Tiibadel punakas laik. Liblikatiibade värvid on sillerdavad ja eredad tiibade soomustest koosneva katte tõttu. Lapsuliblika röövik toitub paakspuul ja türnpuul. Röövik on liblika kiiresti kasvav arengujärk, seetõttu söövad nad puulehti väga aplalt. Röövikute ainuke ülesanne on ennast täis süüa, et koguda energiat nukkumiseks. Pärast täissöömist röövikud nukkuvad ning nukust areneb tiibadega uus valmik. Liblikate pea kinnitub ridmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud ja paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikaid iseloomustav tunnus on imilont. Sellega nad imevad vedelat toitu nagu näiteks nektar. Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Liblikaid võib sageli näha õitel toitumas
Arengutsükkel 3-5 aastat. Mitmetoidulised mardikad. Vastne on tõuk, sh. ka traatuss. Esimesed kasvujärgud toituvad huumusest, hiljem hakkavad juuri sööma. Vastsed uuristavad juurtesse ja mugulatesse käike, varred närbuvad. Mardikad kahjustavad lehti, varsi, õisi. Triibuline viljanaksur valmik kahjustab lehti ja õisi. Muneb mulda kuni 200 muna. Võivad kahjustada ainult mugulaid. Tume-viljanaksur muneb mulda või taime juurekaenlasse. Öösiti aktiivne. Nukkuvad mullas nukuhällis. Noormardikad kooruvad suve jooksul, aga jäävad kevadeni mulda. Selts: liblikalised Sugukond: öölased hallikad või pruunikad, lendlevad hämaruses. Munevad taime lehtedele või varrele, munad tiheda kogumikuna. Röövikutel haukamissuised. Liblikad toituvad õienektarist. Röövikud kahjustavad lehti, varsi ja juuri ning mugulaid. Harilik varreöölane kahjustab varsi ja juuri, muneb kõrrelistele, talvitub muna. Kolmas kasvujärk lihakad varred
Seal elab peale sipelgate enda veel teised putukad, mis on neile toiduks vajalikud. Nii nad hoolitsevad ka oma toidu eest mitte vaid enda.Ühes suures pesas võib elada umbes 100 000 sipelgat. Igal sipelgal on pesas ka omad kindlad tegemised. Neile on jaotatud, et kes on kes. Osad on töö sipelgad, toidusipelgad jne. Nende kuhilpesad on ehitatud kuivanud taimeosadest ja okstest Aedades ja elamutes elavad mullamurelased. Sipelgad suhtlevad omavahel lõhnade abil. Paljunemine: Järglased nukkuvad kookonist. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised,
Liblikad Robin ja Karel Iseloomulikud tunnused ● laiad soomustega kaetud tiivad ● sale keha ● tiibade pealmine pool kirev ja alumine pool tagasihoidlik Elupaigad ja toitumine Jaotumine Liblikad jaotuvad pisiliblikateks (väiksemad) ja suurliblikateks (suuremad) Suurliblikad jaotuvad päevaliblikateks ja ööliblikateks paljunemine ● Liblikad on täismoondega putukad ● Emane liblikas muneb munad, millest kooruvad röövikud. Röövikud nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Kaitsekohastumused Tähtsus looduses ja inimese elus Faktid ● Suurim liblikas elab troopikas.Ta tiibade siruulatus küünib kuni 18 sentimeetrini. küsimused Täname kuulamast
Harilik männikärsakas Hylobius abietis Ott Orro Eestis on 3 eriliiki männikärsakaid. Männikärsakas on tumepruun kollakate tähnidega kahjurputukas. Männikärsaka toiduks on peamiselt männikoor. Suvel tehtud metsaraie loob väga head paljunemis tingimuse männikärsakale. Männikärsakas on u. 1cm pikk. Männikärsakad munevad maist juunini. Männikärsaka vastsed nukkuvad. Nukkudest kooruvad valmikud, valmikud elavad 2-3 aastat. Männikärsakad tapavad iga aasta sadu tuhandeid istutatud männiistikuid. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/mnnikrs.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd#Kahjurputukad "Loodusõpetus" VI klass, II osa, Sirje Kaljula ja Hendrik Relve, Koolibri, 2005.
