Ettevõtlus ja mina ettevõtjana Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on eesmärk, risk mitte saavutada oma eesmärki, vajadus planeerida oma tegevust ning vajadus kaasata erinevaid ressursse aega ja raha. Ettevõtjaks tuleks hakata siis kui inimene otsib eneseteostust ning kui tahetakse olla iseenda peremees. Maailmas elab väga palju erinevaid inimesi ning kõik meist ei oma ettevõtjale iseloomulikke omadusi. Edukas ettevõtja peab olema saavutamis himuline. Kindlasti peab isik, kes pürgib ettevõtjaks, olema valmis ja võimeline algatama uusi ettevõtmisi ning inimese sisimas peab valitsema vastutusvõime. Inimene peab olema enesekindel, ei tohi karta läbipõrumist. Kindlasti arukas ettevõtja peab aru saama, miks ta üldse tahab oma eesmärke ellu viia. Lisaks neile iseloomuomadustele peab ettevõtjal omama loovust, püsivust ja paindlikkust
Ettevõtlus ja mina ettevõtjana Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on eesmärk, risk mitte saavutada oma eesmärki, vajadus planeerida oma tegevust ning vajadus kaasata erinevaid ressursse aega ja raha. Ettevõtjaks tasub hakata siis, kui tahetakse olla iseenda peremees ja kui on piisavalt aega ja raha. Ettevõtlus on oluline. Ettevõtlus on vajalik. Seda siis riigi seisukohast vaadates. Riigi jaoks on ettevõtja partner. Riik ja selle poliitikud on huvitatud, et inimestel oleks tööd ja laekuks makse, mida laiali jagada. Seega teeb riik omaltpoolt soodustusi ettevõtjatele. Tänu sellele on ettevõtjaks hakkamine üsna lihtsaks tehtud, peab olema ainult piisavalt pealehakkamist. Ettevõtjaks võib saada igaüks, kes piisavalt vara endas ettevõtja omadusi ettevõtlikkust -arendama hakkab
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine
Sisekaitseakadeemia ETTEVÕTJA OLEMUS. ETTEVÕTJA EESTIS Referaat Koostas: Tony Tsilk Juhendaja: Maret Güldenkoh Tallinn 2015 Sisukord Olen ettevõtlik, aga kas minust võib saada ettevõtja?..............................2 Kas mina sobin ettevõtjaks?............................................................................... 3 Eduka ettevõtja tüüpilised iseloomuomadused..................................................3 Saavutusvajadus.............................................................................................. 3 Initsiatiiv.......................................................................................................... 4 Enesekindlus................................................................................................... 4 Eneseteadlikkus....................................
) - kulutused täiendkoolitusele 6. Riskianalüüs Kõige lõpuks analüüsitakse läbi riskid. Üks efektiivsemaid ettevõtte riskide analüüsimiseks on SWOT analüüs, mille koostamist on kirjeldatud artiklis "Äriplaan - SWOT analüüs". Sagedasemad vead äriplaani koostamisel · Eesmärgid püstitatakse peale finantsprognooside koostamist vastavalt prognooside tulemustele. Äriplaani üks eesmärke on leida strateegiad, mis aitaksid ettevõtja eesmärke ellu viia.. Kui finantsprognoosid näitavad, et eesmärke valitud strateegiaga saavutada ei õnnestu, tuleks muuta strateegiat, mitte eesmärke. · Ärikeskkonda analüüsides kopeeritakse äriplaani erinevaid arengukavasid ja riiklikke strateegiaid. Sellisest tegevusest pole ettevõtjal mingit kasu. Ärikeskkonna analüüsi mõte on võimaluste ja ohtude tuvastamine, seega tuleks uurida vaid neid
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlus osakond Kertu Mölder INTERVJUU ETTEVÕTJAGA Juhtumikirjeldus Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.1. Ettevõtte iseloomustus............................................................................................4 1.2. Ettevõtja iseloomustus ja motivatsiooni ettevõtte alustamisel...............................5 2. Ettevõtlusprotsess Luuka puhkemaja näitel..................................................................6 2.1. Ettevõtlusprotsess – mis see on?.............................................................................6 2.2. Luuka puhkemaja näide..........................................................................................6 3. Väärtuspakkumine osterwalderi mudeli järgi.........
