Veelgi suuremaks stressiallikaks on aga suhted kaaslaste ja õpetajatega konflikte tuleb ette iga päev. Tülid, mis ei jõua hea lahenduseni või pole kedagi, kellele sellest rääkida, on tugevaks stressiallikaks. Tänapäeva elu on karm ja tarbimiskeskne. Nii saab näiteks asjade mitteomamine samuti pingete allikaks. Kuidas sa lähed kooli, kui sul on teist hooaega sama mobiil või pole sul ägedat iPod'i?! Nii põhikooli kui ka keskkooli lõpetajatele teeb tõsist muret edasine elukäik mida ja kus edasi õppida, kas saan sisse, kas valmistan vanematele pettumuse jne. Koolistressi suureks allikaks on kindlasti ka lagunenud ja räämas koolimajad. Kodu võib samuti tugevat koolistressi põhjustada. Järjest enam on lapsi, kes tulevad kooli tühja kõhuga ning magamata, sest kodus ei pöörata sellele nii palju tähelepanu. Täiskasvanu võib ehk vähese unega ja söömata pikemalt hakkama saada, kuid laps saab kannatada kohe
pingete väljaelamist võimu positsiooni kasutades. Ülekoormatud õpetajal pole aega masenduses last märgata ning kui ta selliseid tunnuseid mõne lapse juures märkab, siis tal pole aega ega jõudu, et midagi ette võtta. (ohtuleht.ee 10.03.2017) 7 2.2. Koolistressi avaldumine Teadagi pole inimeste elu üdini muretu. Päeva jooksul tekib meil tihti palju küsimusi, mis tekitavad meile peavalu ja muret ning võivad meie elu täielikult valitseda. Enamik inimestest aga muretsevad selliste asjade pärast, milleks tegelikult vajadust pole. (Dale Carnegie ’’Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest’’ lk 17) Stressi mõjud võivad tekitada palju füüsilisi stressireaktsioone. Teiseks suureks stressoriks on ootushirm, mis suurendab pingeid ning selle kaudu võimendab stressi füüsilisi sümptomeid. See paneb sind omakorda murele tähelepanu pöörama. ( Arto
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Irina Raha KOOLISTRESS x klassi uurimistöö Juhendaja: Ülle Alev koolipsühholoog 2008/2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1.Stress kui elu lahutamatu koostisosa.................................................................................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus..................................................................................................................
2.5. Seksuaalsuhted Meeste ja naiste lembesuhetest ning intiimsustest räägitakse, kirjutatakse ning tehakse filme rohkem kui poliitikast, tervisest, usust ja rahast kokku. Selles vallas on ilmunud ka suurel hulgal meditsiinilise, idamaise, filosoofilise või psühholoogilise tagapõhjaga menukaid eneseabiraamatuid (Elenurm jt 1997: 37). Erinevas eas kogetakse intiimelu stresse erinevalt. Murdeeas valmistab poistele muret selline asi nagu oma tüdruku puudutamine. Nende seksuaalsuhtesse astumise soov on sageli palju pakilisem ja sagedasem, kui selleks reaalselt avalduvad võimalused. Neiud on samas eas enam orienteeritud romantilisele suhtele ja mõtlevad juba ka abielule. Peavalu teeb otsustamine, kui tõsiseks suhteid lubada arendada. Voodisse mineku kasuks langetatakse otsus rohkem uudishimust kui kirest ajendatuna (Elenurm jt 1997: 37).
See on üks võimalus kuhjuma hakkavaid pingeid endast välja saada. Oma hindeid ja edasijõudmist ei tohiks võrrelda kellegi muu kui iseendaga - kuidas oled arenenud võrreldes eelmise aasta või eelmise kuuga. Tuleks leida seos õppeaine ja endale seatud eesmärkide vahel (mida üldse tahad saavutada). Pealegi on haridus üks võimalustest saada elus seda, mida tõeliselt tahad. Et koolimõtetest puhkust saada, leia mõni uus trenn või muu hobi. Tegele loominguga: joonista, laula, tantsi, mängi pilli, kirjuta jutukesi, tee käsitööd... Kõik see aitab vabaneda pingetest ja leida tasakaalu. Samas ei maksa end ka "koolivälisega" üle koormata - nii võib sulle tunduda, et enam ei jätku aega õieti millekski ning esimene, mis tegemata jääb, on kodutöö... Räägi sõprade, vanemate, koolipsühholoogiga. Ehk aitavad nemad sul lahendust leida.
