Sinnalisas juurde tugeva tempoga kordusjooksud. 7. A.Lydiardi meetod. Selle meetodi pearõhk oli asetatud üldisele vastupidavusele, mis on baasiks intensiivse erialase vastupidavuse treeningule. Omapäraseks selle meetodi juures oli erakordselt pikkade distantside läbimine. A.Lydiard jagab oma treeningut (Kehakultuur N9 1968: 272) 1. Krossijooksude periood. 2. Nn. Maratonitreening (14 nädalat) Üks kord nädalas on kava fartlek. 3. Nn. Mäkkejooksude periood (6 nädalat) 4. Treening jooksurajal, mis jaguneb 2 perioodiks. Mõlemad perioodid kestavad neli nädalat. Eesmärgiks on organismi kohandada kiire jooksutempo talumisele. Need mitmesugused treeningumeetodid arenevad keskmaajooksjate vajalike peamise tähtsusega võimeid: 1. Üldist vastupidavust: vastupidavust püsivseisundis või madala hapnikuvõlaga. 2. Erialast vastupidavust: vastupidavust kõrgele hapnikuvõlale. 3
Naine 34-37 Tallinn Naine 38-41 Viljandi maakond Naine 42- ... Ida-Viru maakond Naine 18-21 Viljandi maakond Naine 22-25 Ida-Viru maakond Naine 26-29 Järve maakond mees 30-33 Tallinn Naine 34-37 Harju maakond Naine 38-41 Tallinn Tekstitöötlus (nt MS Word, Open Viimane lõpetatud õppeasutus Office, jm) Gümnaasium, Keskkool kord nädalas Gümnaasium, Keskkool kord nädalas Gümnaasium, Keskkool kord nädalas Kõrgkool kord päevas Gümnaasium, Keskkool sagedamini kui kord päevas Kutseõppeasutus kord päevas Gümnaasium, Keskkool kord nädalas Gümnaasium, Keskkool kord nädalas Kutseõppeasutus kord päevas Gümnaasium, Keskkool kord päevas Gümnaasium, Keskkool kord nädalas
Ühistus on palgaline hooldustöötaja kelle kohustuste hulka kuuluvad: Välikoristus Sisekoristus Väiksemad remont tööd Välikoristustööde analüüs: 01.12.2018 kell 13.00-14.00 seisuga. NR. Objekti Koristussagedus Hinnang objekti nimetus ülevaatusest Hea Rahuld Hal av b 1 Parkla 7x nädalas 2 Kõnnitee 7x nädalas 3 Haljasala Muru niitmine (suvel) 2x kuus 4 Kõrghaljas 2x aastas tus 5 Välitrepid Libedusetõrje vajadusel 7x nädalas 6 Hoone 1x aastas fassaad 7 Välisuksed 1x kuus
-riietus eraldi puhtad riided ja jalanõud -ehted ei tohi olla 4 -juuksed kinni pantud ja pea katte all 4 -käte korrashoid enne tööle asumist käed pesta ja desinfitseerida 5 2. KÖÖGI PUHTUS -tööpinnad pestud, desinfitseeritud iga päev 5 -riiulid pestud, desinfitseeritud 1 kord nädalas 5 -seinad pestud ,kuivatatud 2 korda aastas 5 -põrandad pühitud, pestud iga päev 5 -pliidid tugeva pesuainega pestud ,kuivatatud 1 kord nädalas 5 -ahjud pestud tugeva pesuainega,kuivatatud vajadusel üks kord päevas 4 -külmkapid,külmkambrid sulatatud ,pestud ,desinfitseeritud 1 kord nädalas 5
ka reisimise kulud väiksemad. Kõige populaarsemad reisimis kohad olid Eesti naaberiigid: Läti, Leedu, Soome, Rootsi. Üldjuhul olid naised rohkem reisimas käinud kui mehed. Võimaluse korra läheks enamik inimesi reisima kusagile Euoopast väljapoole: USAsse, Austraaliasse või siis mõnda Aasia riiki. Üldtulemusega jäin rahule ning järeldused tulid ka sellised nagu ma olin juba ette kujutanud. Sugu Mitu korda nädalas Mitu korda käid käid sa koolis sööklas/puhvetis või söömas? ei käi üldse söömas 1 N 3 Puhv 3x nädalas 2 M 5 Puhv 5x nädalas 3 N 4 Puhv 4x nädalas 4 M - - 5 M - - 6 N 4 Puhv 4x nädalas 7 M - -
3 10.02.2014 ARVUTUSNÄITEID Näide 1: Tabelis on toodud kauba nõutavad ja pakutavad kogused erinevatel hinnatasemetel: Üle- või Hind Nõutav kogus Pakutav kogus puudujääk () (tk nädalas) (tk nädalas) (tk nädalas) 10 2 50 9 6 44 8 10 38 7 16 30 6 24 24 5 36 18 4 52 12 ARVUTUSNÄITEID Üle- või
Enesekontrolliplaan on nähtaval kohal,kõik kokkad tevad ,kus ta asub. Enesekotrolliplaani täidavad meie söökla kokkad ja kontrollib üle majandusjuht,kes on selle enesekotrolliplaani koostanud. 1.Kõigepealt on toidukirjeldus,toidutarbiarühm.(mis kell toimub toitlustamine,mis toite pakkutakse) 2.Tehnoloogiline skeem. 3.Kontrollkaart (tooraine vastuvõtt) 4.Jahutatud või külmutatud toidu temperatuur vastuvõtmisel.(seda tabelit täidame vähemalt üks kord nädalas ja registreerime termoometri näitu) 5.Kontrollkaart(tooraine ladustamine ja säilitamine) 6.Külm või sügavkülkapi õhutemperatuur(termoometri näitu registreerime vähemalt üks kord nädalas ja konrollime iga päev) 7.Külmtoidu sulatamine(iga toidupartii;temperatuuri näit ja aeg registreeritakse vähemalt üks kord nädalas) 8.Kontrollkaart(tooraine ettevalmistamine) 9.Kontrollkaart(kuumtöötlemata toidu valmistamine) 10
Ülemine kvartiil - tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonireas 4 ehk 25%. Üldkogum - kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järelduse. Sissejuhatus Statistilise uurimistöö teemaks valisin ,,Kui tervislikud on teie eluviisid?". Uurisin kui palju tegeleb NRG õpilane sportlike tegevustega nädala jooksul, kuidas noored rikuvad oma tervist kahjulike ainete abil, kui kaua tegeletakse nädalas füüsilise tööga, kas õpilased jälgivad oma toitmisharjumusi ja kuidas õpilased hindavad enda tervisliku seisundit ja kehakaalu. Küsitlesin kõigi kolme lennu õpilasi. Valimiks võtsin 30 õpilast, kellest pooled on poisid ja pooled tüdrukud. Mitte sportlastes lugesin neid, kes peale kehalise kasvatuse tundidega tegelevad spordiga vähem kui 4 tundi nädalas. Enne küsitluse läbi viimist eeldasin, et enamus NRG õpilastest tegelevad
