võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis; 4) raviruumis, mis ei asu ravihoones ja kus võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendigafüüsilises kontaktis. Teineliik: 1) kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olev elektripaigaldis; 2) ravihoones asuv elektripaigaldis, mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis; 3) kuni 1000-voldise nimipingega vahelduvvoolu või kuni 1500-voldise nimipingega alalisvoolu elektripaigaldis (edaspidi madalpingepaigaldis), mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit ja mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis; 4) üle 1000-voldise nimipingega vahelduvvoolu või üle 1500-voldise nimi - pingega alalisvoolu elektripaigaldis (edaspidi kõrgepingepaigaldis), mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis; 5) elektripaigaldis, mis asub hotellis, motellis, võõrastemajas, puhkekodus,
elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis. Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool on 35 amprit või vähem ja mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. Teise liiki kuuluv elektripaigaldis on: 1) kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olev elektripaigaldis; 2) ravihoones asuv elektripaigaldis, mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis; 3) kuni 1000-voldise nimipingega vahelduvvoolu või kuni 1500-voldise nimipingega alalisvoolu elektripaigaldis (edaspidi madalpingepaigaldis) mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit ja mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis; 4) üle 1000-voldise nimipingega vahelduvvoolu või üle 1500-voldise nimi - pingega alalisvoolu elektripaigaldis (edaspidi kõrgepingepaigaldis), mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis; 5) elektripaigaldis, mis asub hotellis, motellis, võõrastemajas, puhkekodus,
sobib pesa ehitust muutmata. 3. Millised on II liigi elektripaigaldised elektrivarustatuse järgi? · elektripaigaldis hoones, milles on enam kui kaks korterit; · elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja laboratooriumiruumis; · elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutuja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega üldnarkoosiga seotud protseduure; · kuni1000 -voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit; · üle 1000 -voldise nimipingega elektripaigaldis. Teise liigi tarbijate korral võib toite katkestada ajaks, mis on vajalik reservtoite sisselülitamiseks valvepersonali või väljasõitnud operatiivbrigaadi poolt, s.t. mitteautomaatselt. 4. Milliseid juhte nimetatakse kaitsejuhtideks? · Kaitsejuhtideks on juhid, mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 5
Rööpühendust kasutatakse ühesuguse nimipingega seadmete ühendamiseks vooluallikaga ( võrku) Takistite asemel kujutage ette, et on riistad (tööriistad) R1=8, R2=24,R3=12 ja U=12V. Leia voolud takistites ja ahela kogutakistus Rk I1=U/R1=12V:8 =1,5A; I2=U/R2=12V:24 =0,5A; I3=1A Kogu vool Ig=1,5A+0,5A+1A=3A Kogutakistuse Rk=U/ Ig=12V:3A=4 Teil on vaja ühte 2,5k takistit. Poemüüjal on poes ainult 5k takistid. Loll kah teine!
!! Elektriseadmete liigitus 1.Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised,mis asuvad: 1. haiglas 2. plahvatusohutsoonis 3. suurõnnetusohuga objektil 2.Teise liigi elektripaigaldised on: 1. elektripaigaldis hoones,milles on enam kui kaks korterit 2. elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööda seotud töö-ja laboratooriumiruumis 3. haiglas,kus ei tehta anesteesiat ega üldnarkoosiga seotud protseduure 4. kuni 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis,mille peakaitsme nimivool ületab35 amprit 5. üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis 3.Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis,mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. Tehniline kontroll Elektripaigaldise tehniline kontroll käesoleva seaduse tähenduses on menetlus,mille käigus 1.Hinnatakse visuaalkontrolli ja elektripaigaldise dokumentatsiooni,samuti akrediteeritud või
§ 20. Elektritöö (1) Elektritöö käesoleva seaduse tähenduses on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, kontrollimine, katsetamine, remontimine ja hooldamine. (2) Elektritööks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta: 1) töid kuni 50-voldise vahelduv- ja kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetel ja -paigaldistes; 2) töid kuni 250-voldise nimipingega elektripaigaldistes, mille käigus elektriseadmete ja -ahelate kestade kaitseaste ei vähene alla IP 20; 3) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega ühefaasiliste kaitsejuhita pistikute ja ühendusjuhtmete ning sisustusvalgustite paigaldamist, remonti ja hooldust; 4) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega elektriseadmete ja -ahelate kaitsekestade avamist või eemaldamist viimistlus-, hooldus- või muude selliste tööde tegemiseks.
§ 20. Elektritöö (1) Elektritöö käesoleva seaduse tähenduses on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, kontrollimine, katsetamine, remontimine ja hooldamine. (2) Elektritööks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta: 1) töid kuni 50-voldise vahelduv- ja kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetel ja -paigaldistes; 2) töid kuni 250-voldise nimipingega elektripaigaldistes, mille käigus elektriseadmete ja -ahelate kestade kaitseaste ei vähene alla IP 20; 3) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega ühefaasiliste kaitsejuhita pistikute ja ühendusjuhtmete ning sisustusvalgustite paigaldamist, remonti ja hooldust; 4) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega elektriseadmete ja -ahelate kaitsekestade avamist või eemaldamist viimistlus-, hooldus- või muude selliste tööde tegemiseks.
