Eestil on tänu Struve kaarele nüüd kaks objekti UNESCO maailmapärandi nimekirjas teine on Tallinna vanalinn. Peale loenguid saime süüa. Minu jaoks olid loengud harivad ja sain uusi teadmisi. Teiseks sihtpunktiks oli Tõravere observatoorium, mis asus Tartust 21 km lõuna pool Tartu- Valga maantee ääres. Tartu Observatoorium on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas. Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Me käisime observatooriumi peahoones, kus oli seinal taevakaart. Taevakardil olid kõik tähtkujud ja ka teisi kujutisi. Igal kujutisel oli oma nimi. Peale seda läksime peamaja ligiduses asuvasse tähetorni. Enne tähetorni oli tee äärde istutatud erineva suuruse ja vahega kuused. Kuused tähistasid päikesesüsteemis asuvaid planeete. Tähetornis oli seintel iga tähtkuju pilt raamide sees. Viimasel korrusel nägime Eesti
Oskar ja Paul Öpikuga. 1911-1912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiajakirjas Mirovidenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vehepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 1948-1981 Armagh' observatooriumis Põhja-Iirimaal. 1950-1981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. 2.Teaduslooming Öpik oli üks põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. 1916 aastal avatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B tiheduse, kuid pidas tulemust võimatuks. Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust. Jõudis tähe siseehituse teooriat arendades (aastast 1915) 1922 järeldusele , et tähtedes
Eesti Maaülikool Eestlasest leiutaja ja astro-optik Bernhard Schmidt´i elu ja tegevus Referaat õppeaines ,,Kosmograafia" Tartu 2013 SISUKORD 1. Elulugu 1. 1 Lapsepõlv ja tärkav huvi astronoomia vastu................................................... 1. 2 Töötamine optikuna Saksamaal Mittweidas..................................................... 1. 3 Töötamine Hamburg- Bergedorfi observatooriumis....................................... 1. 4 Elutee lõpp........................................................................................................... 2. Schmidt`i panus teleskoopide arengusse............................................. 2. 1 Schmidt´i kaamera.............................................................................................. 2. 2 Horisontaalteleskoop Uranostat......................................................................... Kokkuvõte......
Mägede kohal on pilvitu taevas ja ühtlaselt läbipaistev atmosfäär. Inversioonikiht, mis hoiab sudu mägede vahel Los Angelese kohal, takistab mägedes õhu turbulentsi, mis põhjustaks vaatlusi häirivaid moonutusi. Samas on suurlinnade lähedus ja eriti Los Angelese linnastu kasvust tingitud valgusreostuse suurenemine süvakosmose vaatlusi oluliselt häirima hakanud ning seetõttu on observatoorium spetsialiseerunud eelkõige helioseismoloogiale ja interferomeetriale. Mount Wilsoni observatooriumis tehti mitu 20. sajandi olulisemat avastust. Observatooriumis on kaks Hale'i konstrueeritud ajaloolist teleskoopi, 1908. aastal valminud 1,5-meetrise peapeegliga teleskoop ja 1917. aastal valminud 2,5-meetrise peapeegliga Hookeri teleskoop. Observatooriumi haldab alates 1989. aastast Mount Wilsoni instituut. Mount Wilsoni observatoorium annab koos Rahvusvahelise Astronoomiauniooniga välja Michelsoni auhinda panuse eest optilise interferomeetria arengusse. Ajalugu
Anglo-Australian Telescope Anglo-Austraalia Teleskoop asub Anglo-Austraalia Observatooriumis. Kõige sagedamini kasutatavad instrumendid Anglo-Austraalia Teleskoobil on selle spektrograafid. Teised spetsiaalsed instrumendid koguvad valguse energiat spektri infrapunapiirkonnast ja on seega tundlikud väga jahedate objektide temperatuurile, et kiirata nähtavat valgust. Lainepikkus: optiline Fookuskaugus: 12.7m Atlituut Kupli alus: 1134m Kupli tipp: 1184m Peaaken Töötav diameeter: 3.893m Väliserva paksus: 0.63m Kaal: 16.19t Kaetud igal aastal: 2.5g alumiiniumiga Kuppel
astronoomide arusaamu Universumist ja meie kohast sellest igaveseks. Enne Hubble'i avastusi uskus suurem osa astronoome, et Linnutee rohkem kui 200 miljardist tähest koosnev galaktika, mille läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja kuhu kuulub ka Maa koos Päikesesüsteemiga moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad. Mount Wilsoni observatooriumis tehtud vaatlused näitasid, et kauged ja kahvatud valguspilved Universumi sügavustes on tegelikult terved galaktikad. Kõige tähtsama avastuse tegi Hubble aga 1929. aastal. Galaktikaid uurides ja liigitades ning nende kiirgusspektreid mõõtes märkas Hubble, et mida kaugemal galaktika maakerast asub, seda kiiremini ta meist eemaldub. Järelikult pidi kogu Universum olema mingil hetkel koos ühes punktis, plahvatama ning sestsaadik alates muudkui paisuma.
Hookeri teleskoop · Sai nime John D. Hooker järgi. · Asub Mount Wilsoni observatooriumis. · Pikkuskraad 118° 03' W, laiuskraad 34° 13' N · Kõrgus üle merepinna 1742 m · Hookeri teleskoop on reflektor teleskoop mille nõgusa peegli läbimõõt on 100 tolli (umbes 2.5m). Oli maailma kõige suurim reflektor teleskoop aastatel 1917 kuni 1948. · Teleskoop kaalus üle 100 tonni. · Teleskoobil on sfääriline kuppel ja kinnitub kahvel tüüpi pöörlevale alusele. · 5 aastat läks aega, et klaasi tükist saaks peegel. Peegli valmistajaks oli G.W.
