,,Odüsseus kükloopide maal, tuultejumala juures ja nõid Kirke saarel" Pärast Troojast lahkumist purjetas Odüsseus koos oma seltsilistega tagasi Ithakale. Tee peal maabusid Odüsseus oma kaaslastega kükloopide maale. Sinna jõudes nägid nad ühte koobast ja läksid sinna sisse. Hetk hiljem tuli koopasse ühe silmaga hiiglane, kelle nimi oli Polyphemos ja kes oli merejumal Poseidoni poeg. Hiiglane polnud kuigi sõbralik ja sõi paar Odüsseuse kaaslast ära. Kuna hiiglane oli koopasse sisenedes koopasuu ette suure kivi ette lükanud, ei saanud Odüsseus koos oma kaaslastega enam välja. Siis tuli Odüsseusel mõte hiiglane purju joota ja andis talle kannutäis veini
Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 1. Kes olid Penelope, Telemachos ja Odüsseus? Kus nad elasid? -Penelope oli Odüsseia abikaasa(Naine), Telemachose ema -Telemachos oli Odüsseia ja Penelope poeg -Odüsseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas, Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa. 2. Miks läks Odüsseus sõtta ja kelle poolel sõdis? -Odüsseus läks sõtta Et vallutada mida pole keegi suutnud vallutada, nimelt troojat. -Odüsseus sõdis Kreeka poolel. 3. Kui kaua oli Odüsseus kodunt ära? -Odüsseus seikles 20 aastat võõrsil, kuni ta kaassõdalased ta laevaga kodusaarele viisid. 4. Miks pärast sõda algasid eksirännakud? -Eksirännakud algasid sest Odüsseus oli merejumalaga ülbe ja teine ei lasknud tal koju seilata. 5. Millised olid Odüsseuse eksirannikud?
Ranet Nüüd 10.R Odüssei a Odüsseia » Vanakreeka eepos » Homeros » Odysseus » 650 aastat eKr. » Ilias Odüsseus » Odüsseus – Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa Sisu » Koosolek » Sõnumitooja Hermes » Penelope Ithaka saarel » Odysseust peetakse hukkunuks » Telemachos isa otsingutel » Faiaagid » Faiaakide saar » Odysseuse naasemine Ithakale » Pojaga kohtumine » Telemachose habe » Vibulaskmisvõistlus » Kättemaks Tänan kuulamast!
Põrgus on aga ringjooneline ja suletud). Dante ruumi eetiline mudel on mõjutatud eriti Pythagorase ideedest, kelle arvates ring on täiuslikkuse kujutis. Põrgu on ülesehitatud ringidena kõige ülemine ring on täiuslik headus, samas kui alumine ring tõeline kurjus. Dante maailma ruumiline mudel moodustab pidevuse, millele on kantud individuaalsed rajad ja saatused. Pärast surma rändab hing läbi Maailma kontiinumi ja jõuab oma moraalse väärtusega vastavale kohale. Odüsseus ja Dante on kujutatud sarnaselt: Dante on palverändur, kes otsib õiget teed samal ajal kui Odüsseus on reisija kindla sihiga. Odüsseus on ainuke tegelane, kelle teekonnale põhja ja tippu pole telg oluline tema teekond on horisontaalne ja ta rändab nagu oleks see kaardil märgitud ning sellise sirgjoonelisel liikumise tagas tugev usk ja kindlad moraalinormid. Dantet seevastu kannustas teadusel põhinev kahtlus ja sellest tingitud uudishimu
Achilleuse tüli; Agamemnoni käes Trooja preestri tütar; Achilleus nõuab, et ta tagasi annaks; preester saadab katku; Achilleus koosoleku ja otsustat. Agamemnon peab loobuma, aga tahab vastu Achilleuse lemmikorjatari; Achilleus keeldub võitlemast; kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel; tapet. Achilleuse sõber ja Achilleus uuesti võitlusesse ja kahevõitl. Tapab Trooja kuninga teise toja Hektori; saab surma ka Achilleus; eepos lõp. Hektori matustega. Odüsseia Iliase teekond koju; Odüsseus- Ithaka saare valitseja; kodus ootas Penelope; et kosilasi mitte vastu võtta, koos Penelope salli, aga harutas selle igal õhtul üles; Odysseusele oli ennustatud, et tuleb sõjast tagasi suure au sees; takistused: Poseidon- torme; Heliose saar- tapsid Heliose karja, torm laeva hukatusse, pääses vaid Odüsseus; lootosesööjate saar- kes lootose taime söövad, unust. kodutee; nõiasaar-inimesed sigadeks; kükloobi saar- kükloop tahtis ära süüa;
Antiikkirjandus-mõiste antiikkirjandus hõlmas antiik-rooma ja antiik-kreeka kirjandust nende riikide Eksisteerimise perioodil.Kirjandus toetub mütoloogiale.Vanimad näited on (Homeros- Filias,Odüsseia) Antiikjumalate kants:Olümpose mägi Jumalad:Zeus(Jupiter),Hera(Juno),Pallas Athena(Minerva),Hephaistos(Vuleanus),Apollon(Apollo) Artemis(Diana),Ares(Mars),Aphrodite(Venus),Hermes(Mereuruius),Dyonysos(Bacchus),Hest ia(Vesta) Demeter(Ceres),Poseidon(Neptunus),Hades(Pluto). Kodus:Miks odüsseus ei jõudnud kohe koju kuigi tema laevastik oli kodusadamas?