SISSEJUHATUS ETTEVÕTLUSE ÕPINGUTESSE LOENG 1: ETTEVÕTLUSE ARENG JA (VÄIKE)ETTEVÕTLUSE OLEMUS 1. Ettevõtluse areng 1.1 Ettevõtluse ajalooline areng PS, kuula põhiesitlust Ettevõtllikkuse areng... Läbi aegade on mõistet ettevõtja ja ettevõtlus käsitletud erinevalt. Originaalis on inglisekeelne mõiste entrepreneur pärit Prantsuse keelest ja see tähendas isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Teiste riikide kontekstis tähendas ta eelkõige vahendaja (tähendust). Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... KUI VANA ON ETTEVÕTLUS? KES ON LÄBI AJALOO olnud ettevõtja? KUST JA KUIDAS SAI ALGUSE kaasaaegne ettevõtlus?
Seda eesmärki kavatsetakse töö raames täita uurimisega, et milles täpselt seisneb ettevõtte loomise raskus, millistes tegevusega seotud tegurites see kõige enam avaldub ja kuidas mõjutavad ilmnevad probleemid ettevõtjat kui isikut. Uuritavaks ettevõtteks on Raivo Tammelehe ettevõte AS-i Baltic Pack EST. Põhjuseks just selle ettevõtte valikul on see, et Hr. Tammeleht on eeskujulik näide sellest, kuidas igaühest võib ilma pikema ettevalmistuseta ja ilma mahuka algkapitalita saada ettevõtja. Uurimustöö üritab võimalikult adekvaatselt kirjeldada, milline täpselt on ühe ettevõtte esimene aasta. Töö alameesmärgiks on uurida, milles peitub ettevõtte loomise keerukus ja kas see on tõepoolest nii raske nagu paljud inimesed arvavad. Tegemist on rakendusliku empiirilise uuringuga, mis kasutab järelduste tegemisel deduktiivset meetodit ehk lähtub antud valdkonnas varem tehtud tähelepanekutest ja
Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses. Füüsiline isik on iga inimene, juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. MIS ON ETTEVÕTLUS? Väga paljud inimesed on ettevõtlikud ja on tegelenud erinevatel eluperioodidel ettevõtlusega. Näiteks on oma korteri remontimine, arvutite parandamine, söögi tegemine ja toitlustamise organiseerimine tuttavatele, matkade planeerimine ja korraldamine sõpradele jm
Kordamisküsimused aines Ettevõtluse alused + lisasin konspekti lõppu 2016. aastal eksamis olnud 20 küsimust. 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P
on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest, vahetamisest, teenuse osutamisest vm tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtjat iseloomustab: - Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus - Innovaatilisus - Enesekindlus - Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia - Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus - Visioon ja vaist - Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo – ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on. P. Burns – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad
EKSAM – ETTEVÕTLUSE ALUSED (KONSPEKT) 1.“Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Ettevõtja Sõna „entrepreneur“ pärineb aastast 1437 ning on prantsuse päritolu. Algselt kasutati seda vahendaja tähenduses(maadeavastajad, kelle avastusreisidega kaasnes kaubavahetus). Hiljem keskajal kutsuti ettevõtjaks isikut, kes tegeles ürituste organiseerimisega või suurte ehitusprojektide (losside, kirikute) juhte. 17.sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde tegemiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada ( Sõltuvalt sellest kui suured olid tegelikud kulud, sai ettevõtja lisatulu või pidi lisakulud ise katma).Eesti keelde on sama sõnatüvi jõudnud kujul "antreprenöör" - eraettevõtja, teatri, tsirkuse vms pidaja kapitalistlikes maades.
KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud).
(Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.). Loeng-1, lk7- “Entrepreneur" - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad (nt Marco Polo (1254-1324)), kes reisidele asudes sõlmisid kaupmeestega lepingud nende kaupade müügiks. Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid, aga ka suurte ehitusprojektide (lossid, kirikud) juhte. Nad juhtisid tööde teostamist, kuid ei riskinud seejuures isiklikult millegagi. 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused.