Kõige sagedamini esineb ohvritel vägivalla tagajärjel verevalumeid kas keha või näo piirkonnas. Sageduselt järgmisel kohal on luumurrud, mille alla kannatas 7000 naist. Saadud vigastused ei mõjuta üksnes naiste tervislikku seisundit, kannatab ka naiste reproduktiivne tervis. 4000 naist sai suguelundite vigastusi, 2000 naisel katkes rasedus. Verevalumite kõrval on suguelundite vigastus naistel sagedamini erinev trauma. Milline pikemaajaline tervisehäire teeb Teile kõige enam muret? 10 Ohvrid Mitteohvrid (%-des) (%-des) Probleemid selja või kaelaga. 25 19 Raskused nägemisega 15 9
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina ol
hoolinud ja selle tüdrukuga vaid mänginud on: ühel päeval taipate, et kuramus, see tüdruk armastas mind tõeliselt kogu südamest. Aga siis on juba liiga hilja. Seda tüdrukut pole enam. See jalge alla trambitud tüdruk on end vaevaliselt püsti ajanud, pikalt põdenud, pisarad pühkinud, südame lukustanud, killud kokku kokku korjanud, liimida proovinud ja uut elu alustanud. Kallistus on midagi, see soojendab südant. See teeb lahkumise lihtsamaks. Kallistus on võimalus jagada rõõmu ja muret. Kallistus on kõigi jaoks, kellest me hoolime. Kallistus on midagi imelist. See on võimalus väljendada armastust, mida on vahel raske sõnadesse panna. Kallista neid, kes on tähtsad su elus, et nad teaksid , et sa neil olemas oled. Kallistus ei maksa midagi ning see on kõige armsam kink mille sa saada ning ka anda võid :) Seega armastage ja kallistage üksteist :) Wind down and shut the fuck up,draama queen. Ainus asi,mis mulle sinu juures ei meeldi on see,et sa pole minu.
ELSA: Tere, tere , kroonu onu! Tunnen küll, aga mul ei ole sugugi lusti täna naljatada. AABRAM: (võtab Elsa käe ja laskub põlvili) Anna käeke! Ega mina niisugune mees ei ole, kes Elsa saladusi teada tahab. Aga siin südames on vist mõni ilus ja sirge ja noor poiss, kes Elsa-neiu südamele valu teeb tean küll! ELSA: Onu, ära heida nalja, mu ei ole kedagi noort ega vana meest südames! AABRAM: Ei, ei, Elsuuke, meie kroonumehed teame seda lugu väga hästi. Meie järele on mitmed neiud igatsenud ja ohanud, nagu viimatigi veel Saksamaal, kus üks supermodell Heidi Klum Aabram Andrejevitsi omale meheks soovis, aga aabram Andrejevits ütles "Nein, danke"- Ehk on mõni ilus poiss Elsale ka "Nein" ütlenud! Ah? ELSA: Mis sa mind nüüd ikka jälle mõnitad, onu! Ei ole mul keegi "nein" öelnud . AABRAM: Ei ole "neiniga" tegemist! Või on siis sul vast sellega tegemist, kui ilus poiss ütleb " Tulen küll sulle Elsakene, kanapojukene!" Ah? Mis see on? (näitab Elsale kirja)
Aga istu siia, seljaga akna poole. Mina ise istun siia ja pärast istun sinna. Nii. On sul kõik hästi? Küsi nüüd. Ära karda. Võid täitsa rumalat asja küsida. Küsi. LAURA: Miks te Rolandisse niimoodi suhtute? OSVALD: Kas Roland oli see noormees, kes sinuga kaasas oli? LAURA: Jah. OSVALD: Ma ei oskaks temaga midagi peale hakata. LAURA: Te ei peagi midagi peale hakkama. Inimesed tulid ja palusid abi. OSVALD: Ja said abi. Milleks sulle see noormees nii palju muret teeb. Karusid siin ei ole, paks mantel seljas... LAURA: Ma armastan teda ja tema armastab mind! OSVALD: (paus) Juba räägimegi armastusest. Alles me kohtusime, me ei tea teineteise nimegi, aga juba räägime armastusest. LAURA: Te ei tea temast midagi. Ta on väga tore inimene. Ma olen väga õnnelik. Ta on kõige parem. OSVALD: (paus) Hakkame otsast peale. Püüa aru saada mis toimub. LAURA: Mitte midagi ei toimu! Ma ei saa lihtsalt aru.