Jaan Einasto (sündinud 23. veebruaril 1929 Tartus) Eesti astrofüüsik, aastast 1986 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Aastal 1947 lõpetas Tartu 1. Keskkooli, 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Täiendusõpet on ta saanud mitmes välisriigis, näiteks Taanis, Saksamaal ja USA-s. 1952. aastal asus tööle Tartu Observatooriumis. Aastail 19831995 oli Eesti Teaduste Akadeemia füüsika, matemaatika ja tehnikateaduste osakonna, aastast 1985 füüsika ja astronoomia osakonna akadeemik-sekretär. Ta kuulub Rahvusvahelisse Astronoomiauniooni, olles seal galaktika- ja kosmoloogiakomisjoni liige. Roopi Hallimäe (kuni 1935 Robert Grauberg; 7. mai 1908 Väinjärve vald, Järvamaa 3. juuli 1969 Koeru)
Mosaiik-Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi- või mõne muu materjali tükkidest. Vanimad näited pärinevad u 3000 eKr. Silmapaistvaim tase saavutati Vana-Kreekas ja Roomas. Koonusekujuline mosaiik. Uruk. Mesopotaamia. Valitsejanna Theodora käsi San Vitale kirikus Ravennas. Lagle Israeli merekividest mosaiikpannoo "Eestlaste muistne tähistaevas" 1962 1964 Tõravere Observatooriumis Sklptuuriliigid 1. Maalikunst 2. Skulptuur 3. Graafika Skulptor Tauno Kangro ,,Mõtlik mees" Maalikunstnik Eevald Okas Graafik Eduard Viiralt
.......................................................................... 4 1.2. Rajamise eesmärk........................................................................................................9 1.3. Kes rajamisega tegelesid........................................................................................... 11 1.4. Millised teleskoobid oli algul....................................................................................15 2. TEADLASED JA UURIMUSSUUNAD TÕRAVERE OBSERVATOORIUMIS...........18 2.1. Uurimissuunad algusaastatel.....................................................................................18 2.2. Uurimussuunad praegu..............................................................................................20 2.3. Teadlased algusaastatel ja praegu..............................................................................22 3. TELESKOOBID......................................................................................................
19111912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 19481981 Armagh' observatooriumis PõhjaIirimaal. 19501981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt; 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis) oli eesti graafik. Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Wiiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. Enne Teist maailmasõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal. Aastast 1938. kuni 1939
On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas" Miinused: - Suur pikkus - Halb tasakaal (ühes otsas raske lääts) - Erineva lainepikkusega valguskiired murduvad läätses erinevalt, kvalieetse kujutise saamiseks on vaja erinevatest läätsedest liitsüsteemi. Maailma suurim refraktor. Valmistatud 1897. aastal, akromaatilise objektiivi läbimõõt 102 cm, fookusekaugus 19.4 m, asub Yerkes'i observatooriumis USA-s. Reflektorteleskoop Newtoni süsteem: Reflektorteleskoop Cassegrain'i süsteem Reflektorteleskoop Eelised: - 2-4 korda lühem - Parem kaalujaotus - Võimalik luua suuremaid teleskoope (10x) - Objektiiv võib asuda ka küljel Teleskoope iseloomustavad omadused: Suurendus - objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe.
Sisukord · Uurimissuunad.............................................................................3 · Eelkäijad.....................................................................................4 · Olulisemad etapid Tõravere Observatooriumi arengus........................5-7 · Kasutatud materjal........................................................................8 2 Uurimissuunad Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Peamised uurimissuunad on tähefüüsika teoreetiline astrofüüsika kosmoloogia galaktikate füüsika taimkatte seire atmosfääri seire Tartu Observatoorium asub Tartumaal Tõraveres. Observatooriumi geograafilised koordinaadid on 58°1555.43N, 26°2758.57E. astrofüüsika osakond (juhataja T. Kipper), kuhu kuuluvad: tähefüüsika töörühm (juhataja T. Kipper)
Tõravere observatoorium Tõravere observatoorium avati aastal 1812. Seal alustab astronoomilisi vaatlusi F.G.W. Struve ja 12 aasta pärast saabub Tartusse 9-tolline tolleaegne maailma suurim teleskoop Frauhoferi läätspikksilm. F.G.W määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. Tänapäeval on Tõraveres kaks töötavat teleskoopi. Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Tõraveres on kividega kaetud sein, mille peal on kujutatud tähtkujusid, mida Eesti taeva kohal näha võib. Tuntuimad kujud on suur vanker ja väike vanker, aga on olemas palju tähtkujusid, mida ei teata. Eesti kohalt võib veel leida näiteks noole, kotka, delfiini ja mao kujud. Tähed, mida taevas näeme on Maast mitme valgusaasta kaugusel. Üks valgusaasta on nii kaugel, et valgus läbib selle vahemaa ühe aastaga
Georg Wilhelm Struve. b. 1816 Tartu Tähetornist sai Struve geodeetilise kaare esimene mõõdupunkt. c. 1824 Tartu Tähetorn sai tolleaegse maailma suurima 9-tollise Fraunhoferi läätspikksilma. d. 1837 Struve määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. e. 1865 Arthur Joachim von Oettingen alustas Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumis (Metobsis) süstemaatilisi ilmavaatlusi. f. 1885 Carl Ernst Albrecht Hartwig avastas Tartu Tähetornis supernoova süttimise Andromeeda udus. g. 1904 Metobs hankis Hvolsoni aktinomeetri ja B.I. Sreznevski juhendamisel alustati aktinomeetrilisi vaatlusi. h. 1919 Eestis hakati ametlikult ilma ennustama. i. 1922 Ernst Öpik määras Andromeeda udukogu kauguse. j. 1924 ilmus esimene Tähetorni Kalender.