Töö- ja puhkeaja seadus Tööaeg on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööaja võib jagada kahte alaliiki: Üldine tööaeg- riiklik norm ei või ületada 40 tundi nädalas Lühendatud tööaeg- ei või ületada: 1) 1314-aastastel töötajatel 20 tundi nädalas; 2) 1516-aastastel töötajatel 25 tundi nädalas; 3) 17-aastastel töötajatel 30 tundi nädalas. (2) Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas. (3) Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogikaspetsialistidel on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas Tööajanorm -on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv
treening ka liialt tugev ja ka igav olla, variante on mitmesuguseid. Mida enam lihaseid tööse on rakendatud, seda tõhusam on treeniv mõju organismile ja seda kiiremini meie tervis tugevneb. Väheliikuva inimese südame vereringetalitlust aktiveerib juba 10 minutit vastupidavustreeningut, füsioloogiliselt kasutatakse rasvu energiaks juba 10 15 min järgselt, kuid optimaalne oleks siiski vähemalt 30 minutit kehalist koormust. Tervisetreeninguga alustades piisab 2-st treeningust nädalas, kuid optimaalne on vähemalt 3 korda nädalas minimaalselt 30 minutit. Treenituse suurenedes võib suurendada ka treeningkordade arvu, kuid ettevaatlikud peaksid olema just tervisespordiga alustajad ja ülekaalulised, et mitte organismi üle koormata. Treeningu kestvus tervisesportlasel oleneb eeskätt treeningu intensiivsusest ja töösse rakendatud lihasmassi suurusest. Tervisesportlasele on väga oluline harjutada optimaalse koormusega. Liialt madala koormusega
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond LM 07 Ingvar Patsula Kokkuvõte töö- ja puhkeaja seadustest Juhendaja: Maia Tamm Tartu 2007 I. Tööaeg Tööaja kestus: Tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Lühendatud tööaeg on 13-14-aastasel või koolikohustuslikul 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. 16-17-aastasel töötajal kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ning teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel, samuti tervishoiuteenuse osutajaga
Põhimõtteliselt võib süüa nii palju erinevaid köögivilju kui isu on. Söö võimalikult aeglaselt. Lisareeglid: - Tarbi nüüd kaks suurt lusikatäit kaerakliisid. - Kõnni iga päev tempokalt vähemalt 30 minutit. - Jätka faasiga seni, kuni oled oma ideaalkaalu saavutanud. 3. Kindlustusfaas Kolmandas faasis tohib jälle leiba, makarone ja helbeid süüa. Mõnikord võib endale ka klaasikese veini lubada. Ühel päeval nädalas võib veidi patustada. Jälgi endiselt, et sööksid piisavalt valgurikkaid toiduaineid. Menüü: - Söö nii palju munavalget ja köögivilju kui jaksad, olenemata kogusest, kellajast või kombinatsioonist. - Väldi suhkrurikkaid puuvilju nagu banaane, viinamarju, kirsse, kuivatatud puuvilju ja pähkleid. - Söö iga päev kaks viilu täisteraleiba madala rasvasisaldusega võiga. - 40 grammi juustu on lubatud. Vältida tuleks aga hallitusjuustu või fetat.-
Joonis 2. Küsitletute seas esmane purjusolek 2.3. Alkoholi tarvitamise sagedus Küsimusele ”Kui sageli Sa tarvitad alkoholi sisaldavaid jooke?” vastasid, et nad ei tarbi mitte kunagi alkoholi sisaldavaid jooke 14 inimest, kellest 7 olid poisid ning 7 tüdrukud. 16-aastaseid poisse, kes ei tarbi alkoholi oli 1, kes tarbivad alkoholi kord kuus või harvemini oli 4, kes tarbivad alkoholi 2-4 korda kuus oli 3, kes tarbivad alkoholi 2-3 korda nädalas oli 1 ning neid, kes tarvitavad alkoholi 4 korda nädalas või enam polnud ühtegi. 17-aastaseid poisse, kes ei tarbi alkoholi oli 3, kes tarbivad alkoholi kord kuus või harvemini oli 8, kes tarbivad alkoholi 2-4 korda kuus oli 5, kes tarbivad alkoholi 2-3 korda nädalas oli 3 ning neid, kes tarvitavad alkoholi 4 korda nädalas või enam polnud ühtegi. 18-aastaseid poisse, kes ei tarbi alkoholi oli 3, kes tarbivad alkoholi kord kuus või
lähevad üha suuremaks. Seda on näha, kuna poest ostetakse üha suurema numbriga rõivaid ning alatihti jäävad järele s ja xs suuruse kandjate rõivad. Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringu põhjal on 45% Eesti naistest ülekaalulised. TAI uuring eesti naiste saledust ei kinnita – 45 protsendi 16 – 64aastaste naiste kehakaal on üle normi, mis tähendab, et nad on kas ülekaalus või rasvunud. Räägitakse palju sellest, et kas viis korda nädalas mõne treeningalaga tegeleda on tervislik või ei tohiks seda kohe kindlasti teha, aga kas kolm korda nädalas on parem – siin tekib küsimus. Paljude koolide õppealajuhatajad on arvamusel, et piisab kahest kehalise kasvatuse tunnist, et õpilane oleks piisavalt füüsilises vormis. Samal arvamused on ka enamus õpilastest. Näha on, et siiski ei piisa ainult kahest kehalise tunnist, vaja oleks ka iseseisvalt tegeleda mõne spordialaga peale kooli või peale tööd.