oluline nende õigeaegne hooldus. Terve istutusmaterjal. Kollane karusmarja- lehevaablane – Nematus ribesii Valmik 7...8 mm pikkune Lendlus karusmarja õitsemise ajal. Muneb rohkem põõsa keskel olevatele lehtedele, lehe alumisele küljele leheroodude kõrvale 30...40 muna. Ebaröövikud roodavad lehti algul alumiselt küljelt, siis söövad lehtedesse mulke ning lõpuks jäävad järele ainult rootsud. Nukkuvad põõsa all kõdus kookonis. Esimese põlvkonna ebaröövikud kahjustavad enamasti mai lõpul ja juunis. Teise põlvkonna kahjustus on enamasti juulis-augustis. Kolmanda põlvkonna kahjustus esineb augustis-septembris, mis on enamasti tühine. Kuni 3 põlvkonda aastas Tõrje: Ebaröövikud uhtuge põõsalt maha survelise veejoaga või raputage põõsa alla laotatud linale ja hävitage.
Liblikad on taimtoidulised. Liblikad toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalselt kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. 4 Liblikad arenevad moondega Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanuteks liblikateks. 5 Talvitumine Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või valmikutena, need aga on siis kevadel ka esimesed lendajad. 6 Info- ja pildiallikad http://et.wikipedia.org/wiki/Liblikalised http://www
● Piklik ja sale ● Kaks paari tiibu ● Pea ● Tagakeha ● Rindmik ● Tundlad ● Kuus lülilist jalga Elupaik ● Pesad asuvad pööningutel, põõsastes, urgudes jne. ● Valmistavad pesad süljega niisutatud kõdupuidust ja paberisarnastest materjalidest ka ● Igal kevadel otsivad uue elupaiga ● Talviti poeb puuprao vahele emaherilane , teised töömesilased ja isamesilase surevad ära Pa l j une mi n e ● Enne sügist paaritutakse ● Valmikud nukkuvad ● Sügisel kooruvad valmikutest ainult isas- ja emasherilased kes paarituvad ● Peale paaritumist surevad ära isasmesilased ja viljastatud emamesilased lähevad puupragude vahele talveunne T o i t um i n e ● Õite nektarist ● Lehetäide väljaheidetest ● Varastavad mesilastelt mett ● Viljapuuaias toituvad: ploomidest, õuntest,pirnidest, marjadest jne. ● Vastsed toituvad algul magusast taimemahlast ja natuke suuremaks saades toituvad kärpsete,
Meditsiin-sipelgavannid, sipelgapiiritus, ,,kummardamine" Pesa ja pere Enamik teeb pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades Emasid on peres üks kuni mõnisada, elavad ja munevad sügaval pesas Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere Vastsed nukkuvad kookonis Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus Pesa kaitsevad kõik töölised Kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised https://et.wikipedia.org/wiki/Sipelglased
Pea Rindmik Tagakeha Iseärasused Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks Rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi Silmad esiletungivad Haukamissuised Lahksuguline Täismoone (muna-vastne- nukk-valmik) Vastsed leherullides Vastsed varjatud eluviisiga, ja jalutud Taimtoiduline Toiduks lindudele: nt. ööbik ja punarind Kaks põlvkonda aastas Vastsed nukkuvad hilissuvel Talvituvad mardikana Esinevad kevadel ja sügisel Punane-keerukärsakas http://www.youtube.com/watch?v=CN-WjdA6uUo -video Kase-keerukärsakas Kase-keerukärsaka „sigari“ keeramise etapid Tamme-keerukärsakas Paju-keerukärsakas Kasutatud kirjandus: Apoderus coryli Wikipedia. Külastatud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/File:Apoderus_coryli_egg.jpg. Bosques Templados. Külastatud aadressil http://bioclub.tripod.com/pag5002c.htm.
