Linnutee (1)

LINNUTEE
referaat
Tallinn 2007
SISUKORD

• Pildid...............................................................................................................3-4
  
• Sissejuhatus........................................................................................................5
  
• Mis on galaktikad ...............................................................................................5
  
• Meie kodugalaktika – Linnutee......................................................................5-6
  
• Udukogud ...........................................................................................................6
  
• Täheparved.........................................................................................................6
  
• Teised galaktikad............................................................................................6-7
  
• Galaktika tekkimine...........................................................................................7
  
• Galaktikaparved.................................................................................................8
  
• Tähtkujud...........................................................................................................8
  
• Paisuv universum ...............................................................................................8
  
• Kokkuvõte..........................................................................................................9
  
• Kasutatud kirjandus.........................................................................................10
  

PILDID
Linnutee
Orioni tähtkuju
Tähed
SISSEJUHATUS
Valisin teemaks Linnutee, kuna see tundus huvitav teema. Ma olin enne juba kuulnud sellest, kuid ei teadnud päris täpselt, mis see on, tean, et see on seotud tähtede ja galaktikaga. Tahtsin selle kohta uurida ja referaadi teha.
MIS ON GALAKTIKAD
Nad koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud.
Igas galaktikas on miljardeid tähti. Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved ( miljonitest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved). Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas. Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad kettakujulise õhukese kihi, mis justkui jagab galaktikad pooleks.
Galaktikate läbimõõt võib olla mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani.
Maailmaruumis on palju erineva suuruse ja kujuga galaktikaid .
Kui astronoomid õppisid avastama teleskoopide abil galaktikaid, märkasid nad nende vahel mitmeid erinevusi värvuses, kujus ja suuruses.
1926 aastal otsustas astronoom Edwin Hubble galaktikate hulgas korra majja luua ja välja mõelda mingid galaktikate liigitamise alused.
Näiteks võiks galaktikaid liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi.
Võib liigitada ka suuruse järgi, nimetades väikeseid galaktikaid kääbusteks ja suuri massiivseteks.
Pärast mõningast arutelu otsustas ta liigitada galaktikaid kuju järgi.
Kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid
(sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid
(galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub 2 tähtedest ja gaasist koosnevat spiraaliharu), ebaregulaarsed galaktikad. ( 2 )
MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE
Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.
Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika.
Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast.
Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul.
Me ei näe Galaktika keskosa, kuna tähtede vahel olev tolm piirab meie vaateulatust, meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad.
Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale.
Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast - Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt.