5. Minu korterielamispind on 47.60 ruutmeetrit. 6. Minu kodu on ühendatud tsentraalsesse linna. 7. Ühes kuus kulub soe veet 1.kuupmeetrit. Külma veet 2 kuupmeetrit. 8. Kodus ei jäta vett niisama voolama. 9. Sooja vett saadakse keskküttega. 10. Elektritarve on 400 kwh kuus. 11. 601-1000 evrot kütet kulub ühes aastas liigiti kütmiseks, vee soojendamiseks ja toidu valmistamiseks. Transport 1. 140 km. sõidan ühes nädalas bussiga. 2. Kaasreisijana sõidan 10km. nädalas. 3. Tüüpiliselt sõidame autos kahekesi. Söök ja jook 1. Leiba-saia söön mitmel toidukorral päevas. 2. Pärit kodusest majapidamisest leiba-saia ei söö. 3. Teraviljatooteid, st putrusid, müslit, hommikuhelbeid, makarone ja muid pastatooteid söön mõnel toidukorral nädalas. 4. Kartulit söön mõnel toidukorral nädalas. 5
5. a) Hariduse seos tööajaga b) Korrelatsioonanalüüs c) Correlations Kooliskäidud Mitu tundi oma aastate arv põhitöökohal tavaliselt nädalas töötate/töötasite? Arvake välja kõik tasustatud ja tasustamata ületunnid.
juhtimise ja kontrollile TPS pg 2 lõ 1. Tööajanorm on tööajanorm mingis kalendri ajavahemikus nt nädal, kuu. Vastavalt TLS pg 26 lõ 1 on tööaeg üks töölepingu kohustuslikek tingimusi, kokkulepe peab sisalduma töölepingus. Reegline märgitakse töölepingusse sisse tööaja norm, kuidas see võib tulla ka koollektiivlepingust. Tööajaliik: Üldine tööeg – töötaja üldine riiklik norm on 8h päevas ehk 40h nädalas. Tööaja normi täitmien oleneb sellest, kas tööandja arvestab tööaja normi täitmist tööpäevade järgi või tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul. Viimasel juhul on tegemist summeeritud arvestusega. Tööaja üldine riiklin norm kuulub kohandamisele ka juhul, kui tööd tehakse mitmel töökohal või mitme töölepingu alusel. Lühendatud tööaeg – Töö ja puheaja seadus näeb ette ka üldreglit tööaja rakendamise kohta
teaduslikult põhjendatud järelduse. Sissejuhatus Kuna tegelen ise väga palju spordiga siis otsustasin uurida, kui populaarne on sport Nõo Reaalgümnaasiumis (edaspidi: NRG). Eesmärgiks oli ka selgitada välja, mil määral mõjutab spordi tegemine NRG õpilaste tervislikku seisundit ja kuidas on omavahel seotud alkoholi ja tubaka tarbmine ning spordi tegemine. Küsimused: 1.Kui vana oled? 2.Sugu 3.Mitu tundi nädalas teed sporti? 4.Kas toitud tervislikult? 5.Kui tihti on sul nohu või köha? 6.Mitu tõsisemat vigastust on sul olnud (luumurrud, väänamised, mõrad, põrutused)? 7.Mitu neist vigastustest said sporti tehes? 8.Kas tarbid alkoholi tihemini kui kord kuus? 9.Kas suitsetad? Valimiks võtsin ma 48 inimest, kellest pooled olid tüdrukud ja pooled poisid. Vanuselise koosseisu osas jagunesid õpilased võrdselt 16,17 ja 18aastasteks. Küsitlus oli anonüümne ning suuline. Hüpoteesid:
Gümnaasium, Keskkool 1-2 aastat Gümnaasium, Keskkool 1-2 aastat Gümnaasium, Keskkool 1-2 aastat Kutseõppeasutus 1-2 aastat Ülikool 6-10 aastat Gümnaasium, Keskkool 1-2 aastat Gümnaasium, Keskkool 1-2 aastat Gümnaasium, Keskkool 1-2 aastat Gümnaasium, Keskkool 1-2 aastat Tekstitöötlus (nt MS Word, Open Office, jm) kord nädalas kord nädalas kord nädalas kord nädalas kord nädalas sagedamini kui kord päevas kord päevas kord nädalas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas kord päevas kord päevas kord nädalas kord nädalas kord nädalas kord nädalas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord nädalas kord nädalas kord nädalas kord päevas kord päevas kord nädalas kord nädalas kord päevas kord nädalas kord kuus kord päevas harvem, kui kord kuus kord päevas kord päevas
Andmekirjeldus 1. Sugu : M-mees, N-naine ; binaarne tunnus 2. Klass: 12a, 12b, 12c ; nominaaltunnus 3. Kui vanalt esmalt alkoholi tarbisid? diskreetne arvtunnus 4. Kas tarbid ka pidudel alkoholi? : JAH/EI ; binaarne tunnus 5. Kui tihti alkoholi tarbid? valikvastus: 1 - mitte kunagi 2 - kord aastas 3 - kord kuus 4 - kord nädalas 5 - rohkem ; nominaaltunnused 6. Kui tihti tarbitakse kodus alkoholi? valikvastus: 1 - mitte kunagi 2 - kord aastas 3 - kord kuus 4 - kord nädalas 5 - rohkem ; nominaaltunnused 7. Keskmine hinne: pidev arvtunnus Mõisted
maksimaalse toodangukoguse võib vaadeldaval perioodil antud sisendite kombinatsiooniga toota; Matemaatiline esitus: TP = f ( L, K ,...) , kus TP koguprodukt (total product); L, K, ... tootmisprotsessi sisendid; L tööjõud, K kapital; TOOTMISFUNKTSIOON Saab esitada ka tabelkujul või graafiliselt. Näide: saadava koguprodukti (väljund) sõltuvus kasutatud tööjõust (sisend): Sisend: Koguprodukt tööjõud (m2 nädalas) 0 0 1 20 2 60 3 120 4 140 5 150 6 160 7 165 8 163 3 17.02.2014 TOOTMISFUNKTSIOON Sisend: Koguprodukt tööjõud (m2 nädalas) 0 0 1 20
