Fasism Natsionalsotsialism Kommunism *Reaktsiooniline terroristlik diktatuur *Totalitaarne *Totalitaarne *Totalitaarne *tugev diktaator *tugev diktaator *tugev diktaator *sõjaväega riigikord *rahvuse ühtsus *võrdsuse põhimõte ja maa *riigi ja rahvuse austamise tähsus *inimelude ohverdamine riigi nimel ühisomand - rahvus on prioriteet number 1 (poliitiliste vastaste mõrvamine) *töölisklassi tähtsus - indiviidid kaovad, rahvus jääb - rahvuslike huvide edendamine - inimelude ohverdamine riigi nimel (poliitiliste vastaste mõrvamine) Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast -hukkunud ...
44. Lääs võidab kõlma sõja Uus strateegia külma sõja võitmiseks USA president Ronald Reagan uskus, et Lääs peab kommunistliku süsteemi hävitama, mktteselle levikut piirama. 1) Takistada NSVL-i võimutsemist; 2) Lääs peab NSVL-i majanduslikult nurka suruma ( sisstulekuallikad: nafta, gaas, relvamüük); 3) Ühendriigid pidid sundima peale uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, millega NSVL poleks suutnud kaasa minna. Ainsana toetas R. Reaganit Margaret Thatcher, aga sellest hoolimata jätkas Reagan oma plaani eluuviimist. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele NSVL-i ja USA peamiseks võitluskhaks oli kujundenud Afganistan. USA varustast vastupanuvõitljaid e modzaheede moodsate relvadega ja õpetas neid välja. NSVL-i soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele Stingeri rakette. Reagan toetas ka Poolat aidates põranda alla läinud Solidaarsusel rasked hetked vastu pidada ja seejärel uuesti jalule saada. Poola vastupanuliikumist ai...
USA (1945-1955) NSVL (1945-1955) turumajandus; sõjatootmise II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid; valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad; jätkus sõja- ja tingimustele vastavaks; Euroopa poliitvangide kasutamine t...
1.Lähis-Idas tekitad pingeid eelkõige Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanasde vastuolude teravnemise. 1947. a otsustas ÜRO luua Palestiinasse naasnud juutidele Iisraeli riigi ning seal elanud araablastele Palestiina riigi.14.mai 1948. kuulutati juutide riik välja, kuid palestiina araablased ja araabia riigid ei olnud nõus palestiinat juutidega jagama ja ründasid juba järg. päeval iisraeli.Juudid olid sõjas edukamad ja hõivasid suurema osa Palestiina riigi jaoks määratud alast,ülejäänud liideti Jordaaniaga.1949. sõlmiti vaherahu, kuid pinged jäid siiski püsima. Aasias süvenesid samuti vastuolud. Kommunistide võidule Hiina kodusõjas järgnes kommunistlike liikumiste mõju kasv Indo-Hiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis kaks Korea riiki.Põhja-Koreas seadis NSVL võimule oma käsilased,Lõuna-Korea üritas üles ehitada demokraatiat.Euroopas jätkus ka pinevus. NSVL ikestatud riigid ootasid võimalust vabanemiseks.Avalikult ei julgetud kommunistlikku ...
45. Perestroika Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa 1985 partei peasekretäriks M.Gorbatsov, kelle eesmärgiks olikäsumajanduse ja impeeriumi päästmine. Uskus, et paljud (ka tema) usuvad kommunistlikesse ideedesse. Nõukogude juhtkond arvas, et on võimalik Läänt petta ja keerulistest olukordadest välja pääaseda, aga Läänes olid võimul teistsugused liidrid, kui 1950. aastatel. Kui Reagan mõistis, et NSVL soovib vastasseisu leevendada ja mitte ei nõrgendanud, aga tugevdas survet Nõukogude Liidule. Muudatuste algus NSV Liidus Gorbatsovi ülesandeks NSVL-i majandusliku arengu kiirendamine (perestroika). Glasnost e avalikustamine, Kremli juhtide valmisoleks tõtt kuulata ja kõnelda. Tsernobõli katastroofi algne mahavaikimine, hiljem tunnistamine. Võis hakata rääkima keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest. Kuna seniste reformidega ei olnud võimalik majanduslikust ummikust välja tulla, surus Gorbatsov läbi presidentaalse valits...