PLUUTO AVASTAMINE 18.veebruaril ,1930 .aastal Avastaja oli USA amatöörastronoom Clayde Tombaught. Arvestused , mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel osutusid hiljem valeks , ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte tedlik tollest veast , teostas C. Tombaught Arizonas Lowelli observatooriumis väga hoolika taevavaatluse ja leidis pluuto . Nimi ''Pluuto'' Pluuto sai oma nime Rooma Mütoloogia allmaailma jumala Pluuto (Kreeka: Hades) järgi. Planeedile omistati see nimi (pärast paljusid teisi soovitusi) võib-olla sellepärast, et ta on nii kaugel Päikesest, et ta on pidevas pimeduses ja võib-olla sellepärast, et "PL" on initsiaalid Percival Lowell-st. PLUUTO OMADUSED Kaugeim planeet päikesest.
on teadmata, kuid tihedus (2 gm/cm3) viitab 70% kivi ning 30% jää mikstuurile. Heledamad alad on arvatavasti kaetud lämmastiku jääga, millele on lisatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Atmosfäär · Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 ja planeet on sellest ajast pidevalt Päikesest eemaldunud. Miskipärast ei mõjuta temperatuurilangus, aga atmosfääri. Pariisi observatooriumis Prantsusmaal töötava Bruno Sicardy sõnul on rõhk siiski kahekordistunud. · Üks seletus sellele on, et Pluuto pinda kattev jää, mis võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust. Lõplikult on praegu võimatu öelda, sest orbiit pole täpselt teada. Pilt: Kasutatud materjal · http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto Lõpp!
Wolf-Rayet star Avastamisest 1867. aastal kasutasid astronoomid 40 cm pikkust pariisi observatooriumis olevat Focault teleskoopi ning avastasid Cygnusi tähtkujust kolm tähte, mille muidu ühtlasest spektrumist kiirgas eredalt välja valgusvihke. Astronoomide nimed olid Charles Wolf ja Georges Rayet ning seepärast saigi see tähekogum nimeks Wolf-Rayet tähed (WR tähed). 1987. aastaks oli lisaks 159 vastavatele tähele Galaktikas leitud veel 100 Wolf-Rayet tähte Suures Magalhaesi Pilves, 8 Väikeses Magalhaesi Pilves ja mõned teistes galaktikates. Aastaks 1992 oli
vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 19111912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 19481981 Armagh' observatooriumis Põhja-Iirimaal. 19501981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. 1916 aastal avaldatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B tiheduse, kuid pidas tulemust võimatuks.[1] Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust. Jõudis tähe siseehituse teooriat arendades (aastast 1915) 1922 järeldusele, et
satelliidi antennid, lülitatakse sisse raadiosaatja ja elektritoite alamsüsteem ● ESTCube-1 alustab peale kanderaketist eemaldumist kontrollsignaali edastamist, mida kõigil raadioamatööridel on võimalik vastu sagedusel 437, 250 MHz. ESTCube-1 elutsükkel kosmoses ● Esimesed antennide avamisele järgnevad 48 tundi saadab satelliit ainult telegraafimajakat 3- minutilise intervalliga. ● Esimene terviklik signaalipakett võetakse Tartu observatooriumis Tõraveres asuvas ESTCube-1 juhtimiskeskuses vastu kell 10:30, kui satelliit esmakordselt raadiojaama otsenähtavusse jõuab ESTCube-1 esimene pilt Maast Esiplaanil on Vahemeri, kaugemal Tuneesia ja Sahara kõrb. Kasutatud kirjandus ● et.wikipedia.org/wiki/ESTCube-1 ● en.wikipedia.org/wiki/ESTCube-1 ● et.wikipedia.org/wiki/Elektriline_päikesepuri ● http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d7/ESTCube-1.jpg ● http://upload.wikimedia
muutusi. Mõõdetud osooni koguhulga väärtused on olnud vahemikus 320-430 DU, mis näitab, et võimalikke ajutisi õhenemisi pole veel tabatud. Samas võisid lühiajalised osoonikihi õhenemised jääda registreerimata, sest Tõraveres tehti 1994. aastal osoonikihi paksuse mõõtmisi ainult 80 päeval (21,9% võimalikest vaatluspäevadest). 5. Osoonikihi ja seda kahjustavate ühendite seire Eestis Eestis tehakse käesoleval ajal osoonikihi uuringuid ainult Tõravere observatooriumis. Atmosfääriosooni ja maapinnale jõudva ultraviolettkiirguse mõõtmised püstitati Eestis grupi teadlaste poolt juba 1992 aastal. Dobsoni meetodil mõõtmiseks kasutatav spetsiaalne aparatuur osutus aga Eesti jaoks liiga kalliks. Kaasaegne Breweri instrument maksab umbes 10000 dollarit, ehk umbes 13,5 miljonit eesti krooni (1997 aasta keskpaiga kursiga). Odavamad mõõteriistad maksavad mõnikümmend tuhat dollarit ning seepärast kohandati olemasolevat nõukogude päritolu laboratooriumi
Palju põhjuseid on antud tema väljaviskamise põhjustest, kaasaarvatud austamatus võimuorgani vastu ja keelatud raamatute lugemine. Stalin hiljem seletas, et päris põhjus on see, et ta üritas teisi koolikaaslaseid Marksismi suunata. Pärast koolist välja viskamist oli Stalin töötu mitu kuud. Ta lõpuks leidis tööd, milles ta pidi õpetama kesk-klassi lastele. Hiljem töötas ta sekretärina Tiflis observatooriumis. Ta ka hakkas kirjutama artikleid sotsialistide Gruusia ajalehte, Brdzola Khma Vladimir. Aastal 1901, Stalin liitus Sotsiaaldemokraat parteiga ja kui enamus liidrid elasid paguluses, tema elas Venemaal, kus ta aitas organiseerida vastupanu tsaari vastu. 18. Aprill, 1902, Stalin arreteeriti pärast koordineerivat rünnakut Rothschildi tehase vastu Batumis. Pärast 18 kuud vanglas istumist, Stalin küüditati Sibeeriasse.
Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taškendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 1948–1981 Armagh' observatooriumis Põhja-Iirimaal. 1950–1981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Teaduslooming Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. 1916 aastal avaldatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B tiheduse, kuid pidas tulemust võimatuks. Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust.( Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn. surnud täht, milles ei toimu
päikest on seotud ühte - need on kolmik-ja mitmiktähed. Kaksiktähtedes avastatud liikumised andsid Newtoni gravitatsiooni seadusele hiilgava tõenduse. Just kaksiktähtede uurimised kinnitasid, et gravitatsioon on tõesti ülemaailmaline seadus, maksev kaugemais tähtedevahelises ruumi osades samuti nagu päikesesüsteemis ja maa peal. 19. sajandi teine veerand on tähistatud kaksiktähtede uurimises eriti hoogsa arenguga. Wilhelm Struve vaatlused Tartu observatooriumis tähendasid nii suurt edusammu sel alal, et enne seda tehtud töid pole üldse vaja arvestada. Struve tööd olid põhjapaneva tähtsusega temaga sai kaksiktähtede uurimine oma alguse. Tema mõõtmised pole praegusel ajal oma tähtsust kaotanud. Pilt 2 Sirius Struve tööplaan koosnes kahest osast: 1) kaksiktähtede avastamine ja nende kataloogi koostamine 2) avastatud kaksiktähtede täpne mõõtmine.
eristada. Selles, et ava suurendamisel difraktsioonipilt "kitseneb", veendusime ise filmitükis oleva pilu laiust muutes. Lahutusvõime suurendamine on keeruline probleem ja selle lahendamine kallis. Maailma suuremate teleskoopide objektiivide läbimõõdud ulatuvad 10 m. Projekteeritakse 100 m läbimõõduga peegelobjektiivi. Sellised objektiivid on väga kallid. Eestis on suurima objektiiviga teleskoop Tõravere observatooriumis (objektiivi diameeter 1,5m). Maailma võimsaim optiline mikroskoop suudab piiluda viirusi? Uute ja järjest parema lahutusvõimega optiliste mikroskoopide ehitamine on võitlus valguse omadustega. Lahutusvõime tähendab vähimat kaugust kahe punkti vahel, millal need punktid on veel nähtavad. Manchesteri ülikooli teadlased on valmis meisterdanud seni parima lahutusvõimega optilise mikroskoobi. Konstrueerijad väidavad, et vägeva riista abil saab näha isegi üksikuid viiruseosakesi
FÜÜÜÜSIKA Ernst Öpik Elukäik : 1893 - 1900 lapsepõlv Kundas kohaliku tolliülema Karl Öpiku peres 1900 - 1911 õpingud Gustav Adolfi gümnaasiumis Tallinnas 1912 - 1916 õpingud Moskva Ülikoolis 1916 - 1920 Moskva Ülikool assistent, professoriks valmistumine 1920 - 1921 Tashkendi Ülikooli dotsent 1921 - 1944 naasmine kodumaale, Tartu Tähetorni astronoom-observaator 1930 - 1934 pikaaegne koostöö Harvardi observatooriumis USA-s 1944 - 1948 pagulastee algus Balti Ülikooli Eesti rektorina Saksamaal 1948 - 1981 Armagh observatoorium, Põhja-Iirimaa 1956 - 1974 teadustegevuse jagamine Marylandi Ülikooliga, USA 1981.aastast vanaduspuhkusel sünd.22.okt.1893 Kunda - surn.10.sep.1985 Bangor, Põhja-Iirimaa Olles pärit paljulapselisest perekonnast, tuli tal varakult enda eest väljas olla ja tunniandmisega elatisrahale lisa teenida
ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jne. Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk on võrreldes looduses ringlevate kogustega suhteliset väike, võib sel pika ajavahemiku jooksul olla ometi märgatav mõju. Mauna Loa observatooriumis teostatud mõõtmised näitavadki süsinikdioksiidi kontsentratsiooni pidevat tõusu. Siiski ei saa siin arvestada vaid inimmõju, sest oluline roll on ka ookeanidel, mis soojenedes süsinikdioksiidi atmosfääri paiskavad. Selle põhjustab see, et gaaside lahustuvus vedelikus selle soojenedes halveneb. Huvitaval kombel näitavad arvutused, et arvestades inimmõju ning atmosfääri soojenemist, peaks süsinikdioksiidi kontsentratsioon kasvama kiiremini kui ta seda tegelikult teeb
koos oma isa W. Bondiga avastasid selle nn C-rõnga uuesti. 1907. aastal avastas Prantsuse amatöörastronoom G. Furnier C-rõngast seespool veel ühe rõnga. D-rõnga olemasolu üle vaieldi, kuni erakordselt hea nägemisega astronoom E. Bernard kinnitas selle olemasolu. Järgmine kord nähti seda rõngast 40 aastat hiljem, tema heledus on vaid kolmandik C-rõnga heledusest, mis omakorda on vaid sajandik B-rõnga heledusest. D-rõngas on tumedam kui Cassini pilu! E-rõngas avastati Allegheny observatooriumis, siis kui "Pioneer-11" oli juba teel. Selle tihedus on veel 100 000 korda väiksem kui D-rõngal. Rõngaid peeti alguses tahketeks objektideks ning Cassini pilu vaid teist värvi alaks, kuni läbi selle õnnestus pildistada tähte. Laplace näitas, et laiu tahkeid rõngaid olla ei saa, see oleks vastuolus gravitatsiooniseadusega. Ta oletas kitsaste rõngaste süsteemi olemasolu. Venelanna S. Kovalevskaja tõestas, et rõngas ei saa olla ei vedel ega ka mitte gaasiline -- ta hajuks väga