Liideseid on erinevaid: I2C, PPM, serial. Varustatud on plaat ka kahe LED-iga, mis näitavad, kas on OK või ERROR. Skeemile tuleb lisada ka üks kondensaator (low ESR tüüpi, mahtuvusega 330uF). (allikas:https://www.mikrocontroller.com/index.php? main_page=product_info&cPath=69&products_id=209) Aku LiPo (liitium-polümeer) tüüpi aku, mahtuvusega 2200mAh, nimipingega 14,8V. Kaalub see umbes 240g ja möötudelt on suhteliselt väike: 100x68x18mm Toitejaotusplaat Valikusse jäi UP 4x toiteplaat, mis vähendab oluliselt juhtmete kogust ja sellega säästab minimaalselt ka kaalu. Küljes on seal ka sisselülitamis-LED ja koht lülitile. Sobib kokku BL-Ctrl V1.2-ga täpselt
elektrienergia arvesti abil. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. Voolu võimsust saab arvutada valemite: N=U*I, N=I2*R ja N=U2/R abil. Voolu võimsuse ühikuks on 1W. Elektrivoolu võimsust mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetriga või otseselt vattmeetriga. Voolu võimsus elektriseadmes on võrdne seadme nimivõimsusega ainult sel juhul, kui pinge seadme klemmidel on võrdne nimipingega. Elektrisoojendusriistades muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks. Elektrisoojendusriistade kütteelemendid valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on kõrge sulamistemperatuur. Korteri elektrivõrgus on vahelduvvool. Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesad on elektrivõrgus ühendatud rööbiti. Pinge kohtkindlate elektriseadmete ja pistikupesa klemmidel on 220V. Elektrivõrgu nulljuhe on maandatud. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub
Kui kaitsevahendid tuleb paigaldada väljaspoole pingealusesse töötsooni siis tuleb tööd teha kas pingevaba tööna või rakendama meetmeid mis tagavad töötajate mitte sisenemist pingealusesse tsooni. Kui need tinigmused on täidetud, siis võivad teha neid töid elektriala isikud, ohuteadlikud isikud või tavaisikud. 2.Kaitse ohutu kauguse ja järelevalve kasutamisega. 3 nõuet : 1: Rakendama mitte väiksemat kaugust kui D, seejuures tuleb ka arvestada elektripaigaldise iseloomu ja nimipingega. 2: Leida tööjaoks sobivad ja ohuteadlikud isikud kes valdavad seda tööd. 3: Rakendama meetmeid , et töötaja ei satuks pinge alla. 4: Kirjalikult vormistatakse ohutusjuhendid ja elektritöö teostavale isikule määratakse ohuteadlik inimene kes vaatab, et töötaja pinge alla ei satuks. 3.Hooldustööde üldnõuded. Hooldustöö mõte on hoida elektripaigaldis nõutavas seisukorras. Hooldus võib sisaldada : a) Ennetavat hooldust, mis viiakse läbi vastavas korras ja mille eesmärk on
neutraaljuhtme vahele ühendatud tarbijatele, sõltumata üksikute faaside koormusest. 4. Millal tekib neutraaljuhtmes vool ja kuidas see vool on seotud faasivooludega? Ebasümmeetrilisel koormusel tekib neutraaljuhtmes vool IN, mis avaldub faasivoolude vektoriaalse summana: I = I1+I2+I3. 5. Kuidas mõjutab neutraaljuhtme katkemine tarbijat sümmeetrilisel ning ebasümmeetrilisel koormusel? Liinipinge enamkoormatud faasis väheneb, vähemkoormatud faasis aga suureneb võrreldes nimipingega. Ühe faasi tarbija lühistamisel võrdsustub pinge selles faasis nulliga, ülejäänud faasides aga liinipingega. 6. Mis on nihkepinge ja milliste punktide vahele see tekib? Neutraaljuhtme katkemisel nihkub võrgu neutraaljuhtmest eraldunud tarbijate neutraalpunkt ning pingestub toiteallika neutraalpunkti suhtes pingega UN, mida nimetatakse tarbija neutraalpunkti nihkepingeks. Pinge UN tekkimine on äärmiselt ohtlik, sest toiteallika neutraalpunkt on ühendatud maaga.
asetsevad ühisel teraassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nimetatakse primaarmähiseks primaarpingega U1. Teist mähist, mis annab energiat tarbijale, nimetatakse sekundaarmähiseks sekundaarpingega U2. Kui U1 > U2, siis on trafo pinget madaldav, kui 4 vastupidi, siis on trafo pinget kõrgendav. Mähiseid kasutatakse nende nimipingete järgi: suurema nimipingega mähist nimetatakse ülempingemähiseks, mis on kõrgema pinge jaoks ning väiksema nimipingega mähist nimetatakse alampingemähiseks, mis on väiksema pinge jaoks. 40. Millised on elektrimootori eelised ja puudused võrreldes teiste jõuallikatega? Elektrimootorite eelised: mootorite kasu ja võimsustegur on sõltuvuses mootori tööpingest ja võimsusest. Kiiremad mootorid omavad suuremat kasu- ja võimsustegurit kui madalama kiirusega mootorid sama nimivõimsuse korral
Teise liigi elektripaigaldised on 1) kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olev elektripaigaldis; 2) elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö-ja laboratooriumiruumis; 3) elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutaja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega üldnarkoosiga seotud protseduure; 4) kuni 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool on üle 35 ampri; 5) kõrgema kui 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis. Kolmandasse liiki kuuluvad elektripaigaldised, mis ei kuulu esimesse ega teise liiki. Loetelust nähtub, et korterelamud tervikuna kuuluvad üldreeglina teise liigi paigaldiste hulka, korterid üksikult aga enamasti kolmandasse liiki. Eramud ehk üksik-elamud võivad kuuluda nii teise kui kolmandasse liiki, sõltuvalt peakaitsme nimivoolust.
