VALGUD Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nim neid biopolümeerideks. Kõikide aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e...
Raku keemiline koostis. Elusorganism sisaldab kõiki Mendelejevi tabeli elemente. HOCNPS põhiliselt. (inimeses kokku 98%) Kõige enam on esindatud neist ainetest vesi. Rakus sisalduvad/moodustuvad anorgaanilised kui ka orgaanilised ained. Anorgaanilised ained rakus. Tähtsaim on vesi - ~80% Vee ülesanded: * dipolaarne, mõjutab teisi ained (lahustab, lagundab)/väga hea lahusti nii orgaanilistele kui anorgaanilistele ühenditele * vesi osaleb enamustes reaktsioonides, kas lähteaine või produktina vmi * veel on suur soojumahtuvus tänu vesiniksidemetele vee molekulide vahel (aitab säilitada temp.) * suur energeetiline väärtus H+ K+ Na+ Ca2+ Mg2+ Fe2+ Fe3+ NH4+ OH-rühmade ülesandeks on PH taseme säilitamise. Kaltsium tagab luude tugevuse. Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omas...
ainevahetuse iseärasusi. Bakterite hulgas eristusid selgelt eraldi harudena arhed. Arhed e. ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistest bakteritest. Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. Enamikul bakteritel on kromosoomile veel lisaks täiendavaid väiksemaid DNA rõngasmolekule – plasmiide. Bakterid koosnevad 75–85% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid (metabolism). Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: 1) Kerabakterid e. kokid 2) Pulkbakterid e. batsillid 3) Spiraalsed bakterid e. sprillid 4) Keeritsbakterid e. spiroheedid 5) Jätketega bakterid 6) Niitjad bakterid Bakterid paljunevad väga kiiresti. Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nim. generatsiooniajaks.
lised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Viiruste esinemine Taimeviirus Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Viiruseviirus Viirused kui elus ja eluta looduse vahevormid Elusorganismide Eluta looduse tunnused tunnused Koosnevad valkudest ja Puudub rakuline ehitus nukleiinhapetest Paljunevad peremeesorganismi Puudub rakuline ehitus kaasabil Muteeruvad Evolutsioneeruvad Viiruste suurus ja kuju Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 m m. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). rotaviirus bakteriofaag tubaka mosaiikviirus Viiruste ehitus Viiruste tähtsus
aina juurde tootma. Pärast viiruse sissetungi on rakk sisuliselt surma mõistetud. Kuna normaalsed funktsioonid on invasiooni tõttu takistatud, ei saagi rakk ellu jääda. Pärast raku surma lastakse selle sees toodetud uued viirused lahti peremeesorganismi. Nood siirduvad nakatama järgmisi rakke. Taoline tsükkel jätkub, kuni peremeesorganism töötab välja viisi viirusele vastuhakkamiseks. Elusorganismide tunnused 1.Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest 2.Paljunevad peremees-organismi kaasabil 3.Muteeruvad 4.Evolutsioneeruvad Eluta looduse tunnused 1.Puudub rakuline ehitus 2.Puuduvad iseseisvad eluavaldused (aine- ja energiavahetus, kasv, areng, reageerimine ärritustele Kasutatud kirjandus http://forte.delfi.ee/news/teadus/kuidas-viirused-levivad.d?id=33886651 http://www.slideshare.net/helina20/viirused-335921 Marika Almar
1.Pärilikkus - tunnuste edasikandmine ühelt põlvkonnalt teisele. 2.DNA, desoksüribonukleiinhape - lüheeliks, koosneb nukleiinhapetest. sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. 3.Kromosoom-DNA molekul 4.Kromosoomide arv inimesel keharakus: 46 sugurakus:23 5.Geenid-DNA lõik, mis osaleb organismis ühe või mitme tunnuse kujunemises. 6.Alleelid - geeni esinemisvormid. 7.Näiteid dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. Millal need organismil avalduvad? dominantsed:pruunid silmad, põselohud, brünett, suured silmad. retsessiivsed:sinised silmad, põselohke pole, blond, väikesed silmad.