ETTEVÕTLUSE OLEVUS 1) Ettevõtluse funktsioon 2) Ettevõtja isiksuse omadused 3) Äriplaani olemus 4) Erastamise kontseptsioon Eesti Vabariigis 1) Ettevõtluse funktsioon Kõik inimesed ettevõtjaks ei sobi, 20% sobib ettevõtjateks. Miks kõik ettevõtjaks ei saa? kardetakse oma vara kaotada (risk), igal kuul tuleb dokumente saata, ise ei juleta saata. Ettevõtja on suurem egoist kui tavainimene. Surdokamber ülivaikne ruum. Millised on kõige suuremad egoistid? näitlejad, sportlased, õpetajad jne. Ettevõtlus on elamisviis. Turumajanduses on kaks peamist isiklikku tegurit oma võimetest ja valmidusest neid arendada ja nende rakendamise nimel pingutada, oskustest oma võimeid lülitada vastavasse turunisi, oskus mida teha
Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) · Ettevõtlus - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad. · Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. · Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. · P
Ettevõtlusmüüdid 1. Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2. Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3. Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4. Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5. Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6. Raha teeb raha. 7. Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8. Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9. Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10. Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev (majandus)tegevus (mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega)
(Orienteeruvalt väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? * mikroettevõtted- 0-9 töötajat tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) * väikeettevõtted- 10-49 Ettevõtja - ,,Entrepreneur" PRANTSUSE päritolu 1437.a. Selle sõnaga tähistati * keskettevõtted- 50-249 isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. * suurettevõtted- 250+ Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaürituste organisaatoreid, ehitusprojektide juhte. Juhtisid tööde teostamist, kuid ei riskinud isiklikult millegagi. 6. Nende (küsimuses 5 nimetatud) ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete
Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine Kordamisküsimused eksamiks - 2009/2010 õppeaasta 1. Ettevõtja mõiste - majanduskirjanduses ja Äriseadustikus. · Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · isiklik huvi, kasumi motiiv · millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine · erinevus kapitali andja funktsioonist · initsiatiivi ülesnäitamine · riski, vastutuse võtmine ÄS: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 2. Ettevõtja ja omanik-juht.
Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. Sõnal ,,kapital" on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise- enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ise ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis
(Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) ``Enterpreneur'' PRS päritolu (15. Saj), tähistati isikut kes on aktiivne ja saavutab midagi. Kasutati ka vahendaja tähenduses kelleks olid maadeuurijad, kes sõlmisid kaupmeestega lepinguid nende kaupade müümiseks. Keskajal nimetati ettevõtjateks ürituste organisaatoreid ja aga ka suurte ehitusprojektide juhte. Eesti keeles ``antreprenöör''17.saj oli ettevõtja see, kes sõlmis riigiga igasuguseid lepinguid Läbivad jooned erinevates definitsioonides: firmaheaolu, isiklik huvi, kasumi motiiv, organiseerimine, planeerimine, initsiatiivi ülesnäitamine, riski ja vastutuse võtmine. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid, kes omal käel või organisatsioonide sees,
ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001)
ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus
Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Mõned päevad enne eksamit tekib Moodlepõhise eksamikonsultatsiooni võimaluse, kuid sellest informeeritakse järgmisel aastal Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus
(täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
Kordamisküsimused: 1. Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“. Ettevõtlus- on protsess, mille abil indiviidid - kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega . Otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab äriideede otsingut, hindamist, edasiarendamist. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse,
september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · Iseenda peremees.
Ettevõtluse eksami kordamisküsimused 2014/2015 1. EL ettevõtluse “suur pilt“ – eri suurusega ettevõtete osakaal. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) – 1. loengu põhjal. EL ettevõtlus – suur pilt 92% mikroettevõtted 7% väikeettevõtted >1% keskettevõtted (VKE- d kokku 99,8%) 0,2% suurettevõtted Ettevõtja motiivid: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 68% Töötamise aja ja koha vaba valik 35% Paremad sissetulekuväljavaated 20% Ärivõimaluse realiseerimine 9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 4%
muuta. Mõnikord võrreldakse äriplaani lennugraafikuga, mis on küll täpselt paika pandud, kuid mida näiteks ootamatult muutuvad ilmastikutingimused või muud liiklustingimused muuta võivad. Äriplaani koostamiseks on mitmeid põhjusi: 1. et ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda; 2. äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga; 5. ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui ta tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu. Äriplaaniga ettevõtja: - põhjendab, kui palju raha ta vajab, - tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