● Kus asus Trooja linn ja mis riik seal tänapäeval asub? Vastus: Trooja linn asus Illioses, tänapäeva Türgis. ● Miks puhkes Trooja sõda? Võid toetuda eeposele, mis sõda kirjeldab. Vastus: Sõda puhkes, sest Trooja prints Paris röövis Sparta kuninganna Helena. ● Millal sõda toimus? Vastus: 13.saj või 12.saj eKr ● Kuidas sõda lõppes? Vastus: Trooja hävitati, Kreeka võitis. ● Nimeta Kreeka kangelasi, kes osalesid sõjas? Vastus: Achilleus, Agamemnon. Odüsseus ● Nimeta Trooja kangelasi, kes osalesid sõjas? Vastus: Paris, Hector “Parise otsus” - ohtlik otsus
Kordamisküsimused Kreeka kohta 1. Kreeta kultuuri tunnused: · lossikultuur · linnad losside ümber · sõdu ei peetud · keeruline losside ehitus · lossides olid majapidamisruumid, eluruumid ja kultuseruumid · seintelt on leitud palju pilte naistest ja härgadest 2. Mükeene kultuuri tunnused: · lossikultuur · lossid kindlustatud, paksud lossimüürid · linnad losside ümber puudusid · sõjaline kultuur, Peloponnesese lossid omavahel vaenujalal 3. Tumeda ajajärgu tunnused: · hävines Kreeta-Mükeene kultuuril · losse üles ei ehitatud · kiri unustati · vähenes rahvaarv · rände tõttu muutus Eugese meri Kreeka sisemereks · võeti kasutusele raud 4. Arhailise ajajärgu tunnused: · tekkisid linnriigid (Sparta, Ateena) · kujunesid ülekreekalised usukeskused (Delf...
naaseb peagi ning tapab kõik kosilased. Athena hangib Telemachosele laeva. 3. laul Athena soovitab Telemachosel isa otsimiseks purjetada Pylosele Nestori juurde. Pylosele jõudes kohtuvad nad Nestoriga, kel pole uudiseid Odysseusest, kuid ta jutustab Telemachosele sellest, mis toimus trooja sõjal. Nestor andis Telemachosele oma parimad hobused ja saatis ta Spartasse Menelaose juurde. 4. laul jõuab Menelaose juurde kus on ka Helena. Menelaos kinnitab, et Odüsseus on elus ja asub saarel, kus Kalypso nimeline nümf teda kinni hoiab. Kui kosilased märkavad, et Telemachost enam ei ole otsitavad nad teda rünnata siis kui ta seda kõige vähem ootab. Odüssuse heerold Medon kuulis nende plaani pealt ja läks sellest otsemaid Penelopele rääkima. Penelope oli kurb 5. laul jumalate saadik Hermes läks Ogygia saarele Kalypso juurde, et Zeusi käsku, et ta peab Odüsseuse vabaks laskma. Kalypso jätab kurbusega Odüsseusega hüvasti
. jne 3. küsimus on lk 11 *sa pead seal rääkima jumalatest *et need sarnanesid inimestega ja *mis toimus nende elus *ja et neil olid probleemid nagu inimestel *nende välimusest 4. homerose isik .. tema kohta puudusid juba antiikajal usaldusväärsed eluloolised andmed .. kujutati pimeda raugana .. aga täpsemalt lik 13 teine lõik 5. "ilias"- räägib trooja linna elust ja kuidas trooja hobune linna tooakse ja sõjast. "odüsseia"- Sellest et kuningas odüsseus tuleb tagasi trooja sõjast ja ei saa koju minna kuna on jumalatega tülis 6. seda ma päris hästi ei tea aga peaks olema lk 22 -24 .. seal on see sappho jne 7.lk 27 hakkab see teema .. see on selline päriiis pikk 8.achilleuse kand- inimese nõrk koht .. tuli sellest et kunagi tema ema hoidis sealt kinni kui kastis teda jõkke ja see jäi ta ainukeseks nõrgaks kohaks, tüliõun-seda ma ei teaja ei leia .. trooja hobune - tähendab täielikku hävingut mingile asjale .