sisu voolab teise rakku. Kasutamine ja vajalikkus · Või ja juustu valmistamine · Piimasaadused: hapupiim, keefir, jogurt · Alkohol · Antibiootikumid · Veiniäädikas · Vitamiinid · Mügarbakter bakterväetisena · Naha parkimine, linaleotamine, reovete puhastamine · Aitavad jõgedel ja järvedel puhtana seista Toitumine ja ainevahetustüübid · Bakterid koosnevad 75-80% ulatuses veest, süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest. · Energiaallikatena valgusenergia ja keemiline energia. · Omastavad vees lahustunud toitaineid. · Eritavad rakust ainevahetuse jääkprodukte. Elukeskkond · Parasiitidena taimedes ja loomades. · Põhjustades haiguseid. · Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks bakteriteks, samuti tõvestavateks pisikuteks. · Paljude bakterid elavad saprobiontidena toituvad surnud orgaanilisest ainest.
teel tekkimiseks liiga keerukas ning selle loomisel pidi võtmeroll olema „kõrgemal jõul“. 2. Kreatsionism a) päev- ajastu teooria b) lünga teooria c) näilike ajastute teooria 3. Panspermia- teooria väidab, et elu tekkimiseks vajalikud algained võis Maale tuua mõni siia prantsatanud taevakivi. 4. RNA- maailm- arvatakse, et kõik on saanud alguse nukleiinhapetest, millest siis RNA koosneb, sest väikesed molekulid said just tänu nendele hapetele alguse. 5. Sooja lombi teooria- elu võis alata soojast väiksest lombist, kus oli igasuguseid ammoonium- ja fosforisoolasid, valgust, soojust, elektrit ja muud, nii et olid moodustunud valgu ühendid, valmis läbi tegema veelgi keerukamaid muutusi. Et tänapäeval pandaks selline aine koheselt nahka või neelataks ta, mis poleks juhtunud enne elusolendite formeerumist.
VIIRUSED Viirused- on elus ja eluta piirimail olevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. ELUS ORGANISMI TUNNUSED: *nad koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest *muutuvad ajas *arenevad ajas ELUTA ORGANISMI TUNNUSED *puudub rakuline ehitus *puudub iseseisev paljunemisvõime *puudub ainevahetus Väljaspool rakku esineb viirus virioonina ehk viirusosakesena. Kuju: kerajad, kristallilised, kuupjad, silindrilised Suurus: 0,01...0,3µm Viiruste ehitus: *genoom ehk geenide komplekt (DNA või RNA) *kapsiid (valguline kate)-kaitseb genoomi *ümbris (pole kõikidel viirustel) koosneb valkudest, lipiididest, peremeesrakust.
Enimtuntud üherakuline seen on pärmseen. Ainevahetuse üks osa on käärimine, toimub hapnikuta keskkonnas, lõpp-produktid on piimhape, etanool. Pärmseene ehitus, ainevahetus ja paljunemine Pärmseen paljuneb pungumise teel BAKTERID Bakter on üherakuline organism. Nad saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid koosnevad süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, sellest väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Bakterite kest ei ole nii jäik kui on see taimerakul, mis võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kestal on kaitsefunktsioon ja osadel bakteritel on kaetud kest karvakestega, mille abil kinnituvad nad eluks sobivale pinnale. Liikumiseks kasutavad bakterid vibureid. Osadel bakteritel eritab kest lisaks veel eraldi limakapsli, mis hõlbustab
VIIRUSTEST TINGITUD HAIGUSED MIS ON VIIRUS? Nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad bioloogilised obj ektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. MIS ON HEPATIIT ? Viirus, mis tekitab maksapõletiku. On teada mitu erinevat hepatiidi viirust mõned neist on surmavad, sest hävitavad aja jooksul maksa. Haigus võib olla kerge, raske või krooniline.