Ennekõike liigitatakse elektrivõrke nimipinge alusel. Elektrivõrgu nimipinge on pinge, millele võrk on ette nähtud ja millele viidates iseloomustatakse teatud talituskarakteristikud. Kõige üldisemalt võib elektrivõrke jaotada madal- ja kõrgepingevõrkudeks. Kõrgepingevõrgud jaotatakse omakorda keskpingevõrkudeks, kõrgepingevõrkudeks ja ülipingevõrkudeks. Eestis on ülipingevõrgud pingega 330 kV, keskpingevõrgud 3 – 35 kV ja madalpingevõrgud nimipingega 0,4 kV. Otstarbe järgi saab elektrivõrke liigitada süsteemi-, ülekande- ja jaotusvõrkudeks. Süsteemivõrk on tavaliselt ülikõrgepingevõrk, mis ühendab suuri elektrijaamu ja elektrisüsteeme. Ülekandvõrkude vahendusel kantakse elektrienergia üle suurematesse alajaamadesse ning tarbimiskeskustesse. Elektrienergiat jaotavad laiali jaotusvõrgud, mis edastavad elektrienergiat suurtest toitealajaamadest tarbijateni.
pngelanguga ankruahelas. Selle karakteristiku järgi saab arvutada pingemuutuse koormuse ära jäämisel, mis on umbes 5-10%. Reguleerimiskarakteristik (joonis5.5b) voolu muutmine ergutusahelas, et G koormuse muutmisel jääks klemmipinge võrdseks nimipingega, samas pöör- lemiskiirus ei muutu. Suurendades G koormust, tugevntatakse ka samas ergutus- voolu, et klemmipinge jääks samaks nimipingega (tõusev haru 1). Vähendades koormust tuleb vähendada ka ergutusvoolu (kõver 2). Alanev haru paikneb tõusvast madalamal, mis seletub masina magnetringi jääkmagnetismi suure- nemisega tõusva haru ülesvõtmisel. Keskmist kõverat 3 nim. praktiliseks reguleerimiskarakteristikuks.
48. 6.3.4. Millal tekib neutraaljuhtmes vool ja kuidas see vool on seotud faasivooludega? Ebasümmeetrilisel koormusel tekib neutraaljuhtmes vool IN, mis avaldub faasivoolude vektoriaalse summana: I = I1+I2+I3. 49. 6.3.5. Kuidas mõjutab neutraaljuhtme katkemine tarbijat sümmeetrilisel ning 50. ebasümmeetrilisel koormusel? Liinipinge enamkoormatud faasis väheneb, vähemkoormatud faasis aga suureneb võrreldes nimipingega. Ühe faasi tarbija lühistamisel võrdsustub pinge selles faasis nulliga, ülejäänud faasides aga liinipingega. 51. 6.3.6 Mis on nihkepinge ja milliste punktide vahele see tekib? Neutraaljuhtme katkemisel nihkub võrgu neutraaljuhtmest eraldunud tarbijate neutraalpunkt ning pingestub toiteallika neutraalpunkti suhtes pingega UN, mida nimetatakse tarbija neutraalpunkti nihkepingeks. Pinge UN tekkimine on äärmiselt ohtlik,
n; C; I1 -? Ülesanne 8 Ampermeetri mõõtepiirkonnaga 0.5A piirkonnaga skaalal on 100 jaotust. Määrata voolutugevus ahelas, kui ampermeeter näitab 55 jaotust. ANTUD: LAHENDUS: In=0.5A I1=*C =55 jaot. C=In/n=0.5/100=0.005 A/jaot n=100 jaot I1=*C=55*0.005=0.275A -------------------- I1-? Ülesanne 9 Millivoltmeeter nimipingega(mõõteulatusega) 0.5Vomab tundlikust 0.2 jaotust mV-kohta. Määrata mõõdetava pinge väärtus, kui millivoltmeeteri oli 42 jaotust. ANTUD: LAHENDUS: Un=0.5V=500mV S=1/C=> C=1/S S=0.2 (jaot/mV) C=1/0.2=5 mV/jaot =42 jaot. U1=42*5=210mV ----------------------- U1-? Ülesanne 10
Elektrienergia on elektrivoolu tekitav elektrivälja energia. Töö tegemine elektrivoolu poolt on elektrienergia kasutamine. Elektrienergia kasutamine mõõdetakse kilovatttundides (1kWh). 1kWh = 103 W 3600 s = 3,6 10 6 J ÜLESANDED 1. Kui pikk tükk nikroomtraati eritakistusega 1,110 m ja 6 ristlõikepindalaga 0,1 mm2 tuleb võtta selleks, et valmistada küttekeha nimipingega 220V ja võimsusega 1kW? 2. Elektrisae mootor võimsusega 1,1 kW töötab pingel 220 V. Kui suur vool läbib tööolukorras mootori mähist takistusega 11 ? Kui suur on voolutugevus siis, kui saag jääb puusse kinni? 3. Korteri peakaitse ehk automaatkork lubab voolutugevust kuni 10A. Miliine on nende elektriseadmete summaarne võimsus, mida saab selles korteris üheaegselt kasutada? Eeldame, et pinge võrgus on 220V. 4
Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. Kondensaatori laadimisprotsess Kondensaatori laadimisprotsess Töö eesmärk. 1. Tutvuda kondensaatori kasutamisega elektriahelates. 2. Kondensaatori laadimisprotsessi täpsem uurimine. 3. Ahela RC-ajakonstandi määramine. Katsetamine. 1. Koostada joonisel 1 kujutatud katseskeem. Toiteallikana kasutada fikseeritud pingega alalistoiteallikaid (nimipingega 5 V või 12 V). Ahelas olevad takisti ja kondensaatori annab õppejõud. Joonis 1. Katseskeem. 2. Fikseerida kondensaatori laadimisprotsessil laadimisprotsessis pinge- ja vooluväärtused, kasutades ostsilloskoopi; voolu mõõtmiseks kasutada väikese takistusega sunti, millelt mõõdetakse pinget. 3. Korrata katset (punktid 2 ning 3) kokku 5 korral. Mõõtetulemused märkida tabelisse nr. 1 4
I U Joonestage väliskarakteristik, määrake sellelt U 0 , U nom ja arvutage dU protsentides. 14 6.3.3. Reguleerimiskarakteristiku ülesvõtmine Mõõteskeem on samane eelmise osa skeemiga. Paneme generaatori pöörlema ja reguleerime tühijooksureziimis ergutusvoolu selliseks, et generaatori klemmipinge võrduks nimipingega. Seejärel lülitame sisse koormuse ja muutes koormusvoolu sammuga umbes 0,2 A nullist kuni nimiväärtuseni, seame ergutusvoolu muutmise teel generaatori klemmipinge alati võrdseks nimipingega. Katsetulemuste tabel: U = const = U nom = K V I Ie Joonestada generaatori reguleerimiskarakteristik ja määrata sellelt dI e . Lõpuks tehke veel kaks asja: 1
Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur, et tema vool ja võimsuskaod oleksid väiksed. Voltmeeri mõõteulatuse laiendamiseks jadaühendatakse temaga eeltakisti, mis suurendab ka mõõteriista takistust. Madalpinge-, vahelduvvoolu- ja kõrgepingeahelates laiendatakse voltmeetri mõõteulatust pingetrafode abil, mille primaarmähis rööpühendatakse vooluvõrku ning sekundaarmähisega ühendatakse 100 V nimipingega voltmeeter. 30. Oommeeter. Takistuste mõõtmine. Meger. Isolatsioonitakistuse mõõtmine Oommeetril on sissemonteeritav või külgeühendatav toitapatarei, millega on jadaühendatud sisseehitatud reostaat, magnetoelektriline mõõteriist ja klemmid, mille külge on ühendatud mõõdetav takisti, millega on rööbiti nuplüliti. Oommeetril on pööratud skaala, mille 0 asub skaala lõpus. Mõõdetav takisti ühendatakse
Kui tähe all leidub nool, mis suundub hajutile vaadates paremale, on element ette nähtud vasakpoolseks liikluseks. Kahe teravikuga noole korral tohib laternat kasu tada nii vasak- kui parempoolse liiklusega riikides. Hajutite ja lampide numbrid ei pea olema ühesugused. Kolm nurk, mille sees on täht T, tähendab, et latern on ette nähtud masinatele, mille kiirus ei ületa 40km/h. Autolambid. Autodel on põhiliseks valgusallikaks 12-või 24-V nimipingega hõõglambid (joon. 5.3). Need koosnevad soklist ja klaaspirnist või silindrist, milles asub volframist hõõgniit. Voolu toimel see kuumeneb ja kiirgab seda tugevamat valgust, mida kõrgem on hõõgniidi temperatuur. Et lamp läbi ei põleks, on pirnis õhu asemel inertgaas. Sellest hoolimata ei tohi temperatuur ületada 2700°C. Lambid erinevad üksteisest sokli ehituse, hõõgniitide arvu ja valgustugevuse poolest. Valgustuslaternate lambid peavad olema täpselt ettenähtud asendis
keskonnaturvalisusega. Elektriohutusseaduse kohaselt tuleb elektripaigaldist remontida hooldada ja kontrollida nii, et see ettenähtud otstarbel kasutuskorral ei ohustaks inimest, vara ega keskkonda. Elektripaigaldist võib kasutada, kui see vastab elektriohutusseaduses ja selle aluses kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning elle kasutamine on samuti nõuete kohane. Elektriohutus seadus kohustab elektripaigaldise omanikku: 1) Määrama kuni 1000V nimipingega elektripaigaldisele mille peakaitsme nimivool on üle 100A käidukorraldaja, kui peakaitsme nimivool on 100A või alla selle ei ole käidukorraldaja määramine nõutav. 2) Mõlema käidukorraldajaga tema kohustuste täitmiseks vastava sisulises(lepingulises) õigussuhtes väljaarvatud juhtumil, mil käidukorraldajaks on elektripaigaldise füüsilisest isikust omanik ise(kui tal on sellekohane pädevustunnistus).