mis võis lõppeda surmaga, hellenism-ajajärk(aleksander suur) Homeros-pimelaulik, Ilion-Trooja linn, Helena-Sparta kuninga abikaasa, Menelaos-Sparta kuningas, kelle abikaasa Helena põgenes Parisega, Agamemnon- väepealik, Achilleus-Trooja sõja kangelane, Odüsseus-väepealik kreeklastel kes tegi troojahobuse, Priamos-Trooja kuningas,Hektor-Priamose vaim poeg, Paris-Priamose noorim poeg, Oinone-Parise abikaasa, Penelope- Odüsseuse naine, Ithaka-saar odüsseuse päritoluga, Perikles-Atena valitseja, Herakles-kangelane, Aleksander Suur-Makedoonia kuningas, Heliotsentriline maailmapilt päikesekeskne maailmapilt (ptolemaios vist aretas selle vms) 6. Kreeka kultuuri saavutused (kreeklastelt eurooplastele).
Ta uskus rohkem inimestesse ja sõdalastesse. Kreeka näited: Apolloni templi rüvetamine. Jumalate templid olid väga olulised. Jumalatesse usk oli minimaalne, vaid siis, kui juba miskit ära toimus ehk ei toetatud jumalate uskumustele ja ennetele (Agamemnoni pöördumine Zeusi poole, kui ta mainis, et teeb troojalaste müürid maatasa). 2. Millistest motiividest ajendatuna ja mis eesmärkidel sõdivad järgmised tegelased: Menelaos, Agamemnon, Odüsseus, Hektor, Paris, Priamos, Patrokles. Menelaose sõdimise ainsaks eesmärgiks naine Helena tagasi saada, sest Paris (Trooja prints) röövis tema Helena. Agamemnoni sõdimise põhjuseks oli see, et ta soovis vallutada terve Väike-Aasia ning Trooja oli ainuke, mis oli senini vallutamata: seega soovis ta Troojat enda võimu alla. Menelaose naise tagasi saamise tõi ta vaid ettekäändeks Trooja vallutamiseks.
zizzle Marie Under, Henrik Visnapuu, August Gailit. · Rühmitus Noor-Eesti ( 1905-1916 Tartu) Liikmed :G.Suits(Asutaja), F.Tuglas, V.Grünthal-Ridala, J.Aavik, B.Linde, A.Kallas, J.Oks, J.Semper, A.Alle ,,Enam kultuuri! Enam europalist kultuuri! Olgem eestlased,aga saagem ka europlasteks!" Väärtustasid kirjastamiskultuuri. · Rühmitus Siuru ( 1917-1919 Tallinn ) Liikmed :M.Under (Esimees) , H.Visnapuu, J.Semper, A.Adson, F.Tuglas, A.Gailit(asutaja) Loomise rõõm,-see olgu meie ainus tõukejõud! Nad pöördusid oma loomingus maiste rõõmude ja ihade poole. · Tarapita ( 1921-1922 )Liikmed : M.Under, J.Semper, A.Kivikas, A.Adson, J.Vares-Barbarus, F.Tuglas(toimetaja), A.Alle, J.Kärner, A.Tassa. ,, Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku,kui nyyd-tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur.Lämbuman edasiviivad jõud.Halvat tööliste liikumine...