Kordamisküsimused: Külm sõda · Külma sõda See on vastasseis riikide vahel, mis ähvardab ülekasvada tegelikuks sõjaks. · Külma sõja valdkonnad: Ideoloogiline võitlus (toodi välja plussid), kultuuriline (Lääne kunst taunitud), majanduslik (USA-marshalli plaan ja NSVL-Vastastikuse Majandusabi Nõukogu), Võidurelvastumine (A,B,C relvad), piirkondlikud konfliktid (nt Praha kevad), kriisid, pinekolded (nt Kuuba kriis) · Raudne eesriie See oli külma sõja saavutus ja ka meetod. Selle tuntumaks tähiseks oli Berliini müür (1961-1989) · Võidurelvastumine - 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rake...
1.gari ülestõus- aeg: 1956a. Põhjused: 1. erinevus Lääne-euroopa ja Ida-Euroopa aregus suurenes (Austria eeskuju). 2. VLO baaside rajamine Ungarisse. 3. peale Stalini surma hakkasid levima demokraatlikud meeleolud (KP juhiks sai J. Nagy). 4. Põllumajandusreformid (kolhoseerimine). *Sügis 1956 toimus Budapestis demonstratsioon, mis suruti maha vene sõdurite ja tankide abil. Tagajärjed: 1)ülestõus suruti maha.2) 200 000 inimest põgenes läände.3) põllumajandusreformid peatati. 2.essi kriis: Probleem: Egiptus tahtis oma kanalit oma valdusesse, kuna see kuulus Inglise- Prantsuse aktsionäridele. * 1952 sai Egiptuse riigipeaks G.A.Nasser kes püüdis kanalit iga henna eest ratsionaliseerida. Sellele seisid vastu Inglismaa, Prantsusmaa,USA ja Iisrael. NSVL pakkus egiptusele oma abi kui Egiptus liitub sotsialismileeriga. Tagajärjed: 1) egiptus sai suessi kanali oma valdusesse.2) Egiptus hakkas arenema sotsialismi suunas, kuid 70-tel loobuti. 3) In...
Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned Diktatuur on valitsuskorraldus, kus võim on ühe partei või isiku käes. Sellise riigikorra peamised tekkepõhjused olid majanduslikud raskused, pettumine demokraatlikus riigikorras ja Versailles´ süsteemis ning kergesti manipuleeritavate kaasamine poliitilisse ellu. Kahe maailmasõja vahel olid suuremad diktatuuri riigid Saksamaa, Venemaa ja Itaalia. Millised on Euroopas diktatuuride sarnased ja erinevad jooned? Saksamaal tuli 1923. aastal võimule Adolf Hitler, kes rakendas oma valitsemisel natsionaalsotsialismi ehk natsismi. Itaalias pääses Benito Mussolini 1922.aastal ning rakendas poliitilise ideoloogia fasismi. 1918. aastal tuli NSVLiidus võimule Jossif Stalin, kes rakendas NSVL kommunistlikku ühiskonnakorraldust. Natsism, fasism ja kommunism- need kõik on poliitilised ideoloogiad, kus võimu teostatakse vägivalla ja hirmuvalitsusega. Minu arvates, olid kõik kolm...
Suessi kriis - 1952 aastani oli Egiptus kuningriik. 52. aastal toimus riigipööre. Võim läks G. A. Nassari kätte. Eesmärgiks oli 1) et Egiptus hakkaks arenema kommunistlikult ja 2) Egiptuse majanduse parandamine. Üheks vahendiks, kuidas majandust elavdada pidi saama Niiluse jõele ehitatud hüdroelektrijaam. Rajati Assuani linna lähedale. Polnud raha. Hüdroelektrijaama ehitamist pidid rahastama Suurbritannia ja Prantsusmaa aga nad keeldusid. Samal ajal hakkasid tihenema Egiptuse suhted NSVL- iga, tõonäoliselt NSVL soovitusel otsustas Egiptus kanali riigistada. See riigistati 26. juuli 1956. Egiptuse, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelised suhted muutuvad teravaks, sest Inglismaalt ja Prantsusmaalt on ära võetud nende varandus. 1) Esialgu püütakse olukorda lahendada diplomaatiliselt 2) Nähakse Nassari kukutamist 3) Nähakse sõjalist sekkumist. Viimane võimalus valitigi, sest Iisrael oli huvitatud Egiptuse ründamisest, kuna Egiptuses asusid P...
NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s: Majanduses loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv oli tagasihoidlik 1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus. Võimul püsis endiselt Breznev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil. Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö ,,letialune kaubandus". Vaid vähesed teisitimõtlejad e dissidendid julgesid oma nördimust NSVL süsteemi üle välja öelda. Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solzenitsõn ja Sahharov said tuntuks üle maailma. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei peatanud NSVL allakäiku. Sissetung Afganistani 1979 aastal: Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailm...
Kahe maailma vastasseis Maailmas seisid vastamisi NSV Liit ja USA. Esimene neist lootis enda ala võimalikult suureks ajada. Selge vastasseis oli näha Saksamaal. Saksa DV-d ei tahtnud tunnustada keegi ja NSVL nägi vaeva Lääne-Berliini enda võimu alla saamisega. 1958 nõudis NSVL, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja pidasid läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega. Suhteliselt suure alaga Lääne-Berliin oli kujunenud veidraks demokraatlikuks ja turumajandusega saareks keset sovetiseeruvat Ida-Saksamaad. Ta ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, vaid oli omaette haldusüksus, oli vabalinn ja maailmavõimu vastasseisu sümbol, mille julgeoleku tagas ainult lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek. Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961 otsustas Hrustsov selle värava sulgeda, ehitades peaaegu ühe ööga Berliini müüri. Hiljem seda tugevdati ja l...
1. Majandusolud 1920 aastatel: - Eesti pank laenas liiga palju raha välja - 1922 Venemaa turu kinni, algas ületootmine - 1923. muutus majandusseis kriitiliseks - Maareform: (asutava kogu 10. okt 1919 maaseadus) Riigistati mõisnike maad, seega loodi 56 000 asundustalu - 1924 O. Strandman rahandusministriks - algas uus majanduspoliitika: riigi maksebilansi hakati tasakaalustama Lõpettai tööstuse eelistamine, suund põllumajandusele - Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - k...
1939 1940 1941 1942 V 1. sept. NSVL tegevus Teljeriigid Teljeriigid Murrang sõjas (Teljeriigid) 1939 Saksa väed tungisid üle Poola piiri 12.märts NSVL-Soome rahu 27.09Kolmikpaktlõplik Saksa- Märts-aprill 19.11.1942-2.02.1943 Stalingradi Itaalia-Jaapani liit Saksa ja Itaalia väed Egiptuse piiril lahing NSV ja Saksamaa vahel 3.09. Suurbritannia ja (NSVL saab Karjala Prantsusmaa kuulutavad liituvad Ungari, Rumeenia, Aprillis Saksamaa viis oma väed November El-Alameini lahing ...
Kontrolltöö nr 6. 14. Eesti II maailmasõja ajal. 14.a. Eesti mehed II maailmasõja rinnetel 1. Miks nimetatakse 28. septembril 1939. a. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakti baaside lepinguks? Kuna see leping lubas Eestisse luua Punaarmee baasid. 2. Mis andis NSVLile ettekäände nõuda baasidelepingu sõlmimist? Et osutada üksteisele vastastikust abi. 3. Kas Poola allveelaeva Orzel põgenemine Tallinnast oli ajend või põhjus, et Punaarmee nõudis omale Eestis baase? Miks sa nii arvad? Ajend, sest Poola ei tahtnud NSVL-ga sõtta sattuda jälle. 4. Millal okupeeris Punaarmee Eesti? 17. juuni 1940 5. Põhjenda kahe näitega, et Eesti ei astunud 1940. aasta suvel NSVLi vabatahtlikult! 1)Baasideleping oli NSVL poolt pealesurutud. 2)Keeldumise puhul oleks meile sõda tehtud ja me oleks nagunii kaotanud ning selle koosseisu läinud. 6. Millised muudatused tõi Nõukogude okupa...
Ajaloo külma sõja kontrolltöö materjal Külm sõda (millal, mõiste, milles avaldus, kriisid, ülestõusud, lokaalsed sõjad) Millal: 1948/49 – 1991 1945 Külm sõda - vastasseis USA ja lääne demokraatia ning NSV Liidu ja sotsialismimaade vahel Milles avaldus: Võidurelvastumine Vastastikune propaganda Spionaaž, luure Vastastikuste sõjaliste blokkide moodustumine (NATO, VLO) Üleolek poliitikas, majanduses, kultuuri- ja teaduselus USA ja NSVL soovisid saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Üritati laiendada mõjuvõimu Kolmanda Maailma riikides Kriisid Kriis Aeg Osapooled Põhjused Käik, tulemused 1. Berliini 1948/4 NSVL – USA+Sbr+Pr NSVL soovib tervet NSV Liit lõpetab kriis 9 Berliini,USA+Sbr+P B...