naisõiguslane. 2. Hugo Treffner- Asutas Hugo Treffneri gümnaasiumi 3. Eduard Ahrens- Kirikukeele uuendaja, avaldas eesti keele grammatika. 4. Kristjan Jaak Peterson- esimene Eesti luuletaja. Nimetas end maarahva laulikuks, hindas kirjanduse omapära, pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. 5. Georg Wilhelm Struve- Määras teise tähe kauguse päikesesüsteemist, töötas Tartu observatooriumis. 6. Karl Ernst von Baer- Avastas imetajate munaraku, kahekroonise rahatähe peal 7. Nikolai Pirogov- võttis kasutusele jäiga kipsmähise, avastasid vitamiinide tähtsuse 8. Nikolai Lunin- vajalike toitainete teooria,avastasid vitamiinide tähtsuse 9. Amandus Adamson- üks eesti kunstile aluse panijaid,seotud riigivapi kujundusega, “Russalka” kuju tallinnas 10
Aleksandria vallutasid araablased, linn kaotas oma tähtsuse ka tuletorni polnud enam vaja. Maavärinate tagajärjel ehitis purunes ning lõpuks varises merre. Huvitavaid fakte: Pharos oli piisavalt suur, et majutada tuletorni töölisi, sõjamehi ja tallipoisse. Hobused vedasid kütust mööda laiu kaldteid. Teetamm ühendas Pharost samanimelise saarega. Pharose tuletorn oli nii oluline, et selle rünnakuks oli jalamile barakidesse majutatud garnison. Astronoomid uurisid tuletornis asunud observatooriumis tähistaevast jälgisid, komeete ja planeete. 14 Jumalanna Artemise tempel Efesose Artemise tempel on ainus Ehitamise põhjused: Jumalate eluase maa peal. Philon Byzantionist Ehitamise aeg: 850 eKr. Ehitamise põhjused: Kreeklased rajasid templeid jumalate auks
nende otsa põrkuvad elektronid ja hapniku aatomid liiguvad valguskiirusel. Aatomid levitavad rohelist valgust ainult kindlal sagedusel. Punane värv on iseloomulik lämmastiku aatomitele. (2) Virmalised võivad olla rohelist, punakat või violetset värvi. Värvus oleneb sellest, millist aatomit ergastatakse. Atomaarne hapnik on seotud rohelise ja punase valgusega ning molekulaarne lämmastik punase või violetse värvusega. (2) 1.4 VIRMALISTE VAATLUSEKS SOBIVAIM AEG Yerkes'i observatooriumis on 55. aastase perioodi jooksul uuritud päikeselaikude esinemist ja jõutud järeldusele, et virmalisi esineb kõige rohkem septembris ja märtsis, sest sel ajal on Maa oma orbiidi parimas asendis Päikese kesklaiuste tsooniga, kus toimub enim päikesetorme. Kõige vähem seevastu jaanuaris ja juulis. (5, 2) Kui vaadelda ööpäevast esinemist, on öised virmalised tavaliselt väga efektsed ja kaunid. Seevastu päevased on hallid ja nõrgad ning katavad kogu taeva. Päevaseid virmalisi võib
seotud ühte - need on kolmik-ja mitmiktähed. Kaksiktähtedes avastatud liikumised andsid Newtoni gravitatsiooni seadusele hiilgava tõenduse. Just kaksiktähtede uurimised kinnitasid, et gravitatsioon on tõesti ülemaailmaline seadus, maksev kaugemais tähtedevahelises ruumi osades samuti nagu päikesesüsteemis ja maa peal. 19. sajandi teine veerand on tähistatud kaksiktähtede uurimises eriti hoogsa arenguga. Wilhelm Struve vaatlused Tartu observatooriumis tähendasid nii suurt edusammu sel alal, et enne seda tehtud töid pole üldse vaja arvestada. Struve tööd olid põhjapaneva tähtsusega temaga sai kaksiktähtede uurimine oma alguse. Tema mõõtmised pole praegusel ajal oma tähtsust kaotanud Struve tööplaan koosnes kahest osast: 1) kaksiktähtede avastamine ja nende kataloogi koostamine 2) avastatud kaksiktähtede täpne mõõtmine. Struve järglased jätkasid kaksiktähtede uurimist ja kataloogi täiendamist. Nüüdiseks on
Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jne. Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk on võrreldes looduses ringlevate kogustega suhteliset väike, võib sel pika ajavahemiku jooksul olla ometi märgatav mõju. Mauna Loa observatooriumis teostatud mõõtmised näitavadki süsinikdioksiidi kontsentratsiooni pidevat tõusu. Siiski ei saa siin arvestada vaid 5 inimmõju, sest oluline roll on ka ookeanidel, mis soojenedes süsinikdioksiidi atmosfääri paiskavad. Selle põhjustab see, et gaaside lahustuvus vedelikus selle soojenedes halveneb. Huvitaval kombel näitavad arvutused, et arvestades inimmõju
Ja siis astus Tbilisi Teoloogilise Seminari esimesele kursusele. Järgmisel aastal tekkisid tal esimesed kontaktid Kaukaasiasse asumisele saadetud marksistidega. 1899 loobus õpingutest seminaris, kuna oli otsustanud edasise elu siduda poliitilise tegevusega. Ühe versiooni kohaselt heideti poliitilise tegevuse pärast seminarist välja, teise versiooni kohaselt oli sunnitud lahkuma eksamite ebaeduka sooritamise tõttu. Detsembris asus tööle Tbilisi Füüsika Observatooriumis.1900 aastal hakkas ta juhtima tööliste massilist streiki Tbilisi Raudtee Keskdepoos. Aasta pärast loobus ta tööst loobusobservatooriumis ja alustas tegevust põranda all, kasutades varjunimesid "Koba", "David" ja "Stalin1906-1907 aastal korraldas Stalin partei rahastamiseks ulatuslike pangarööve, mida nimetati vara võõrandamiseks.Ta oli röövide organisaator, ise röövtegevuses ei osalenud. 03.1907sündis Stalini esimene laps, poeg Jakov (tapeti 1943
