Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hübriidauto, kasulikum, sisepõlemis, aktuaalsus, aktuaalne, nafta, aeglustades, kasvuhoone, autoga, tekkima, akusid, mootoriga..90%), kõrgeim on ta maagaasil (95%), madalaim aga biomassist saadud etanoolil (umbes 35%). Sisepõlemismootori kasutegur ulatub parimal tööreziimil 45%-ni, kuid võib auto linnasõidul olla vaid 10%. Hinna poolest on alternatiivkütused praegu umbes 1,5 kuni 6 korda bensiinist ja diislikütusest kallimad. Kui masstootmine ja tehnoloogia areneb, siis vahe väheneb. Kui maailma naftavarud vähenevad kriitilise piirini, tõuseb tõenäoliselt ka üha defitsiitsemaks muutuva nafta hind. Kütuse ökoloogilisi omadusi iseloomustavad peamiselt kütuse tootmises ja mootoris põlemisel moodustuvate toksiliste komponentide hulk ning kasvuhooneefekti põhjustava süsihappegaasi CO2, millest umbes 20% langeb maanteeliikluse arvele. Taimse päritoluga kütustel on see eelis, et süsihappegaas ringleb: põlemisel eralduv CO2 kasutatakse ära fotosünteesis, mille tulemusena saadakse kütuse põlemisel kuluvat hapnikku.
leidur ise naljatades ,,Benzineks" (2, lk 39; vt lisa 10.). Väga tähtsad olid sakslaste Nikolaus Otto, Carl Benz ja Gottlieb Daimler leiutised sisepõlemismootorite alal, mis võimaldasid Benzil ja Daimleril esimesena maailmas alustada massilist autode tootmist, sakslastele lisandusid alates 1903. aastast ameeriklased Henry Ford jt. Autode kasutamine suurendas oluliselt energia nõudlust (9, lk 16). Nafta Naftat tunti juba antiikajal. Siis kasutati teda kütusena ja teedeehitusel. Nafta oli tuttav ka Muinas- Egiptuses, kus seda kasutati surnute balansseerimisel, ka Antiik-Kreekas kasutati naftat kütusena. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid juba IV sajandil. Vaatamata sellele, et alates XVIII sajandist võeti ette üksikuid nafta puhastamise katseid, kasutati seda peaaegu XIX sajandi teise pooleni naturaalsel kujul. Naftale
Vesinik põleb ~2000°C juures, põledes seega sama kuumalt kui bensiin kuid efektiivsemalt, sest jõud vesiniku taga on suurem. [6][8] Vesinikust kasutatakse ära 24% energiat. Suur osa väljub soojusena nagu bensiini kasutamise korralgi. Energiakasutus on arvestatud koos kadudega tootmisel, bensiini korral, kui bensiinis olevast energiast kasutatakse ära vaid 20%, pole tootmise kadusid sisse arvestatud. Seega juba siis on vesiniku kasutamine kasulikum. [6][7] Nagu juba eespool mainitud, siis ei saa praegu toota ühtegi kütust ilma, et saastataks loodust. Vesiniku tootmine samuti kasutab fossiilset kütust, et saada hüdrolüüsi jaoks energiat. Seega hetkel täielikult puhast viisi energiat toota polegi, kuid puhtam on see sellegipoolest. [6] Vesiniku baasil autosid on loodud kümneid, kuid siiani pole loodud autot, mis tõeliselt vesiniku kasutamisega hakkama saaks. Vesniku miinustest suurim on hoiustamine,
aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 1900 sisepõlemismootori läbimurdeaeg. 1900 1920 autotööstuse rajamine. 1920 1940 kaasaegse auto kujunemine. 1940 1960 auto tehniline areng. 1960 1980 auto ohutuse areng. 1980 2000 areng ökonoomsuse suunas materjali ja energiakulu vähendamine, elektronjuhtimine. Peamised autoarengutegurid 21 sajandil: 1) Nafta ja mootorikütuse hinnatõus 2) Keskkonna saastatuse kasv ja karmistuvad saastenormid 3) Infotehnoloogia areng. Peamisteks arengusuundadeks: 1) Hübriidajamid 2) biokütused 3) elektriauto 4) Alternatiivkütused 5) Alternatiivsed energiaallikad a) kütuseelemendid b) homogeense segumoodustusega diiselmootor c) stirlingmootor. Auto kereehituses asendavad terast uued materjalid: 1) Duuralumiinium 2) klaaskiud 3) süsinikkiud. Esimese hübriidauto ehitas Ferdinand Porsche 1900. aastal