Kui töölepingus sätestatud punktid ei sobi töötajale siis saab teha ka läbirääkimisi ning ühtseid kokkuleppeid, et saavutada kahe poole vaheline nõusoleks. · Lepingus on kirjas tööle asumise aja algus ning võib omada ka kindlat lepingu lõppemise kuupäeva kuid võib olla ka tähtajatu. Peale tähtaegset lepingu lõppemist võib seda ka pikendada. · Töölepingus on samuti kirjas ka kindel arv tunde, kui palju peab nädalas töötama. Enamasti on see 40tundi nädalas, oleneb töö koormusest. · Lisaks on lepingus kirjas ka töötasu, mille alusel palka väljastatakse. Olemas on kolm võimalust. · Esiteks kindla kuupalgaga töö, kus palga numbes ei muutu olenemata sellest, mitu päeva on kuus ega ka tundide arv nädalas. · Teiseks on tükitöö alusel väljastatav palk, kus on tehtud töö pealt oleneb ka tasu. · Kolmandaks võimaluseks on tunnitasuga töö, kus üks töötund võrdub ühe kindla
Hommikuti väldi suures koguses lihtsuhkruid (erinevad suhkrurikkad hommikusöögihelbed, saiakesed, koogid). Hetkeks on enesetunne väga hea, kuid mõne aja pärast on kõht jälle tühi ja haarad uue snäki järele. Minu klassivennad aga ilmselt ei viitsi nagu noored ikka nii luksuslikku hommikusööki teha, nii et soovitaks süüa putru. Joonis 3: Hommikusöök 6 3)Kui palju rämpstoitu nädalas tarbid? Nagu noored ikka tarbivad nad palju rämpstoitu, see eest minu klassivendadel väga sellega probleeme pole, söödi kord kuus kuni 4 korda nädalas ja keskmiselt söödi kaks korda nädalas mis minu arvates on ikka väga normaalne kogus. Kõige rohkem soovitaks ikkagi mitte üldse rämpstoitu tarbida, või siis väheses koguses kuna see mõjub laastavalt laste IQ-le ja nende unele. Kui laps aga und ei saa on ta pahur ja väsinud terve päeva. Joonis 4: Räpstoidu tarbimine
Kokkuvõte § 1. - § 26. Seadus on mõeldud töötavatele isikutele. Seadus reguleerib töö ja puhkeaga. Seadus sisaldab endas mõisteid, nagu: tööaeg, puhkeaeg, tööajanorm, tööpäev, töövaehtsu, töönädal. Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Ära on toodud kes tohib töötada ja kui kaua. Näiteks: *13-14 aastased võivad töötada 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. Ja ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, spordi või reklaamitegevuse alal. Tingimusel, et töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös *15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. *1617-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem
tema tervist. Töölepingu sõlmimiseks 714-aastase alaealisega taotleb tööandja nõusoleku tööinspektorilt. Taotluses esitab tööandja andmed alaealise töötingimuste, sealhulgas töötamise koha ja töökohustuste, vanuse ja koolikohustuse kohta. Kui tööinspektoril tekib põhjendatud kahtlus 712-aastase alaealise soovis töötada, võib ta asja lahendamisse kaasata lastekaitsetöötaja. Alaealisel on lühendatud tööaeg: · 712-aastasel 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas; · 1314-aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas; · 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas; · 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Alaealine ei tohi: · teha tööd üle temale ettenähtud tööaja; · töötada vahetult enne koolipäeva algust; · töötada kella 22.0006
Koolis olid vastajateks 11A ja 11C klassi mõlemast soost õpilased. Seega haaras küsitlus 14- kuni 19-aastaseid noorukeid. Kokku jagati välja 70 küsitluslehte. Neist 20 võimlemisklubis Piruett, 23 Tallinna Ühisgümnaasiumi 11A klassis ja 27 11C klassis. Tagasi jõudis täidetuna, vastavalt 20, 23 ja 27 küsitluslehte. Neist olid kasutamiskõlbmatud kaheksa küsitluslete. Küsitletute hulgas oli 50 tüdrukut ja 20 poissi. 17 neist tegeleb spordiga üks või vähem korda nädalas ja 53 tegeleb spordiga vähemalt kaks või rohkem korda nädalas. Küsitlus viidi läbi 2010 aasta novembri bioloogiatundides ja võimlemis treeningutel. 11 valikvastustega küsimusele vastamiseks oli ette nähtud 7 min. Küsitlus oli anonüümne ja küsimustele vastati individuaalselt. Selle nõude täitmist jälgisid klassiõpetajad ja treenerid. Kohe pärast vastamist korjati küsitluslehed kokku ja edastati küsitluse läbiviijale.