Lähim spiraalne galaktika - Andromeeda udukogu asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. ( 3 )
UDUKOGUD
Udukogud on gaasi- ja tolmupilved. Neid võib hajutatult näha kõikjal universumis. Paljud neist on heledad, kuna tähed nende sees valgustavad neid. Mõned udukogud on tumedad. Nende sees pole tähti ja nad paistavad tähtede taustal tumedate laikudena. Paljud heledad udukogud on nähtavad binoklis või väikeses teleskoobis ning väheseid võib näha ka palja silmaga. Üks neist on Orioni udukogu – teleskoobi või binoklita vaadeldes vaid nõrk valguslaik. Tumedaid udukogusid on väga raske näha. Nende vaatlemiseks on tarvis suurt teleskoopi. ( 4; lk.30 )
TÄHEPARVED
Gaas Orioni udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg.
Neid täheparvi nimetatakse hajusparvedeks. On olemas kaht tüüpi täheparvi: hajusparved ja kerasparved. ( 4; lk.30 )
TEISED GALAKTIKAD
Kui Fernando Magalhaes oma ümbermaailmareisil Vaiksesse ookeani jõudis, märkas ta taevas lisaks Linnuteele kaht umbes sama heledusega pilve. Logiraamatu sissekande järgi nimetataksegi neid Magalhaes'i pilvedeks. Juba esimene teleskoobivaatlus näitas, et needki koosnevad nõrkadest tähtedest.
Lisaks palja silmaga nähtavatele udulaikudele (siin loetletuile lisanduvad veel udukogud Andromeeda ning Orioni tähtkujus) on taevas teisigi, silmale nähtamatuid, kuid teleskoobis hästi vaadeldavaid udukogusid.
Ettekujutus "saar-maailmadest" tugevnes pärast spektroskoopia kasutusele võtmist. Teleskoobis rohekana paistvad gaasudud näitavad heledatest joontest koosnevat spektrit, seevastu kollaste udude spekter on väga sarnane tavaliste G-spektriklassi tähtede spektritega. Asjaolu, et neis tähti näha ei ole, saab seletada udukogude ülisuure kaugusega. Möödunud sajandi lõpuks jõudsid astronoomid üsna üksmeelsele veendumusele, et tegemist on kaugete tähesüsteemidega; umbes samal ajal hakati nende kohta kasutama üldnime "galaktika". See, et need udukogud tõepoolest tähtedest koosnevad, selgus pärast suurte peegelteleskoopide kasutuselevõttu. Tänapäeval on lähemate galaktikate tähti ja täheparvi uuritud kõigi eespool kirjeldatud meetoditega; mingeid olulisi erinevusi kohalikest Linnutee süsteemi kuuluvatest tähtedest pole leitud.
Niisiis asendus sajandivahetusel varasem ettekujutus lõpmatust, Päikese-sarnaste tähtedega täidetud ruumist pildiga , kus tähed on koondunud kindla ehitusega tähesüsteemidesse -- galaktikatesse, mida eraldab ruumis süsteemide endi mõõtmetega võrreldes sada korda suurem vahekaugus . See on mõnevõrra vähem, kui on tähtedevaheline kaugus planeedisüsteemi(de) ulatusega võrreldes (1:5000) või siis planeetide vaheline kaugus planeetide mõõtmetega võrreldes (1:3000). Aga ka sajakordne erinevus mõõtmetes on suur, see tähendab, et tühja ruumi on Universumis miljon korda rohkem kui tähtedega täidetut. ( 5 )
GALAKTIKA TEKKIMINE
Seni on arvatud, et suured spiraalgalaktikad (nagu meie Galaktika - Linnutee) on tekkinud väiksemate vanemate elliptiliste ja korrapäratute galaktikate ühinemisel. Massiivsete galaktikate tekkimine sellel teel võtab aega vähemalt 2-3 miljardit aastat ning seetõttu neid esimeste galaktikate hulgas palju esineda ei tohiks. Kuni viimase ajani kinnitasid seda arvamust ka vaatlused - mida kaugemale (ja valguse kiiruse lõplikuse tõttu ka vanemasse) universumisse vaadati, seda väiksemaks ja algelisemaks galaktikad paistsid muutuvat.
Kuid ühes hiljutises uuringus Euroopa Lõunaobservatooriumi Väga Suure Teleskoobiga leiti neli galaktikat, mis on mitmeid kordi suuremad kui meie Galaktika. Veel enam, nende kaugus tähendab, et need olid seda juba üle 12 miljardi aasta tagasi, mil Universum oli vähem kui 2 miljardit aastat vana.