Uurimustöö Juhendaja: lektor Viljar Veebel Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…......….............3 1. 1973. aasta naftašokk ja selle tagajärjed……………………………….….………....4-5 2. Naftakriis tänapäeval...................................................................................................6-7 3. Nafta versus alternatiivsed energiaallikad…………………………….….………….8-9 Kokkuvõte……………………………………………………….………….….10 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………....11 2 SISSEJUHATUS 19. sajandil toimunud tööstusrevolutsioon viis maailma uude ajastusse – domineerima
Vesiniksõidukid Vesiniksõidukid on transpordivahendid, mis sõidavad vesinikkütuse peal. Teadlased arvavad, et sellel kütuseliigil on suur tulevik, kuid tegelikkuses esineb veel siiski palju probleeme. Hoolimata sellest, et kliima soojenemise kohta lisandub negatiivseid uudiseid pea igapäevaselt ning naftatootmise tipu järel ähvardab tootmise langus, näib vesinikul põhinev majandus kaugel (,,Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?", Villu Päärt, Äripäev, 01.12.2008, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Ennustus, et 2025. aastaks sõidab teedel juba 5-10 miljonit vesiniku kütuseelemente kasutavat autot, näib kõiki takistusi arvestades vägagi utoopiline. Vesinikelemendiga töötavate autode masskasutamist takistavad mitmed tegurid Autoostjate üheks suurimaks probleemiks täna on vesinikkütusega liikuva auto hind, mis ulatub praegu 7,5 miljoni kroonini. Väidetavalt langeb see kümne aasta pärast juba kõigest 77 500 kroonini (,,Autotöösturid jooksev
pikendamisel. Sellisel juhul mõõdetakse auto mootorimüra ja suruõhumüra. Autode tehnoülevaatust, määrates ka CO-sisalduse heitgaasides, tehakse Eestis mitmel pool. Suuremates ülevaatuspunkti stendidel saab tuvastada vead ja kõige muu kõrval määrata ka CO-, CO2-, O2- ja süsivesinikesisaldust igasuguste automootorite heitgaasides ning testida L-, U- ja S-tähisega veoautosid. Sealse kontrolli läbinud autoga võib (tehnilisest vaatevinklist) julgelt sõita igal pool Euroopas. [4. www.keskonnatehnika.ee] KOKKUVÕTE Õhk, mida me iga päev sisse hingame, sisaldab mitmesuguseid erinevaid mürgiseid aineid. Linnaõhku paisatavast toksilisest gaasist pärineb enamik just automootoritest ( CO 90 - 95%, NO 50 - 70 %). Kokkuvõttes annavad Eestis autod ja sõidukid 73 - 85% CO ja 57 - 68% NO koguhulgast. Aasta jooksul paiskavad autod õhku sadu miljoneid kilogramme CO-d. Lämmastikoksiide
..........20 4.Kokkuvõtte........................................................................................................27 5.Viidatud allikad.................................................................................................28 1.SISSEJUHATUS Arvatakse, et autotööstus oma loomult tsükliline kuna ta on väga seotud majanduse üldisemate trendidega. Autotootjate kasumi ja müüginumbreid otseselt mõjutavad faktorid - nafta ja metallide hinnad, tarbija meelestatus, intressimäärad - reeglina dikteerivad ostjate käitumist ning majandussurutiste ajal autotootjad kannatavad koos muude tsüklilise iseloomuga tööstusharudega. 2 Kuidas autotootjad tulevad toime raskustega? Millele nad panevad rõhku – innovatsioonile, kulude vähendamisele või protsesside optimeerimisele? Viimaste 50
