Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ringkonnad, hääled, saata, osutub, lihthäälteenamus, jagab, saadikukohad, seatakse, kandidaati, kipub, hajuma, kompleks, legitiimsus· Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Iga erakond otsustab, kui palju kandidaate, keda ja millistes valimisringkondades ta üles seab. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. 1.3Peamised valimissüsteemid 1. Majoritaarne valimissüsteem Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. Parlamendivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, saadikukoha saab see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. Presidendi valimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, et võita valimised on kandidaadil vaja saada 50% pluss 1 hääl. Majoritaarse süsteemi plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses
võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid , mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised või võrdsed Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada , seepärast on oluline tagada kõigilekandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles ,et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Et valimised on salajased ning bülletäänid anonüümsed , pole presidendi eelistust võimalik pidada tähtsamaks juuksuri või pensionäärioa, omast. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID 1. Majoritaarne valimissüsteem Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba 500 aastat tagasi. Tänapäeval kehtib see Usas, Uus-meremaal, Kanadas.
2.3.Kandideerimisõigus Eestis (sama) Kohalikud omavalitsused- kandideerida saab 18 aastaselt. Riigikogu ja Euroopa Parlament- kandideerida saab 21 aastaselt. President- kandideerida saab 40 aastaselt ja peab olema Eesti Vabariigi kodanik. 3.Valimissüsteemid 3.1.Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem Ühemandaadilised ringkonnad- igast ringkonnast pääseb parlamenti ainult üks saadik. Tavaliselt kandideerib ühes ringkonns 4-6 inimest, kuid valituks osutub igast ringkonnast 1 kandidaat- see kes saab häälte enamuse. Parlamendivalimiste puhul rakendatakse lihthäälteenamuse põhimõtet, mis tähendab et võidab see, kes saab kõige rohkem hääli. Presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse põhimõtet, mis tähendab et valituks osutumiseks on vaja saada vähemalt 50% + 1 hääl. Kui seda ei juhtu, korraldatakse hääletuse teine voor, kuhu pääsevad vaid suurema toetuse
Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Lisaks mõjutab valimissüsteem ka valimiste tulemust, näiteks seda,
parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Konkurentsi erakondade vahel loob tavaliselt riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid. Valimised on ühetaolised e võrdsed- Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, sp on oluline tagada kõigile. Mojaritaarne e enamusvalimiste süsteem on kõige vanem.(tänapäeval Uus- Meremaa, India, USA, Kanda) Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat. Majoritaarsete parlamendi valimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, presidendivalimiste korral rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse süsteemi plussiks on selle selgus ja lihtsuse. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest( nt. annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel
kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. · Valimised on ühetaolised ehk võrdsed selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist (tele- ja raadiokanalites antakse kõigile kandidaatidele võrdselt tasuta eetriaega). Lisaks võivad nad reklaamiaega ja -pinda juurde osta, mis loob ebavõrdsuse jõukamate ja vaesemate vahel. Riigi ülesandeks on jälgida, et need eirnevused poleks liialt suured, et mõjutada valimistulemusi. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on vaid üks hääl. Valimised on salajased. Peamised valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Valitsemissüsteem mõjutab ka valimiste tulemusi. · Majoritaarne valimissüsteem Ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem ( kehtib Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas). Selles
· Kodakondsuspiirang · Vanusepiirang · Valimistel on vaba konkurents · Valimised on ühetaolised ehk võrdsed. Funktsioonid- · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendada võimudele kodanik nõudmisi. · Hariv funktsioon. 4)Selgita majoritaarset-, proportsionaalset- ja hübriidset valmissüsteemi. MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- enamusvalimiste süsteem Tunnused- · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Valituks osutub ainult 1 kandidaat igast ringkonnast · Lihthäälte enamuse põhimõte · Absoluutse häälteenamuse nõue. (nt.presidendi valimised.) Näidisriigid- USA, Kanada, Uus-Meremaa PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile andtud häältega. Tunnused- · Mitmemandaadilised valimisringkonnad · Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas(avatud ja suletud nimekiri)
vahel. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed · Valimiskampaaniaga saab mõjutada hääletajate eelistusi (seega oluline tagada parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks) · Reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist · Valimiste ühetaolisus seisneb selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Majoritaalne valimissüsteem ehk enamusvalimiste süsteem · On kõige vanem (rakendati Inglismaal ca 500 a tagasi) Tänapäeval kehtib Briti asumaades- Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. · Ühemandaadilised valimisringkonnad- igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Ühes
Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, konkurents erakondade vahel); valimised on ühetaolised ehk võrdsed (võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks, kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl) 3. Valimiste funktsioonid 4. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem M: enamusvalimiste süsteem. Kõige vanem. Seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik). Tähtis on tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi
Erakonnad ja pisiparteid loovadki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- kandideeritavatel parteidel ja üksikkandidaatidele on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. Jagatakse raadia- ja telekanalites võrdselt tasuta eetriaega. Levinuim riikliku sekkumise viis on rahaliste annetuste ja kampaaniakulude ülempiiri kehtestamine. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteeem- ehk enamusvalimiste süsteem. Moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (st parlamenti pääseb üks saadik). Kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte (kes saab rohkem hääli see saab ka saadikukoha. Presidendi valimiste puhul rakendatakse aga absoluutne häälteenamus nõue ehk 50% häältest + 1 hääl. Peamine pluss majoritaarse süsteemi puhul on selgus ja lihtsus
aastaselt ning presidendi kohale 40-aastaselt. Kandidaatide üleseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidaktuuri esitada. Iga erakond otsustab, kui palju kandidaate, keda ja millistes valimisringkondades ta üles seab. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Erinevalt mittedemokraatlikest valimistest konkureerub siin ühele saadikukohale mitu erinevate välajvaadetega kandidaati. Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkanidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropakanda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. 2. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui ka kandideerijad. Hääletajad suudavad
Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kkodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed. Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. Kõik hääled ona kaalult ühetaolised ning igal balijal on üks hääl. Peamised valimissüsteemid Majoritaarne valimissüsteem. Enamusvalimiste süsteem, kus moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. Igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest,kes esindavad erinevaid parteisid, valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat- see, kes saab enamuse häältest. Tähtis tulla esimeseks, teine ja kolmas koht ei saa midagi
funktsioon, kuna inimesed saavad siis rohekm poliitilist teavet ning viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakonna vaadetega. Valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine, kuid kehtivad vanuse-ja kodakondsuspiirang. · Valimistel on vaba konkurents, kandidaatite ülesseadmisõigus on igal legaalselt tegutseval parteil. · Valimised on võrdsed, see tähendab, et kandidaatidel on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. · Kõik hääled on oma kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteem · Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. · Parlamendivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, saadikukoha saab see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. · Presidendi valimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, et võita valimised on kandidaadil vaja saada50% pluss 1 hääl.
veendumuste järgi. *Kandidaatide ülesseandmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. *Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. · Valimised on ühetaolised, ehk võrdsed. * Võimalikud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. *Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteem e.Enamusvalimiste süsteem on kõige vanem. Seal moodustatake ühemandaadilised välisringkonnad. St. Et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Valituks osutub enamuse häältest saanu: ,,Võitja saab kõik" *ühemandaadilised valimisringkonnad;*Valituks osutub enamuse saanu; *Lihthäälteenamus;* Absoluutne häälteenamus. + · Selgus ja lihtsus -
Millised on peamised valimissüsteemid ja millist rakendatakse eestis? 1. Majoritaarsed ehk enamusvalimised: Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. Valituks osutub isik, kes oma valimisringkonnas kogub seadusega nõutava häälte enamuse. Majoritaarse valimissüsteemi eeliseks on tema lihtsus ja inimesele arusaadavus ning see, et valituks osutumiseks on harilikult vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse valimissüsteemi rakendamise puhul. Majoritaarse valimissüsteemi puuduseks on see, et kõik hääled, mida ei antud võitnud kandidaadile, lähevad kaotsi, mistttu nende valijate tahe pole esindatud parlamendis. 2
Valimispäeval ei tohi enam teha valimispropagandat, valijaid hirmutada ega meelitada. Kandidaate võib üles seada legaalselt tegutsev partei või inimene iseenda. 3. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed Kõigil on võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Seda reguleeritakse õigusaktidega. Levinuim riikliku sekkumise viis on rahaliste annetuste ja kampaaniakulude ülempiiri kehtestamine. Kõik hääled on kaalult ühetaolised (igal 1 hääl, mõnes riigis 2). Peamised valimissüsteemid. Valimissüsteemi tundmine on vajalik nii hääletajale kui kandideerijale. Miks???? Majoritaarne süsteem ehk enamusvalimised. Inglismaa, USA jt. ISELOOMULIKUD JOONED: · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat, kes kogub teistest rohkem hääli.
