Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "NSVL (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nsvl, majanduspoliitika, stalin, kodusõda, talupoeg, lipp, vapp, territoorium, ukraina, valgevenemaa, kaukaasia, internatsionaali, kominterni, teatrid, tasumisel, lenin, jossif, muutma, massiline, kollektiviseerimine, kolhooside, viljuMaailmarevolutsiooniidee teenistusse rakendati ka sõjaväeluure ja 1919. Aastate algul asutatud rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon- Komitern . 1920.aastate algul püüti revolutsiooni õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis ja teistes riikides. Kõik need katsed siiski ebaõnnestusid ja Nõukogude juhtkond hakkas seejärel rääkima sotsialismi ehitamisest Venemaal. Maailmarevolutsioon tõusis päevakorrale uuesti 1930. Aastate lõpul. Uus majanduspoliitika Kodusõja ajal rakendas nõukogude võim erakorralisi abinõusid sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks. Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma. Vilja kogumiseks loodi eraldi toitlusarmee ja maapiirkondadesse saadeti sel eesmärgil relvastatud toitlussalgad. Riigis kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Enamik tööstusettevõtteid riigistati.
1920. asus Nõukogude valitsus toetama mässuliikumisi teistes riikides. Komintern- Kommunistlik Internatsionaal. Ühendab kõiki kommunistlike parteisid. 1919. korraldati Eestis kommunistide mäss. 1924. detsembri ülestõus. Ei läinud läbi, majanduskriisi polnud. Teostab maailmarevolutsiooni, Juut on pea. (Tondipoisid- mälestusmärk) Tribunal- sõjakohustus GULGANG- laagrite peavalitsus. GULAGI arhipelaag- vangi "saarestik" laagritele. Ründavad linnu rohelised. Uus majanduspoliitika (NEP) 1921. - kaotati toiduainete riigile andmise kohustus, asendati kindlaksmääratud maksuga. Kauplemise vabadus taastati. Laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nõukogude segamajandus. Talupoegadel toitlusmaks. Nepman- uusrikas. Kooperatiivid- rahareform, tservoonets. Raha pole käibel. Kes ei tööta see ei söö. Sõjakommunism- Tööstusettevõtteid riigistati. Mõned tasuta teenused. Nimetati sõjakommunismiks- kodusõjaaegne poliitika
nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega rahul. Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu juba 1917. lõpukuudel. 1918. a kevadel kasvas see üle kodusõjaks,mis kestis kuni 1920. aastate alguseni. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid, kes asusid samuti toetama. 1918. a kevadel saatsid Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja mitmed teised riigid oma väed Venemaale. Algas intervetsioon. Nõukogudevõim aga suutis luua Punaarmee ja survele vastu seista. Kodusõda oli julm mõlemale poolele. 1918. a suvel tapsid enamlased ka Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused kodusõjas ulatusid 13 miljoni inimeseni. maailmarevolutsiooni õhutamine. Võit sõjas süvendas enamlaste veendumust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus asus toetama ja õhutama kõiki teiste riikide mässuliikumisi 1920. aastate esimesel poolel. Teenistusse rakendati ka 1919. a asutatud komitern
Venemaa/NSVL teke Pärast bolševike võimuletulekut (1917) moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Uue riikluse võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. Saadeti laiali Asutav Kogu. Ning mõne aasta jooksul likvideeriti teised erakonnad, kehtestati üheparteiline süsteem. 1922. Aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Uus majanduspoliitika – sõjakommunism Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma. Selleks loodi eraldi toitlusarmee, maapiirkondadesse saadeti relvastatud toidusalku. Enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete/tööstuskaupade äärmises puuduses hakati neid elanikkonnale normi järgi tasuta jaotama. Olid ka mõned tasuta teenused (lühikest aega): teater, transport, korterid jms. Sellist kodusõja aegset poliitikat on hakatud nim
Nõukogu (valitsus), kuhu kuulusid ainult bolsevikud. Võitluseks poliitiliste vastasetega loodi politsei eriüksused (Vtseka, hilisem NKVD), kes represseerisid tuhandeid inimesi. Omanikelt võeti ära suuremad ettevõtted ja pangad, samuti jäi oma varast ilma õigeusu kirik. 1922. a. detsembris toimus oluline sündmus 4 bolsevike valitsetud riiki (Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia NSV) ühinesid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (ehk NSV Liit või NSVL või Nõukogude Liit). Taga-Kaukaasia lagunes hiljem Gruusia, Armeenia ja Aserbaizaani NSV-deks. (NSV Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) Hiljem lisandusid Turkmeeni, Usbeki, Tadziki, Kirgiisi ja Kasahhi NSV-d. Nõukogude Liit oli totalitaarne diktatuur. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aasta põhiseadusega. 2 KODUSÕDA VENEMAAL Sõda algas mais 1918. aastal tsehhide-slovakkide korpuse relvastatud väljaastumisega
1918.aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. 2)Kes võitlesid Venemaa kodusõjas ja tulemus? Venemaa kodusõjas osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Venemaa ja mitmed teised riigid. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. 1918.aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. 3)Mida tähendab lause ,,maakera värvub punaseks"? See tähendab seda, et kommunistid võidavad kõigepealt Venemaa endale ja siis järjest ülejäänud riigid. 4)Mida tähendab sõjakommunism ja NEP?