Pidurdades kasutab kontroller mootorit generaatorina, muutes tekkiva kineetilise energia kuumuseks, mis teisaldatakse mootori poolt elektriks ja sellega laetakse akusid. Selline süsteem mitte ainult ei pikenda maksimaalset sõidukaugust 5-10 protsendi võrra, vaid vähendab ka piduriklotside kulumist. 1.3. Aku Elektriauto aku täidab sama ülesannet nagu kütusepaak tavalisel sõidukil. See sisaldab tavaliselt 6, 8 või 12ne voldiseid akusid sarnaselt bensiinimootoriga autoga. Erinevat tüüpi akusid eristatakse selles olevate materjalide järgi. Kui tavaauto paak mahutab energiat 800 kuni 1500 kilomeetri sõitmiseks, enne otsa saamist, siis elektriautod saavad sõita ainult 80 kuni 200 km. 6 7 2. TEHNILISED NÄITAJAD Elektriautosid on täna saada väga erinevate omadustega. Linnasõiduks sobivad ka väiksemad ja omapärasema disainiga autod, maanteel on parem suuremaga sõita. Hea ülevaate
Liustikud Alpides sulavad. Looduskatastroofide sagedus ja ulatus kasvab. Jäämass poolustel järjest kahaneb. Kliima on soojenemas ning selle mõju nii inimkonnale kui ka maailma majandusele järjest olulisem. Viimastel aastatel on järjest enam tähelepanu hakanud koonduma globaalsetele keskkonnatrendidele. Kliimasoojenemine, fossiilsete energiavarude piiratus, üleüldine keskkonnasaaste ning puhta vee kättesaadavus on vaid mõned suuremad peavoolud, mille alla mahub veel terve hulk alateemasid. Millised võiksid aga olla võimalikud kasvuvaldkonnad, mis aastate pärast on olulisel kohal kogu planeedi turvalise elupaiga tagamisel ning kas ja kuidas võiks investor nimetatud trendidest osas saada? Maailma turgudel on viimane aasta toonud üsna tugeva languse väga suures osas varaklassides ning paljude investorite otsingud käivad suunal ,,Kuhu liigub raha ehk milline on järgmine suur trend?" Arvatakse, et üks nendest suurtest trendidest võibki just olla kliimamuutustega kaas
Et probleeme lahendada, selleks on ääretult oluline rahvusvaheline koostöö, kuna keskkonna kaitsmine on kulukas ja aeganõudev. Mingi globaalprobleemi seletusNäiteks happesademed-on happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasilise väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiiskades. Happesademeteks peetakse enamasti sademeid, mille pH on madalam kui 5. Happesademete tekkepõhjused on inimtegevus nt fossiilsete kütuste( nafta, kivisüsi, põlevkivi) põletamine, metallide sulatamine ja metsatulekahjud. Samuti mõjutavad looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus ja äike.Happesademed hävitavad okkaid katva vahakihi-suureneb aurumine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. Samuti kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Mullad muutuvad happelisemaks. Mõjutab ka inimese tervist- sagenevad hingamisteede haigused.
1. Soojusmasinad ja nende kasutamine 1.1. Soojusmasinad Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks. Soojusmasinad on tähtsal kohal meie ühiskonnas. Aja möödudes on see tähtsus kasvanud
Hinnanguliselt on selle põhjuseks on 90% tõenäosusega inimtegevus, täpsemalt kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaaside sattumisel atmosfääri need soojenevad ning seeläbi soojendavad enda ümber olevat atmosfääri. Viimase kahesaja aasta jooksul on süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris tõusnud varasemalt 280 ppm (0,028 %) kuni väärtuseni 385 ppm. Mõni ütleb, et peaks ostma hübriidauto, mõni ütleb, et poes ei tohi kilekotti võtta ja asjad tuleb pakkida kodust kaasa võetud mitmekordselt kasutatavasse kotti. Mõni ütleb, et peaks vähem põlevkivi põletama ja mõni arvab, et vihmametsi ei tohiks maha raiuda. Kindlasti võivad need asjad kaasa aidata kliima soojenemise peatamisele, aga see pole veel kõik. Kuna tegelik soojenemise põhjus on väga lihtne, siis on ka kliimasoojenemise peatamine väga lihtne. Seda on põhjustanud: 1