· Lämmastikalusest · Suhkrujäägist Primaar- ja sekundaarstruktuuri värgid leiad ülevalt piltidelt. Kaksikheeliks ehk biheeliks on kahest kongruentsest heeliksist moodustunud struktuur, kus kahel heeliksil on ühine telg, kuid erinev faas telje suhtes.Kaksikheeliksiga on tegu näiteks DNA molekulis, mis moodustub kahe vesiniksidemetegaühendatud helikaalse desoksüribonukleiinhappe ahela keerdumisel ja võib olla väga pikk. DNA kaksikheeliks on paremakäeline nukleiinhapetest koosnev polümeer, mida hoiavad koosnukleotiidide aluspaarid. DNA ja RNA ehituse ning ülesannete võrdlus (erinevused ja sarnasused). Üleval pool on pilt DNA-st ja RNA-st (ehitus ja koostis) DNA enamikes elusorganismides päriliku informatsiooni säilitav aine. Eukarüootses rakus asub DNA rakutuumas. Keemiliselt koosnab DNA desoksüribonukleotiididest. · Desoksüriboos · Vesinikside · Polümeer · Nukleotiid · lämmastikalus (A;T;C;G)
Viirused nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, mille puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismi rakke Viiruse ehitus:1)ümbris, 2)kapsiid, 3)genoom Virioon viirusosake väljaspool rakku Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku Genoom DNA või RNA, mis säilitavad pärilikku infot ja määravad viiruse omadused Genoomides on olemas 3 sorti geene: 1)replikatsioonigeenid/valgud kindlustavad viiruse genoomi paljunemise, 2)regulaatorgeenid/valgud mõjutavad peremeesraku ainevahetust, 3) struktuurgeenid/valgud kindlustavad viirusvalkude sünteesi Elus või eluta? Elus organismid Eluta organismid Ehituses on valgud ja nukleiinhapped Puudub ainevahetus Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad ...
Teaduslik teooria üldistab:a) teaduskirjandust, b) teadlaste tegevust, c) teaduslikke fakte, d) teaduslikke hüpoteese. Keemilistest ühenditest on rakkudes kõige enam:a) vett, b) glükoosi, c) kolesterooli, d) nukleiinhappeid. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on:a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam:a) valkudest, b) nukleiinhapetest, c) sahhariididest, d) lipiididest. Riboos on:a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt:a) aine transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimiseks. Valgu monomeerid on:a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad:a) vitamiinid, b) aminohapped, c) ensüümid, d) glükoosi molekulid.
niisamuti ka elusorganismides ja laipades.1 Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid.2 Inimese flooras on umbes kümme korda rohkem bakteriaalseid rakke, kui inimestele omaseid rakke. Enamik bakteritest asub inimese nahal ja soolestiku mikroflooras. Suur enamus bakteritest muudab kahjutuks immuunsüsteem ja mõned bakterid on ka kasulikud.3 Bakterid koosnevad 7585% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid (metabolism).4 Paljudel bakteritel on üks, kaks või rohkem vibureid. Tavaliselt puuduvad viburid patogeensetel bakteritel. Bakterite viburite läbimõõt on 2030 nanomeetrit, pikkus keskmiselt 10 mikromeetrit. Viburid koosnevad erilisest valgust flagelliinist. 5 Nende teadmistega mõistan paremini bakterite olemust. 1 Fredrickson jt 2004, 70
Sellisel juhul on inimesel olemas vastav genotüüp, mis põhjustab tundklikkust teatud keskkonna tegurite suhtes (lühinägevus, alkoholism, suhkrutõbi jne), keskkonnategurid seejuures kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguse teket. Tervislike eluviiside abil saab päriliku eelsoodumusega haigust ennetada. 3) Keskkonnateguritest tulenevad haigused ei ole seotud pärilikkusega. Nt olmetraumad, nakatumine. 2.Viirus-koosneb nukleiinhapetest ja valkudest, paljunevad elusorganismi arvel , viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest kapsiid, mõnel juhul sisaldavad ka lipiide. Viirused on bioloogilised objektid, mis omavad pärilikku infot ja on võimelised seda realiseerima ainult teiste organismide rakkudes. Nad on alati parasiidid. Viirus on keskkonnas viirusosakesena, mis koosneb kuni kolmest ehituslikust osast:
muutuses. Moodustuvad kaltsiumi-ioonide erineva läbimõõduga salvestamine, taimerakkudes valguniidid. Peened esmaste vakuoolide teke. valguniidid on Puuduvad ribosoomid. Hästi mikrofilamendid, on näha rakkudes, mis on moodustavad rakus tuumilise spets lipiidide metabolismile. võrgustiku ja annavd rakule Ribosoomid mehaalinile tegevuse jäikuse molekulaarne kompleks, ja kuju. Asuvad koosneb nukleiinhapetest ja rakumembraani lähedal. valgumolekulidest. Koosneb Keskmisejämedusega niidid kahest subühikust, millest annavad ka mehaanilise väikseb seondub mRNAa ja tugevuse ja aitavad hoida suurem tRNAga ja ribosoomi raku kuju. Jämedad saabuvate aminohapetega, valguniidid e mikrotorukesed pärast translatsiooni on seest õõnsad. lõppemist jaguneb ribosoom Transpordivad organelle kaheks. Ülesandeks on