liikuda ainult konvektsiooni(soojusülekande liik, kus soojus kandub ühelt kehalt teisele liikuva gaasi või vedeliku vahendusel, nt tuul) teel. Tekivad tugevad tuuled ja keerised. Tuule tugevuseks on mõõdetud kuni 100 meetrit sekundis. Hidalgo: Hidalgo on ainuke asteroid mis keerleb ümber Jupiteri, ta on ebatavaline, sest tal on pikim tee läbimis aeg: 13, 77 aastat. Hidalgo avastati 31 oktoobril 1920. aastal. Walter Baade, Bergedorfi Observatooriumis, Hamburgi lähedal Saksamaal. See on nimetatud Miguel Hidalgo järgi, kes kuulutas Mehiko iseseisvaks 1810 aastal. Saksa astronoomid, kes olid Mehikos, et vaadeda, täieliku kuuvarjutust 10. Septembril 1923. Ning neil oli kohtumine President Alvaro Obregon, selle kohtumise ajal palusid nad luba, et nimetada asteroid Hidalgo järgi. Enne Pluto avastamist oli Hidalgo päiksest kaugeim teadaloev asteroid. [3]Fakte Jupiterist ja Kosmosest ja sellega seonduvast:
Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Üheksakümnendate aastate keskpaigas õnnestus Hubble'i kosmoseteleskoobiga näha Pluuto pinnal ligi tosinat erineva heledusega ala ja koostada nende põhjal kaart. Üldjoontes öeldes on Pluuto ekvaatori ümbrus tume ja polaaralad heledad. Atmosfäär Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 ja planeet on sellest ajast pidevalt Päikesest eemaldunud. Miskipärast ei mõjuta temperatuurilangus aga atmosfääri. Pariisi observatooriumis Prantsusmaal töötava Bruno Sicardy sõnul on rõhk siiski kahekordistunud. Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust. Lõplikult on praegu võimatu öelda, sest orbiit pole täpselt teada. Asja võib seletada NASA uurimisretk New Horizons (Uued horisondid), mida on paaril korral välja kuulutatud ning tühistatud. Praeguse kava järgi saadetakse süstik välja 2006, möödudes sihtkohast 2016. 1988
leiti neli galaktikat, mis on mitmeid kordi suuremad kui meie Galaktika. Veel enam, nende kaugus tähendab, et need olid seda juba üle 12 miljardi aasta tagasi, mil Universum oli vähem kui 2 miljardit aastat vana. Seni pole 12 miljardi valgusaasta kauguseid hiiglaslikke spiraalgalaktikaid märgatud, kuna sellistes galaktikates on täheteke kordades vähem intensiivne kui neid ümbritsevates lihtsamates galaktikates. Korrates uuringut põhjalikumalt Havai saartel Mauna Kea observatooriumis leiti, et 300 uuritud 8 kuni 11 miljardi aasta vanuse galaktika hulgas oli eeldatust rohkem väljakujunenud spiraalgalaktikaid. Vaatlus on praeguste teadmiste valguses Universumi struktuuri kujunemise kohta selgitamatu. Lisaks sellele on leitud ka teisi vihjeid, et Universumi varajane ajalugu pole päris selline, nagu teadlased seda seni on ette kujutanud. Käesoleva aasta jaanuaris näiteks leiti galaktikatest koosnev superstruktuur palju
Tolm spiraalgalaktikas. Serviti paistva galaktika tasandi lähedal on tähtede valgus tolmupilvede poolt varjatud. [5] Joonis illustreerib Linnutee tumeaine halo kuju ja orientatsiooni. Päikese asukoht joonisel on märgitud kollase täpikesega. 11 PILDIL: See taeva panoraamvaade kujutab endast tegelikult 1940'ndal aastal kahe eestlase, Martin ja Tatjana Keskküla poolt Lundi Observatooriumis Knut Lundmarki juhendamisel koostatut joonist. Joonisele on käsitsi kantud kõigile kuni 8-nda tähesuuruse tähtedele vastavad punktid, milliste suurused on valitud võrdelistena vastava tähe näiva heledusega. Tulemuseks on praktiliselt foto kvaliteediga pilt meie Linnuteest, kus Galaktika tasand kulgeb horisontaalselt keskel, Galaktika põhjapoolus on ülal ja lõunapoolus all. Galaktika kese on joonise keskel, Linnutee kaks kääbuskaaslast,
Avastatud struktuuri täpsemaks uurimiseks oli tarvis spetsiaalvaatlusi maailma võimsamate teleskoopide osavõtul. Juhindudes akadeemik Jaan Einasto soovitustest, alustasid 1983. a. ameerika astronoomid Lapparent, Geller ja Huchra spetsiaalset vaatlusprogrammi. Kasutades neljameetrist teleskoopi ning häid spektraalaparaate, mõõtsid nad 4000 galaktika kaugused varem välja valitud ribades. See pole viimane sõna. 1995. a. lõppes teine, veel suurem projekt Las Campanas'e observatooriumis Tsiilis. Seal tehti diagramm rohkem kui 26 000 galaktikast. Toome ühe viilu sellestki uuringust. Ettevalmistusel on veelgi ulatuslikumad programmid, eesmärgiks rohkem kui miljoni galaktika "ruumi panemine". Aga põhiline on näha juba praegu. Galaktikate ruumjaotus, mida nimetatakse Universumi suuremastaabiliseks struktuuriks on korrapäraste tühikute süsteem nagu mesilaskärg. Häädemeeste Keskkool