(Petrone, 2007) 5 Müüt või tegelikkus? Kujutlege, et kõik mida te teate keskkonnast, on vale. Kujutlege, et me soovime globaalset soojenemist, mitte ei karda seda. Kujutlege, et orgaaniline toit, säästev areng, biokütused ja Maailma Looduse Fond (World Wildlife Fund WWF) on maakerale ja selle eanikele palju kahjulikumad, kui geneetiliselt muundatud (GM-)toit., tööstus, nafta ning USA nafta- ja gaasi- korporatsioon ExxonMobil. Kujutlege, et osakesega selle raha eest, mida kulutatakse võitlusele nn kliimamuutusega, saaksime tagada selle, et ükski laps ei jääks nälga ega oleks alatoidetud ja et iga maakera elanik saaks juua puhast vett. Heategevus, nagu iga suuräri, vajab edukuseks kasvu. Kuidas nad selle saavutavad? Kogudes üha suuremaid annetusi. Kuidas nad aga saavad suuremaid annetusi? Täiendades oma profiili. Kuidas
Päikesepatereide kasutamise võimalused Eesti tingimustes Sissejuhatus: teema aktuaalsus Tänapäeval tähtsamateks energia allikateks maailmas on põlevmaared nagu nafta, kivisüsi, maagaas jne. Eesti ei ole erandiks ning kõige kasutatavamad kütused on imporditud süsivesikud ning Eestis kaevatud põlevkivi. Selline olukord rahuldas kõike kuni põlevmaarde leiukohad ei hakanud ammenduma ning hinnad kütuseks ja energiaks ei hakanud tõusma. Sellel põhjusel tähelepanu oli pöördud taastuvate energia allikate poole, need on: tuule-, päikese-, geotermaalne, bio- ja hürdoeneergia. Eelised taastuva energia kasutamisest on kahjuliku gaasiheidise
Kallavere Keskkool Kärt Kool 8.klass MARSI UURIMINE Uurimistöö Juhendajad Janne Pihelgas Madis Sulg MAARDU 2012 Sisukord Sissejuhatus Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnesid. Ma võtsin oma uurimistöö teemaks Marsi uurimine, sest mulle meeldib astronoomia. Ma arvan, et on põnev ning väga huvitav teada saada, mis toimub meie naaberplaneedil ning, kas ka väljaspool planeet Maad leidub elu. U
Praeguseks on inimesi üle 7 miljardi ja kõik nad vajavad eluruumi. Kui juurde lisada tehniline areng, siis on mõistetav miks kliima soojenemine praegu teemaks on. Maakera saab oma soojusenergia Päikeselt. Päikesekiirguse tõttu soojenenud maa- ja veepind kiirgavad soojust tagasi maailmaruumi, see toimub infrapunase kiirguse näol. Kasvuhoonegaasid neelavad infrapunast kiirgust, mille tagajärjel kasvab atmosfääri temperatuur. Energia liikumine on antud juhul ühesuunaline. Kasvuhoone kuumeneb samal põhimõttel: päikesekiirgus soojendab hoone sisemust, kuid klaas ei lase infrapunast kiirgust läbi. Hoone sisetemperatuur aina tõuseb. Teiseks näiteks on planeet Veenus, mille atmosfäär koosneb 96% süsihappegaasist ja mille pinnatemperatuur on üle 500ºC. Kõrget temperatuuri põhjustab seega süsihappegaas, mitte Veenuse kaugus Päikesest. Tulevik ja tagajärjed Aastaks 2100 oodatakse kliima soojenemist 1,1-6,4 kraadi võrra
Biomass 0% 20% 40% 60% Kuna atmosfääri emiteeritud gaasid ei hooli riigipiiridest ning levivad kiiresti, siis nende vähendamine on kahtlemata kõikide riikide huvides. Kasvuhoonefekti suurenemist põhjustavad inimtegevuse poolt tekitatud kasvuhoonegaaside suured kogused. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et stabiliseerida CO2 taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud. Kasvuhoonefekti olemus:
Biomass 0% 20% 40% 60% Kuna atmosfääri emiteeritud gaasid ei hooli riigipiiridest ning levivad kiiresti, siis nende vähendamine on kahtlemata kõikide riikide huvides. Kasvuhoonefekti suurenemist põhjustavad inimtegevuse poolt tekitatud kasvuhoonegaaside suured kogused. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et stabiliseerida CO2 taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud. Kasvuhoonefekti olemus:
SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd................................