hingamisega, mille korral on elektronide lõppaktseptoriks hingamisel hapniku asemel mõni muu anorgaaniline molekul. Aeroobid valmistavad ise orgaanilist ainet ehk bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid ise, kasutades selleks klorofülli, nagu seda teevad ka rohelised taimed. Anaeroobid toituvad valmis orgaanilisest ainest. Bakterid koosnevad 7585% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid (metabolism). Toitumine on bakteritel mitmekesisem kui eukarüootidel. Energiaallikatena kasutavad bakterid valgusenergiat ja keemilist energiat. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga (osmoosselt) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte. Bakterid vajavad toitaineid
Esimesed kaks on individuaalse lähenemisega kaitstes nakatunud inimest aga viimane uurimis siht on suunatud pigem malaaria leviku takistamisele, samas nakatunud inimest mitte kaitstes. Plasmodium ei suuda ise puriini sünteesida, kuid see on vajalik talle just nukleiinhapete sünteesi juures. Katseid tehti närilisi nakatava malaariatekitaja liigi P. Yoelii ja tema geneetiliselt muudetud liinide abil. Puriini ,,varastamiseks" ja ümbertöötlemiseks peremehe nukleiinhapetest on tal puriin nukleosiid fosforülaas (PNP) ja adenosiindeaminaas (ADA). Seda arvesse võttes loodi PNP- puudulik parasiidi liin, mille PNP-d kodeerivasse geeni insert sisse oli viidud. Need geneetiliselt muudetud parasiidid küll arenesid normaalselt kuid kasv oli võrreldes metsiktüübiga aeglasem. Kuid oluline on siinkohal see, et gametotsüüdid (seksuaalne faas) küll suutsid sääske tungida, kuid sealne areng oli blokeeritud. Enamgi veel, muidu surmav P
VIIRUSED 10.Ar MIS ON VIIRUS? Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid, mis paljuneivad ainult teiste elusrakkude abil. Elusorganismide Eluta looduse tunnused tunnused ◼ Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest ◼Puudub rakuline ehitus ◼ Paljunevad peremees-organismi◼Puuduvad iseseisvad kaasabil eluavaldused (aine- ja ◼ Muteeruvad energiavahetus, kasv, areng, ◼ Evolutsioneeruvad reageerimine ärritustele ) VIIRUSE EHITUS Genoom on viiruse kõige tähtsam kompone nt ja kõigi omadust e määraja VIIRUSTE PALJUNEMINE ◼Esiteks peab viirus peremees raku leidma, ehk kus ta paljuneda saab
000 000 bakterit (140 triljonit). Tegelikkuses seda juhtuda ei saa, sest õige pea lõpeksid toiduvarud ja koguneksid mürgised jääkained, nii et aja möödudes bakterite paljunemine pidurdub. Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnedel täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Bakterid koosnevad 75–85% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Toitumine on bakteritel mitmekesisem kui eukarüootidel. Energiaallikatena kasutavad bakterid valgusenergiat ja keemilist energiat. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga (osmooselt) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte. 6 Hallitusseened Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka
abil). Mõnedel bakterirühmadel (nt Hyphomicrobium) esineb ka pungumist. Maailma suurimal teadaoleval bakteril (kuni aastani 1999) Epulopiscium fishelsoni'l arenevad tütarrakud aga emasorganismi sees ning hiljem väljuvad emabakteri piludest, põhimõtteliselt on tegu "sünnitajabakteriga". Toitumine ja ainevahetustüübid Bakterid koosnevad 7585% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid (metabolism). Toitumine on bakteritel mitmekesisem kui eukarüootidel. Energiaallikatena kasutavad bakterid valgusenergiat ja keemilist energia. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga (osmoosselt) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte. Bakterid vajavad toitaineid ka selleks, et