emase munarakud seemnerakkudega) ja täismoone- muna-vastne-nukk-valmik Munemise juures on tähtis osa kärsakul: selle abil puuritakse taimekudedesse auk, samuti lükatakse munetud muna kärsakuga augu põhja. Vastsed pannakse reherullidesse, varjatud eluviisiga ja jalutud. SLAID Nii valmikud kui ka jalutud vastsed on taimtoidulised. On kaks põlvkonda aastas Täiskasvanuid võib leida maist septembrini. Täiskasvanud mardikad tekivad suvel. Vastsed nukkuvad hilissuvel. Talvituvad mardikana. See liik on levinud suuremas osas Euroopas, Lähis-Idas. SLAID Punane keerukärsakas (Apoderus coryli)- sarapuul, punaste kattetiibadega mardikas. Kõige suuremat täpsust nõuab kahe S-kujulise sisselõike tegemine mõlemal lehelabapoolmel servast kuni keskrooni ja keskroo soonte läbihammustamine, et leht närbuks, kuid ei kukuks enneaegselt ära. Siis rullib ta ühe lehepoolme kokku, lehealakülg sissepoole, ning keerab teise poolme sellele mantlina ümber
emase munarakud seemnerakkudega) ja täismoone- muna-vastne-nukk-valmik Munemise juures on tähtis osa kärsakul: selle abil puuritakse taimekudedesse auk, samuti lükatakse munetud muna kärsakuga augu põhja. Vastsed pannakse reherullidesse, varjatud eluviisiga ja jalutud. SLAID Nii valmikud kui ka jalutud vastsed on taimtoidulised. On kaks põlvkonda aastas Täiskasvanuid võib leida maist septembrini. Täiskasvanud mardikad tekivad suvel. Vastsed nukkuvad hilissuvel. Talvituvad mardikana. See liik on levinud suuremas osas Euroopas, Lähis-Idas. SLAID Punane keerukärsakas (Apoderus coryli)- sarapuul, punaste kattetiibadega mardikas. Kõige suuremat täpsust nõuab kahe S-kujulise sisselõike tegemine mõlemal lehelabapoolmel servast kuni keskrooni ja keskroo soonte läbihammustamine, et leht närbuks, kuid ei kukuks enneaegselt ära. Siis rullib ta ühe lehepoolme kokku, lehealakülg sissepoole, ning keerab teise poolme sellele mantlina ümber
Metsakuklased Taksonid Riik: Loomad Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Kiletiivalised Sugukond: Sipelglased Perekond: Kuklane Pesad ehitavad kuhilpesi okastest, raokestest ja okaspuude vaigust. kuhila koosneb suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest Perekond ja elukorraldus Põhiline osa perest on töösipelgad (4) Kuhila all asub pesa maaalune osa, kuhu emad munevad munad (1). Sipelgate vastsed (2) nukkuvad kookonis (3) sotsiaalse elukorraldusega putukad, kelle kolooniates kehtib range tööjaotus. välja on kujunenud eriline kooseluvorm, kus koloonia iga liige täidab mingit kindlat ülesannet See on kõige kõrgemale tasemele jõudnud ühiseluviis, kus koloonia enamik isendeid on sigimisvõimetud; nad elavad ja töötavad ainult oma ühise pere heaks ning hoolitsevad oma ema järglaste eest. Elutsükkel Toitumine toituvad lehetäide poolt eritatavast vedelikust, taimede nektarist,