· Herakles kreeklaste kõige kuulsam ja armastatum kangelane enne trooja sõda, doorlastest ülikute hüpoteetiline esiisa, kes oma vägitegusi alustas juba hällilapsena ja täiskasvanuna rändas kangelastegusid korda saates mööda kreekat . · Solon- sisetülide järel Ateenas vahekohtunikuks ja lepitajaks määratud suursugust päritolu riigimees, aastal 594 ekr viis ellu mitmed ümberkorraldused lihtrahva heaks ning Ateena muutus demokraatlikumaks, · Odüsseus Kreeka kangelan, tema nõuandel valmistati Trooja vallutamiseks tohutu puuhobune, mille sisemusse peideti hulk sõdalasi ning jäeti linna väravate ette. Tegelane eeposest, milles on juttu tema kümme aastat kestnud eksirännakutest., mille järel ta viletsaks kerjuseks moondatuna tuli oma majja ja tappis oma naise ülbed kosilased. · Prometheus - jumal, kes tuli inimesele appi, õpetades sepatööd ja muud tarvilikku
sündmusi teadsid kõik kreeklased ning nõnda ei pidanud kirjutaja pikemalt seletama miks, kes ja kuidas, vaid sai kohe asja kallale asuda. Spartalased saavutavad sõjas võidu tänu Trooja hobusele, milles salaja peitunud mehed öösel linna põlema süütasid. Tagasiteel koju keerutas Poseidon Odysseust merelainetest ning meeskond sattus nõiatar Kirka saarele, kus viimane kangelase kaaslased sigadeks muutis, edasi purjetas Odüsseus mööda sireenidest ning läbi kitsa väina, mida valvasid kaks koletist. Vägilane sattus veel kükloop Polyphemosega pahuksisse ning torkas tal silma peast välja. Seejärel veetis Odysseus 7 aastast nümf Kalypso saarel vangistuses peale mida tal lõpuks õnnestus koju jõuda. 4. Draamakirjandus: tragöödia, komöödia ja draama 5. Tuntuimad ja tunnustatuimad tragöödiakirjanikud: Aischylos- ,,Oresteia" Sophokles- ,,Kuningas Oidipus" Euripides 6
Kuni tööstusliku revolutsioonini oli maailmas avalikult nutmine täiesti tavaline, seda ka meeste seas. Kangelased Kreeka muistenditest nutsid pidevalt! Ajaloos pole nutu tagasihoidmine olnud teps mitte mehelikkuse sümbol, nagu see praegu on. Kui Prantsuse kuulus sõdalane Roland suri, siis nutsid 20 000 rüütlit teda nii emotsionaalselt taga, et mõni minestas suurest nutmisest ja kukkus hobuse seljast maha. Kreeka kangelane Odüsseus laristas pidevalt nutta. 16 sajandi lõpus peeti peale ooperi või teatrietendust avalikult nutmist eriliseks tähelepanuavalduseks, seda nii meeste kui naiste seas. Peale tööstusrevolutsiooni vajas maailm aga usinaid ja hoolsaid, mitte emotsionaalseid töötajaid. Kui varem tehti kõike käsitsi ja oli aega nutmiseks, siis nüüd nõudsid masinad täpsust ja sajaprotsendilist tähelepanu. Mingit nutmist ei saadud endale lubada. Nuteti omaette, kuskil eemal. Lastele õpetati, et probleem
e)Rahvavõim kreeka keeles- demos kritos. f)Millal toimusid esimesed antiikolümpiamängud?- 776. a eKr. g)Ülemine linn, kõrgemal asuv kindlus kreeka keeles- akropol. h)Milline ühiskonnakorraldus valitses Vana-Kreekas?- demokraatia. i)Tuntuim skulptuurigrupp hellenismiperioodil on- laukooni grupp. j)Kreeka eepos "Odüsseia" jutustab (Millest?)- Odüsseuse rännakust koju peale Trooja sõda. Koju jõudnud, oli tema naisele kogunenud palju kosilasi. Odüsseus tapab nad kõik. k)Jumalatele pühendatud ehitis- tempel. 3) Nimeta kolm Vana-Kreekas tekkinud teadust. Kirjuta iga teaduse juurde selle rajaja või tuntud esindaja nimi. Ajaloo teadus- Herodotos. Füüsika- Aristoteles. Botaanika- Aristoteles. 4) antiikaja maailmaimed. Mis on seitsmest maailmaimest tänapäevani säilinud? 1) Egiptuse püramiidid (ainukesena tänapäevani säilinud). 2) Zeusi kuju (Lõuna-Kreekas Olümpias, autor Pheidias). 3) Aleksandri majakas (Egiptuses)
raamat"). Selles on 195 maali, visandid ja joonistused. Ta märkis juurde töö valmimise aja ja tellija nime, püüdes sellega vältida maalide võimalikke võltsinguid. Lorrain maalis palju veduute ehk väga täpseid maastikupilte, nagu näiteks "Genova sadam" (1634). Romantiline valguse mäng taevas, merepinnal ning väga peenelt maalitud arhitektuuril on maalides "Kleopatra randumine Tarsoses" (1642), "Seeba kuninganna asumine laevale" (1648), "Odüsseus loovutab Chryseise tema isale" (1644). Lorrain´i varasematele maastikele on iseloomulik küljelt langev valgus ja muudki eksperimendid valgusega. Ta lõi idealiseeritud stseene meresadamatest, kus tavaliselt oli ankrusolev laev ja selle lähedal loss või palee ("Sadam" 1639). Paljud maalid on raskepärastes pruunides toonides. Pärast 1640. aastat muutus maalidel kujutatu vaiksemaks, rahulikumaks. Valguski oli pehmem, soojem