-1- 5. pritsmete, plekkide pühkimine seintelt(lapp) 6. kui on seebidosaator, kätepaber, siis kontrollitakse nende täitvust 7. ukse pühkimine, kui on plekke 8. põranda niiske pühkimine (mopp või lapp+põrandakuivataja) 9. kontrolli tahvli puhutust ja klassi üldilmet, vajadusel parandused 10. vajadusel akende sulgemine, tulede kustutamine, ukse sulgemine Kord nädalas: -ukse niiske pühkimine -toolide pühkimine -seinte niiske pühkimine -hooldusainete kasutamine põranda puhastamisel Koolivaheaegadel teha suurpuhastust, mis hõlmab: -akende pesu -ukse pesu -seinte pesemine -põranda suurpuhastus, vajadusel kaitsmine -mööbli põhjalik puhastamine Loengusaal Iga päev: 1. prügikasti tühjendamine 2. vabade mööblipindade, puutepindade, plekkide pühkimine 3. pehmemööbli harjamine või vajadusel imemine 4
HHP 0020 Enesejuhtimine Jekaterina Kolpakova A 123364 KATB 17 01.12.2012 Arvestustöö nr. 2 AJA KASUTAMISE AUDIT Nädalas keskmiselt kulutatud aeg Teie hinnang (liiga palju, TEGEVUSE NIMETUS (tundides:minutites vähe jms) või kommentaar max 24 Tunnid ) 5 , 5 ,
Materjal ja metoodika Materjal Kasutasin 400 ml jogurtitopse Poest ostsin taimede kasvuturvast Suhkrumaisi seemned Vesi Metoodika Idandasin suhkrumaisi seemneid 1. päeva. Seejärel panin seemned 400 ml, kasvuturbaga täidetud jogurtitopsidesse. Topsid seemnetaga panin päikese kätte aknalauale, kus oli umbes 23 kraadi sooja ja õhuringlus. Mul oli kolm potti ja kastsin neid erinevalt: ülepäeva (pott nr 1) iga kolme päeva tagant (pott nr 2) nädalas korra.(pott nr 3) Kastmistabelid 9.04 10.4 11.4 12.4 13.4 14.4 15.4 16.4 17.4 18.4 19.4 1 X X X X X X 2 X X X 3 X X 20.4 21.4 22.4 23.4 25.4 26.4 27.4 28.4 29.4 30.4
lahjat või kanget alkoholi või mõlemad 3.Mis vanuses alustasid alkoholi tarbimist? Vastus:.......... 4.Mis sa arvad , miks noored tarbivad alkoholi? Selgita............................................................................................... 5.Mis on alkohol sinu arvates? Selgita................................................................................................ 6.Kui tihti tarvitad sa alkoholi? kord nädalas , mitu korda nädalas , mitu korda kuus 7.Mis põhjusel sa tarvitad alkoholi? Selgita:................................................................................................ 8.Kas alkoholi tarbimine mõjutab sinu õppeedukust? Jah / Ei / teatud määral
A-õige – parem tähelepanu 2. Kerge soojatunne ja hingamise sagenemine iseloomustab B – mõõduka intensiivsusega kehalist aktiivsust 3. Osteoporoosi ennetamine.. B-jalgrattasõit 4. Tervisele vajalik kegalise aktiivsuse soovitus WHO poolt : kõik 15-17 a .. B-60 min mõõdukat kuni suure... 5. Milline väide ei ole tõene? C-metadoon 6. Tervisele vajalik kehalise aktiivsuse soovitus WHO poolt: kõik 18-64 aasta .. A – 150 min nädalas 7. Populatsiooniuuringud on näidanud, et kehaliselt mitteaktiivsete inimeste hulgas vürreldes kehaliselt aktiivsetega on depressiivsemaid seisundeid üldiselt C- 2-3 korda enam 8. Kas järgnev väide on tõene või vale? Vastavalt transteoreetilsitele mudelile võib vaadelda kehaliselt aktiivse eluviisi kujunemist järgmiste.. ÕIGE 9. Suure intensiivsusega kehaline aktiivsus vastab energiakulule, mida nõuab C-jooksmine 10
Tallinn: Tervise Arengu Instituut. (Liikumissoovitused: lk 45-59) Eesti liikumissoovitused eri vanusrühmadele. Kehalise aktiivsuse tähtsus ennetuses ja kaitsetegurina Lapsed ja noorukid peaksid aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit päevas · Täiskasvanud, sealhulgas eakad, peaksid iga nädal aktiivselt liikuma 150 minutit keskmise intensiivsusega1 või 75 minutit kõrge intensiivsusega2 · Soovitatav on nädalane koormus jagada ühtlaselt, näiteks: viiel päeval nädalas keskmise intensiivsusega1 vähemalt 30 minutit või kolmel päeval nädalas kõrge intensiivsusega2 vähemalt 25 minutit · Vajaliku liikumishulga võib kokku koguda vähemalt 10-minutiliste järjepanu kestvate tegevustena · Keskmise intensiivsusega1 liikumise soovituslik (tervist toetav) optimaalne maht on 300 minutit nädalas · Kõigil inimestel on soovitatav vähendada istumisaega Lapsed Liikuda regulaarselt iga päev vähemalt 60 minutit, osa liikumisest peaks olema kõrge