Zn(vajalik normaalseks organismi kasvuks ja kopeeritakse RNA toimub transkriptsioon mille käigus rõngasolekul. paljunemiseks); I(kilpnäärme hormoonide sünteesiks; sünteesitakse uus valk. Viirused: on rakusisesed parasiidid. Koosnevad B (oluline taimede normaalseks arenguks); Ni (vajalik Aine- ja energiavahetus: autotroofid- organismid, valkudest ja nukleiinhapetest. Neil puuduvad vereloomeks); Biomolekul- elusorganismis esinev kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised organismile omased tunnused: rakuline ehitusprintsiip ; orgaaniline aine, millel on täita biofunktsioon. Nendest ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest iseseisva sünteesiprotsessi läbiviimine ; pannakse kovalentsete sidemete abil kokku ainetest. Taimed kasutavad sünteesiks valgusenergiat. paljunemisvõime
Nicole Maria Klais; 11 H Suuline kontrolltöö. Viirused 1. Nimeta viiruse tunnuseid, mis lähendavad neid elus loodusele. 2. ... eluta loodusele. Elus looduse tunnused: Eluta looduse tunnused: - Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest - Puudub rakuline ehitus - Paljunevad peremees-organismi kaasabil - Puuduvad iseseisvad eluavaldused (aine- ja - - Muteeruvad energiavahetus, kasv, areng, reageerimine) - Evolutsioneeruvad 3. Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta! - genoom - DNA või RNA - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest
teadusliku teooria loomisega, d) järelduste tegemisega. 31)Teaduslik teooria üldistab: a) teaduskirjandust, b) teadlaste tegevust, c) teaduslikke fakte, d) teaduslikke hüpoteese. 32)Keemilistest ühenditest on rakkudes kõige enam: a) vett, b) glükoosi, c) kolesterooli, d) nukleiinhappeid. 33)Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on: a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca. 34)Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest, b) nukleiinhapetest, c) sahhariididest, d) lipiididest. 35)Riboos on: a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. 36)Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) aine transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimiseks. 37)Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped. 38)Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid, b) aminohapped, c) ensüümid, d) glükoosi molekulid.
-Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett b) glükoosi c) kolesterooli d) nukleiinhappeid 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on: a) Fe b) Mg c) Zn d) Ca 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagunemisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest b) nukleiinhapetest c) sahhariididest d) lipiididest 12. Riboos on: a) aminohape b) monosahhariid c) nukleotiid d) lipiid 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks b) energia saamiseks c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks d) valkude sünteesimiseks 14. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid b) lihtlipiidid c) nukleotiidid d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid b) aminohapped c) ensüümid d) glükoosi molekulid
kreemide, sulatatud juustu ja majoneesi paksendaja); bakterite abil saab toota orgaanilisi happeid ja etanooli (äädikhappebaktereid) · Bakterite negatiivne roll looduses · Bakterite negatiivne roll inimeses: patogeensete bakterite sattumine inimese organismi põhjustab haigusi. 8) Viiruste ehitus, viirushaigused, viiruste paljunemine. · · Koosneb nukleiinhapetest ja valkudest ning pärilikkuse materjal sellisena on muutlik. · Ehitus neil puudub rakuline ehitus kui nad on väljaspool peremeesrakku, siis neil puudub ainevahetus (väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina) nad ei paljune ilma peremeesrakuta erineva korrapärase kujuga (kera, pulk) koosneb genoomist (DNA või RNA)
ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid. Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Omaette suureks tegevusalaks on geenitehnoloogia rakendamine keskkonna puhastamiseks. Kokkuvõte Viirused on väikesed rakusisesed parasiidid, mis paljunevad vaid elusrakkudes. Nad pole võimelised ainevahetuseks ega valkude sünteesiks. Nad on rakkudes parasiitideks. Viirus- osakesed koosnevad valkudest, lipiididest ja nukleiinhapetest. Viiruse genoomi katab viirusosakeses valkudest koosnev kapsiid. Mõnedel viirustel on kapsiid ümbritsetud lipiididest ümbrisega. Viiruse genoomiks on DNA või RNA. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaatorgeenid, replikatsioonigeenid ja struktuur- geenid. Viiruse replikatsioonil toodetakse rakkudes suures koguses viiruse genoomi ja viirusvalke, mis seejärel moodustavad viirusosakesed. Viirusi, mille paljunemisega rakkudes kaasneb peremeesrakkude surm, nim.