nõudma. Talle ei anta tütart, suures vihas paneb ta vangistajatele peale needuse. Sünnib palju halba, saades teada põhjuse, vihane Agamemnon omastab Achilleuse naisvangi, kellesse kangelane on sügavalt kiindunud. Sünnib Achilleuse suur viha ning algab sõda. Vägilaste taplusesse sekkuvad ka jumalad. Sõda kestab kaua, kuni lõpuks leiab aset Achilleuse ja Hektori ostustav võitlus, millest Achilleus väljub võitjana. Odüsseus põhimotiivodysseuse vintsutused ja rohked seiklused pärast trooja langemist ning kodusaarel asetleidnud sündmused. Kui Odysseus on kodust ära, käib ta naisel, Penelopel, palju kosilasi. Üldjuhul õnnestub Penelopel nad tagasi tõrjuda kuid austajad siiski priiskavad ja hävitavad Odysseuse vara. Samal ajal sõidab noor Telemachos isa kohta teateid hankima. Selgub et Od, on elus ja terve. Varsti vabastatakse ta Kalypso saarelt ja ta asub kodupoole teele
staatust: (1) extradiegeetiline - heterodiegeetiline paradigma: Homeros, esimese astme jutustajana, jutustab lugu, millest ise puudub. (2) extradiegeetiline - homodiegeetiline paradigma: Gil Blas, esimese astme jutustaja, räägib oma loo. (3) intradiegeetiline - heterodiegeetiline paradigma: Scheherazade, teise taseme jutustaja, kes räägib lugusid, kust ta ise täielikult puudub. (4) intradiegeetiline - homodiegeetiline paradigma: Odüsseus (IX-XII) teise astme jutustajana, räägib oma loo. 3
olid suuremad ja kiiremad. Linnad muutusid kreekapäraseks ja olid suuremad kui varem. Orjapidamine võttis suuremad mõõtmed. Valitsejad soosisid kultuuri. Luule tõusis silmapaistvaks zanriks. Huvi tunti pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu (väljendus teatrietendustes komöödiaid eelistati). Eukleides -> geomeetria põhialused. Archimedes -> seadus kehade veeväljasurvest. 5. Kreeklaste armastatumad kangelased: Odüsseus (Odüsseia). Achiellus (Trooja sõda). 6. Kuulsamad kangelaseeposeD: ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor Homeros. 7. Kreeka jumalad: Zeus (piksejumal, jumalate valitseja, maailma valitseja (taevas)), Hera (Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja), Poseidon (Zeusi vend, merejumal), Hades (Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja), Demeter (Zeusi õde, viljakuse jumalanna ja põllutööde kaitsja), Ares (sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg), Hephaistos
Messias on Taaveti soost ja sünnib Petlemmas. 22. Tüliõun - Trooja kuningapoeg Paris andis kuldse õuna kolmest jumalannast kõige ilusamale, Aphrodite lubas Parisele kauneima naise (Sparta kuninga abikaasa Helena) Lahkheli põhjus 23. Achilleuse kand - nõrk koht. Achilleuse ema, nümf, kastis Achilleuse Igavese jõe voogudesse, hoides kinni tema kannast. Paris lasi noole Achilleuse kanda ja too suri. 24. Trooja hobune - kingitud, mis on saajale ohtlik. Odüsseus mõtles välja puuhobuse, mis oli troojalastele kingituseks, aga seal sees olid sõjamehed, kes tulid öösel, kui hobune oli juba linnaväravatest sisse viidud ja troojalased magasid, välja ning hävitasid Trooja linna. 25. Penelope kangakudumine - Penelope oli Odüsseuse abikaasa. Ta lubas võtta kosilase vastu kui kangakudumine on lõpule jõudnud, aga salaja öösiti harutas seda üles. Käibeväljendina tähendab lõputut tööd. 26
noole läbi. Trooja vallutati alles pärast Odysseuse sõjakavalust, vallutades linna puuhobusesse (,,Trooja hobune") peidetud sõdalaste abil. b) Kangelaseepos ,,Odüsseia" kõneleb Trooja sõja kangelase Odüsseuse kümneaastasest tagasiteest kodusele Ithaka saarele. Olles oma käitumisega vihastanud Poseidonit, saatis merejumal rändurite teele igasuguseid takistusi. Jõudnud koju, tappis Odüsseus jumalanna Athena abiga tema truud naist naida soovivad ja omavolitsevad kosilased. Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 4. ISESEISEV TÖÖ: KREETA JA MÜKEENE KULTUURIDE SARNASUSED JA ERINEVUSED. Ülesanne: Täida konspekti või õpiku abiga tabel. SARNASUSED ERINEVUSED LOSSID VALITSEJAD RELIGIOON KIRI KUNST
kujutatigi neid pooleldi loomadena. Sageli sattusid nad Dionysuse kaaslaste hulka. Neil on hobuse saba, kabjad ja kõrvad ning nad peavad väga lugu veinist. Sireen - algselt linnu keha ja naise peaga imeilus ohtlik kuri deemon, kes võlus ja hukutas oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele. Tuntud on motiiv Odysseuse ja tema meeskonna kohtumisest sireenidega Homerose ,,Odüsseias", kus Odüsseus käsib oma meestel kõrvad vahaga täita ja ennast masti külge siduda, et kuulda sireenide võluvat laulu, päästes niimoodi ennast ja laeva hukkumisest. Samuti lämmatas Orpheuse lüüramäng saatuslikud ahvatlevad hääled. Sisyphos Korintose kuningas. Pidi igavesti lükkama Hadeses kivi ülesmäge, mis alati tagasi veeres. Styx vihkamise jõgi. Peal- ja allmaailma (Hades) piiriks olev jõgi, muti selle jõe personifikatsiooniks olev jumalanna Styx teeb üheksa tiiru ümber Hadese.