arvutada pingemuutuse koormuse ära jäämisel, mis on umbes 5-10%. Reguleerimiskarakteristik (joonis5.5b) voolu muutmine ergutusahelas, et G koormuse muutmisel jääks klemmipinge võrdseks nimipingega, samas pöör- lemiskiirus ei muutu. Suurendades G koormust, tugevntatakse ka samas ergutus-voolu, et klemmipinge jääks samaks nimipingega (tõusev haru 1). Vähendades koormust tuleb vähendada ka ergutusvoolu (kõver 2).
suhtes suureneb ja võrdub lõpuks faasipingega. Tervete faaside pinge maa suhtes sõltub rikkekoha takistusest erinevalt. C-faasi pinge maa suhtes esialgu suureneb ja alles seejärel väheneb faasipingeni. Suurim on pinge sellise takistuse korral, mis vastab korrutisele R3 C 0 ,37 ja on umbes 5 % suurem faasidevahelisest pingest. Taolise pingetõusu võimalusega peab arvestama nii seadmete isolatsiooni konstrueerimisel kui ka liigpingepiirikute valikul. Näide: Keskpingevõrgus nimipingega 10 kV on 50 km õhuliinidele 3C sagedusel 50Hz ligikaudu 2,5.10-4 F/s. Seega vastab tingimus R3 C 0 ,37 takistuse suurusele ~1490 . Suurema ulatusega elektrivõrgus suurimale faasi pingele maa suhtes vastava takistuse suurus väheneb. U* =U / Uf 2 1,9 1,8 1,7 1,6 UC-m 1,5 1,4 1,3 UB-m 1,2 1,1 1
väljalangemine ehk sammukadu. Taolise momendikarakteristiku põhjuseks on mähiste induktiivsus. Mähiste pidevate ümberlülitamiste tõttu tekitavad induktiivsused vastuelektromotoorjõu, mistõttu suurtel kiirustel pole enam võimalik saavutada nimivoolu ega -momenti. Tänapäevaseid samm-mootoreid toidetakse enamasti reguleeritavatest vooluallikatest, mis tagavad püsiva voolu ja momendi suuremas kiiruspiirkonnas. Voolu hoidmisel konstantsena võib 12V nimipingega samm-mootori klemmipinge tõusta isegi 40V lähedale. Samm-mootori koormamisel tuleb kinni pidada teatud piirangutest: 1. Hoidemoment Th on väärtus, milleni saab seisvat, staatiliselt pingestatud mootorit koormata, ilma et tema rootor veel ei pöörduks. 2. Käivitus-peatumissagedus fs on suurim sammusagedus, mille juures koormamata samm-mootor käivitub sünkronismist välja langemata. 3. Mootori kiirus on piiratud suurima tühijooksusagedusega fmax. 4
2. liigi elektripaigaldis on selline, mille kasutamisega kaasnevad kõrgemad ohud tingivad nende kasutuselevõtu kontrolli kas lisakontrolliõigusega elektritööde ettevõtja või selleks volitatud asutuse poolt: · elektripaigaldis eluhoones, milles on enam kui kaks korterit · elektripaigaldis elektrotehnikaalasel õppetööl · elektripaigaldis tervishoiu- või hooldusasutuse patsientide ravimenetlusteks kasutatavas ruumis · kuni 1000 V nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme rakendumisvool ületab 35 A jne. 11.3 Elektriseadmete ohutusklassid Elektriseadmed liigitatakse nelja ohutusklassi (www.energia.ee) sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektriseadme ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku tähise järgi: · tavalise pistikuga elektriseadmed 0-klass · elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass
trueeritavale liinile sobiva nimipinge määramises, vaid tuleb arvestada kogu võrku ja paljusid muid faktoreid. Eelkõige tuleb lähtuda väljakujunenud pin- getest ja pingesüsteemi otstarbekast perspektiivsest arengust. Eestis tuleb see- ga lähtuda perspektiivsest nimipingesüsteemist 330/110/20(10)/0,4 kV. Ole- masoleva võrgu laiendamisel on küsimus tegelikult keerukam, kuna näiteks olemasoleva mitteperspektiivse nimipingega võrgu üleviimine uuele pingele ei pruugi olla vaadeldava arenguetapi jooksul alati majanduslikult õigustatud. See võib tähendada uuele pingele üleviimise edasilükkamist kaugemasse tule- vikku. Olgugi, et võrguobjektide ja seadmete ning energia hinnad on aastatega muu- tunud, on optimaalse nimipinge valiku varasemad kogemused endiselt kasuta- tavad, kuna optimaalsed lahendused sõltuvad peamiselt hindade omavahelis- test suhetest, mis pole suurtes piirides muutuvad
Ventilatsioonisüsteemi sisesed ventilaatorid on kogu aeg töös, ega oma selle pärast eraldi automaatreziimi, kuid ümberlüliti 91 S1 abil pannakse nad hädaolukorras vastavasse teatatud reziimi tööle. Ventilatsiooni jõu osa Joonis 8 10 Selline näeb näitlikult välja sissepuhkeventilatsiooni mehaaniline osa. Tegemist on tsentrifugaal ventilaatoriga, nimipingega 230/400V ja võimsusega 2,2kW. Väiksem väljapuhkeventilaator võimsusega 1,1kW-ne on põhimõttelt sarnane sissepuhkeventilaatoriga kuid filter on toru kujuline ja umbes 40 cm pikk ja asub ventilatsioonitorustiku ja ventilaatori vahel. Suurem põhi- väljatõmbeventilaator nimivõimsusega 2,5 kW ei oma aga reguleeritavaid elektrilisi ventilaatsiooni klappe. Ventilatsioonisüsteemide omadused ja nõuded Ventilatsiooni paigutis hoones Joonis 9