Õigusõpetus Tööleping Kokkulepe töötaja ja tööandja vahel Töötaja kohustus teha tööd Alluvussuhe (üks pool on allutatud teisele) – seaduslikud korraldused Töötasu maksmine Kohustus kindlustada töötingimused Vanus Võib sõlmida isikuga kes on VÄHEMALT 7-aastane Väikestele on ettenähtud töötunnid 4-7h, tööleping on kohustuslik, kohustuslik vanemate ja tööinspektori luba Alla 18-aastased 8h päevas (40h nädalas) Töölepingu sõlmimine Töölepingut sõlmitakse kirjalikult Suuliselt lubatud sel juhul, kui kestus ei ületa 2 nädalat Tööleping peab sisaldama Poolte andmeid Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg Tööülesannete kirjeldus, ametinimetus Töötasu, arvutamise viis, maksmise kord (lepingus on kirjas brutotasu) Muud hüved (juhul, kui on kokku lepitud) Tööaeg Töö tegemise koht
ning kogub ka populaarsust spordimaailmas. Toitlustaja on väitnud, et koolieine on koolipäeva vajalik ja loomulik osa. Baltic Restaurants arvestab menüüde koostamisel tervisliku ja mitmekülgse toiduvaliku põhimõtteid. Ning ühtlasi on mul ka ülessanne teada saada kas see väide vastab tõele. Uurisin koolitoidumenüüd perioodil 11.03 15.03.13 (1 nädal) ja tõin sellest perioodist välja 2 päeva. I päev on kõige ebatervislikum päev nädalas. Kolmapäev on energiarikas nagu tabelist vaadates näha võib. Valgud moodustavad koguenergiast 18,5%, kus vajalik oleks 10-15%. Rasvu on aga ilmselgelt liiga palju. (40,4% koguenergiast, kus soovitatav on 27,5-32,5%). Toiduenergiat saame kokku 1060 kcal ja arvan, et peaksime vähendama toiduportsjonit tunduvalt. (Suurt rolli mängis ilmselt magustoit) II päev on kõige tervislikum päev nädalas. Neljapäev on nädala tervislikuim päev. Valgud, süsivesikud ja rasvad on kõik
kepikõnni jaoks väljatöötatud vahendeid. Kepikõnni käepide peab olema vormitud käe ergonoomikat arvestades, see tähendab, et spetsiaalne kergesti reguleeritav rihm toetab kätt, võimaldab sellise haarde, kus käepidet pole tarvis kõnni ajal suruda. Treeningkoormus peab olema optimaalne Treeningprogrammi kavandamine sõltub sellest, kui aktiivne tervisesportlane olete treeningspordiga alustaja - 1-2 treeningkorda nädalas tervisesportlane 2-3 trenningkorda nädalas aktiivne tervisesportlane 3-4 treeningkorda nädalas Soovitatav on jõuda siiski 3 treeningkorrani nädalas, sest lihased ,,unustavad" juba 3-4 päeva pärast treeniva mõju ära 1 kord nädalas parem kui üldse mitte 2 korda nädalas juba parem 3 korda nädalas optimaalne Treeningu kestvus peaks olema 45-60 minutit, algajal võib esialgu olla kepikõnni kestvuseks 30
Näomaskid Porgandi näomask -- keeda kaks kuni kolm suurt porgandit ja tambi pudruks. Lisa hulka kaks supilusikatäit mett, üks supilusikatäis oliiviõli ja kaks supilusikatäit vett ning sega ühtlaseks kreemjaks massiks. Kui mask jääb liiga tihe, lisa vett juurde. Puhasta nägu sooja veega ja kanna mask 20 minutiks näole, kuni see hakkab tahenema. Loputa sooja veega. Seda maski vähemalt korra nädalas tehes ennetad kortsude teket ja tasakaalustad rasust nahka. Näomask rasusele nahale Koori, hauta ja tambi üks suurem porgand pudruks. Lisa segule pool supilusikat mett ning sama kogus oliiviõli. Rasu reguleerimiseks tilguta juurde umbes pool supilusikat sidrunimahla. Kanna mask näole ja lase toimida 1015 minutit. Lihtsaim tee jumekama nahani Tupsuta vähemalt paar korda nädalas nahale porgandimahla jume muutub ühtlasemaks. Segades omavahel porgandi- ja
Merivälja Kooli 6. klasside õpilaste hobid Oliver Villomann Merivälja Kool 6A Laste hobid vabal ajal · Hobidega võiks alustada võimalik vara · Eelkoolis võiks hobiga tegeleda 1-2 korda nädalas · Algkoolis võiks 1-3 korda nädalas Kuidas laps hobide juurde meelitada? · Isiklik eeskuju · Pakkuda erinevaid variante · Käia proovitreeningutel või ringides · Küsida, mis hobiga sõbrad tegelevad Mida võiks hobiga tegelemisel arvestada? · Laps peab nägema eeskuju · Lapse huvi millegi vastu · Koos teha asju ja külastada üritusi Mida peaks tähele · Mis on lapsepanema? huvid · Hobist võib saada elukutse · Laieneb tutvusringkond
Eesti meediasüsteem ja meediaksutus 2.loeng Perioodika- väljaanded, mis ilmuvad regulaarselt Perioodika väljaanded: Ajaleht Ajakiri Ajaleht Ilmub 1-7 korda nädalas Määratletakse sisu alusel Kajastab ajakirjanduslikku sisu Vastab neljale kriteeriumile Üldine kättesaadavus Perioodilisus Päevakajalisus Temaatiline mitmekesisus Paberlehtede liigitamine Ilmumissagedus: päevalehed, ilmuvad vähemalt 2-3 korda nädalas; nädalalehed Levi ulatus: globaalsed, riikidevahelised, üleriigilised, regionaalsed, kohalikud