VASTU Referaat Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teema on kliimasoojenemine ja võitlus selle vastu. Teema valiku tingis huvi probleemi vastu, sest olukorda mõistavad kõik aga meedia kajastus on vähenenud samal ajal ilma, et oleks kõlama jäänud mõni kindel lahendus või märk paranemisest. Samuti soov teada, millised on tuleviku prognoosid ja milline on reaalne olukord maailmas. Teema tundus meie jaoks aktuaalne, sest iga päev aina rohkem tegureid mõjutavad meie elu Maal ning lisaks vanusega on tulnud ka teadlikkus, et teema mõjutab meie põlvkonda kõige enam. Miskipärast on probleem jäänud muude konfliktide kõrval taha plaanile ja leiab väga minimaalset kajastust meie igapäeva eludes ja meedias. See jällegi ei tähenda, et probleem oleks iseenesest lahenenud ja seetõttu jagasime me rühmaliikmete vahel ära aspektid, mis
Kui on vajalik kogus energiat ainetootmiseks koos, siis galaktilise immuniteedi mõju all toovad komeedid ( galaktilised immuniteedi tootmise vahendid) sinna sellise koguse kosmilist tolmu et tänu musta augu siseenergia olemasolule kosmiline tolm gaasilisest olekust, muutub aineks ( Tekkib uus planeet. ) ainevahetuse seadused näitavad meile, et gaasilisest ainest on võimalik surve jõudu kasutades muuta, gaasilist ainet vedelaks aineks ja isegi kivistunud aineks. Nafta maardlad toodavad gaasi. Gaasiline aine paljunemise ja kogunemise moel tekitab survet ja gaasiline ainekoostisosad muutuvad naftaks ja kui inimene ei ole avastanud õigel ajal nafta maardlat surve tõusu tagajärjel, muutub nafta põlevkiviks või söeks. Ainult mina ei saa aru sellest miks naftamaardla gaasi põletatakse tänapäeval. Kui oled tühjaks pumbanud maardla siis konserveeri see tulevaseks nafta allikaks. Teatud aja möödumisel saad sa uuesti pumbata naftat
tagasi aastasse 1572, kuid ilmselt kasutati tuulikuid juba antud paikkonnas ka varem. Need tuulikud olid oma konstruktsioonilt post-tuulikud. On küllaldaselt põhjust arvata, et 19. sajandi lõpuks küündis tuulikute arv Eestimaal kahe kuni kolme tuhandeni ning nende summaarne väljundvõimsus aga 10 MW-ni. 20. sajand tõi aga varsti lõpu tuuleenergia laiaulatuslikule kasutamisele ning andis rohelise tule moodsatele energiaallikatele nagu nafta ja elekter. Alles pärast esimest õlikriisi hakati jälle tõsisemalt mõtlema tuuleenergia taaskasutusele. Tuuleenergia kasutamisele kaasaegsete generaatoritega pani Eestis alguse Eesti ja Taani Keskkonnaministeeriumide ühisfinantseering. Koos Biosfääri Kaitseala Hiiumaa keskusega ning Taani firmadega püstitati 1997. a. septembris 150 kW-ne näidistuulejaam Hiiumaal Tahkuna neemel. 11. oktoobril 2002. a. hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne tuulepark- Virtsu Tuulepark, millega
Lisa 2. Eestis töötavad hüdroelektrijaamad 2008. aasta alguse seisuga. 23 Lisa 3. Küsitlus 25 3 SISSEJUHATUS Teemaks valisin ´´Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis.´´ See teema pakkus mulle huvi, kuna viimasel ajal on palju räägitud alternatiivenergia kasulikkusest ning keskkonnasõbralikkusest. Valitud teema on maailmas aktuaalne. Tahaksin lähemalt teada saada, millised on alternatiivenergia kasutamise võimalused ning kuidas kasutatakse alernatiivenergiat Eestis. Kliimamuutus on üks suur oht meie planeedile. Kliimamuutus mõjutab meid kõiki lähimatel aastakümnetel nii otseselt kui kaudselt. Kogu inimkonna ajaloo jooksul on kliimaolud muutunud kogu aeg. Kliimamuutustest annab märku see, et õhutemperatuur tõuseb, jääliustikud sulavad ja üleujutused ning põuad sagenevad. Teadlased ja üldsus on