Seni pole 12 miljardi valgusaasta kauguseid hiiglaslikke spiraalgalaktikaid märgatud, kuna sellistes galaktikates on täheteke kordades vähem intensiivne kui neid ümbritsevates lihtsamates galaktikates.
Korrates uuringut põhjalikumalt Havai saartel Mauna Kea observatooriumis leiti, et 300 uuritud 8 kuni 11 miljardi aasta vanuse galaktika hulgas oli eeldatust rohkem väljakujunenud spiraalgalaktikaid. Vaatlus on praeguste teadmiste valguses Universumi struktuuri kujunemise kohta selgitamatu.
Lisaks sellele on leitud ka teisi vihjeid, et Universumi varajane ajalugu pole päris selline, nagu teadlased seda seni on ette kujutanud.
Käesoleva aasta jaanuaris näiteks leiti galaktikatest koosnev superstruktuur palju varasemas Universumis, kui see peaks olema jõudnud tekkida. Hubble kosmoseteleskoobiga hiljuti tehtud Ultra Deep Field (Ülisügav Väli) uuring leidis varajases Univerumis liialt palju aktiivse tähetekkega galaktikaid, samas kui mõned miljardid aastad hiljem oli neid kahtlaselt vähe. ( 6 )
GALAKTIKAPARVED
Meie Galaktika on galaktikaparve liige. Seda parve tuntakse Kohaliku Galaktikarühmana. Kohalikus Galaktikarühmas on veel üle kahekümne teise galaktika. Sinna kuuluvad spiraalsed , elliptilised ja korrapäratud galaktikad. Tuntakse ka paljusid teisi galaktikaparvi. Mõned neist sisaldavad ainult väheseid galaktikaid, teised jälle on palju suuremad. Üks suuremaid galaktikaparvi, milles on sadu liikmeid, asub Persuse tähtkujus. ( 2; lk.32 – 33 )
TÄHTKUJUD
Esimesel pilgul paistab öine taevas segipaisatud tähtede kogumina. Juba ammustest aegadest on inimesed tähti silmitsenud ning märganud kujundeid ehk tähtkujusid. Kuigi tähed liiguvad maailmaruumis, asetsevad nad üksteisest väga kaugel ja nii paistavad nende asukohad isegi paljude sajandite jooksul vaevu muutuvat. See on sama efekt, mis tekib, kui vaadelda lähedal oleva linnu lendu ja paljude kilomeetrite kaugusel lendavat reaktiivlennukit. Lennuk näib liikuvat palju aeglasemalt kui lind ainuüksi seetõttu, et ta on palju kaugemal.
Tähtkuju tähed ei ole tegelikult lähestikku. Kõik nad asuvad erinevatel kaugustel ning üksnes paistavad meile üksteise lähedal, sest Maalt vaadatuna paiknevad nad samas suunas.
Kokku on olemas 88 tähtkuju. Mõned neist, nagu Orion ja Ursa Major , on kergesti leitavad. Siiski on olemas ka mõningaid väikesi ja kahvatuid tähtkujusid. ( 2; lk.26 )
PAISUV UNIVERSUM
Teadlased ei tea täpselt, kuidas universum tekkis. Me teame, et universum tekkis tuhandeid miljoneid aastaid tagasi. Selle põhjuseks võis olla tohutu plahvatus, mis paiskas aine maailmaruumi. Seda plahvatust tuntakse Suure Pauguna. Valla pääsenud aine moodustas galaktikaid, tähti ja planeete. Arvatakse, et universum paisub sellest hiiglasuurest plahvatusest veel praegugi. (2; lk.33)
KOKKUVÕTE
Maailmas on vägapalju erinevaid galaktikaid, nad koosnevad tolmust ja gaasist. Galaktikaid liigitatakse kuju järgi: elliptilisteks, spiraalseteks ja ebaregulaarseteks. Meie kodugalaktika – Linnutee on spiraalne hiidgalaktika.
Et lindude rände ajal sügisel ja kevadel on see õhtuti suunatud põhjast lõunasse, nimetasid meie esivanemad seda Linnuteeks.
Hiidgalaktikad neelavad alla aga sageli mõne lähedal asuva naaber galaktika. Seetõttu kutsutakse neid vahest ka kannibaligalaktikateks. Rõngasgalaktikad on kaotanud oma keskosa, kuna selle on ära röövinud teine galaktika, mis on sealt läbi lennanud.
Igas galaktikas on miljardeid tähti. Kui tähti hoolega vaadata näeb kujundeid ehk tähtkujusid. Kokku on olemas 88 tähtkuju, nt Orion, Aries, Taurus jne.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Pildid: www.google.ee
2. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/meie.ht m 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee
4. Tõlkinud Priit Kilemit, 1995 „Kosmose uurimine“ Koolibri.
5. http://opik.obs.ee/osa4/ptk02/tekst.html
6. http://setiestonia.org/foorum/foorum.php?inst=tem&id=210&sess =
10