Eesti II Maailmasõja ajal EV Kaotus MRP 23.08.1939 Baasideleping 28.09.1939 Punaarmee okupeerib Eesti 17.06.1940 Contoso 2 S u i t e s ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim Kehtestatakse Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased ...
Eesti II Maailmasõja ajal EV Kaotus MRP 23.08.1939 Baasideleping 28.09.1939 Punaarmee okupeerib Eesti 17.06.1940 Contoso 2 S u i t e s ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim Kehtestatakse Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased ...
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal Sõjajärgsetel aastatel tegid just demokrratliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Eriti tuumafüüsika haru 1919 teostas Rutherford esimee tehisliku tuumareaktsiooni Curie paar avastas tehisradioaktiivsuse 1930 lõpuks jõuti juba tuuma lõhustumisel vabaneva energia saamisele 1942 pandi tööle maailma esimene tuumareaktor (USA) Sünteetilised ained Valkude ehitus. Uuriti ainevahetusprotsese Diktatuurriikides rassiteooriad, teaduslik kommunism Ehitati uusi elektrijaamu Konveierid Uued elektrilised tarbekaubad Sidetehnika 1920 alustati ringhäälingusaadetega 1930 televisiooni regulaarsed proovisaated Sisepõlemismootorid 1930 autod 1937 ületati lõunapoolus, põhjanaba 1919 esimesed lennud üle Atlandi ookeani 1930 reaktiivlennukid 1920 lisati filmile heli 1920 tummfilmi õitseaeg...
SÕJAJÄRGNE MAAILM Teemad 24-29 1.Mõisted: Raudne eesriie- Nõukogude Liit eraldas Kesk- ja Ida-Euroopa ning suure osa Aasiast ülejäänud maailmast, tõkestades nende suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda- Alguseks Berliini blokaad; kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu. Trumani doktriin- seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (silmas peeti kommunistide võimuhaaramiskatseid). Marshalli plaan- abiplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, Ühendriigid andsid 17le majanduslikku ja tehnilist abi. Võidurelvastumine- NSV Liit ja USA üritasid üksteist üle trumbata uute ja võimsamate relvade välja töötlemisega. Saksamaa majandusime- Raha oli kaotanud väärtuse ja õitses must turg, vaatamata okupatsioonivõimude vastuseisule alustas kristlik-demokraatlik valitsus radikaals...
STALINISM 1945-1953 (kevad) SULAAEG 1953-1968 NEOSTALINISM 1968- Repressioonid tugevnesid Lavrenti Beria Leonid Breznev NLKP Keskkomitee esimene sekretär Massilised arreteerimised Vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatud inimesi Improvisatsioonid lõppesid Küüditamised Piirati julgeolekuorganite omavoli Liiduvabariikide õigusi asuti kärpima Vangilaagrite võrgustik GULAG Pingelõdvendus lääneriikidega Stalinistlikku terrorit ei olnud võimalik taastada Peamised ressursid tööstusesse, eeskätt Alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga Seisak ehk stagnatsioon sõjatööstusesse, majanduslikult kurnatud ...
SISEPOLIITILINE KORD 15. Juuni 1920 - Esimene Põhiseadus Seadusandlik võim - riigikogu (1-kojaline; 100 liiget). Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast kaasaarvatud naised. Proportsionaalsed valimised. Täidesaatev võim e. valitsus - riigivanem + ministrid (riigivanem aka president) I PS oli ülidemokraatlik. 1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman) Asunike Koondis: (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi ...
Nõukogude Liit Hilisstalinism 1945- 1953 · pärast sõda repressioonid mitte ainult ei jätkunud, vaid tugevnesid · sõja lõpul toimusid massilised arreteerimised, mille ohvriks langesid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid · 1950. aastatel kandis Nõukogude Liidus karistust 5,5 miljonit inimest GULAG · vangilaagreid vajati Nõukogude majanduse käigushoidmiseks · 1945.a. moodustas NSVL tööstustoodang 91%, põllumajanduse oma 60% sõjaeelsest · sellele vaatamata andis Stalin käsu suunata peamised ressursid tööstusesse, eeskätt sõjatööstusesse · rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis · 146.-1947.a põua järel suri Moldaavias ja Lõuna- Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga Kolõma laagrite võrgustik · süvenes ideoloogiline surve · hakati võitlema "läänestumise" vastu · Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika · isikukultus omandas seninägematu ulatuse...