toiteallikast. Toite võib katkestada ainult reservtoite automaatse sisse- lülitamise ajaks. Teise liigi elektripaigaldised on: 1) elektripaigaldis hoones, milles on enam kui kaks korterit; 2) elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja laboratooriumiruumis; 3) elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutuja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega üldnarkoosiga seotud protseduure; 4) kuni1000 voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit; 5) üle 1000 voldise nimipingega elektripaigaldis. Teise liigi tarbijate korral võib toite katkestada ajaks, mis on vajalik reservtoite sisselülitamiseks valvepersonali või väljasõitnud operatiiv- brigaadi poolt, s.t. mitteautomaatselt. Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. (näit. mitteseeriaviisiline tootmine ja abi-
Lühis võimsuslülitis tekitab sama olukorra. Mõnevõrra saab ühekordsete kogumislattidega jaotla töökindlust tõsta lattide sektsioneerimisega. (vt jn 5.2). I s e k ts io o n II s e k ts io o n Joonis 5.2. Ühekordsete kogumislattidega sektsioneeritud jaotla skeem Sektsioonide arv valitakse võrdseks trafode või väiksemates elektrijaamades elektrivõrgu nimipingega võrdse nimipingega generaatorite arvuga. Sektsioneerimiseks kasutatakse võimsuslülitit või lahklüliteid. Esimesel juhul tekib ühelt latisektsioonilt toite kadumisel reservi automaatse lülitamise (RLA) võimalus, teisel juhul see võimalus puudub. Kaht jadamisi lahklülitit kasutatakse siis, kui on vaja tagada nende isolatsiooni puhastamist latisektsiooni hoolduse ja remondi ajal. Sektsioonide arv jaotlas võib olla suurem kui kaks, kuid nelja või enama sektsiooni korral
5.1.8. Eeltakistid. I = 0,2A Re Ue + 24V _ UL HL1 Joonis 5.13. Eeltakisti kasutamine toiteallika pinge alandamiseks. Eeltakistit kasutades on võimalik vähendada toiteallika pinget tarbija jaoks lubatava määrani. Vaatleme näitena 6V nimipingega ja 0,2A nimivooluga hõõglambi toitmist 24V allikast (joonis 5.13). Eeltakisti Re tuleb siin valida nii, et sellel tekiks 0,2A voolu korral pingelang 24V 6V = 18V: U e 18V Re = = = 90W I 0,2 A 5.1.9. Pingejagurid. Praktikas tuleb vahet teha koormamata pingejaguri ja koormatud pingejaguri vahel. I
Sulavkaitsmed - põhinõuded 3. Sulari vahetuseks kuluv aeg peab olema võimalikult väike. 4. Energiakadu sularis peab normaaltalitlusel olema võimalikult väike. Sulavkaitsmed - nimiandmed IEC (International Electrotechnical Commission) standardid sätestavad sulavkaitsme iseloomustamiseks järgnevad tunnussuurused: Nimipinge See peab vastama võrgupingele. Madalpingekaitsmed testitakse nimipingest 10% kõrgema pingega. 230 V võrgus kasutatakse 250 V nimipingega kaitsmeid. Kõrgepingekaitsmetel on erinõuded. Sulari ja sulavkaitsme nimivool Kestvalt talutav sulari vool. Kasutatakse erinevaid standardarvuridasid. R10 rea järgi 10, 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50, 63, 80 ja 100 A. Sulavkaitsme nimivool suurim sulari nimivool. Nimisagedus Kadudest põhjustatud temperatuuritõus Sulavkaitsmed - nimiandmed Kontaktide võimsustaluvus Lahutusvõime Suurim vool, mida sulavkaitse suudab lahutada. Madalaim lahutusvõime on väikekaitsmetel
Levinud on kaablite paigaldamine kaablikraavidesse. Selleks et vältida kaabli vigastamist, kaetakse kraavi põhi liivapadjaga või pinnasega, millele asetatakse kaabel, mis omakorda kaetakse liiva või pinnasega kaitseks veel kaitseplokid või tellised. Kaablite kaitseks kasutatakse ka plaate, renne ning terasest, betoonist, plastmassist või keraamilisest materjalist torusid. Kaablikraavi pinnas tihendatakse. 6…20 kV nimipingega kaabel paigutatakse enamasti 0,7 m sügavusele, 35 kV kaabli puhul on nõutav sügavus 1 m. Näiteid kaablite paigaldamise kohta leiab jooniselt 5.21. 6 5. Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets
Võib kasutada ainult selle mootorsõiduki variandi ehituses ette nähtud põhilaternaid. Laternad peavad olema koostatud nende ehituses ette nähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest. Põhilaterna kaitseks võib kasutada selleks ette nähtud vahendeid. Hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud. Lambid. Sõidukite põhiliseks valgusallikaks on 12- või 24- V nimipingega hööglambid. Need koosnevad soklist ja klaaspirnist, milles asub volframist hõõgniit. Voolu toimel see kuumeneb ja kiirgab seda tugevamat valgust, mida kõrgem on hõõgniidi temperatuur. Et lamp läbi ei põleks, on pirnis õhu asemel inertsgaas. Sellest hoolimata ei tohi temperatuur ületada 2700kraadi. Lampide valgustugevus ja vastupidavus sõltuvad suurel määral rakendatud pingest. Kui pinget 10% võrra suurendada, siis valgustugevus tõuseb 50%, kuid vastupidavus väheneb neli korda
Juhtivuskadude mtmiseks kasutatakse ruutvolttunni arvesteid, mis integreerivad pinge ruudu le aja. Tavaliselt arvutuste lihtsuse tttu neid ei kasutata. Ruutvolttunni arvestid paigaldatakse uuritava seadme ette, ruutampertunni arvestid uuritava seadme taha. 2.9. Pinge kaod Elektrivarustusssteemi elemendi elektriline koormus kutsub temas esile pingekao: U = U - U 1 2 U1 - pinge sisendis U2 - pinge vljundis U arvutus on vajalik pinge kikumise mramiseks vrreldes nimipingega Pingekadu suhtelistes hikutes See peab olema 5% piires. Pingekao leidmine aseskeemi jrgi suhtelistes hikutes Upk - pingekao pikikomponent Urk - pingekao ristikomponent Tavaliselt on ristikomponent nii vike, et selle vib jtta arvestamata. Sellisel juhul: Upk I2R Urk jI2X U U1 U2 I2 +j joon. 2.9.1.