1. Mõisted. NSVL Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik
Uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. 1918. aastal saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Mõne aasta jooksul likvideeriti ka teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. Venemaa ametlikuks riiginimeks sai 1918. aastal Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. Kodusõda Venemaal algas 1918. aastal. Kodusõja põhjuseks oli enamlaste võimuletulek, mille vastu olid väga paljud. Kodusõda kasvas väga suureks, ja sekkusid ka välisriigid, kes soovisid enamlaste võimu likvideerimist. Nõukogude võim suutis luua võitlusvõimelise Punaarmee ning sisemisele ja välisele survele vastu seista. 1918 aasta suvel tapsid enamlased Lenini korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai Teise koos perekonnaga. Enamlased hakkasid pärast kodusõda uskuma, et tervet maailma on võimalik kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus asus nii rahaliselt kui sõjaliselt toetama ja õhutama 1920
inimõiguste rikkumine. See on ideoloogiakeskne. Totalitaarsed reziimid on olnud ag- 1 http://miksike.ee/documents/main/referaadid/diktatuurid_tundmatu.htm ressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. 2 Kuulsamad diktaatorid on Führer Adolf Hitler, ametliku tiitliga Saksamaa kantsler ja tiitliga riigipea, duce Benito Amilcare Andrea Mussolini, oli Itaalia peaminister ja diktaator ning ta juhtis Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki, vozdj narodov Jossif Vissarionovits Stalin oli Nõukogude Liidu diktaator. 3 Autoritaarses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või väikese gurpi ini- meste kätte. Nad muudavad seadusi ja rahvas ei saa valimistel osaleda. Totalitaarse diktatuuri tunnused: võim kuulub ühele parteile, kodanlikud vabadused piiratud, inim- õiguste rikkumine, repressioonid, juhikultus, suur võim sala-ja julgeolekuorganitel, majandus riigi kontrolli all. Itaalias, Saksamaal ja NSVLs on kõigil totalitaarne dikta-
põhiseadus, millega kujunes lõplikult välja nõukogude riiklik korraldus. Enamlaste võimuletulekuga ning ümberkorraldustega polnud rahul Venemaa pol jõud, ühiskonnakihid ning ka välisriigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude. 1918 saatsid Inglismaa, prantsusmaa, ameerika ühendriigid jpt riigid oma väed Venemaale ning algas interversioon ehk välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse. Nõukogude võim lõi Punaarmee ja seisis survele vastu. Kodusõda oli julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. Enamlased tapsid Nikolai II koos perekonnaga. Punaarmee võitis kodusõja. Enamlased veendusid, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas enamlasi mässuliikumisi tegema, et õhutada maailmarevolutsiooni. Maailmarev teenistusse rakendati Komitern ja sõjaväeluure. Kõik õhutamiskatsed välisriikides ebaõnnestusid ning enamlased keskendusid esialgu sotsialismi ehitamisele ainult Venemaal.