Kommunistlikud riigid *poliitiline süsteem: üheparteisüsteem *majandus: plaanimajandus, eraettevõtted riigistati *kultuurielu: eesti keele kasutuse tahaplaanile surumine NSVL liidrid: *Stalin (suri 1953)- kehv majandus; kollektiviseerumine karmikäeline valitsus; parteidiktaktuur; isikukultus *Beria- hakati normaliseerima suhteid lääneriikidega tema vastu tehti vandenõu ja tema kaela veeretati Stalini aegsed kuriteod *Hurstsov- aeglane majandustõus; kampaanialikkus vägivallapoliitika pehmendamine; tühistas osalised piirangud ühiskonnaelu erinevates valdkondades; kritiseeriti Stalinit *Breznev- majanduse arengu seisak(päästis nafta kõrge hind) tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud; karmistati kontrolli ühiskonnas VMN(vastastikuse abistamise nõukogu)-1949 aidata Mokva-meelsetel riikidel majanduskriisist üle saada VLO(varssavi pakt)-1955 aidata üksteist sõjaolukorral *Karotamm-(1944-1950) arvestas Eesti vajadusi; tegeles sõjajärgsetel kee...
PIINGELÕDVENDUS Pingelõdvenduse algus: 1970. oli läänepoliitika ummikusse jõudnud; hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süst hävitamiseks puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majan...
1) John Kennedy(populaarne ja karismaatiline USA president, kelle elu lõpetas atendaat). 1961-1963 oli president. Hakkas ajama uute rajajoonte poliitikat ehk enam ei keskendutud ainult heaolu tagamisele, vaid ka inimeste isiklikud saavutused ja teaduslik areng olid päevakorras. Mitte ainult riik ei pea mõtlema, mida ta saab teha inimeste heaks, vaid ka inimesed peavad sellele mõtlema, et mis riigi paremaks saaks teha. Rohkem rõhku pöörati demokraatlike lubaduste elluviimisele. Suurimaks välispoliitiliseks saavutuseks oli 1962.a toimunud Kuuba kriisist edukalt väljumine, mille tulemusel NSVL viis oma raketid Kuubalt ära, USA-d ei ohustanud need enam. 2) Konrad Adenauer- Saksamaa Liit-Vabariigi kantsler. Koos kristlike demokraatidega juhtis Saksamaad hästi. Oli korralik ja viisakas poliitik, ta maine oli hea ja ta sisendas saksa rahvasse usku, et see mis oli juhtunud varem nende kõigi süü läbi (Hitler ja jamad) saab kõik korda, kui nad ko...
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1. Eesti iseseisvuse kaotus: kuidas on sellega seotud MRP ja baasideleping, mis on baasideleping, kes (riigid) ja millal (aastaarv) selle sõlmisid, millised sündmused ja millal (kuud, aasta) viisid otseselt EV kadumiseni, millise riigi osaks Eesti sai, kuidas oli nüüd Eesti ametlik nimetus (õp. I osast lk 122) Pärast MRP-i sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas baasidelepingule alla. Baasideleping leping, mille alusel loodi Eestisse Punaarmee baasid. Selle sõlmisid Eesti ja Nõukogude Liit ehk Venemaa 28.septembril 1939.aastal. EV kadumiseni astus Venemaa järgmise sammu nõudes Eesti valitsuse väljavahetumist ja uute Punaarmee koondiste lubamist Eesti pinnale. Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, võeti ...
1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president 1977 – Ji...
BRIAND-KELLOGI PAKT(Pariisi pakt,1928)): patsifimiajastu kõrghetk. Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid Ü...
Külm sõda (1945-48 lõpp 1990) Vastuolu 2 süsteemi kommunistliku ja demokraatliku süsteemi vahel. Raudne eesriie sümboolne joon (piir) kommunistliku ja demok. süsteemi vahel. Külma sõja algatajad: J.Stalin, H.Truman, W.Churchill, K.Adenauer See on pidev võitlus ja vastasseis 2 maailmasüsteemi (demo. ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945....