Vanemate soov oli, et Stalinist saaks õigeusu preester. Stalini koolitee algas 1888. aastal, kui ta asus õppima Gori kirikukooli. Sealsed õpingud kestsid kuus aastat- 1894. aastani. Tema haridustee jätkus Tbilsi vaimulikus seminaris, kust ta 1899. aastal välja visati. Väljaviskamise põhjuseid on mitmeid, ühe versiooni kohaselt heideti ta välja poliitilise tegevuse pärast, teise versiooni kohaselt eksamite ebaeduka sooritamise tõttu. Stalini elu jätkus töötades Tbilsi Füüsika Observatooriumis kuni 1901. aastani. Lahkudes observatooriumist sai alguse Stalini salajane tegutsemine ja mitmed varjunimed nagu Koba, David ja Stalin. 1902. a. aprillis vahistati Stalin, kes kandis salanime Koba, Batumis streikide õhutamise eest ja saadeti kolmeks aastaks Siberisse asumisele. Seal Jossifile ei meeldinud ning kuue nädala pärast naasis ta Batumisse ning sealt edasi Bakuusse. 1906. aasta juunis abiellus Stalin grusiinlanna Jekaterina Svanidzega. Laulatuse viis läbi Stalini kunagine
Celsius kui Kuningliku Teaduste Seltsi sekretär suutis oma kolleege veenda selles, et rootslastele on vaja tutvustada uusi avastusi. Niisiis asuski ta ringreisile, mille jooksul külastas peaaegu kõiki selle aja Euroopa tuntumaid ja suuremaid observatooriumeid nii Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Itaalias ning töötas koos paljude 18. sajandi juhtivate teadlaste ja astronoomidega. Algul läks ta Berliini, kus tegeles vaatlustega ning ostis endale kvadrandi, mis on tänapäevani Uppsala observatooriumis. Seejärel jõudis ta Nürnberi, külastades enne seda teele jäänud observatooriumeid. Edasi liikus ta Bolognasse, kust ta leidis paremaid instrumente kui prantslaste ja itaallaste omad. Bolognas töötas ta seitse kuud. Järgmisena jõudis ta Rooma. Paavst Clemens XII andis talle kasutamiseks kambri Palazzo del Quirinales, kus Celsius viis valgusmõõturite abil läbi vaatlusi Päikese, Kuu ja tähtede tähesuuruste määramiseks. Lõpuks jõudis Celsius Roomast Pariisi. Sealse 1672
gravitatsiooniseadust kuude liikumise seletamiseks ja andis üldise hinnangu Jupiteri massile ja ka koostisele. Ta näitas, et kuigi Jupiter on palju suurem ja raskem kui Maa, pole ta seda propotsionaalselt samamoodi nii kaalus kui mahus. Suuruse poolest võiks ta mahutada vabalt 1300 Maasarnast planeeti, aga ta kaalub ainulst sama palju kui 318 Maad. Jupiteri aine peab olema palju kergem kui kivid ja raud, aga mis see siis on? 1903. aastal püüdis Vesto Slipher, kes töötas Lowell'i observatooriumis Flagstafis, Arizonas, kasutada spektroskoopiat, et saada teada, millest Jupiter koosneb. Selle meetodiga ta lahutas Jupiteritl peegeldunud päikesevalguse spektrik ja lootis seal leida tumedaid jooni, mis osutaksid Jupiteri atmosfääris ringlevatele keemilistele elementidele. Ent Slipher'i spektrid olid ebamäärased ja hägused, üldsegi mitte vastavad tema lootustele puhastest teravatest joontest, mida saaks siduda kindlate elementidega, nagu süsinik või hapnik.
perseiidide ( meteoorivool ehk tähesadu, mis tipneb igal aastal 12. augustil ning on jälgitav kuni kaks nädalat enne ja pärast seda ) kohta.Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Öpik oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Öpik Tartu Ülikoolis ning vahepeal ka Harvard Ülikoolis. Öpik on olnud ka Balti Ülikooli professor. Öpik töötas aastatel 19481981 Armagh' observatooriumis PõhjaIirimaal. Aastatel 19501981 toimetas ta ajakirja Irish Astronomical Journal. Öpikut kui astronoomi ja teadlast iseloomustab teemade suur mitmekesisus. Öpik tutvustas oma teadustöid Eestis ja teistes maades. Seda jätkas ta ka Iirimaal töötades. Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. Aastal 1915 arvutas ta välja valge kääbuse 40 Eri B tiheduse, mis oli esimene taoline arvutus.
saanud sellega, et tõi oma võrrandisse sisse kosmoloogilise liikme, mis on tõlgendatav mingist ainest ja kiirgusest sõltumatu lisajõuna. Kosmoloogilise konstandi abil õnnestus Einsteinil konstrueerida stabiilne ning seega igavesti eksiteeinud ja eksisteerima jääv muutumatu Universum. Fridman, aga pidas selle konstandi sissetoomist õigustamatuks ja nii ta saigi Einsteini jaoks esialgu ebameeldivad tulemused. Siis aga läks käiku Mount Wilsoni (USA) observatooriumis võimas, 2,5 meetrse läbimõõduga teleskoop. Sellega Edwin Hubble'i ja ta kaastöötajate poolt tehtud vaatlused näitasid, et kaugete galaktikate spektrites esineb spektrijoonte punanihe, mis on võrdeline kaugusega meist. See tulemus oli kooskõlas Fridmani teooriaga, mis viitas, et Universumi paisub ühtlaselt. Piltilikult võib sellist universumit võrrelda paisuva seebimulliga. Fridmani võrrandeist järeldus aga ka alghetke olemasolu, mil mateeria tihedus oli lõpmatu ning ruum
Furnier C-rõngast seespool veel ühe rõnga. D-rõnga olemasolu üle vaieldi, kuni erakordselt hea nägemisega astronoom E. Bernard kinnitas selle olemasolu. Järgmine kord nähti seda rõngast 40 aastat hiljem, tema heledus on vaid kolmandik C-rõnga heledusest, mis omakorda on vaid sajandik B-rõnga heledusest. D-rõngas 6 on tumedam kui Cassini pilu! E-rõngas avastati Allegheny observatooriumis, siis kui "Pioneer-11" oli juba teel. Selle tihedus on veel 100 000 korda väiksem kui D-rõngal. Rõngaid peeti alguses tahketeks objektideks ning Cassini pilu vaid teist värvi alaks, kuni läbi selle õnnestus pildistada tähte. Laplace näitas, et laiu tahkeid rõngaid olla ei saa, see oleks vastuolus gravitatsiooniseadusega. Ta oletas kitsaste rõngaste süsteemi olemasolu. Venelanna S. Kovalevskaja tõestas, et rõngas ei saa olla ei vedel ega ka mitte gaasiline -- ta hajuks väga