OSVALD: Ma ei oskaks temaga midagi Hingab kiiresti.) peale hakata. LAURA (vaikselt): Appi! LAURA: Te ei peagi midagi peale hakkama. ROLAND (kargab tuppa): Nii! Inimesed tulid ja palusid abi. OSVALD (tõuseb rahulikult püsti): OSVALD: Ja said abi. Milleks sulle see Kukkusin! noormees nii palju muret teeb. Karusid siin ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu ei ole, paks mantel seljas... midagi. Roland väljub.) LAURA: Ma armastan teda ja tema armastab OSVALD (Laurale): Istu. Võta saapad ära. mind! (Osvald paneb saapad kuivama, võtab OSVALD: Juba räägimegi armastusest. villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Alles me kohtusime, me ei tea teineteise Kas ma teen teed või kohvi
27. märtsil toimub Jõhvi kontserdimajas tantsuvõistlus, kus osalevad Ida-Virumaa, Tartumaa ja Lääne-Virumaa noored. Koolitantsul osalevad teistehulgas ka Jõhvi gümnaasiumi õpilased. Merit, kes käib 8. A klassis osaleb Koolitantsul esmakordselt. Ta liitus septembris tantsustuudioga DanceWorks. Neiu on eelnevalt tegelenud ka rütmikaga. "Trennid toimuvad meil mitu korda nädalas, tavaliselt kontserdimajas, koolis või kutsekoolis. Trenn kestab 1,5 tundi," jutustas Merit harjutamisest. Trenn on küll raske, kuid tantsija jaoks korvab lavaline emotsioon pingutused. "Laval on hea olla!" lausus Merit rõõmsalt. Üleriigiline lõppkontsert toimub 18.-19. aprillil Pärnu kontserdimajas. Koolitants toimub sel aastal juba 15. korda. Kooli oma kiirabi medõde Tamara Iga päev juhtub koolis mõne õpilasega midagi. On tal siis palavik, paha olla või lihtsalt tahab poppi panna
tegevust, nagu teisedki uimastid. Miks suitsetatakse? Suitsetamisel võib olla palju erinevaid põhjusi. Noortel on selleks peamiselt uudishimu, sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on arvamus, et kui suitsetan, siis olen iseseisvam ja täiskasvanum. Eespool nimetatud põhjustele lisanduvad veel: · Tahtmine kuuluda gruppi, mistõttu on vaja sarnaneda teistega. · Eksiarvamus, et suitsetamine teeb populaarseks, seksikaks, edukaks. · Arvamus, et suitsetamine annab energiat ning vähendab stressi. · Ei usuta, et suitsetamine kahjustab tervist. · Kui on juba mingi aeg suitsetatud, siis on suitsetamise põhjuseks ka tekkinud füüsiline ja vaimne sõltuvus. http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1307 SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole
õpetamisest, käitumisest ja käitumise juhtimisest. 7. peatükk keskendub viha teemale: meie endi kui õpetajate vihale ning sellele, kuidas paremini Suur tänu minu kolleegidele, kes on alustamas oma õpetajatee esimest aastat. suhelda teistega ja neid toetada, kui nad on vihased. Käsitletakse ka vihaste lapsevanematega suhtlemist. Me valisime endale ameti; me valisime õpetamise loodetavasti selleks, et tekitada muutusi 8. peatükis tuleb jutuks, kuidas me üksteist õpetajatena toetada saame, eriti keerulistes koos oma õpilastega – häid muutusi sellel õpetamise ja õppimise teekonnal. Ma loodan, et see