1. Millised olid rahvusvahelised suhted enne II maailmasõda ja Saksamaa välispoliitilised eesmärgid ning teiste riikide käitumine( Austria liitmine, Müncheni kokkulepe, Poola- vastane tegevus, Molotovi-Ribbentropi pakt). Rahvasteliit ei suutnud enam 1930.-l aastatel taltsutada sõjakaid suurriike. See innustas Jaapanit, Itaaliat ja NSV Liitu planeerima suuremaid vallutusi. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. 1938. aastal hakkas ta seda ellu viima ühendades Austria Saksamaaga. Austria vastupanu ei osutanud. (Hitler viis väed Austriasse sisse ja korraldas siis rahvahääletuse: Saksa võim, või mitte, aga kuna enam ei julgetud Saksa võimu vastu hääletada, siis liideti Austria Saksamaaga. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist. Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa ja Suurbritannia olid valmis võitlema, kuid Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe lootes vältida Tsehhoslovakkia...
Raudne eesriie- Nõukogude Liidu riikide eraldatus muust maailmast, tõkestades oma liitu kuuluvate riikide läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. 1947 Trumani doktriin- USA välispoliitika eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. USA toetab kõikide oma vahenditega demokraatia levikut ja takistab sotsialistliku ideoloogia levikut. 1947 Marshalli plaan- USA abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata Euroopa majandust ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948 Berliini blokaad- NSV L lõikas Lääne- Berliini ära välismaast. Jättis ilma elektrist, kütusest, toidust, lootes linna endaga liituma. USA ehitas õhusilla, mida varustas aasta aega. NSV oli sunnitud lõpetama blokaadi. 1949- Saksamaa Demokraatlik Vabariik- IDA & Saksamaa Liitvabariik- LÄÄNE Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. 1)Võidurelvastumine 2)...
Vastasseisu lõpp ja selle põhjused: 1. NSV Liit oli ise nõrgaks jäänud nii majanduslikult kui ka poliitiliselt- stagnatsioon, korruptsioon, defitsiit ja vana põlvkond 2.Idablokiriigi võitlesid oma vabaduse ja iseseisvuse eest- igal riigil oma lugu 3.Ameerika president Ronald Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher toetasid neid riike. 4.Liiduvabariigid võitlevad Aastal 1978 sai Rooma paavstiks poolakas Johannes Paulus II. Ta tegi visiidi Poola ja andis inimestele lootust ning julgustas neid vastu hakkama. Tema tegevusest said poolakad entusiasmi. NSV Liit tegi väga suure vea tungides kallale Afganistanile aastal 1979 27.detsembril. See vihastas Ronald Reageni välja.1980ndate aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti.Sõda kurnas siiski suurriigi ära ja oli arusaadav, et ka NSV Liit on haavatav. Lääs võidab külma sõja Ronald Reagen võttis vastu uue strateegia, et hävitada NSV Liit. Ta võttis peamiseks eesmärgiks idabloki lamm...
Holocaust Sissejuhatus Holocaust on mõiste, mis kirjeldab 6 miljoni juudi hävitamist natside poolt. Kuuest miljonist inimesest tapeti: 4,5 milj Venemaa, Poola ja Baltimaade juutidest, 750 tuhat Ungari ja Rumeenia, 290 tuhat Saksamaa ja Austria, 105 tuhat Hollandi, 90 tuhat Prantsusmaa ja 54 tuhat Kreeka juuti. Holocaust oli sisuliselt genotsiid, mis on süstemaatiline inimeste hävitamine sõltuvalt ohvrite religioonist, rassist, etnilisest kuuluvusest, rahvusest ja seksuaalsetest eelistustest. Juutidega koos hävitati 910 miljonit mustlast, slaavlast, homo seksuaali ja vaimselt alaarenenud inimest. Holocausti käik 1933 Jaanuar Hitler nimetatakse Saksamaa kantsleriks. Märts Rajatakse Saksamaa esimene koonduslaager Dachau Aprill Algavad juutide vastased aktsioonid. Holocausti käik 1935 September kehtestatakse juutide vastase...