aga selles sõjast väljuda võitjana tänu võitlusvõimelise Punaarmee loomisele. See aga süvendas arvamust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. NL hakkas toetama igasuguseid mässuliikumisi välisriikides, saates oma väed sinnna või teotades neid rahaliselt. Kõik katsed maailm kommunistlikuks muuta ebaõnnestusid. Mõneks ajaks heideti see mõte ka peast, kuid see tõusis jälle päevakorrale 1930. aastate lõpul. Kodusõja ajal toimis Venemaal eriline majanduspoliitika: sõjakommunism. Talupojad pidid kõik oma vilja ülejäägi tasuta riigile andma. kehtestati ka üldine töökohustus. Tööstusettevõtteid riigistati.jagati tasuta toiduaineid ja tööstuskaupu. mõnda aega oli ka Venemaa linnades korter, teater, transport tasuta, pärast kodusõda see poliitika ei õigustanud enam ennast. nüüd kehtestati talupoegadele kindlad maksud, ja ülejäägid võis talupoeg turule viia. Taastati kauplemise vabadus ja laiendati ettevõtete tegevusvabadust
Kommunistlik diktatuur Venemaal Olukord Venemaal pärast Kodusõda. Nõukogude Liidu loomine. (Euroopas tulid diktaatorid võimule mõõduka/või varjatud vägivalla teel või isegi valimiste teel...) Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur aga relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud verise kodusõjaga. 1918.a kevadest alates kehtis Venemaal üheparteisüsteem. 1922.aasta liideti Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile juurde Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Valgevene Nõukogude sotsialistlik vabariik ja
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Riigi ametlik nimetus (alates 1918): Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) NSVL loodi 1922. aastal ja see ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja Taga- Kaukaasiat Venemaal puhkes kodusõda (1917. lõpp, 1918), sest Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Ka välisriigid sekkusid Vene kodusõtta, sest nad soovisid Nõukogude võimu likvideerimist. Algas ka interventsioon. Nõukogude võim suutis luua Punaarmee ja välisele survele vastu seista. Elanikud kannatasid vägivalda ja terrorit. Üha rohkem taheti kogu maailm kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti
Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Võimule tuldi läbi valimiste. ( Diktatuur kehtestati osaliselt demokraatlike meetmete abil) 2. Suure Depressiooni mõju Saksamaale USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt. Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932 lõpetas Saksamaa reparatsioonide maksmise) ja algas uus hüperinflatsiooni laine. Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes (teostati deflatsioonipoliitikat- inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule) ja laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. 3. Hitleri võimuletulek ja tema kujunemine ainuvalitsejaks. Natsionaalsotsialistide sisepoliitika. Majanduspoliitika. Välispoliitika Riigipäeva valimistel ei saavutanud Hitleri partei 5%-gi häältest
6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a
Stalin Nõukogude liidu diktaator, sai võimule pärast Leninit, juhtis Venemaad 2 Maailmasõjas. Industrialiseerimine Suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine Seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajandisse Plaanimajandus Majandus, kus toodet ei toodeta vastavalt nõudmisele, vaid riigi poolt määratud plaanile. 1.Mis aastal tulid võimule Bolsevikud? Bolsevikud tulid võimule aastal 1917 2.Mis aastal tekkis NSV Liit? NSVL tekkis 1922 3.Miks ja kelle vahel toimus kodusõda, kuidas lõppes? Ühiskonnakihid ja poliitilised jõud polnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu ümberkorraldustega. Toimus aastal 1918. Toimus ,,punaste"(NSV sunnitlusega) ja ,,valgete"(Bolsevike sunnitlusega) jõudude vahel. Elanikud kannatasid vägivalla ja terrori all. 1918. Tapeti viimane keisriperekond. Kaotused ulatused 13M inimeseni. Võitsid enamlased. 4.Milline oli Nõukogude Venemaa ja NSVL välispoliitika
ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.). · Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord; vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Parandamaks põllumajanduse olukorda viis peaminister P. Stolõpin (1906-1911) läbi agraarreformid 1909, millega: likvideeriti külakogukonnad (kaotati kogukondlik maakasutus ja ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); vähendati rendihindu; jagati soovijatele Siberis maid. Venemaa oli teel turumajanduse suunas ka põllumajanduses, aga rahulikuks arenguks ei jäänud aega, sest kohe-kohe puhkes I maailmasõda. REVOLUTSIOON JA KODUSÕDA VENEMAAL I Revolutsiooni põhjused: Sõjajõud, majandus ega poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa alanud I maailmasõda.
