Nimetu (3)

Mina ettevõtjana
Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on eesmärk, risk mitte saavutada oma eesmärki, vajadus planeerida oma tegevust ning vajadus kaasata erinevaid ressursse – aega ja raha. Ettevõtjaks tasub hakata siis, kui tahetakse olla iseenda peremees ja kui on piisavalt aega ja raha.
Maailmas elab väga palju erinevaid inimesi ning kõik meist ei oma ettevõtjale iseloomulikke omadusi. Edukas ettevõtja peab olema saavutamishimuline. Kindlasti peab isik, kes pürgib ettevõtjaks, olema valmis ja võimeline algatama uusi ettevõtmisi ning inimese sisimas peab valitsema vastutusvõime. Inimene peab olema enesekindel, ei tohi karta läbipõrumist. Kindlasti arukas ettevõtja peab aru saama, miks ta üldse tahab oma eesmärke ellu viia. Lisaks neile iseloomuomadustele peab ettevõtjal omama loovust, püsivust ja paindlikkust. Kui need kõik omadused on ettevõtjaks pürgival inimesel olemas, siis miks mitte proovida ettevõtluse teed mööda kõndida. Ettevõtlus on oluline. Ettevõtlus on vajalik. Seda siis riigi seisukohast vaadates. Riigi jaoks on ettevõtja partner . Riik ja selle poliitikud on huvitatud, et inimestel oleks tööd ja laekuks makse, mida laiali jagada. Seega teeb riik omaltpoolt soodustusi ettevõtjatele. Tänu sellele on ettevõtjaks hakkamine üsna lihtsaks tehtud, peab olema ainult piisavalt pealehakkamist.
Ettevõtjaks võib saada igaüks, kes piisavalt tunneb endas ettevõtja omadusi – ettevõtlikkust -arendama hakkab. Ettevõtlikkusega on lood samuti nagu iga teise andega – iga lill vajab kastmist. Eelkõige on vaja soovi, erksat vaimu ja siis lisaks teadmisi. Kui on suur tahe, usk endasse ja uudishimu, siis tuleb ka edu.
Mulle meeldib ettevõtluse juures see, ettevõtja on iseenda peremees ning kontrollib oma saatust. Ettevõtjal on vabadus töötada siis kui tahab ning puhata siis, kui tahab. Kuid mulle eriti selline süsteem pole meelepärane. Ma elistaksin tööd, mis oleks ümberringi piiritletud .
Ma ei saa väita, et ma pole osalenud ettevõtluses. See oli üheteistkümnenda klassi paiku, kui mina ja veel paar sõbrannat osalesime õpilasfirmas. Meie eesmärgiks oli valmistada loodusandidest erinevaid aksessuaare, mis inimestele, eriti noortele meeldiksid. Alati oli ka risk, et meie tooteid ei osteta, kartus , et neid sai liiga vähe valmistatud, kahtlus nende kvaliteedis või müümisoskustes läbipõrumine. Me pidime planeerima oma tegevust, sest kooli kõrvalt polnud eriti palju vaba aega. Meie töö vajas loomulikult palju aega ning kannatust. Me üritasime oma toodete materjale saada nii looduslähedaselt, et oma raha panime toodete alla väga minimaalselt. Meie vastutusvõime seisnes selles, et igaühel oli oma ülesanne ning need pidid teatud ajaks valmistatud olema.
Kõik inimesed ei sobi ettevõtjateks. Väga paljud saavutavad palgatöötaja ja alluvana kordades rohkem edu ja lugupidamist kui ettevõtjana. Ettevõtjaks sobivad inimesed kellel on saavutusvajadus, enesekindlus , eneseteadlikkus ja initsiatiiv. Vähe on inimesi, kes juba äri alustades oleksid kõigis neis valdkondades eksperdid . Alati on võimalik nõu küsida konsultantidelt, ka teistelt ettevõtjatelt . kasulik on uurida vastavat kirjandust , osaleda vastaval koolitusel või ka üritusel.
Viimasel osalesin ma poolteist kuud tagasi, kui Tartus toimus ettevõtlusnädal, mis oli üliõpilastele tasuta. Konverentsi korraldaja MTÜ Õpilasest Ettevõtjaks on noorteorganisatsioon, mis juba kolmandat aastat korraldab ettevõtlusteemalisi üritusi.Kasutasin kohe juhust ja panin ennast ka siis sinna kirja. Lisaks headele nõuannetele, sain ka teada, kuidas täpsemalt äriplaani koostada ja mis on üldse äriplaan? Äriplaan on planeerimise tulemusena koostatud kirjalik dokument, mille lähtepunktiks on äriidee. Seda ka, et äriplaani koostamine on iga ühe loominguline protsess. Just sellest viimasest peakski oma ettevõtlusega alustama, et algkapitali saada, juhul, kui see puudub. Tavaliselt võivadki ideed muidu ideedeks jäädagi, kuna puudub finantsallikas. Saame näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt ehk EAS-ilt oma hea äriplaani eest raha, mis on ainult maksimaalselt 200 000 krooni, sellest ju ei piisa kui näiteks teha täna ja kohe kasvõi väike lihatööstus, siis see ei tasuks ära, sest lisaks ka PRIA ei finantseeri enam tööstusesse vajaminevaid masinad ja pealegi on majanduslangus , isegi suuremad ja edukamad, nagu näiteks oli Valga Lihatööstus, mis müüdi mõned aastad tagasi soomlastele. Sellel aastal pidid Valga Lihatööstusega ka kahjuks Vastse -Kuuste ja ka Wõro Kommerts ühinema. Praegusel ajal pankrotistub päevas juba kümneid väikefirmasid, see on kurb, sest plaanisin ka ise mõne aasta pärast jäätise -või juustutööstuse avada, hetkel muidugi puuduvad paljud vajaminevad teadmised tehnoloogia poole pealt, kuid äriplaan oleks juba valmis. Ma ei ole küll mingi ennustaja aga siiralt loodan, et majanduslangus kaob mõne aasta pärast ja siis võib taas hakata mõtlema äriplaanide ja üldse oma ettevõtluse peale...