Tyrann (1967) jne. Mati Unt Vend Antigone, ema Oidipus (2003). Saksa kultuuriruumi tähtsus: müüt idealismi, romantismi ja folklooriuurimuste jaoks. Võrdlev mütoloogia: James Frazer The golden bough, 13 köidet. F. Nietzsche ja dionüüsoslikkus; müüt ja psühhoanalüüs (Sigmund Freud). Ajalugu ja müüt: Varuse lahing 9 AD, Arminius ja Hermann saksa rahvuse kujunemisel. Rahvusmüüdi kasutamine poliitikas. 5. Milliste teemade kandjana on läinud Odüsseus Euroopa kultuurilukku ja millistes tuntumates teostes ta esineb? Odysseus: Jean Giraudoux Trooja sõda ei tule (1935); Nikos Kazantzakis Odysseia (1938); James Joyce Ulysses (1922). Kreeka kirjanik Kazantzakis on öelnud, et inimestest, kes tema hinge kõige sügavama jälje on jätnud, eristaks ta ise järgmisi: Homeros, Buddha, Nietzsche, Bergson ja Zorbas. Esimest kirjeldas ta ise kui päikeseketast, mis valgustab kõike oma vabastava säraga. Kazantzakise
tapmisega. Agamemnoni peale solvunud Achilleus keeldub sõdimast ja pöördub tandrile tagasi alles siis kui tema lähim sõber Hektori käe läbi lahingus lahingus langeb. Kättemaksu janunedes tapab Ahhilleus nüüd armutult hulga vastaseid ja lõpuks ka Hektori enda. "Ilias" on seega eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest. Ka "Odüsseia" keskendub ühe kangelase raevukale käitumisele. Siin on peakangelane kaval ja vastupidav Odüsseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosida püüdvaid suursuguseid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab Odüsseus nad halastamatult. Hilisemad kreeklased pidasid "Iliase" ja "Odüsseia" autoriks pimedat laulikut Homerost, kellele omistasid ka mitmeid teisi, tänapäevaks kaduma läinud eeposeid. Kreeklaste meelest oli Homeros nende parim ja kuulsaim poeet. Tänapäeval ei oska me öelda, kas Homerose
tapmisega. Agamemnoni peale solvunud Achilleus keeldub sõdimast ja pöördub tandrile tagasi alles siis kui tema lähim sõber Hektori käe läbi lahingus lahingus langeb. Kättemaksu janunedes tapab Ahhilleus nüüd armutult hulga vastaseid ja lõpuks ka Hektori enda. "Ilias" on seega eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest. Ka "Odüsseia" keskendub ühe kangelase raevukale käitumisele. Siin on peakangelane kaval ja vastupidav Odüsseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosida püüdvaid suursuguseid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab Odüsseus nad halastamatult. Hilisemad kreeklased pidasid "Iliase" ja "Odüsseia" autoriks pimedat laulikut Homerost, kellele omistasid ka mitmeid teisi, tänapäevaks kaduma läinud eeposeid. Kreeklaste meelest oli Homeros nende parim ja kuulsaim poeet. Tänapäeval ei oska me öelda, kas Homerose
kümnendast taevast, mis sümboliseeris täiuslikkust. Enne põrgusse jõudmist tuli neile tee peal vastu lõvi vägivald, panter himurus ja hunt reetlikus. Põrgus asusid sügavamal rängemad patud. 1. ringis olid süütud lapsed ja antiikajal elanud inimesed, kes ei tundnud Jumalat. 2. ringis olid abielurikkujad Helena ja Paris. Seal puhus külm ja must tuul, mis sümboliseeris silmitut ja vastupandamatut kirge. 3. ringis olid need, kes kellelegi oli halba nõu andnud nt Odüsseus. Türannid pidid keevas veres istuma, ketserid põlevates kirstudes ja silmakirjatsejad kandsid tinamantleid. 8. ringis olid kupeldajad, prostituudid ja petised. Nad rippusid pea alaspidi põleva augu kohal ja kordamööda lõigati neil nöörid läbi. 9. ringis oli kolme näoga Lucifer, kes hoidis lõugade vahel kolme kõigi aegade suurimat reeturit Juudast, Brutust ja Cassiust. Puhastustules tuli neile vastu mõõgaga ingel, kes tegi talle otsaette 7 P-tähte