(Õ) 6. Aminohape on valgu monomeer. (Õ) 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse (Õ) 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. (V)....ühe Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) glükoosi b) kolesterooli, c)nukleiinhappeid d)vett 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on a) Fe) Mg, c) Zn, d) Ca. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam a) valkudest, b) nukleiinhapetest, sahhariididest, lipiididest. 12. Riboos on: a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimise t 14. Valgu monomeerid on a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid, b)aminihapped c) ensüümid, d)glükoosi molekulid 16
Lämmastikalusest Suhkrujäägist Primaar- ja sekundaarstruktuuri värgid leiad ülevalt piltidelt. Kaksikheeliks ehk biheeliks on kahest kongruentsest heeliksist moodustunud struktuur, kus kahel heeliksil on ühine telg, kuid erinev faas telje suhtes.Kaksikheeliksiga on tegu näiteks DNA molekulis, mis moodustub kahe vesiniksidemetegaühendatud helikaalse desoksüribonukleiinhappe ahela keerdumisel ja võib olla väga pikk. DNA kaksikheeliks on paremakäeline nukleiinhapetest koosnev polümeer, mida hoiavad koosnukleotiidide aluspaarid. 2.9. DNA ja RNA ehituse ning ülesannete võrdlus (erinevused ja sarnasused). Üleval pool on pilt DNA-st ja RNA-st (ehitus ja koostis) DNA – enamikes elusorganismides päriliku informatsiooni säilitav aine. Eukarüootses rakus asub DNA rakutuumas. Keemiliselt koosnab DNA desoksüribonukleotiididest. Desoksüriboos Vesinikside Polümeer Nukleotiid lämmastikalus (A;T;C;G)
TÕENE 8. RNA molekul on kaheaehlaline biheeliks. VÄÄR DNA molekul on kaheaehlaline biheeliks. Kõige õigem vastusevariant: 1. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett; b) glükoosi; c) kolesterooli; d) nukleiinhappeid. 2. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on: a) Fe; b) Mg; c) Zn; d) Ca. 3. Sama koguse orgaanilis aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest; b) nukleiinhapetest; c) sahhariididest; d) lipiididest. 4. Riboos on: a) aminohape; b) monosahhariid; c) nukleotiid; d) lipiid. 5. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks; b) energia saamiseks; c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks; d) valkude sünteesimiseks. 6. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid; b) lihtlipiidid; c) nukleotiidid; d) aminohapped. 7. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad:
ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine; hapniku hulga vähenemine; H+ hulga suurenemine (pH langus); toksiliste lõpp-produktide kogunemine. Kiiresti kasvavatel bakteritel kestab tasakaalustatud kasvuperiood vaid ligikaudu 30 min ja täielik kasvu lõppemine saabub 18-24 tunni järel. 4. Bakterite ainevahetus ja toitumine Bakterid koosnevad 75-85% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodid. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetuse reaktsioonid (metabolism). Ainevahetusena kirjeldatakse kahte teineteisega tihedalt seotud protsessi: anabolismi ja katabolismi. Mikroob muudab toitaineid endale sobivaks katabolismi reaktsioonidega ja ehitab anabolismi reaktsioonides üles mikroobiraku. Mikroobide toitumine toimub energia neeldumisega. Rohkem kui teised elusolendid
Omadatud teeb vigu – autoimmuuhaigused. Kaasasündinud immuunsus barjäärid – Füüsilised: nahk, kitiinkest, munakoor,lima, temperatuur bakteritel kitsas temp vahemik kus saavad paljuneda, kehatemp kõrgemaks ja viirused ja bakterid ei saa paljuneda, liikuv ripsepiteel, köha. Keemilised: pH lüüsib edukalt paljusid patogeene (maos 2-3), lagundavad ensüümid (lüsotsüüm – bakterite kestade lõhkumine), defensiinid. Millise pH juures saab lahti nukleiinhapetest – aluselises keskkonnast lasevad ahelad lahti, pH normaliseerudes tõmbuvad kokku tagasi, Alpides kõrge pH ja neandertaallased näevad välja nagu uued ja DNA ka säilid, Taani rabades jälle inimesed super hästi säilinud aga DNA on juppideks. Valkudest saab vabaneda pH 13. Ja nukleiinhapetest pH happeline juures. Mõlemal korral juppideks. Humoraalsed (signaalid mida antakse edasi vere või lümfiga) ja tsütokiinide
Kui ilmnevad indiviidil muutused fenotüübis võimaldab deletsioon lokaliseerida geene, mille defektsus seda haigust põhjustab. Duplikatsioonide analüüs: duplikatsiooni puhul geeni poolt kodeeritud valgu hulk rakus kõrgem (N: kõrgenenud ensüümiaktiivsus). Kasut sageli translokatsioonidega kromosoome. 41. Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku info kandjaks? Kromosoomid koos 2 tüüpi makromolekulist - valkudest & nukleiinhapetest. Nukleiinhape võib olla kas DNA (desoksüribonukleiinhape) v RNA (ribonukleiinhape). Enamuse organismide puhul geneetiline info kodeeritud DNA nukleotiidse järjestuse poolt. Erandiks mõned RNA viirused, mille genoomiks RNA molekul. Viiruste eripära: teiste organismide genoomiks kaksikahelaline DNA, mõnede DNA viiruste genoomiks üksikahelaline DNA. 42. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist infot.