otsusele, et Päike peaks asuma Linnutee keskmest umbes 15 kpc kaugusel. Hilisematel aastatel on tähtedevahelises keskkonnas valguse neeldumise avastamine ja muud täpsustused seda hinnangut ligi kahekordselt vähendanud, viies ta väärtuseni 8.5 kpc, kuid üldine arusaam Päikese asukohasd Linnutees on jäänud püsima. (nr 1 lk 55,56) PILDIL: See taeva panoraamvaade kujutab endast tegelikult 1940'ndal aastal kahe eestlase, Martin ja Tatjana Keskküla poolt Lundi Observatooriumis Knut Lundmarki juhendamisel koostatut joonist. Joonisele on käsitsi kantud kõigile kuni 8-nda tähesuuruse tähtedele vastavad punktid, milliste suurused on valitud võrdelistena vastava tähe näiva heledusega. Tulemuseks on praktiliselt foto kvaliteediga pilt meie Linnuteest, kus Galaktika tasand kulgeb horisontaalselt keskel, Galaktika põhjapoolus on ülal ja lõunapoolus all. Galaktika kese on joonise keskel, Linnutee kaks kääbuskaaslast, Suur- ja Väike Magalhãesi Pilv on
katab paks, läbipaistmatu pilvekiht, mille tõttu pole Veenuse pind Maalt ega kosmoseondide abil nähtavas valguses vaadeldav. Topograafiline informatsioon Veenuse pinnast on saadud tehis avaradiga pildistamise abil. Atmosfääri koosneb põhiliselt süsihappegaasist ja lämmastikust. Atmosfääri olemasolu Veenusel pakkus esimesena välja Mihhail Lomonossov, kes järeldas seda vaadeldes 1761. aastal Peterburis oma maja lähedal asuvas observatooriumis Veenuse liikumist Päikese taustal. Veenuse atmosfääri ülemistes kihtides valitsevad väga tugevad tuuled, mis puhuvad kiirusega umbes 100 m/s (360 km/h). Paks pilvekiht teeb planeedile ringi peale umbes 4 Maa päevaga. Kuigi Veenuse atmosfääri ülakihtides puhuvad pidevad tugevad tuuled, on planeedi pinnal tuule kiirus väga väike, jäädes all 10 m/s (12 m/s). Poolustel on näha pilvedest moodustunud keeriseid. Erinevalt Maast puudub Veenusel magnetväli
piisava sagedusega ning katta ühetaolise informatsiooniga Eesti territoriaalvete ala kuid vajadusel ka naaberalad. Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiiv nõuab liikmesriikidelt oma merealade, milleks on ranniku-, ülemineku- ja territoriaalveed, seisundi hindamist, mis peab hõlmama merepõhja kooslusi, bioloogilisi komponente, füüsikalis-keemilisi ning hüdromorfoloogilisi näitajaid. (Peterson, U. et al. 2008) Eestis arendatakse ja täiendatakse passiivse kaugseire meetodeid Tartu observatooriumis, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudis ja Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudis. Eesti siseveekogude ja rannikumere vee optiliselt aktiivsete lisandite - hõljum, lahustunud orgaaniline aine, vee läbipaistvuse, temperatuuri ja jääkatte uuringud annavad olulist teavet nende seisundi ja arengu kohta ning hõlbustavad pikaajalist ja mitmekülgset seiretööd. (Tartu Ülikooli Mereinstituut) 2. Rannikumere kaugseire olemus
Kokku kulutatakse projektile EASOE 40 miljonit DEM-i. E.Kyrö(1993) andmeil kestis EASOE pr ojekt 1991-1992. M.Kannineni ja P.Anttila(1993) andmeil tegid Berliini ülikooli teadlased 1991/1992 aasta talvel seoses EASOE projektiga rida uuringuid pinatubo aerosoolide ja PSC kohta. Osooniaugu avastamine Antarktika kohal põhjustas ulatusliku uurimisprogrammi käivitumise Põhjamaades. Soome Meteoroloogia Instituut alustas 1987 aastal Sodanküla Meteoroloogia Observatooriumis osoonikihi mõõtmisi, kasutades selleks vana nõukogude osonomeetrit M-83. Tõsisem uurimistöö algas 1988 aastal Soome Meteoroloogia Instituudi Klimatoloogia Divisjonis. Ühistöös Vaisala kompaniiga, mis toodab vastavaid eriseadmeid paigalda ti 1988 aastal Sodankylla Brewery instrument. Seal töötab ka SAOZ spektromeeter. Soome Meteoroloogia Instituut (FMI) teeb märkimisväärse osa oma uuringutest koostöös teiste meteoroloogia instituutidega. FMI-s on tän u koostööle teiste
mõõdetuga. Suur mõju on 100000 kuni betoonil, asfaldil, massiivsetel miljon elanikku (51 jaama) kivist ehitistel, kuna akumuleerivad soojust. Väikesed asulad: alla 100000 elaniku (27 jaama) CO2 kontsentratsiooni tõus Atmosfääri CO2 kontsentratsiooni on alates 1960-ndatest registreeritud USA riikliku ookeani- ja atmosfääri uurimiskeskuse observatooriumis Hawaiil asuva tegevvulkaani Mauna Loa põhjaküljel. Sealt saadud pikaajalised andmed olid üheks esimeseks kindlaks tõendiks atmosfääri süsihappegaasisisalduse tõusu kohta ning neile toetusid kasvuhooneefekti kaudu kliima soojenemist seletavad arvutused. Temperatuuri ja CO2 muutused holotseenis Temperatuuri ja CO2 muutused 1998-2008 Atmosfääris oleva CO2 kontsentratsiooni mõju globaalse temperatuuri tõusule (Archibald, 2007).
annaabi.ee 