Järg „Odüsseia“ sündmustele. Penelope kosilaste matus, Odüsseuse ohverdused nümfidele, reis Eleiasse, kus ta saab Polyxenoselt karika, mis kujutab Trophonius lugu, abiellubThesprotia kuninganna Kallidikega, sõda Brygoi’ga, Kallidike sureb, Odysseuse poeg Polypoetes päästab kuningriigi, Odysseus naaseb Ithacale. „Kükloop“ – Euripides, saatüridraama, kus kükloop Polyphemos on saatürid orjastanud. Nende juurde saabub Odüsseus kaaslastega ning saatürid vahetavad nendega toitu veini vastu. Kükloop, saanud teada vahetuskaubast, ähvardab sissetungijad ära süüa. Odüsseuse plaan kükloop täis joota ning tema silm välja lüüa õnnestub ning saatürid saavad vabadusse. Antiikaeg: Rooma „Troojalannad“ Seneca – Hekuba tütar Andromache üritab varjata oma poega Astyanaxi Odüsseuse eest, kes on tulnud teda tapma, sest ta kardab, et pärija võib
Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas tekitati vallutamist. Kõik
Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva: Achilleuse viha kuni Hectori tapmine. Tehasse tagasivaateid sõjakäigule, põhjustest ei räägita, sest H arvestas, et tollased kuulajad teadsid vanu müüte sõja algusest Sisu: Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku Kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvas põllul soola, vastas küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, pannes pojale selga tüdrukute riided ja viies ta tüdrukute juurde mängima. Tüdrukute seas laoti relvad
seda, mis said. Hera võimu, Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas tekitati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid
Frege oli väga endassetõmbunud, hell ei talunud kriitikat (Russell). Väga konservatiivne, antisemiitlik. Kaasaegse loogiga tõi uutele alustele. Tegi erakordselt olulise eristuse: sinn (sense) ja bedeutung (reference, osutus) Tõlge: mõte ja osutus Lause mõte on see, mida ta tähendab ja peab silmas, lause osutus on see millele ta osutab tegelikkuses. nt. Kirjaniku kodaniku ja varjunimi osutavad samale isikule, kuid nende mõte on täiesti erinev. Odüsseus saabus Ithakale: lausel on mõte kuid mitte osutus, sest tegelikkuses ei ole seda arvatavasti saabunud. sõnal ükssarvik on mõte, kui mitte osutust, sest neid tegelikult ei esine. Nende abil saab eristada kahte liiki tähendust. tähendus kui mõte millest me aru saama ja tähendus kui osutus, millel on vaste, millele me märgid viitavad. C.K. Ogden ja I.A.Richard ,,Tähenduse tähendus" (1923) suhteliselt kriitilised Saussure teooria vastu. Võtsid
achiellus tagasi tandrile ja hakkas halastamatult tapma troojalasi vaid Hektor keeldus taganemast, tema au ei luba, leidis aset Hektori ja Acielluse kahevõitlus. Tappis Hektori, otsustas Hektori surnukeha rüvetada, pani laiba kaariku taha ja tegi halba. Jumalad saatsid talle Hermesega sõnumi et antku keha tagasi. Poeet eeldab et üldine trooja lugu on kõigile teada. Hektor oli põhine trooja kaitsja. Odüsseias ka kättemaks, teda hoiab kinni nümph Kalypso, laseb ta lõpuks minna, Odüsseus heidetakse Faiaagide saare randa kus on imetabane ühiskond kus valitseb Alkinoos, seal jutustab tagasivaatavalt oma kümmne aastastest eksirännakutest.Samal ajal keeruline olukord Ithaka saarel naine Penelope, keda kõik tahvad kosida , poeg Telemachos, kosilased ei austa odüsseuse maja, söövad tema asju , magavad tema teenijatega.Poeg läheb retkele otsima teateid oma isast ja jõuab tagasi kodusaarele , panevad faiaagid odüsseuse ithaka saarel maale, jõuavad samal ajal kodusaarele
Näiteks üks Sõna „mentor“ pärineb Homerose „Odüs- tegur, mis võib ebatõhusas distsiplineerimises oma rolli mängida, on õpetaja sage küsivas seiast“. Selles Vana-Kreeka eeposes usalda- vormis keelekasutus juhtimiskontekstis: „Kas sa hõigud...?“; „Sa ei peaks hõikuma, eks?“; „Miks takse Mentorile (Odüsseuse pikaaegsele us- Odüsseus ja mina... sa jutustad?“; „Kas sa oled oma pingist väljas...?“ „Kas sa võid palun tahvli poole vaadata?“; „Kas tavale sõbrale) Odüsseuse ja Penelope poja me tunneme teineteist sa pole veel alustanud?“ Telemachose toetamine. Ta tuli selle rolliga kaua... sa tead, Telemachos..