Põhilaterna tähistus 1. Laterna tüübi tähis H- halogeenlamp, C- lähitule tunnus, R- kaugtule tunnus 2. E- sertifikaat, E- reegli nõuetele vastavuse tähis(indeks näitab riiki, kus tähistus omistab) 3. Valgustugevuse kontrollarv (üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu 75) 4. kinnitamise järjenumber. Autolambid Busside põhiliseks valgustusallikaks on 12- või 24V nimipingega hõõglambid. Need koosnevad soklist ja klaaspirnist, milles asub volframist hõõgniit. Voolu toimel see kuumeneb ja kiirgab seda tugevamat valgust, mida kõrgem on hõõgniidi temperatuur. Lambi vahetusel ei tohi selle klaassile jätta sõrmejälgi. Lambiklaasile jääv rasv vähendab lambi tööiga. Ära puuduta kätega samuti peegel pinda. Pärast lambi vahetust on vaja kontrollida laterna reguleeringut. Säästlikkus
26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest; säilitamise piiraeg on elemendile märgitud · kasutegur (akudel) laadimisel kulutatud energia suhe tühjendamisel saadavasse energiasse Kuivelemendid Tänapäeval enamlevinuimaks on väikse sõrme jämedused AA või R6 tähistusega elemendid. Kuigi kõik on 1,5 V nimipingega, erinevad nad omavahel siiski ehituselt, mahtuvuselt, säilivuselt ja kasutusalalt. Klassikaline kuivelement on tsink-süsielement (nn. Leclanché element), mille positiivseks elektroodiks on keskel asuv söepulk, negatiivseks tsinktops, mis odavamatel on ühtlasi kestaks, kallimatel aga ümbritsetud plastist või isoleeritud terasest mantliga. Elektroodide vahel on elektrolüüdiks ammoonium- kloriid. Süsielektrood (+)
26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest; säilitamise piiraeg on elemendile märgitud · kasutegur (akudel) laadimisel kulutatud energia suhe tühjendamisel saadavasse energiasse Kuivelemendid Tänapäeval enamlevinuimaks on väikse sõrme jämedused AA või R6 tähistusega elemendid. Kuigi kõik on 1,5 V nimipingega, erinevad nad omavahel siiski ehituselt, mahtuvuselt, säilivuselt ja kasutusalalt. Klassikaline kuivelement on tsink-süsielement (nn. Leclanché element), mille positiivseks elektroodiks on keskel asuv söepulk, negatiivseks tsinktops, mis odavamatel on ühtlasi kestaks, kallimatel aga ümbritsetud plastist või isoleeritud terasest mantliga. Elektroodide vahel on elektrolüüdiks ammoonium- kloriid. Süsielektrood (+)
26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest; säilitamise piiraeg on elemendile märgitud · kasutegur (akudel) laadimisel kulutatud energia suhe tühjendamisel saadavasse energiasse Kuivelemendid Tänapäeval enamlevinuimaks on väikse sõrme jämedused AA või R6 tähistusega elemendid. Kuigi kõik on 1,5 V nimipingega, erinevad nad omavahel siiski ehituselt, mahtuvuselt, säilivuselt ja kasutusalalt. Klassikaline kuivelement on tsink-süsielement (nn. Leclanché element), mille positiivseks elektroodiks on keskel asuv söepulk, negatiivseks tsinktops, mis odavamatel on ühtlasi kestaks, kallimatel aga ümbritsetud plastist või isoleeritud terasest mantliga. Elektroodide vahel on elektrolüüdiks ammoonium- kloriid. Süsielektrood (+)
Metrosert AS mõõtestendil (5.1.) on viis erinevat andmehõive töörežiimi (sele 6.2.) nii aktiivsete kui passiivsete kanalitega erinevat tüüpi arvestite jaoks. OK – avatud kollektor, ei anna mõõtevahendile toitepinget; MC – enim kasutatav impulsse saatvate kulumõõturite puhul. Väljastab voolu nimipingel 3,6 V; TTL – väljastab voolu nimipingel 5 V; 36 0,2 V ning 2 V – väljastavad vastavalt numbrilise väärtusega nimipingega voolu. Sele 6.2. Stendi töörežiimid. 6.1. Taatlusprotsess optilise sensoriga Visolux ML 4-8-RL Korduvate katsete tulemusena osutus sobivaimaks režiimiks MC, mida kasutatakse kõigi impulsse väljastavate kulumõõturite taatlusel ning kalibreerimisel. Sealjuures kasutati vaid impulsse saatvaid PIN-e, kuna muunduri tööpinge oli (10…30) V. Režiimid OK ega TTL ei andnud signaale ning režiimid 0,2 V ning 2 V andsid küll signaali edasi, kuid nende tulemused