Riiklik valimiskomisjon kontrollib esistatud dokumentide vastavust seadusele. Tavaliselt tegutseb 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loob konkurentsi erakondade vahel. 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed: Et mitte mõjutada valijate eelistusi, tagatakse kõigile kandideerijatele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks on õigusaktidega reguleeritud valimispropaganda tegemine ja valimiskampaania rahastamine. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks võrdne hääl (nt juuksur=president=pensionär). Paiksustsensuse nõue on riigiti erinev, mitu aastat peab isik valimisõiguse omandamiseks antud piirkonnas elama, määrab riigi valimisseadus. 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem: ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, kehtib Uus-Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. Selleks moodustatakse ühemandaadilised vaimisringkonnad, st , et igast ringkonnast
kandidaadile või parteile, keda ta eelistab (teatud erand on USA-s, kus inimesed valivad valijamehed, kes seejärel valivad presidendi. Sellisel juhul on tegemist kaudsete valimistega). Valimiskampaania Kui valimised on välja kuulutatud, lülituvad protsessi parteid. Nende tegevus on suunatud kahele peamisele eesmärgile: koguda valijate hääli ja tugevdada ennast organisatsiooniliselt (töötatakse välja valimisprogramm, seatakse üles ja registreeritakse saadikukandidaadid, inimestele jagatakse kindlad ülesanded jne.). Kaasajal kaasneb valimistega ulatuslik reklaam ajakirjanduses, televisioonis, tänavatel jm. ning paljude valimiskoosolekute korraldamine. Valimiskampaania kõrgpunktiks on hääletamine, mille tulemuseks võivad sõltuda mitmetest asjaoludest: valimisreklaamile kulutatud rahast, partei ja tema kandidaatide varasemast poliitikast ning tuntusest jne. Lisaks sellele mõjutavad valijat otsuse
7. Mille poolest erinevad valimised demokraatlikus ja diktatuuririigis? 8. Majoritaarse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned.- Majoritaarse valimissüsteemi plussid: võimaldab teha tugeva ja stabiilse valitsuse; valitu ja valija tihedam kontakt; võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu; tähtis on valitsemise efektiivsus Miinused: Domineerivad suured erakonnad, sest väiksemad saavad vähem kohti ja ei pääse sõõtõttu "löögile"; kaotsiläinud hääled. 9. Proportsionaalse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned. Proportsionaalne vs.-i plussid: ei takista väikeparteide tegevust; mitmemandaadiline valimisringkond; esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis; kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid. Miinused: Koalisatsioonivalitsused; sõltumine väikestest parteidest; keerukas häältelugemine; saadiku isiklik vastutus hajub. 10
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul
kandidatuuri esitada. Iga erakond otsustab, kui palju kandidaate, keda ja millistes valimisringkondades ta üles seab. Riikliku valimiskomisjoni ülesandeks on ainult kontrollida esitatud dokumentide vastavust seaduse nõuetele. Tavaliselt tegutseb riigis 4–5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Erinevalt mittedemokraatlikest valimistest konkureerib siin ühele saadikukohale mitu erinevate vaadetega kandidaati. 1999. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ühele kohale 19 inimest, 2002. aasta kohalike volikogude valimistel võistles ühe saadikukoha pärast keskmiselt 5 kandidaati. 2.2.2 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed Valmiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks
hääletusel. majoritaarne valimissüsteem-enamusvalimiste süsteem, kus moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. Süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus, teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. ühemandaadilised valimissringkond- igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Lihthäälteenamus- saadikukoha võida see, kes saab lihtsalt rohkem hääli, kui teised kandidaadid. kaotsiläinud hääled- hääled, mis ei ole üle kantud või mingi muul arvesse võetud. absoluutne häälteenamus-valimisvõiduks tuleb koguda häälte absoluutne enamus ehk 50% pluss üks hääl. proportsionaalne valimissüsteem- õiglane, kuidas kahjuks keerukam kui enamusvalimiste oma. Süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas
Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- luua võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Igal valijal on 1 hääl. Valimissüsteemid- majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem (nt. Suurbritannia, USA, India). Moodustatakse ühemandaadilised valmisringkonnad, st igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Valituks osutub igas ringkonnas vaid 1 kandidaat- see, kes kogub kõige enam hääli, st saab enamuse. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st saadikukoha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised. Majoritaarsete presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, st et valimised võita tuleb koguda 50% pluss 1 hääl (nt ka Prantsusmaa parlamendivalimistel).