tundlad. Ka päevaliblikate röövikuid võib sageli päevasel ajal kohata avalikult taimedel toitumas. Liblikate areng Liblikad on täismoondega putukad. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, enamasti taimele mida liblika röövik sööb. Munadest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Röövikud söövad nii palju kui saavad, et kiiresti areneda. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Vahetult pärast nukukestast väljaronimist meenutavad liblika tiivad pisikesi ja pehmeid lapikesi. Nende lõplik väljasirutumine ja kõvenemine võtab aega. Liblikate toitumine Kus on taimi, seal on ka liblikaid (välja arvatud kõige külmemad alad). Värvikirevaid päevaliblikaid kohtame sageli lilleõitel, kuhu nad toituma laskuvad. Jalgadel oleva maitsmistundlaga tunneb liblikas nektari maitset. Enamik liblikaid on taimtoidulised
Nukkumise järel saabki vastsest valmik. Kui aeg on küps, läheb nukk katki ning sealt lendab välja täiskasvanud sääriksääsk. Teine põlvkond sääriksääski ilmub välja äärmiselt rohkearvulisena hilissuvel. Mõni päev pärast paaritumist muneb emane munad ning tsükkel hakkab jälle otsast peale, sel korral kestab see aga palju kauem. Vaglad kooruvad sügisel ja kogu talve veedavad nad maa all aktiivselt toitu otsides. Talvituvad vaglad nukkuvad kevadel ning neist saabki paljunemishooaja esimene põlvkond. TOITUMINE Munast kooruval vaglal on palju suurem isu kui ta ise ongi. Ta toitub kõdunevast taimematerjalist, mõned söövad ka elavate taimede juuri. Osad liigid elavad veekogude põhjamudas, tihemini siiski maismaal, mullakihti uuristades. Kahjulike sääriksääskede hulka kuulub soosääriksääsk, kelle vastne armastab süüa kultuurtaimede, näiteks nisu ja rukki juuri, tekitades sellega suurt kahju põllupidajatele
Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. Ühe Madagaskari surulase imilont on kuni 35 cm pikkune. Oma jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nad nektari maitset. Lõhna tunnevad liblikad tundlatega. Arengutsükkel Liblikad on täismoondega putukad. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Vahetult pärast nukukestast väljaronimist meenutavad liblika tiivad pisikesi ja pehmeid lapikesi. Nende lõplik väljasirutumine ja kõvenemine võtab aega. Talvitumine Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või valmikutena, need aga on siis kevadel ka esimesed lendajad. Valmikutena talvituvad Eestis väike-koerliblikas, lapsuliblikas, päevapaabusilm, leinaliblikas,
Suuremaks kasvades siirdub ta lehel teatud kohta, harilikult lehetippu ning võtab seal sisse pea alaspidi rippuva asendi, olles end kookonit moodustavasse siidvõrgendisse mässinud. Admirali nuku tüüpiliseks tunnuseks on seenhaigust meenutavad tähnid. Teised koerlibliklased, eriti näiteks koerliblikas, päevapaabusilm ning nõgeseliblikas munevad oma munad rühmiti. Ka teiste koerlibliklaste nukud on nendele tüüpiliste individuaalsete tunnustega. Koerliblika röövikud nukkuvad sageli kividel, mille tulemusena sulab nukk oma värvuse ja kujuga ümbritseva keskkonnaga niivõrd hästi ühte, et teda lihtsalt pole võimalik üldse märgata. Ränded ja talvitamine Kuigi admiral asustab ka meie aedu ning põlde, peetakse teda siiski Vahemere regioonist saabunud külaliseks. Meile lendab ta harilikult maikuu paiku. Kohe pärast saabumist hakkavad emased liblikad munema ning suve jooksul koorub välja kaks põlvkonda admirale.