rõõpühenduse korral kõigis tarbijates vool? Kirjutada valem. 3. Teha rööpühenduse skeem. Selgitada, milline on rööpühenduse korral kogutakistus. Kirjutada valem. 4. Teha kahe takistuse rööpõhenduse skeem. Kirjutada arvutamise valem. 5. Teha rõõpühenduse skeem. Selgitada, milline on rõõpühenduse korral kogupinge? Kirjutada valem. 5. Teha rõõpühenduse skeem. Selgitada, milline on rõõpühenduse korral koguvõimsus? Kirjutada valem. 6. Millise nimipingega tarbijaid ühendatakse paralleelselt (rõõbiti)? 7. Kas rõõpühenduse korral on tähtis ka tarbija võimsus? 8. Milline peab rõõpühenduse korral olema tarbija nimipinge ja võrgupinge? Selgitada, kas sellise ühendusviisi puhul tarbijate sisse ja väljalülitamine mõjutavad teiste voolutarbijate tööd? 16.Takistite segaühendus. 1. Teha segaühenduse skeem. Millist skeemi nimetatakse segaühenduseks? 2. Kuidas leitakse segaühenduse korral kogutakistust? 3
pingetel on pinge ja sageduse suhe konstantne ( U / f const ) ning sama väärtusega kui nimipingest allpool . Enamike mootorisarjade puhul toodetakse suurema (üle 4 kW) võimsusega mootoreid ka suuremale toitepingele, nt 400 / 690 V. Nende masinate puhul pole võimalik rakendada põhisageduse suurenemist kuni 87 Hz. Seepärast tuleb jälgida, et suurendatud põhisagedusega ajamites kasutataks vaid 230 / 400 V nimipingega mootoreid. Pinge ja sageduse võrdelisel suurendmisel 50 Hz kuni 87 Hz laieneb ka mootori konstantse momendiga tööpiirkond kuni 87 Hz ning mootori võimsus suureneb seejuures nimivõimsusega võrreldes kuni 3 korda. Pöörlemiskiiruse suurenemisel üle 87 Hz läheb ajam üle nõrgendatud väljatugevusega režiimi. Optimaalselt talitleva sagedusmuunduri korral, eriti kui töötatakse täispingel ja siinuselise vooluga, võib seda lubada ka lühiajalise ülekoormuse (short- time duty) puhul
26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest; säilitamise piiraeg on elemendile märgitud · kasutegur (akudel) laadimisel kulutatud energia suhe tühjendamisel saadavasse energiasse Kuivelemendid Tänapäeval enamlevinuimaks on väikse sõrme jämedused AA või R6 tähistusega elemendid. Kuigi kõik on 1,5 V nimipingega, erinevad nad omavahel siiski ehituselt, mahtuvuselt, säilivuselt ja kasutusalalt. Klassikaline kuivelement on tsink-süsielement (nn. Leclanché element), mille positiivseks elektroodiks on keskel asuv söepulk, negatiivseks tsinktops, mis odavamatel on ühtlasi kestaks, kallimatel aga ümbritsetud plastist või isoleeritud terasest mantliga. Elektroodide vahel on elektrolüüdiks ammoonium- kloriid. Süsielektrood (+)
käivitusmähise suure emj ka ergutusmähises tänu tema juhtmete pöörleva magnetvälja jõujoontega lõikumise suurele kiirusele. Seetõttu lülitatakse käivituse ajaks ergutus- mähise ahelasse ergutuskontaktori KM1 avaneva kontakti abil suure takistusega lahendustakisti (joonis 1.23.b). Sünkroonmootori töötamisel lühiajalise ülekoormusega suureneb tema staatorivool ja see võib põhjustada suure pingelangu toitevõrgus, mistõttu staatorimähise pinge väheneb võrreldes mootori nimipingega. Pingelang toitevõrgus võib tekkida ka mootori koormusest sõltumatutel põhjustel. Staatorimähise pinge vähenemine aga põhjustab mootori maksimaalse elektromagnetilise momendi vähenemise, mille tulemusena võib mootor sünkronismist välja langeda. Seetõttu tuleb sünkroonmootor varustada kaitsega sünkronismist väljalangemise eest. Vastavat kaitseskeemi on kujutatud joonisel 1.24. Maksimaalse elektromagnetilise momendi vähenemist välditakse mootori ergutus-
annaabi.ee 