1 2 2 1 1 5 1 3 4 2 1 2 1 5 2 2 5 4 2 2 3 1 4 6 1 3 2 2 5 4 1 2 2 1 1 5 2 3 4 2 3 4 2 5 3 2 4 4 1 5 3 2 3 2 2 3 2 2 5 4 1 2 2 1 1 2 1 2 2 1 1 3 1 2 2 2 1 3 1 1 2 2 2 4 2 3 2 1 1 3 2 3 2 1 1 3 Millised toidupoe külastamisvõimalused on Teie Kui tihti külastate Pikkus kodukandis? nädalas toidukauplust? 2 2 1 3 1 4 2 1 3 3 2 2 2 2 1 2 1 4 2 2 5 3 1 3
Lisaks aitab sport hoida keha heas vormis. Praegu on esile tõstetud probleem, et rasvumine on saanud inimeste seas tavaliseks nähtuseks. Rasvumine omakorda põhjustab muid raskeid haiguseid (nt suhkruhaigus). Sport tagab inimesele hea ainevahetuse, mis selle probleemi kõrvaldab. Sport tagab inimestele tugevad luud ja hambad. Soovitatakse küll tarvitada teatud piimatooteid, kuid öeldakse ka, et ainult sellest ei aita. Spordiga tuleb tegeleda mitu korda nädalas. Luukude peab saama omastada D-vitamiini ja mineraale, mis on kasulikud luudele ja hammastele, selleks tuleb aga lihastega tööd teha. Kõige rohkem vajab regulaarset sportimist inimese süda. On teada, et inimese süda vajab 40 min päevas füüsilist koormust, et olla terve. Kui palju on siis kasulik inimesele teha füüsilist koormust nädalas, et sportimine saavutaks oma eesmärgi? Kindlasti oleneb see inimese vanusest. Liiga harvad ja lühikesed treeningud ei anna tulemust
et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Kaugushüppe treening Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. Hüppamine - Kaugushüppajatel on nädalas 23 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 68 korda. Koormuse suurendamine - Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse
Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu. Sumised visati enne maandumist taha, et hüppajat kaugemale viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656.a eKr hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896.a) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Treening Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda nädalas. Treeningul töötatakse suurema koormusega kui võistlustingimustel. Seda eriti hooajal alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlustel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3-6 katseks.
või söödu välja oksendab. Usun, et naisvõimlejatele oleks toitumisloengutest väga palju abi. Neid võiks anda kasvõi oma treener, kes peaks olema sellises valdkonnas piisavalt pädev. TERVISESPORTLASED Inimesed, kes ei tegele spordiga tipptasemel, vaid külastavad iseseisvalt jõusaali või rühmatreeninguid võib samuti ohustada negatiivne tulem treeningu ja vale toitumise näol. Kahjuks peab tõdema, et paljud inimesed ei tea, kuidas tuleks treenida ja mitu korda nädalas on optimaalseim treenida. Nii mõnedki inimesed arvavad, et kui nad teevad nädalas ühel päeval 4 tundi trenni, siis teistel päevadel võib muretult minna sünnipäevale ja torti ning maiustusi süüa. Kaldutakse arvama, et vähesest treeningust on palju suurem kasu kui seda tegelikkuses on. Samuti on kujunenud üldlevinud mõtted, et peale treeningut ei tohi enam süüa, peale kella 18.00 ei tohi enam süüa või enne treeningut ei tohi 4 tundi süüa jne
Võid mõelda, et kui ma tegelen tervisespordiga, siis on kõik korras. Nii head kui jalutamine, sörkimine, jalgrattasõit, ujumine ja teised aeroobsed või südant ja vereringet tugevdavad liikumismoodused ka on, pole need piisavad lihastele, sest peale aeroobse trenni vajame ka anaeroobset lihastreenitust. Mõned kiire elutempoga inimesed ütlevad: "Või nii! Peab minema jõusaali!" Lihastreenituse positiivne pool on see, et kahest 15- minutilisest treeningust paar korda nädalas piisab, et lihaset saaksid sellest täieliku kasu. Loobu kaalust Usun, et Jeesus toonitaks oma kaalujälgijäte grupile ühte teistki põhimõttet: "Loobu kaalust. Lõpeta enda kaalumine. Unusta ideaalkaal ja kaaluindeks." Miks? Kuna need ei pööra tähelepanu sellele, et lihaskude on raskem kui rasvkude. Kui su eesmärk on taastada kaotatud lihasmass, siis ei anna need näitajad sugugi täpset pilti sinu edenemisest. Need vaid masendavad sind. Toon näite
Kärsitus See, et rasv põleb aeglaselt, on füsioloogiline tõsiasi. Suure ülekaaluga on asjatu loota, et sixpack tuleb nähtavale mõne dieedinädala pärast. Dieedipidamine nõuab eelkõige kannatlikkust ja pikka meelt. Miinuskaloritega treenimine on raske ning nõuab täpsemat treeningplaneerimist, et vältida lihasmassi vähenemist. Oluline on ka optimaalne taastumine. Kuna parim kaalulangetamise kiirus on 0,5-1 kg nädalas, venib dieet sageli vägisi pikaks. Niisiis tuleb olla ka vaimselt ettevalmistunud, muidu võib juhtuda, et dieet lõppeb juba enne eesmärgini jõudmist. Korrapäratu elurütm Paljudel inimestel on tänapäeval üsna hektiline elustiil. Kui sellele lisada veel tööst ja muudest põhjustest tulenev ebakorrapärane päevarütm, on arusaadav, et toimiva dieedi planeerimine ja elluviimine ei ole lihtne, vaid nõuab suuremat tähelepanu. See, mida ja millal päeva jooksul süüa, oleks