lisaks on turbiini tiivik raskem, suurema inertsiga ja kogub aeglasemalt kiirust. Mida väiksem on mootor võrreldes valitud turboga, seda raskem on tal vajalikul määral heitgaase toota ja seda suurema osa oma pööretevahemikust töötab ta sisuliselt vabalthingavana. Pikk "vabalthingav" momendigraafiku osa, sellele järgnev lühike mitmekordse momendi osa ja äkiline üleminek nende kahe vahel teevad sellise autoga sõitmise tülikaks. Boostini ei aita jõuda ka vabakäigul tuuritamine nagu ka vabalthingaval mootoril vaakum sisselaskes küll langeb, kuid ülelaaderõhku ei teki, kuna koormuseta mootor ei tekita küllaldaselt heitgaase. Samas tähendab see, et turbo on juba olemuselt koormustundlik teised kompressoritüübid "näevad" ainult mootori pöördeid ja seetõttu on näiteks Roots ja
keskmiselt 19 IE-d. Varieerumine riigiti väga suur: USA 93 IE-d, Bangladesh 4 IE-d (biomass). Kogu maismaa pindalast on urbaniseeritud või põllumaa (künnimaa) ca 15%, kultuurrohumaa-7%. Inimese poolt kasutatud (sh degradeeritud) maa osakaal maismaast 40- 50%. Reaalne oht jätkusuutlikkusele. 7. Loodus-ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näit nafta, põlevkivi, puit. Hind tekib turul ostu-müügi käigus. Mitteutilitaarsed ressursid ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näit maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus. Turul üldjuhul hinda ei teki, seetõttu võib neid nimetada ka turuvälisteks ressurssideks (non-market resources). Probleemiks on, kuidas omistada turuvälistele ressurssidele väärtus, et teha nad otsustusprotsessis võrreldavaks teiste, turul osalevate hüvistega. 8
enesega kaasa probleeme, sest ühiskond vajab tarbimist. Samas inimesed, kes tahaksid vähem tarbida, ei saa seda teha, sest tooted on ülesehitatud nii, et need ei peaks pikka aega vastu, et tooteid tarbitaks rohkem. Ebaefektiivseks kasutamiseks võib pidada ka ressursside kasutamine lõbu pärast, mille käigus tarbimise saadud kasutegur on minimaalne. Üks ressurss, mida vägagi ebaefektiivselt kasutatakse, on nafta ja ta erinevad saadused. Suur ressursikulu on näiteks erinevatel mootorspordialadel, kus kasutatakse tohututes kogustes naftasaadusi lihtsalt selleks, et autotootjad saaks näidata oma masinate omadusi, peamiselt kiirust ja juhitavust. Samas on see äri, kus on suured rahad mängus. Mootorspordis kulub tohututes kogustes naftasaadusi, mida saaks kasutades kordades suurema kasuteguriga tegevusteks. Peale mootorspordi on palju kütuse raiskamist ka inimkonnal niisama
Need inimesed elavad ühest päevast teise, andmata endale aru ohust, mis rahu ähvardab. On veel sõja üldistajaidki. Nemad kujutlevad ikka veel sõda, mida aitab mõnevõrra idealiseerida vaimustus või enesekaitse. Miljoneid inimelusid, mida neile sõnadele ohverdatakse, neis ei arvestata. Läbi tuhandete ristidega sõjasurnuaedade peaksid nad rändama, kannul painav küsimus, miksneed, kes siin koos maetud on, õieti pidid koos kannatama ja surema. Peab tekkima inimlik ja senisest avarapilgulisem isamaa- armastus. Nüüdsest peale ja ükskõik kui kauges tulevikuski peab see meie sihiks olema, et rahvaid lahutavad küsimusi ei otsustataks enam sõjaga, vaid lahendataks rahulike läbirääkimiste korras. Sõda on saanud asjaks, mis ei saa enam, arvesse tulla. Varem, kui relvade toime oli veel piiratud, võis patsifismi utoopiaks pidada. Aga tänapäeval, mil on olemas relvi,