revolutsiooniga. • Lootis, et revolutsioon ühes riigis kutsub need esile ka kõigis teistes riikides. • Maailmarevolutsiooni siiski ei toimunud. Leninism Leninismi mõistet kasutatakse ka Lenini kultuse kohta – tema nime kandsid mitmed linnad, kolhoosid, asutused jne, – suuremates linnades asus Lenini monument, asutustes tema portree või büst, – ta oli rahatähtedel, markidel, – surnukeha on balsameerituna Punase väljaku mausoleumis. Venemaa peale kodusõda • Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud raske kodusõjaga. • Alates 1918 kehtis Venemaal üheparteisüsteem. • Lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile (NSFV) laienes võim ka Ukrainale, Valgevenele ja Taga-Kaukaasiale. NSVL • 1922 aastal ühendati nimetatud riigid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (NSVL)
natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele seati sisse nn.klassipajuk jne. · Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa: jätkuva majanduslanguse ja näljahädad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat) Kroonlinna madruste enamlaste vastase mässu jne. 1.2. Uus majanduspoliitika NEP 1921.-1927/28.a.: (Vt. ka õpik lk.99) · Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile, mida iseloomustavad: mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive)
1920 Nõukogude valitsus asus toetama rahaliselt kui ka sõjaliselt neid riike kus oli mässuliikumised.1919 loodi Komitern maailmarevolutisooni jaoks. Rev. Püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt. Sõjakommunism kehtestati toiduainete riigile andmine, üldine sunduslik töökohustus, tööstusettevõtted riigistati, toitu hakati tasuta jagama, juurutati mitmesugused teenused, lühikest aega oli linnades korter ja transport, teatrid jms tasuta. NEP 1921. uus majanduspoliitika, kaotati toiduainete andmine riigile ja asendati maksudega, taastati kauplemid vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nii kujunes välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik segamajandus. Sotsialistliku riigi rajaja oli Lenin. 1921 ta aga haigestu raskelt ja taandus poliitilisest elust.1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased. Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov.
sõlmiti Inglise-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Versailles'i lepingu kahepoolne revideerimine. Selle alusel võis Saksamaa rajada sõjalaevastiku ja omada sealhulgas ka allveelaevu. Saarimaa taasühendati Saksamaaga. 1936 viis Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni relvad. Saksamaa vajas liitlasi: selleks sõlmiti 1936 aasta oktoobris Itaaliaga Berliin-Rooma telg ja novembris Jaapaniga kominterni pakt, millega ühines ka 1937.a Itaalia 6. Sõjakommunismipoliitika ja uue majanduspoliitika võrdlus. Nepile ülemineku tagajärjed. Uus majanduspoliitika läks käiku 1921. a kevadest. Sõjakommunismipoliitika uus majanduspoliitika e. NEP 1)Kehtis toiduainete riigile andmine 1)Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus: väike norm endale, ülejääk riigile. kohustus, selle asemele kindel maks. 2)Kogu tööstus natsionaliseeriti. 2)Kesk- ja väikeettevõtted tagastati
slaavi ja Aasia osa oli valdavalt kirjaoskamatu · Venemaad piinasid nii läänele kui ka idale omased sotsiaalsed haigused. Sarnasused läänega: kiire linnastumine ja tööstuse kasv põhjustasid suure inimeste juurdevoolu linnadesse, mille tõttu oli lihttöö väga madalalt tasustatav. Rikkamate ja vaesemate elanikkonnakihtide elatustaseme vahe oli väga suur. Sarnasused Idamaadega: maaelanikkonna traditsiooniline elulaad hakkas lagunema. Linna sattunud talupoeg puutus kokku tema jaoks täiesti uute normide ja moraaliväärtustega. Venemaal kuulus maa talupoegadele kogukonnaõiguse alusel, eraomanikud olid vaid mõisnikud. Talupoeg ei tundnud, et eraomandi põhimõtete vastu suunatud rünnakud riivaksid tema huve. Üleskutse ,,Ära võtta ja laiali jagada!" leidis talurahva hinges vastukaja · Venemaa revolutsioonilised erakonnad tegid panuse kõigile nendele talupoja mõistuse
otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. · Peavad tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Totalitaarne: · Võimu koondumine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse - kogu nende elu üle · Rikutakse inimõigusi · hirmuvalitsemine · Kõrgeim seadus on diktaatori suva · Hitleri Saksamaa, Stalini NSVL Demokraatia tunnused: · Vabad ja üldised perioodilised valimised (üks inimene, üks hääl) · Valitsejate vahetumise võimalus · Aus ja õiglane otsustamismenetlus · Otsuseid langetatakse häälteenamusega · Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks · Kaitstud inimõigused · Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus · Riigivõimu avalikkus ning poliitiline ja õiguslik vastutus · Seaduslikkuse põhimõtte järgimine