Arvestades seda, et Kunda on väike koht ja sportimise võimalusi on minimaalselt, siis tulemusi analüüsides selgus hoopis, et alasid, millega tegeletakse on palju. Põhiliselt tegeletakse võrkpalliga, jooksmisega ja korvpalliga. Märgitud olid ka kaljuronimine ja laskesport. On näha, et võrkpalli oma hobiks märkinud inimesed on väga distsiplineeritud ja teevad palju trenni, tervelt 5 inimest kaheksast käivad 5 korda nädalas trennis ja 2 inimest käivad trennis 4 korda nädalas. Vaadates Kunda võrkpallurite tulemusi, siis ei ole see koormus olnud asjatu. Võrkpalluritest üks on märkinud, et ta on mänginud koondises. Korvpalli oma hobide hulka märkinud inimestest käivad 5 korda nädalas trennis neli inimest ja 4 korda nädalas üks inimene. Jooksmisega tegeleb 9 inimest, neist 5 tegeleb jooksmise kõrvalt ka ujumisega. Kuna Kundas ei saa tegeleda kaljuronimisega, jumoga ja lumelauga sõitmisega, siis
3. Mida valite rikkalikku hommikusööki Rootsi lauas olevast sortimendist? 1. Saiake koos morsiga 2. taignas küpsetatud vorsti 3. Kreekerid või kartuli krõpsud 4. Kas sööd õhtul? 1. Klaas keefirist või piimast 2. piimapuder või tee küpsisega (võileib), 3. liha (vorsti) koos makaroonidega 5. Kas sööd värskeid köögivilju? 1. alati, pidevalt 2. harva maitsvatest salatidest 3. Mulle ei meeldi üldse 6. Kui tihti sööte oma lauas puuvilju? 1. iga päev 2. 2 - 3 korda nädalas 3. harva. 7. Kas sööte sibulaid, küüslauku, peterselli, tilli? 1. Ma söön kõike väikestes kogustes iga päev, 2. Ma söön mõnikord sunniviisiliselt 3. Ma ei söö sibulaid ja küüslauku. 8. Kas sööd piima ja hapupiimatooteid? 1. Iga päev 2. 1-2 korda nädalas 3. Ei 9. Millist leiba eelistate? 1. leiva rukis või kliid 2. Sepik 3. jahu valmistatud pagaritooted. 10. Toitumisalased kalatoidud: 1. 2 või enam korda nädalas 2. 1-2 korda kuus 3. Ei ole üldse 11
Kukkumised 1 2 3 Muud häirivad tegurid 1 2 3 (hirmud, konfliktid, täpsusta) kuna elukaaslane suri ootamatult insulti, siis kardab, et sureb ka võibolla homme ära 5. KLIENDI HAIGUSED, MILLE PUHUL TARVITATAB RAVIMEID: Südamerütmihäired, kõrgevererõhk 6. KLIENDI SOOVID JA OOTUSED SAADAVA ABI OSAS Klient saab ise endaga hakkama, korra nädalas võiks teda vaatamas käia, et tal igav ei oleks. Vanadekodusse minna ei soovi. Pakutavad teenused: Abistamine üks kord nädalas (kuni 2 tundi) Abistamine kaks korda nädalas (kuni kaks tundi) Muu Põhiteenused: Helistada kliendile ning käia teda vaatamas, kas vajab millegagi abi, aga pigem ta kardab et kui keegi kontrollimas ei käi,siis leitakse mingi hetk ainult laip. Lisa-ja tugiteenused:
-Linn-, 07.oktoobril 2009.a. Tere Mats! Sain Sinu kirja eelmisel nädalal kätte. Vastamiseni jõudsin alles täna. Kuidas Sul vahepeal läinud on? Kuidas Teil võistlustel läks? Saite oma alagrupist edasi? Kuidas Sul koolis läheb? Mul läheb kiirelt. Iga päev on 6 kuni 7 tundi. Õppida on ka koguaeg päris palju. Nädalas tehakse meil vahel mitu kontrolltööd. Neli korda nädalas käin veel trennis, vahel lisaks ka jõusaalis. Me käisime ka eelmisel nädalal Tallinnas võistlustel, toimusid Eesti karikavõistluste alagrupimängud. Kahjuks kaotasime ja hetkel ei teagi, kas me rohkem selles sarjas mängida saame. Homme on meil sõprusmäng Rakvere Palliklubiga. Neid peaksime ikka võitma, see on meil ka varem õnnestunud. Loodame, et kodusaal aitab! Üks minu sõber võttis endale ühe hulkuva kassipoja. Hästi armas, halli triibuline. Nimeks pani talle Jass
Toitumine 11A Klass Hanna Tintso, Rael Kalmus, Bobby Pokker, Janar Piir Osalenud: Küsitluses osalesid 19 õpilast 11A klassist 7 tüdrukut, 12 poissi Vanusegrupp oli 17-18 Kui tihti sööd rämpstoitu? 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 1 kord nädalas Rohkem kui kord nädalas Ei söögi Muu... Kas kasutad toidulisandeid? 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 Jah Ei Kas sööd hommikuti? 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 Jah Ei Vahepeal Kas eelistad süüa kodus või väljas? 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0
annaabi.ee 