rakus kõrgem, see võib väljenduda kõrgenenud ensüümiaktiivsuses. Duplikatsiooni all on mõeldud segmenti X kromosoomist, mis translokeerunud mõnda teise kromosoomi. Uuritakse translokatsiooniga kromosoomi efekti white mutatsiooni avaldumisele. 41. Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks? Kromosoomid koosneva 2 tüüpi makromolekulidest – valkudest ja nukleiinhapetest. Enamuse organismide puhul on geneetilise info kandjaks 2-ahelaline DNA. Erandiks on mõned viirused. 42. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni. Otsesed tõendid selle kohta, et geneetiline informatsioon sisaldub DNAs, on saadud järgmist katsetega: bakterite transformatsiooni põhjustav DNA (DNA kandumine väliskeskkonnast bakterirakku; II R – kapslita rakud, ei ole
Duplikatsiooni analüüs - Duplikatsiooni puhul on geeni poolt kodeeritud valgu hulk rakus kõrgem, see võib väljenduda kõrgenenud ensüümiaktiivsuses. Duplikatsioonide analüüsiks kasutatakse sageli translokatsioonidega kromosoome. Sel põhimõttel lokaliseeriti ka GOTs geen. 41. Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks? Kromosoomid koosnevad 2 tüüpi makromolekulidest - valkudest ja nukleiinhapetest. Nukleiinhape võib olla kas DNA (desoksüribonukleiinhape) või RNA (ribonukleiinhape). Enamuse organismide puhul on geneetiline informatsioon kodeeritud DNA nukleotiidse järjestuse poolt. Erandiks on mõned RNA viirused, mille genoomiks on RNA molekul. 42. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni. 1) Bakterite transformatsiooni põhjustab DNA Pneumokokk on patogeenne bakter, põhjustab kopsupõletikku. Patogeensed
Organismi koguainevahetus on välise töö, äraantud soojuse ja salvestatud energia summa. Kõiki elussüsteeme võib iseloomustada kui avatud süsteeme, mis eksisteerivad tasakaaluseisundist kaugel, vajavad pidevalt taiendavat energiat valiskeskkonnast. Organism vajab pidevalt makro- ja mikrotoitaineid, eritab jaakprodukte uriini, higi, roojaga. Keemiliselt koosneb inimese keha peamiselt veest ja orgaanilistest uhenditest (lipiididest, susivesikutest, valkudest, nukleiinhapetest). Vesi moodustab imikul kehamassist 75%, kasvuperioodi lopuks 65%, raugaeas 55%. Vett saadakse joogiga ca 1 liiter, tahke toiduga ca 1 liiter oopaevas; viimasest parineb nn oksudatsioonivesi, mida tekib susivesikutest 0,6 ml/g, valkudest 0,4 ml/g, lipiididest 1 ml/g. Keskmiselt voib votta tavalise segatoidu veesisalduseks 60%. Vesi eritatakse uriiniga (1 l), roojaga (0,1 l), perspiratio insensibilis’ega (nahk+kopsud) 0,5 ml・h-1・kg-1 (70 kg kaaluval inimesel viimast seega 0,9 l)
happeline). Mida rohkem on orgaanilises ühendis vesinikku seda kõrgem on yhendi energeetiline väärtus lõhustumisel. Grammi süsivesikute ja lipiidide energeetiline vahe tuleneb sellest, et rasvhapetes on rohkem vesinikku. 1g etanooli 7 kcal; 1g lipiide- 9kcal. C;H;O esinevad kõikides oraanilistes biomolekulides. N;P;S mitmekesistavad biomolekulide struktuure. 6 lego klotsist saab oluliselt rohkem struktuure kui 3- st. Neid elemente võb leida valkudest, nukleiinhapetest, vitamiinidest, hormoonidest kuid ka lipiididest (fosfolipiid) ja osadest süsivesikutest (kitiin). Nende elementide esinemine keemilistes rühmades tõstab ühendite reaktsioonivõimet. Kõik need elemendid osalevad erinevates keemilistes sidemetes. N (vesinik v. peptiid sidemed); S (S-S) sidemed, P (fosfoester sidemed). Mesoelemendid Na, K,Ca, Mg, Cl elemendid, mis esinevad keskmises hulgas. Sisaldus organismiti võib suures hulgas erineda