Läheb vaja ainult üht minutit, et erilist inimest märgata, üht tundi, et teda hinnata, üht päeva, et teda armastama hakata ning seejärel tervet elu, et teda unustada. Ma ärkan koos päikesega ja mõtlen sinust, lähen magama kuuga ja mõtlen ikka sinust Kui sa vaid teaks , kui palju sa mulle tähendad ! Kui sa aru ei saa , et sind tõsiselt armastan , siis oled sa ausõna loll . Kas sa siis ei näe neid kõiki signaale , mis sulle saatnud olen ? Sa meeldid mulle - Jah, see vihje on SULLE ! MÄLESTUS. Kunagi olid Sa minu jaoks tulevik, aga nüüd on Sinust saanud minevik! Ja kahjuks või õnneks, mulle ei meeldi minevikus sorida. Kui sa unustad meie mäletused, siis unusta ka juba mind. Aeg kaob - kõik saab mullaks, ainult mälestus jääb kullaks. Klaas puruneb, nagu purunevad nii paljud mälestused. Aga need päevad on teemandid ja säravad igavesti. Aeg tekitab mälestusi, nii häid, kui ka halbu,
Reis läks maksma 4800 krooni mille ta oli pärinud oma just samal ajal surevalt Papalt. Linde aga oma seletab enda probleemi kuidas tal on alati tööhimu olnud, et oleks kedagi keda aidata kuid kuna nüüd lapsed suured ja ema ilmast lahkunud pole tal kellegi eest või jaoks töötada. Nora lubab Helmerit veendma ja lubab Lindele pangas töökoha muretseda. Kuid jutt hetkeks siisni kuumeneb kui Linde väidab, et Nora ikka päris hästi ei ole muret pidanud tundma ega vaeva elus nägema, selle peale Nora on kohe valmis vastu vaidlema ja paljastab, et raha millega nad Itaaliase sõitsid on laenatud kuna Papat surmavoodis ei saanud ta sellise muregea vaevata. Linde ei kiida heaks, et oma mehe taga ta sellist tempu tegi kuid Nora seletab, et tegi seda oma laste ja mehe jaoks aramstusest. Kui Linde veel edasi küsib kust ta raha saab, et võlga maksta räägib Lidne kuidas ta on
Milline on sinu lähisuhe? · Kas sa tunned, et sinu lähisuhtega on midagi korrast ära, aga sa ei tea, kuidas seda seletada? · Kas sa tunned, et su partner kontrollib su elu? · Kas sa tunned, et su partner ei väärtusta sinu mõtteid ja tundeid? · Kas sinu partner teeb midagi selleks, et alatasa võita vaidlusi, näiteks teeb sinu seisukohad maatasa, ähvardab või hirmutab sind? · Kas sinu partner saab vihaseks kui sa räägid teistega? Süüdistab ta sind, et sul on olnud teisi armusuhteid? · Kas sa tunned, et sa ei tee oma partneri silmis midagi õigesti? · Saad sa vastakaid signaale, nagu näiteks see, et halb kohtlemine on õigustatud sellega, et ta armastab sind? · On sulle öeldud, et keegi teine niikuinii ei taha sind, või ei sa pead olema õnnelik, et su partner üldse hoolitseb sinu eest? · Pead sa arvet pidama hetkede kohta, mil sul on aega iseenda jaoks?
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
vanemad välja, et neid tõsisemalt võetaks. 2. SUHTED 2.1. Suhted perega Teostes kujutatud tüdrukute vanemad on pigem eemalehoidvad. Kuigi nõudmised lastele on suured ning vanematel on selge ettekujutus, millised nende lapsed olema peavad, siis igapäevaste tegemiste vastu huvi ei tunta. Eriti pööratakse rõhku emadele, kellega on suuremad tülid, suhted isadega jäävad tagaplaanile. "Kui ma vaatan enda ema, siis teistega võrrelda ma teda küll ei oska. Kätlini ja Reena ema moodi ta küll pole. Ta tunneb minu tegemiste vastu võrdlemisi vähe huvi. Ta ei tiku minuga kuskile kaasa ega taha minu asju klaarida [...] Aga nüüd jõudsingi selleni, mis mind ema juures närvi ajab. Ta käitub nii, nagu mul endal poleks üldse mõistust peas ega tulevikuplaane ollagi" (A.Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 5). Vanemad on keelajate rollis, kes seavad paika reeglid, kuid ei oska või pole neil aega