Tiibade alakülg on hallikasvalge. Sinepiliblikas lendab meil mai keskpaigast juuli alguseni ja soodsatel aastatel teise põlvkonnana augustis. Neid võib kohata okas- ja segametsades, sihtidel ja metsateede servadel. Täiskasvanud liblikad peatuvad õitsvatel taimedel ja imevad nektarit. Maikuus meeldivad neile kannikeste õied, augustis härjasilmad ja kesalilled. Röövikud toituvad seahernestel (aas-seahernes, kevadine seahernes, mägi- seahernes) ja harilikul nõiahambal, nukkuvad rohukulus (köidisnukk) ja nukud talvituvad. Ei esine eriti sageli. (Viidalepp, Remm 1996: 205) Möödunud suvel võis minu koduümbruses kohata nii kevad- kui suvist sinepiliblikate põlvkonda. 4 Sinepiliblikas härjasilmal toitumas 05.07.2013 2.2. Reseedaliblikas (Pontia edusa) Euroopas esineb neli liiki. Reseedaliblikad on levinud Euraasias, Saksamaast Kuriilide ja Jaapanini
surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki. Amatsoonsipelgatel pole peres üldse töölisi. Nendel sipelgatel esineb "orjapidamine", kus
Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest jm. taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki. Amatsoonsipelgatel pole peres üldse töölisi. Nendel sipelgatel esineb "orjapidamine",
ning kaetud hallikate karvadega keha ülaosas ja kattetiibadel. Tooraksil on kaks silmi meenutavat läikivat musta täppiLihav vastne on hallikasvalge ning võivad kasvada väljaarenenuna kuni 35 mm pikkuseks. Elutsükkel:Emane muneb munad suvest varasügiseni puidupragudesse. Munad on kollakast hallikasvalge värvuseni, elliptilised ja teravikuliste otstega ning kooruvad 2-3 nädala pärast.Kõige enam kahju teeb vastne, rajades puidus tunneleid 3-11 aasta jooksul.Vastne nukkuvad puidupinna lähedal ning täiskasvanud putukas ilmub välja umbes 3 nädala möödudes pärast nukkumist. Harjumused:Asustab töödeldud või osaliselt töödeldud pehmepuidust esemeid. Kahjustab tavaliselt maltspuitu, kuid võib mõjutada ka lülipuituAsustamine toimub isoleeritud olukorras, pakitud puidu transpordil. 1.2.Sinisikk & Sinklased. Sinisikk elutseb sageli küttepuudes ja koorega ehituspuidus vanusega kuni 3 aastat langetamisest. Tema lennuavad on ovaalsed, suuruseks 34x510 mm
vitamiini allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim vihmavarjupuu. KOOREÜRASK Kooreüraskid on suurimad puidukahjurid meie metsades. Kooreüraskid on 4-9 cm pikkused, pruunid või mustad mardikad. Suurema osa elust veedavad nad puukoore all peidus või puidus. Munad paigutab emasürask koore alla rajatud emakäiku. Iga kooreürask muneb kuni 100 muna. Munadest arenevad vastsed, kes toituvad koore all. Vastsed nukkuvad ja juba 6 nädala pärast kooruvad nukkudest noormardikad, kes jätkavad koorealuse närimist. Kui kooreüraskeid on palju, näritakse koorealune nii läbi, et koor võib tüvelt laikudena maha variseda. Valmikud talvituvad kas koore all või mullas. Tavaliselt asustavad kooreüraskid nõrgestatud puid. Soodsates tingimustes sigivad kooreüraskid aga jõudsasti ning ründavad siis ka elujõulisi puid. Harilikult suudavad terved puud võidelda
3 1. LIBLIKALISED 1.1. Areng Liblikalised on täismoondega putukad. Nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Emane liblikas muneb taimedele, millest toituvad nende röövikud või maapinnale. Munadest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kasvavad kiiresti ning seetõttu kestuvad nad mitu korda. Nende keha on silindrilise kujuga. Lõpuks nad nukkuvad. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas. Vahetult peale nukukestest väljaronimist meenutavad nende tiivad pisikesi ja pehmeid lapikesi. Nende lõplik väljasirutamine ja kõvenemine võtab aga aega. Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. 1.2. Toitumine Kus taimi, seal on ka liblikaid(v.a. kõige külmemad alad). Sageli kohtame