nukleiiniks. Võrreldes teiste rakust eraldatud komponentidega oli see ühend ebatavaline oma kõrge lämmastiku ja fosfori sisalduse poolest. 1871. aastal need andmed ka publitseeriti, kuid nukleiinhappe rolli geneetilise informatsiooni kandjana mõisteti alles aastakümneid hiljem. Tõendid selle kohta, et geneetiline informatsioon sisaldub DNA-s Kromosoomid koosnevad 2 tüüpi makromolekulidest - valkudest ja nukleiinhapetest. Nukleiinhape võib olla kas DNA (desoksüribonukleiinhape) või RNA (ribonukleiinhape). Enamuse organismide puhul on geneetiline informatsioon kodeeritud DNA nukleotiidse järjestuse poolt. Erandiks on mõned RNA viirused, mille genoomiks on RNA molekul. Viiruste eripäraks on veel see, et kui teiste organismide genoomiks on kaksikahelaline DNA, siis mõnede DNA viiruste genoomiks on üksikahelaline DNA. Ka RNA viiruste genoomiks võib olla kas üksikahelaline või kaksikahelaline RNA.
nukleiiniks. Võrreldes teiste rakust eraldatud komponentidega oli see ühend ebatavaline oma kõrge lämmastiku ja fosfori sisalduse poolest. 1871. aastal need andmed ka publitseeriti, kuid nukleiinhappe rolli geneetilise informatsiooni kandjana mõisteti alles aastakümneid hiljem. Tõendid selle kohta, et geneetiline informatsioon sisaldub DNA-s Kromosoomid koosnevad 2 tüüpi makromolekulidest - valkudest ja nukleiinhapetest. Nukleiinhape võib olla kas DNA (desoksüribonukleiinhape) või RNA (ribonukleiinhape). Enamuse organismide puhul on geneetiline informatsioon kodeeritud DNA nukleotiidse järjestuse poolt. Erandiks on mõned RNA viirused, mille genoomiks on RNA molekul. Viiruste eripäraks on veel see, et kui teiste organismide genoomiks on kaksikahelaline DNA, siis mõnede DNA viiruste genoomiks on üksikahelaline DNA. Ka RNA viiruste genoomiks võib olla kas üksikahelaline või kaksikahelaline RNA.
moodustavad biofilmi nagu Pseudomonas'tel või pärineda keskkonnast nagu heitvete bakteritel. 125 14.7. Biofilmi resistentsus Biofilmi üldise resistentsuse biotsiididele, kuid ka UV-kiirgusele tagab eksopolüsahhariidsest limamaatriksist (EPS) moodustunud barjäär. Biofilmi maatriks koosneb lisaks veest ja eksopolüsahhariididest veel ka valkudest, nukleiinhapetest ja surnud rakkudest. Oma omaduste poolest on biofilmid kui hüdrogeelid. EPS neutraliseerib või seob erinevad reaktiivseid (nt naatrium- hüpokloriid ja superoksiidid), laetud (nt metallid) või suuri (nt immunoglobuliinid) antimikroobseid ühendeid ning nende järk-järgulisel lahustumisel EPS-i hüdrogeelis ei oma nad enam tapvat mõju biofilmi sügavamate kihtide rakkudele. Biofilmi rakud taluvad 10-1000 korda suuremaid erinevate antimikroobsete
annaabi.ee 