alla võtnud. Samuti on ta hakanud ärkama öösel kell neli ega suuda enam magama jääda. Varem pole seda juhtunud. Lõpuks läks Joel oma perearsti jutule. Ta ütles: "Ma ei tunne end enam endiselt... Ma olen nagu kurb, aga ma ei saa aru, miks. Midagi pole juhtunud, kõik on ju korras. Peale minu enda. Ma olen kogu aeg väsinud ja ei taha teistega suhelda." See pilt viitab puhtbioloogilisele depressioonile. Kõik tulin nagu välk selgest taevast. Mingeid stressi tekitavaid sündmusi või elumuutust pole olnud. Ka järk-järgult tekkivad bioloogilised sümptomid on osa pildist. Bioloogiliste sümptomitega psühholoogilised depressioonid: Sellesse rühma kuuluvad väga paljud kliinilist depressiooni põdevad inimesed. Segatüüpi depressiooni vallandab mingi
17. Löök iseloomustab lööjat. 18. Aus varjab oma mõtteid vaikimisega, kaval teiste mõtetega. 19. Mõne inimese vägevust saab mõõta vaid ta sõnades. 20. Pilk võib osutuda hinge reeturiks. 21. Kavalus on võtmeks nõnda kaua su peos, kuni seda ei märka su kaaslased 22. Isegi iseloomujooned õpivad üksteist varjama. 23. Kergemeelsed võivad kaardimoorilt raha eest osta lootust. 24. Isegi vääralt toimides võime lausuda tarku sõnu. 25. Ka tegemata tegu võib teha muret. 26. Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. 27. Kahjurõõm on kadeda hinge toit. 28. Vaikijast võib arvata kõike. 29. Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. 30. Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. 31. Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. 32. Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. 33. Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... 34
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me k
· Pole olemas kättesaamatuid tüdrukuid, on vaid saamatud poisid, kes ei tea kuidas tüdrukut endale võita · Love is like war: easy to start, hard to end, inpossible to forget · Mu südamesse oled kirjutatud sa kui luule seistes sinu kõrval raske mõelda iial muule · Poisid, olete kunagi mõelnud, kuidas võib ükski halb sõna tüdrukut mõjutada? Ütlete, et ta on paks, ja ta näljutab ennast elu lõpuni, mis võib viia surmani. Te ütlete, et ta on kole, ja ta hakkab ennast varjama umbes 5 kihilise meigi taha. Te ütlete, et ta on ainult üks loodusõnnetus, ja tüdruk võib sooritada enesetapu. Te ütlete, et ta ei tähenda sinu jaoks midagi, kui tüdruk võib just vastupidi tunda. Te räägite temast taga, öeldes, et 'kes küll sellega koos olla tahaks?' ning tüdruk võib seda kuuldes sealsamas nutma hakata. Te narrite teda, ning seegi võib viia surmani. Kas teil K*RAT VÕTAKS OLEKS ÜKSKORD MÕISTUS PEAS? TE AINULT
annavad väga suure ja tähtsa panuse selleks, et mina saaksin olla edukas ettevõtja! Mina ettevõtjana See aasta on mulle ettevõtjana palju kogemusi ja teadmisi juurde andnud. Tänu projektidele olen näinud erinevaid ettevõtteid ja saanud tunda ettevõtte võlusid ja valusid omal nahal. Oma õpilasfirma asutamine oli mulle väga oluline kogemus. Meid visati justkui pea ees tundmatusse vette. Muidugi tegi see mulle ainult head. See arendas minu loovust ja pani mind aktiivselt teistega koostööd tegema. Ei ole nii, et sa lihtsalt teed õpilasfirmat. Sul on vaja äriideed, vajalikke oskusi idee elluviimiseks, vaja luua oma müügistrateegia jne. Minu rühmal ja kindlasti ka teistel rühmadel ei olnud äriideed kiired tulema. Üle kivide ja kändude saime sellega hakkama. Ja kui idee oligi leitud, oli vaja mõelda, kuidas seda valmistada, kui palju see kasumit tooks ja miljon muud asja. Nüüd aasta lõpus näen oma õpilasfirma töö vilju ja ma olen rahul
KEILA GÜMNAASIUM 10B klass Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS.........................................................................