· Villakvastne. Lepatriinu. · Nukk täismoondeliste putukate vastsed jäävad viimases kasvujärgus liikumatuks, lõpetavad toumise ja pärast viimast kestumist muutuvad nukuks. · Kookon paljud putukaliikide vastsed ümbritsevad end enne nukkumist kookoniga. Valmistatakse võrgendinäärmete või Malpighi soonte hanguvast nõrest. Kookon kaitseb nukku ebasoodsate välistingimiste eest. · Nukuhäll koopae, mida enamasti valmistavad endale mullas nukkuvad vastsed. · Vabanukk iseloomustavad vabad, ainult kergelt keha ligi surutud kehalisandid ja jäsemed. Iseloomulik on nt, mardikalistele, võrktiivaliselte · Kaetud nukk keha on ümbritsetud kõva läbipaistva kestaga, mis moodustub vastse sekreedist viimasel kestumisel. · Tünniknukud väliselt tünnikese- või munakujulised. Nuku väliskate on kujunenud viimase kasvujärgu vastse äraheitmata, tugevnenud kestast, mille sees on tavaline vabanukk.
nahanäkk Dermestes lardarius, kasukanäkk Attagenus pellio jne. Lepatriinulased on väikesed (2-9 mm), poolkeraja, kõhupoolelt lapiku, harvem pikiovaalse kehaga eredavärvilised (punakad, kollakad, mustad) täpilised mardikad. Mardikate hemolümf on mürgine ning enamik putuktoidulisi linde neid ei söö. Lepatriinude värvus on hoiatusvärvus. Talvituvad peamiselt valmikuna. Vastsed on hallid või mustjashallid oranzi kirjaga, nukkuvad ühte otsapidi taimelehe külge kinnitunult. Nii vastsed kui valmikud on lehetäide kõige suuremad vaenlased. Kärsaklased on enamikus väikesed (1-11, harva kuni 24 mm) mardikad, kelle pea eesosa moodustab pika kärsaku, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsakul on suur tähtsus. Selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid rohkem kevadel ja sügisel
Osa karvu on ühenduses mürginäärmetega. Koilased on mitmesuguse suurusega, kuid enamasti väikesed, sageli karvase peaga liblikad, kelle vastsed elavad võrgendist tuppedes. Rida sünantroopseid liike nagu nahakoi, riidekoi, tapeedikoi ja terakoi. Võrgendikoilased on enamasti valged, väikeste mustade täpikestega punkteeritud tiibadega. Vastsed elavad hulgakesi koos võrgendist pesas, hiljem liiguvad laiali, kuid tegutsevad võrgendi all. Nukkuvad sealsamas siidjas kookonis. Toomingatel on tavaline toominga-võrgendikoi, õunapuudel õunapuu-võrgendikoi. Klaastiiblased on kiletiivalisi või kahetiivalisi (sääski) meenutavad liblikad. Tiibadel esinevad soomused peamiselt soontel. Vastsed kaevandavad puude või põõsaste okstes ja juurtes, ka vaarikavartes, harvem rohttaimede juurtes. Aiakahjur on sõstravartes elav sõstra-klaastiib ja vaarikavartes kaevandav vaarika-klaastiib. Suurim klaastiibadest on haava koore all või
Puude esmasasustajad on isamardikad, kes närivad koorde sisenemisava ja koore alla paarituskoja. Seejärel lendavad ligi emasmardikad, kes pärast viljastamist närivad igaüks omaette 6.....15 cm pikkuse emakäigu, mille serva munetakse munad. Esimene emakäik kulgeb tavaliselt paarituskojast ülespoole, teised allapoole. Kuuse-kooreürask on polügaamne liik, ühe isase kohta tuleb tavaliselt 2-3 emasmardikat. Tõugud närivad igaüks laieneva lühikese tõugukäigu, mille lõpus nukkuvad. Pärast kevadise haude rajamist toituvad vanamardikad veel emakäigus, seda pikendades. Teostanud selliselt taastumissööma, lendavad nad uut sõsarhauet rajama. Sõsarhauete rajamine on vahel intensiivsemgi kui kevadine haue, kestes tavaliselt juunist kuni juuli lõpuni. Kevadise haude noormardikad kooruvad harilikult juuni lõpus ja jäävad samasse koore alla küpsussöömale. Osa noormardikatest võib juulis anda juba nn. teise põlvkonna, kuid seda siiski harva.