USA ja Suurbritannia, (hiljem)NSVL Lubati taastada kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus. TEHERAN- 1943 Teise rinde avamine Prantsusmaal, Saksamaa USA, Suurbritannia, NSVL purustamise järel alustada sõda Jaapaniga. Saksamaa jaotamine Poola riigipiiril. JALTA- 1945 veebruar Kooskõlastatakse Saksamaa lõplik purustamine. Sõjajärgne USA, Suurbritannia, NSVL maailmakorraldus. ÜRO
pidi loovutama Ukraina ja Poola, enamlased ootasid, et Sm-l puhkeks komrevolutsioon · 17. veebr 1918 alustasid sakslased uuesti sõjategevust, hõivates kiirelt Balti riigid ja enamuse Ukrainast · 3. märts 1918 Bresti rahu, nõustuti kõikide Sm tingimustega, loovutati maa-ala, kus elas ligi ¼ rahvastikust, asus ¼ tööstusest ja 1/3 põllumaast, Lenin kinnitas, et ajutine leping 10. Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas: · 6. dets 1917 Soome iseseisvus · 16. veebr 1918 Leedu iseseisvus · 24. veebr 1918 Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas · tõsine iseseisvumislaine algas Sm ja tema liitlaste kokkuvarisemisega--> Tsehhoslov, Poola, Ung, Ser-Horv-Slov kuningriik, 18
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki
pidi loovutama Ukraina ja Poola, enamlased ootasid, et Sm-l puhkeks komrevolutsioon 17. veebr 1918 – alustasid sakslased uuesti sõjategevust, hõivates kiirelt Balti riigid ja enamuse Ukrainast 3. märts 1918 – Bresti rahu, nõustuti kõikide Sm tingimustega, loovutati maa-ala, kus elas ligi ¼ rahvastikust, asus ¼ tööstusest ja 1/3 põllumaast, Lenin kinnitas, et ajutine leping 10. Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas: 6. dets 1917 – Soome iseseisvus 16. veebr 1918 – Leedu iseseisvus 24. veebr 1918 – Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas tõsine iseseisvumislaine algas Sm ja tema liitlaste kokkuvarisemisega--> Tšehhoslov, Poola, Ung, Ser-Horv-Slov kuningriik, 18
6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a
kuuletumist reziimile 5. sõjavägi on allutatud diktatuurivõimule sõjavägi domineerib või on autonoomne (sõltumatu) 6. terrori kasutamine elanikkonnagruppide või laialdast terrorit ei kasutata, arreteeritakse või potentsiaalsete vaenlaste suhtes hukatakse ainult reziimi vastase tegevuse eest N: kommunistlik NSVL 1917-1991 sõjaväelised diktatuurid (Hispaania 1923-1975) fasistlik Itaalia 1922(1926)-1945 üheparteilised reziimid (Eestis 1934-1938/40) natsistlik Saksamaa 1933-1945 IV Demokraatiad ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel (kaart lk 66, atlas kaart nr 138) demokraatlikud riigid - ___________________________________________________________ ______________________________________________________________________________
vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kmapf ,, kus ta kuulutas Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuli tühistada Versailles rahu ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ja laiendada sakslaste eluruumi, riigis tuli kehtestada uus kord, mis pidid kõrvaldama demokraatia, kommunismi, juutluse ja teised õõnestavad tegurid , natsidel avanes võimalus kui puhkes ülemaailmne majanduskriis, Stalin pidas Hitleri asemel suurimaks vaenlaseks sotsiaaldemokraatiat, 1933 nimetati Hitler kantsleriks, koondas kogu võimu enda kätte, kasutades Riigipäevahoone süütamist, asus Hitler piirama demokraatlikke vabadusi, mitme erakorralise valimise järel saavutas ta oma parteile terrori ja hirmutamisega lõpuks absoluutse enamuse, natslik Riigipäev võttis 1933 märtsis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai
Surmalaagrid, küüditamine Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda Propaganda(uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust) VENEMAA Sotsialistliku riigi rajaja oli Lenin. 1921 ta aga haigestu raskelt ja taandus poliitilisest elust.1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased. Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov. Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. . Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele.Sõjakommunismkehtestati
annaabi.ee 