Gorbatsovi tõus NSVLi eesotsa. 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi.G. oli veendunud, et NSVL vajab ümberkorraldusi, ning oli valmis neid tegema. Tema eesmärgiks oli käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Gorbatsov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSVLis ja sotsialismimaades.See eksiarvamus läks Gorbale kalliks maksma.Nõukogude juhtkond lootis, et nii nagu Hrustsovi sul ajal, õnnestub NSVLI fassaadi mõnevõrra muutes ja kaunistades Läänt petta ning keerulistest olukorrast välja pääseda.Hingetõmbeaja saavutamiseks vajas NSVL pin- gete leevendumist rahvusvahelisel areenil ning võidurelvastumise pidurdumist.Gorbatsovi õn- netuseks olid läänes võimul teistsugused liidrid kui 1950. aastatel. Reagan tugevndas survet NSV liidule.Nsv liidul polnud erinevalt varasematest kordadest jõudu Kesk- ja Ida-Euroopas toimuvaid protsesse takistada. Esimese ...
Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat ...
Kirjelda laulvat revolutsiooni Eestis 1988 aprillis Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse esse sinimustvalge rahvuslipp. Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keksel kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 noort tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. Sellist rahva üksmeelt kogeti esimest korda. Kriitika võimuloloema juhtkonna vastu kasvas aina suuremaks- K.Vaino vastu tekkis opositsioon, kuid ta ei olnud nõus vabatahtlikult lahkuma. Sellises olukorras leidis Moskva õigeks juhtkonna välja vahetada, mistõttu vabastatigi Vaino kohalt. Tema asemele sai Ladina-Ameerikast tagasi kutsutud V.Väljas, kelle kandidatuuri toetas M.Gorbatsov. 23.jun 1988 sai Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt ...
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskva...
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskva...
KÜLM SÕDA 1. Külma sõja kujunemine ja selle vormid. Võidurelvastumine. Sõjalised liidud (§1, 2) Pärast II MS muutusid riikide piirid, tekkisid uued riigid. - Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ning NSVL-le. - Itaalia pidi loovutama Aafrika kolooniad. - Albaania iseseisvus. - Soome kaotas osa piirkondi. - Inimeste ümberasumine. - Sakslaste väljaajamine teistest piirkondadest. Toimus jõudude vahekorra muutumine maailmas-> Üliriigiks USA; Inglismaa, Prantsusmaa osatähtsuse vähenemine; teiseks mõjukaks riigiks NSVL (tal oli võim Kesk- ja Ida- Euroopas, Aasias). NSVL tahtis vägisi rohkem riike enda alla saada, sellest sai aru Ameerika Ühendriikide president Churchill, kes hoiatas lääne riike kommunismi eest -> tema hoiatusi ei võetud piisava tõsidusega. 1947. a kuulutas järgmine Ameerika president H. Truman välja doktriini, mille sisuks oli USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nii sise- kui...
AJALOO KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS Nõukogude Liidu ja idabloki lagunemine. 1. PERESTROIKA ( vene k. 'ümberkorraldamine') on NSVLi majandusliku ja poliitilise korra ümberkorraldamine, säilitades sotsialism. GLASNOST ( vene k. 'avalikustamine') Salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine. 2. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu ...
Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti parandada Euroopa majanduse olukorda ning nõrgestada kommunistide mõju. Stalin keelas selle Nõukogude mõjusvääris, kuid Jugoslaavia ignoreeris keeldu. Berliini blokaad- 1948- NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest), et linna alistuma sundida ning seda endaga liita. USA tagas õhusilla abil Lääne- Berliini varustamise ning NSVL oli sunnitud 324 pä...
Stagnatsiooni süvenemine NSV Liidus. 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. 1970. aastateks toimus seisak NSVL majanduses ja ühiskonnna arengus. NSVL majanduse ulatuslik areng lõppes. Ebarentaabel majandussüsteem, lohakas suhtumine riiklikusse omandisse ning töötajate motivatsiooni puudus, ebakvaliteetse ja maailmaturgudel konkurentsivõimetu toodangu väljastamine olid viinud NSV Liidu majandusliku krahhi äärele. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja ,,letialuse kaubanduse" vohamisele. Siiski söandasid oma pahameelt nõukogude süsteemi üle väljendada vaid vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Seetõttu hakati dissidente taga kiusama- saadeti riigist välja, pagundati, pandi vang...
1. Millistes sõdades on eestlased osalenud 13-20. Sajandini? 1. Ristisõda (Muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti) 2. Liivi sõda ( Rootsi, Taani, Venemaa, Poola soovisid ülemvõimu Läänemerel. 1558. aastal alanud sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mis oli venelaste väljamõeldis, mille kohaselt Vene tsaarile tuli maksta üks mark iga Liivimaa elaniku pealt. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga algas kolme kuninga võim Põhja-ja Lääne- Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-eesti ja Liivimaa jäid Poolale ja Saaremaa jäi Taanile) 3. Põhjasõda (Venemaa ja Taani soovisid ülemvõim Läänemerel, Poola soovis tagasi saada oma endised alad ning Rootsi tahtis kaitsta oma alasid. 1700-1721 ...