pole mõne päeva jooksul enam olnud. Eriti intensiivne on lendlus mai keskpaigast juuni keskpaigani. Lendluse ajal ja ennem munemist toimub nn. küpsussööm okaspuutaimede tüvekestel ja okstel, kus näritakse laikudena koort. Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- ja männikändude pindmistele juurtele. Tõugud tekitavad kännujuurte koore alla sügavaid looklevaid käike, kus talvituvad ja nukkuvad. Põlvkond kaheaastane. Pärast lendlust asuvad taastussöömale, mille lõppedes saavad jällegi paljunemisvõimeliseks. Kahjustatud taimed jäävad kas kiratsema või hukkuvad, sõltuvalt kahjustuse ulatusest. Reeglina näritakse istutatud taimede (mänd, kuusk) koort, vanuses 2-6 aastat. Looduslikku uuendust ja külvi teel tärganud taimi kahjustatakse tavaliselt vähem, kuid kärsakate kõrge arvukuse korral võib ka nende kahjustused olla küllalt suured
Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki. Amatsoonsipelgatel pole peres üldse töölisi. Nendel sipelgatel esineb "orjapidamine", kus
(kuni 4 cm), ujujalgadega veemardikad. Röövtoidulised, suised kohastunud imemiseks. Vee alla võetakse õhk kaasa kattetiibade all. Eestis on suurimad ujurid laiujur Dytiscus latissimus ja kollaserv ujur D. marginalis. Sugukond kukriklased Gyrinidae. Väikesed (3-8 mm), läikivmustad, salkadena veepinnal tiirlevad röövmardikad. Ohu korral sukelduvad. Silmad on jaotunud kaheks, alumine pool jääb vee alla, ülemine vee peale. Vastsed elavad veekogude põhjas, nukkuvad taimedel veepiirist kõrgemal. Sugukond vesimardiklased Hydrophilidae. Enamikus mustad, lühiovaalsed (1-40 mm), ujujalgadeta, veetaimedel ronivad taimtoidulised mardikad. Õhku võtavad pea karvakeste abil ja säilitavad rindmiku ja kõhu all. Vastsed enamasti röövtoidulised. Eesti suurim liik on hiid-vesimardikas Hydrous aterrimus, kelle vastne võib toituda ka kalamaimudest. Nukkub nukuhällis maismaal. II Alamselts: Segatoidulised Polyphaga. Enamik mardikalisi kuulub sellese alamseltsi
kinnitunud majas. Moonde lõpetanud nukk ujub veepinnale, kus temast väljub valmik. Näited: perekonnad puruvana (Phryganea), järvevana (Limnephilus), lõpusehmeslane (Rhyacophila). 62. Ehmestiivaliste (Trichoptera) ja liblikaliste (Lepidoptera) ehituse ja eluviisi võrdlus Põhijooned ehituses samad, kuid: ehmestiivalised panevad tiivad tagakeha kohale kolmnurkselt kokku, liblikad lapikult, liblikate tiivad on kaetud soomustega, ehmestiivalistel karvakestega. Liblikate vastsed nukkuvad enamasti maismaal, vastsed rööviku kujul; ehmestiivaliste vastsed ehitavad endale enamasti püünisvõrgu või maja, röövtoidulised/lepistoidulised. Samas ehitavad ka need liblikaliikide vastsed, kes elavad veetaimedel endale taimeosadest maja (nt lemleleedik). 63. Kahetiivalised (Diptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, põhirühmad, näiteid Eesti vetest Ehitus: Teine tiivapaar mandunud sumistiteks. Alamselts sääselised (Nematocera) on