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................
põhjused. Tänapäeval on diagnoositud mitmeid närvihaiguseid, mida on võimalik väga edukalt ravida, kuid kahjuks teatud juhtudel on see siiski võimatu. Ärevushaigus ehk depressioon on olnud juba pikemat aega inimeste probleemiks. Kahjuks on ka nende hulgas noori, kes selle all kannatavad ning selle vastu võitlevad. Esialgu arvatakse, et depressioon on lihtsalt halb tuju või hetkeline masendus, kuid see on väärarvamus ja see haigus on palju tõsisem kui arvata osatakse. Muret tekitab see, kui noored inimesed, kes käivad gümnaasiumis või põhikoolis, peavad seda haigust üle elama. Siinkohal sündiski idee teha uurimus gümnasistide seas depressiooni levikust ning kui palju nad teavad sellisest haigusest. Noorte seas on stress kahjuks aina sagedasem nähtus. Noorte vaimse tervisemured süvenevad aina enam, kui näiteks 2012. aastal 12-19 aastaste noorte hulgas oli rahustite või antidepressantide väljakirjutatud retseptide arv 6745, siis tänaseks, 2016
Kuressaare Gümnaasium SUITSETAMINE JA SELLE POPULAARSUS KURESSAARE GÜMNAASIUMIS Uurimustöö Koostaja: Kristiina Kill Juhendajad: Viive Kiil, Sirje Kereme Kuressaare 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. TUBAKA TARBIMINE...................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE..........................................................................6 1.2. PASSI
Sina 34 lailõug! Ja Puniku on ta mul ka ära teinud, et nüüd piimast palju viletsam on kui naabritalu Lillik: ei anna seitset toopigi päevas enam! – Maie, ae! Kus ta nokitseb nüüd! – Sellel pole ka enam muud kui kosilased peas! Ma ei taha nüüd küll ülearu sõidelda selle üle, eks see ole noore rahva viis ja eks ma ole ise ka noor olnud, ja libe nägu on Maiele minust enesest tulnud – ole, jumala ristike, juures! Aga tarvis ometi ka maja eest muret kanda, mis muidu külapoiss mõtleb! Eks ta või arvata, meie Maiel olla tuhat tuhinat taga tema järele ja et ei jõua teise tulekut ära oodata. (Hüüdes.) Maie! (Jälle, lauda koristades, ettepoole.) Ei, pole ma oma last ka nõnda kasvatanud – ta on just nagu ema, karvapealt! – Või ometi Märt? No ma märkasin küll ammugi, palju kukk oli Märdi kiitus laulnud, selleks mulle jumal ju selle ärksa pea otsa loonud. Aga mis ma laste asja läksin läbi
Hoia vitsa ja riku last, nagu tarkuseraamat ütleb. Teen pattu ja kogun kannatusi meile mõlemale, tean seda. Poiss on riukaid täis, aga, armas taevas, ta on ju mu oma õndsa õe laps, vaene poisu, ja mul ei ole kuidagi südant teda lüüa. Iga kord, kui ta karistamata jätan, vaevab mind südametunnistus; ja iga kord, kui teda löön, on mu vana süda peaaegu lõhkemas. Olgu pealegi, naisest sündinud inimese elu on lühike ja täis muret, nagu pühakiri ütleb, ja ma usun, et see nii on. Ta teeb täna pärast lõunat poppi, ja karistuseks selle eest olen ma lihtsalt kohustatud teda homme tööle sundima. On küll väga karm teda laupäeval, kus kõik poisid on vabad, tööle panna, aga ta vihkab tööd rohkem kui midagi muud ja ma pean ometi veidigi oma kohust täitma, muidu saadan lapse hukatusse.» Tom tegi tõesti poppi ja tal oli, väga lõbus. Ta jõudis tagasi koju just parajaks ajaks, et
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
VIII. SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Sa käsid mul vältida rahvahulka, tõmbuda endasse ja rahulduda oma teadvusega," ütled sa, "kuhu jäävad nood teie juhtmõtted, mis käsivad tegevad olla surmani?" Selle jaoks, mida sulle aeg-ajalt näin soovitavat, olen ise tagasi tõmbunud ja välisuksed lukustanud, et saaksin paljudele kasulik olla. Ükski päev ei möödu mul jõude. Võtan öödelt lisa õpingute jaoks. Uneajaks pole ma vaba, uni võidab minu ja mu öistest valvustest väsinud ja kinnikippuvad silmad on suunatud tööle. (2) Olen eemaldunud mitte niipalju inimestest kui asjadest ja eriti omaenda asjadest; ajan järelpõlvede asju. Panen kirja mõndagi, mis neile kasu võiks tuua. Kirjutan tervislikke manitsusi, otsekui kasulike arstimite retsepte, olles kogenud nende tõhusust omaenda haavadel, mis, olgugi veel paranemata, on lakanud edasi aren
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