Kontrolltöö 9. Klassile õppetükid 28-29a 1. Mida nimetatakse perestroikaks? NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamist ja liberaliseerimist. Majanduse ümberkorraldamine ja uuendamine. 2. Millised on Nõukogude Liidu lagunemise peamised põhjused? Nimeta kaks Riigipöördekatse läbikukkumine, Sõltumatute Riikide Ühenduse moodustumine. Pankrott, sise ja välispoliitiline kriis 3. Miks ei soovinud Eesti ühineda NL poolt pakutud liidulepinguga? Eesti ei soovinud enam koostööd nõukogude liiduga ja soovis olla iseseisev. 4. Mida nimetatakse glasnostiks? Avalikustamine. 5. Too näiteid valdkondade kohta, kus toimus glasnost. Kuritegevus, ajaloosündmused. 6. Millal toimusid Venemaal esimesed demokraatlikud valimised? 1988 7. Millised muutused toimusid perestroika ajal vene välispoliitikas? Suhete parandamine lääneriikide ja USAga. Relvastuse vähenemine, kaotati kontroll ida euroopa üle. 8. Kirjelda au...
Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodus...
Eeldused: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlem...
Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas: · 1935-1936 sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvaste Liidu liige · 1936-1939 Hispaania kodusõda, kus põrkusid kokku üheltpoolt kommunistide ja sotsialistide juhitud rahvarinna ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Itaalia ja Saksamaa, Rahvarinde vägesid NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Prantsusmaa, Inglismaa, USA ajasid mittevahelesegamispoliitikat. Kodusõda lõppes Franco võiduga. ...
1.Austria ja Tsehhoslovakki okupeerimine saksamaa poolt. Hitleri eesmärgiks sai suursakasamaa loomine.1938a. hakkas ta avalikult seda ideeed elluviima. Esmalt okupeeris saksa austriat. Austria liitumist saksamaaga nim. Anslussiks. 1938a.süg. nõudis hitler tsehhoslovakkialt nande alade loovutamist, kus elasid sakslasedta pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu tsehhoslovakkia sattumist hitleri võimu alla. 1938a. 19.sep. sõlmisid suurbritanni, prant, saksa ja itaalia müncheni kokkuleppe. Kevadel vallutas ta terve tsehhoslovakki. 2.MRP. 23.aug, 1939a. Kirjutasid Nõukogud liidu välisminister v.Molotov ja saksa välism. J.von ribbeutrop moskvas alla mitte kallale tungi lepingule. Tuntakse nime all Molotoviribbentropi pakti all. 3.II MS puhkemise põhjused. Poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tlnud oma ül toime. 1930a. Lõpult teravnes järsult rahvusvaheline olukord. Majanduslikud eeldused: Hitler otsustas arendada sõja tööstust....
Ptk 5 Kommunismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida- Euroopas 1. Miks varisesid Kesk-ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid kokku? Sisuliselt sellepärast, et Nõukogude Liit st Venemaa hakkas vaikselt koost lagunema. Nõukogude majandus käis üha enam alla ning see viis ka idabloki inimeste elujärje languseni, mis tähendas rahulolematust inimestes. Sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahetus ei toimunud, tunti puudust erinevatest toodetest ja kaupadest. Nõukogude Liit ei suutnud aidata enam kohalikel kommunistidel võimul püsida ega ka oma riigis olukorda kontrolli all hoida. Kõik kokku kasvatas elanikes trotsi ja nad soovisid muutusi, seda näidati välja rohkete massiliikumistega. Kuna jäik ideoloogiline surve hakkas kaduma, tekkisid poliitilised opositsioonid, kus tõusid esile juhid, kes rahvale meeldisid. Samuti tekkisid erimeelsused kommunistlikes parteides ning tekkisid reformimeelsed jõud. 2. Võrrelge sotsialismi kokkuvarisemist Kesk-ja ...
Konspekt 12.klass NSV Liidu ja Idabloki lagunemine NSV Liidus surid üksteise järel riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985.a. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika - see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine. Esialgu käis jutt vaid majanduslikest ümberkorraldustest. NB! Tuleb silmas pid...
annaabi.ee 