Sellegipoolest võib majandusmehhanismide ärakasutamine probleemide lahendamisel tõhusaks osutuda. 5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid on majandustegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Majanduse keskkonnamõju mõõtmine : I ≡ P * A * T Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) mõõdetakse loendades. Jõukus (A) on majanduse kaupade ja teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga (SKP), mõõdetakse rahaühikutes. Tehnoloogia (T) mõõdetakse kas ammutatud ressursside või heitmete hulgana ühe
(6) Kolm protsenti maailma põllumajandusest toodab puuvilla, kuid neljandik maailmas kasutatavaist putukamürkidest kulub puuvilla kaitsmiseks. [10] Kahjuritõrjevahendite kasutamine kindlustab madalad hinnad ning kõrge tootlikkuse. [4] 8 Pidevalt on kasvanud ka tehismaterjalide tarbimine. Sünteetilise kanga tootmisprotsess on väga energiakulukas protsess. Kiirmoe riided on puuvilla kõrval enamasti nafta baasil valmistatud polüestrist: selle nõudlus on viimase 15 aasta jooksul kahekordistunud. [4] Kahjuks aga laguneb see mitusada korda aeglasemalt oma eeldatavast kasutusajast see kõduneb prügimäel kuni 500 aastat. [2] Polüestri tootmisega on seotud ka teised negatiivsed keskkonnamõjud: suur toorõli kulu, vee reostamine, lenduvad ühendid ning kasvuhoonegaaside (näiteks happeline vesinikkloriid) tekkimine. Lenduvad monomeerid,
süsihappegaas (põlemisprotsessi kaasprodukt), metaan (põllumajandus, olmeprügilad), dilämmastikoksiid (N2O) (lämmastikku sisaldavate väetiste kasutamine põllumajanduses). Kasvuhoone efekt on vajalik normaalseks eluks Maal. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhoone efektil on ka looduslikud tegurid vulkaaniline tegevus, looduslikud põlengud. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Probleem tekib siis, kui antropogeenselt selle hulka suurendatakse paisates gaase atmosfääri. Need gaasid toimivad kui kasvuhoone klaaskatus. Inimtegevusel tekkiva lisasoojenemise ehk suurenenud kasvuhoonefekti tulemusena tõuseb keskmine õhutemperatuur ja selle tõusu kiirus Maal. 9
leida, kas antud sõidukid toovad tulevikus endaga kaasa ühiskonnale pigem kasu või kahju. Rohkelt on meedia kajastanud isejuhtivate autode positiivseid külgi, kuid selle referaadi üheks ülesandeks on ka leida nende probleempunkte. Käesolev referaat tugineb erinevatel allikatel nagu näiteks uudistel, arvamusartiklitel ning teaduslikematel tekstidel. Kõik allikad on valitud nende ajakohasuse põhjal ning proovitud jälgida, et töös esitatav informatsioon oleks uudne ning aktuaalne praegusel hetkel. 3 1. ISEJUHTIVA AUTO OLEMUS Isejuhtivad autod on sõidukid, mille eesmärgiks on liikuda sihtkohtade vahel, ilma, et inimene juhtimisprotsessist osa võtaks. Selleks, et autot pidada täielikult autonoomseks, peab masin suutma navigeerida ette määratud asukohta ilma inimkäe sekkumiseta. Liikumine peab aset leidma teedel, mida ei ole spetsiaalselt kohandatud nende sõidukite kasutamiseks. (Rouse 2011)
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina GLOBAALNE SOOJENEMINE: KLIIMAMUUTUSTEST TINGITUD KESKKONNAPROBLEEMID Lektor: Tiiu Koff Tallinn, 2011 Sissejuhatus. Kliimamuutus. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Sõna uus praegusaegne kasutamine, viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust ja see on enam tuntud globaalse soojenemise nime all (Wikipedia.org ; Kliimamuutus). Aastasadade jooksul on maaker
annaabi.ee 