seksuaalsus, karistus mingi teo eest , toovad kaasa repressioonid. See on tegelikult individuaalsuse piiramine. Kuid võim on ka produktiivne, sest 18. saj seksuaal kasvatus, mis pani vanemad jälgima lapsi, muutis lapsed veelgi uudishimulikemaks ja nad avastasid ennast enam kui oleksid teada saanud ilma keelava käsuta. ? Foucault, Michel 1993 Keel lõpmatuseni Vikerkaar 3/ 32 47 Räägib legendi Odüsseusest, kes kuuleb lugu oma seiklustest Odysseias. Odüsseus kuuleb keele vahendusel nagu ise enda jutustust, kuid Foucault nimetab sellist jutustust keele topeldamiseks. Keel topeldab enda, tekitades tühja ruumi enda ja selle inimese vahele, kellest ta räägib ja kes võib juba ammu surnud olla. Borgesel on lugu surmamõistetud kirjanikust, kelle le jumal annab mahalaskmise hetkel ühe eluaasta juurde, et ta saaks lõpetada alustatud teose; see teos on üks näide, kus nimme kõiki asju kaks korda korratakse, nii, et lõpp
riikidest ja pealinnadest ning pakkus mitmeid meeldivaid ja põnevaid üllatusi. Ja Portugal on meist kõigest mõne lennutunni kaugusel. 64 Võluv Lissabon kultuuride risttee Euroopa läänepoolseimat pealinna on läbi ajaloo saatnud tõusud ja mõõnad: legendi järgi asutas linna teel Troojast koju Kreeka muinaskangelane Odüsseus. Rooma impeeriumi koosseisus jõudis Lissabon oma õitsengule 1. sajandil e.m.a., kuid nagu ajaloos ikka, järgnes ka allakäik. Tähtsat osa linna arengus on etendanud Põhja-Aafrikast sissetunginud moslemid. «Portugali aeg» algab aastaga 1147, mil maa esimene kuningas Alfonso tõrjus moslemid maalt välja. Võimu kantsid 1499. aastal jõudis Indiast avastusretkelt tagasi kuulus meresõitja Vasco da Gama ja algas linna kuldne ajastu, mis kestis peaaegu kogu 16
1461--1483, sundis vajõul kuulekusele suurvasalle, kelle omavahelised võitlu-fl sed lõhestasid Prantsusmaad. Charles Südi -- Burgundia hertsog, oli Louis XI kardetavaim võistleja ja alustas 1404. aastal kuninga vastu ava- likku sõda. Sai surma otsustavas Nancy lahingus. Skülla ja Harübdis -- antiikajal nimetati nii vastamisi asuvat kari ja neelukohta Sitsiilia väinas. Homerose lugu-laulus «Odüsseia» on need kujutatud koletistena, kellel käest kangelane Odüsseus vaevu pääseb, jäädes aga ilmal laevast ja kaaskonnast. ... kes juba alla olid neelanud nii Nemours'i hertsogi kui 496 ka Saint-Poli konnetaabli. -- Nemours'i hertsog oli üks kuningavastase kõrgaadli organisatsiooni Rahva Hüvangu Liiga juhte, kes hukati a. 1477. Saint-Poli konnetaabel -- sama liiga liige. Oli vaheldumisi Charles Südi ja Louis XI poolehoidja. Vangistati Charles'i poolt ning anti kuninga võimusesse, kes laskis ta 1475. aastal riigireeturina hukata. ...paavst
annaabi.ee 
