seotud tema sotsiaalse ja kultuurse osaga. Adaptatsiooniline Callista Roy mudel vaatleb patsienti kui inimest, kes on pidevas kontaktis teda ümbritsevaga ning on kohanemisvõimeline erinevate adaptatsioonimudelitega. Roy nagu
· 4 h loengud · 4 h seminar · 8 h iseseisev töö Kirjandus: Tuulik, M. (2002). Eetika ja moraal. Tallinn: Ilo Van der Arend, A.J.G. (1997). Kutse-eetika. LEMON. Õendusala õppematerjal, IX peatükk. Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted Iseseisev töö seminariks · Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest põhimõttest (tuginedes õendusteaduslikule kirjandusele ja lähtudes õe eetikakoodeksist). Kasutada vähemalt ühte õenduseetikat puudutavat artiklit (teadusandmebaasist leitud artiklist näit. ajakirjast Nursing Ethics)
2. Intraoperatiivne periood hõlmab õendustegevusi haigega operatsiooni toas ja lõpeb tema ärkamistuppa viimisega. 3. Postoperatiivne periood saab alguse ärkamistoas, intensiivravipalatis või kirurgislise osakonna palatis ja lõpeb operatsiooniga kaasnenud sümptoomide kadumisel ning täieliku tervenemise saabumisel või patsiendi optimaalse tegevusvõime saavutamisel oma igapäevastes toimingutes. Perioperatiivne lähenemisviis õenduses on seega küllaltki uus ning rõhutab patsiendikesksust, haige individuaasusega arvestamist, haige enesemääramisõigust, õenduse järjepidevust ning humanistlikku ning holistlikku inimkäsitust. Antud inimkäsitus näeb patsienti kui oma arengu subjekti, kes on teadlikult toimiv, vastutusvõimeline ja vaba oma valikutes. Tähelepanu pööratakse ka haige individuaalsusele ja suhetele keskkonna ning kultuuriga. Patsiendikesksuses rõhutatakse ka tema turvalisuse tagamist.
haavaeritisega ei kaota oma aktiivsust. Antiseptilisi vahendeid tellitakse hulgifirmade hinnakirjades ja müügikataloogides toodud tootetutvustuste alusel. ASEPTILINE TÖÖKORRALDUS Aseptika all mõistetakse kõiki toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. 5 Kõigis õendustegevustes nõutakse aseptika põhimõtete järgimist. Parima lõpptulemuse saavutamiseks õenduses tuleb patsienti kaitsta nakkuste eest ning haiglast välja kirjutades peab patsient olema heas seisundis. Aseptika hooletusse jätmisel võib järgneda patsiendi nakatumine ja isegi surm. Infitseerumise risk suureneb, kui patsiendi/kliendi immuunsus on ohustatud järgmistest teguritest: · Iga · Põetav haigus · Eelnev medikamentoosne ravi · Kirurgilised protseduurid Haiglainfektsiooni (HI) seisukohalt eristatakse 3 tüüpi infektsioonide ülekandeteid:
Autori ees- ja perekonnanimi. Töö pealkiri (trükitähtedega, rasvases kirjas Bold ja tähe suurus 12 punkti). Töö liik (nt. seminaritöö, miniuurimistöö, portfoolio, praktika aruanne, kursusetöö, diplomitöö). Märgitakse, mis aines töö on tehtud (va kursusetöö ja diplomitöö): näiteks seminaritöö õendusalustes; miniuurimistöö uurimistöö metoodikas; portfoolio pedagoogikas; praktika aruanne kirurgilises õenduses. Kursusetöö ja diplomitöö puhul kirjutatakse töö liigiks kursusetöö või diplomitöö. Töö tegemise koht (lähtuda õppeasutuse asukohast) ja aasta; 20 Diplomitöö tiitellehe pöördel (vt lisa 3 järg) esitatakse nõuetekohane autori ja juhendaja deklaratsioon, milles töö autor kinnitab oma allkirjaga, et on töö iseseisvalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