4. Ka parasiitidel on looduses oma roll. Arutlege koos õpetajaga, mis tähtsus on parasiitidel ökosüsteemis. 5. Koostage kaaslasega reklaamplakat või -klipp, kuidas hoiduda parasiitidega nakatumast. --- 60 Mõtle ja tegutse Võrgendikoi Kas oled näinud suvel lehtedeta ja üleni hõbedasse loori mähkunud toomingaid? Sellise tembuga saavad hakkama toominga võrgendikoi röövikud (vastsed): nad söövad suve algul ära kõik puu lehed, punuvad ümber okste ja tüve halli võrgu, milles nukkuvad. Kesksuvel ilmuvad nukkudest väikesed valged mustade täpikestega liblikad, kes liiguvad vähe ja munevad sama puu peale. Suve lõpul kooruvad munadest vastsed ja jäävad ootama kevadet. Varakevadised pungadest puhkenud lehed sobivad röövikutele hästi toiduks ja ring algab otsast peale. Võrgendikoid tõrjutakse kemikaalidega, kuid on oht, et nii hävitatakse ka need putukad, kes on tema looduslikud vaenlased. Tavaliselt võrgendikoide rüüste toomingat ei tapa ja puu
asukohas on maapind sulanud. Paljud varajased liblikad toituvad pajuõitest ja langevad öösel sellesama puu otsas külmatardesse. Selliseid liblikaid püütakse nii: puu ümber laotatakse valge lina ja seejärel lüüakse kaikaga tubli mats vastu tüve. Edasi tuleb puu otsast alla kukkunud külmletargias olevad liblikad lihtsalt kokku korjata. Enamus nukustaadiumis talvitunud liblikatest kooruvad mais-juunis. Röövikuna talvitunud liigid nukkuvad mais ja valmikud alustavad lendu juuni teisest poolest alates. Kõige rohkem päevaliblikaid lendab jaanipäevast juuli keskpaigani, öölaste haripunkt on augusti alguses. Juuli lõpust alates ilmuvad kiiresti arenevatel liikidel juba teise põlvkonna esindajad. Üheks selliseks produktiivseks liigiks on näiteks kapsaliblikas. Juuli keskpaigaks on lennus juba ka kõik need liigid, kes talvituvad munastaadiumis. (,,Extra" Elu 97.05.17)
Eriti intensiivne on lendlus mai keskpaigast juuni keskpaigani. Lendluse ajal ja enne munemist toimub nn. küpsussööm okaspuutaimede tüvekestel ja okstel, kus näritakse laikudena koort. Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- ja männikändude pindmistele juurtele. Nende puudumisel muneb ka vanematele kändudele, maas vedelevatele okaspuunottidele jne. Tõugud tekitavad kännujuurte koore alla sügavaid looklevaid käike, kus talvituvad ja nukkuvad. Põlvkond kaheaastane. Pärast lendlust asuvad taastussöömale, mille lõppedes saavad jällegi paljunemisvõimeliseks. Kahjustatud taimed jäävad kas kiratsema või hukkuvad, sõltuvalt kahjustuse ulatusest. Reeglina näritakse istutatud taimede (mänd, kuusk) koort, vanuses 2-6 aastat. Looduslikku uuendust ja külvi teel tärganud taimi kahjustatakse tavaliselt vähem, kuid kärsakate kõrge arvukuse korral võib ka nende kahjustused olla küllalt suured. Eriti suur
annaabi.ee 