13. Peamised valimissüsteemid: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne. · Majoritaarne e enamusvalimiste süsteem- kõige vanem, tänapäeval ntks Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. Ühemandaadilised valimisringkonnad. Pluss on selgus ja lihtsus, igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab eeliseid juhtivatele suurparteidele. Samuti on probleemiks kaotsiläinud hääled. · Proportsionaalne seda peetakse kõige õiglasemaks. Puudusteks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele. · Hübriidne ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. 14. Peamised valimissüsteemid- nende tugevused ja nõrkused/eelised ja puudused Sama mis 13 juuu????? 15. Eesti valimissüsteemi kirjeldus: etapid, avatud ja suletud nimekiri
1. üldine valimisõigus + kodakondsuse- ja vanusepiirang 2. vaba konkurents Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide esitamise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja väiksemad erakonnad, mis tekitabki erakondade vahel konkurentsi. 3. võrdsed e ühetaolised valimised Võrdsed võimalused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on võrdsed ning igal valijal on 1 hääl. Valimissüsteemid 1. majoritaarne e enamusvalimiste süsteem Ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Lihthäälteenamuse põhimõte parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli. Absoluutse häälteenamuse nõue kasutatakse presidendivalimistel, peab saama 50% + 1 hääl, kui I voorus piisavalt hääli ei saada, toimub II voor. + selge ja lihtne
kandideerida alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Demokraatlikus riigis moodustatakse kõik esindusorganid valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud · Riigikogusse · kohalikesse omavalitsuste volikogudesse · Euroopa Parlamenti. Demokraatlike valimiste korral on täidetud järgmised tingimused: · Kandidaate on ühele saadikukohale mitu; · Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida; · Kodanik teeb oma valiku ise; · Hääled loetaks ausalt ja tulemused avalikustatakse; · Valimised on regulaarsed (kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse iga nelja, Riigikogu iga nelja, president iga viie aasta järel, EP iga viie aasta järel). Valimissüsteem Seadusega sätestatud põhimõtted, mille alusel korraldatakse hääletamist ja mandaatide jagamist parlamendi-, omavalitsuste või presidendivalimistel 1) majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem 2) proportsionaalne e. võrdelise valimise süsteem
N: Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa 4. Mida tähendab võimude lahususe põhimõte Horisontaalne lahusus · Seadusandlik võim Riigikogu · Täidesaatev võim Valitsus · Kohtuvõim Vertikaalne lahusus · Keskvõim · Kohalik omavalitsus Personaalne lahusus 5. Nimeta valimissüsteemid ja iseloomusta neid Enamusvalimised e. Majoritaarne süsteem Seal moodustatakse ühe mandaadilised valimisringkonnad, kus tavaliselt kandideerib 4-6 inimest. Valituks osutub ainult üks valitu, kes kogub kõige rohkem hääli. Selle süsteemi plussiks on lihtsus ja selgus. Puuduseks aga see, et ta annab eelised juhtivatele suurparteidele. Teiseks puuduseks on nn kaotsi läinud hääled. Võrdelised valimised e. Proportsionaalne valimissüsteem Selle süsteemi puhul on mitme mandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Nende valimiste korral jagatakse saadiku kohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega
kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike poliitiliselt 2)Põhimõtted- a)valimised on üldised- valimis õigused on teovõimelistel, täiseealistel ja kodakondsusega inimestel võrdsed b)valimised on vabad- *valimistele on õigus kandideerida *hääletaja on oma valiku otsuses sõltumatu c)valimised on ühetaolised ehk võrdsed- *võrdsed võimalused kandideerijatel enda tutvustamiseks *valijate hääled on võrdsed d)toimuvad regulaarselt, kindla aja tagant 3)Valimissüsteemid a)Majoritaarne vs *moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad- igast ringkonnast parlamendi saadik *enamus häältega võidetakse *esimene koht tähtis , teised ei ole- ei saa midagi "võitja saab kõik" *lihthäälteenamuse põhimõte- võidab see, kes saab rohkem hääli *absoluutne häälte enamus- peab saama häälte absoluutse enamuse 50% +1. +selgus ja
korralisteks valimisteks. Valimised võivad toimuda ka sagedamini põhiseadusega määratud viisil - neid nim. erakorralisteks valimisteks. 2. Vahendada võimule kodanike nõudmisi. 3. Hariv funktsioon - kuna kampaania perioodil tarbivad inimesed rohkem teavet ja viivad end kurssi erakondade vaadetega. Vabade valimiste põhimõtted: Demok ja mitte demok. valimiste erinevused: Demok- kandideerimse õigus on kõigil parteidel. Valmiskampaania reeglid määratakse seadustega. ühele kohale mitu kandidaati. Valimis kontrollis sõltumatu vaatleja. Valimised on avalikud ja tõesed. Eesmärk rahva huvidega arvestamine. Mitte demok- kandideerimise õigus vaid võimuparteil, valimis kampaaniat kontrollib võimupartei. ühele kohale üks kandidaat. Ei lubata välisvaatlejaid. Tulemused on võltsitud ja tegelikud andmed salastatud. Eesmärk rahva osaluse illusiooni loomine Vabade valimiste põhireeglid 1. Valimised on üldised. kehtib vanuseline piirang, hääletada saab al 18
VABAD VALIMISED Valimiste funktsioonid: 1. tagada võimu vahetumine (regulaarsus, iga 4a tagant) 2. vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. hariv funktsioon (kampaaniaperioodil tarbivad inimesd rohkem poliitilist teavet, viivad kurssi end kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega) Valimised on ... • Üldised – kõik võivad valida v.a teovõimetud • Vabad – vabadust kandideerida/hääletada oma veendumuste järgi • Ühetaolised (võrdsed) – kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl • Salajased – ei pea avaldama keda valid Vanusepiirang • 16 – püsivalt ühes paigas elav inimene, valib kohalikel valimistel • 18 – võib hääletada, kandideerivad kohanikku omavalitsusse • 21 – võib kandideerida riigikokku ja europarlamenti • 40 – võib kandideerida presidendi kohale (sünni järgne Eesti kodanik)
ning nendel häältel on võrdne kaal. Teatud piirangud tulenevad proportsionaalse valimissüsteemi mõnest iseärasusest. Näiteks Eestis kehtiva 5% valimiskünnise puhul ei pääse kompensatsioonimandaatide jaotamisel riigikogusse erakond, kes kogub alla 5% valijate antud häältest. Sellise erakonna liikmetel on võimalik saada Riigikokku vaid siis, kui kogutakse kas isikumandaat või ringkonnamandaat. Ülejäänud hääled lähevad aga ,,kaduma". Erandlikult huvitavad olid 1989. aasta kohalikud valimised Eestis: valijal oli tookord õigus seada kandidaate oma eelistuse järgi pingeritta. 6. VALIMISED ON OTSESED Valija annab tavaliselt oma hääle otseselt kas saadikukandidaatidele või kandidaatide nimekirjale. (Viimast valimisviisi kasutatakse enamasti siiski kahekojalise parlamendi puhul ülemkoja valimisel). Otsesed valimised
valimisringkonnad.valitakse igast ringkonnast 1 kandidaat,kel kõige enam häälikehtib lihthäälteenamuse põhimõte.majorit presidendi valiml rakendat absoluutse häälteenamuse nõuekoguda vaja 50%+1hääl.major valim plussiks selgus ja lihtsus.miinusannab eelised juhtivatele suurparteidele,diskrimineer väiksemaid. Kaotsiläinud hääledkaotaja hääli ei arvestata kuidagi. Proportsionaalne valimissüstlaialt levinud,jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega,mitmemandaadilised valimisringkonnad515mandaadilist valimisringkonda.kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjastuleb eelistada pigem erakonda isikule.avatud nimekiripärast häälte lugem,suurema toetusega eespool.suletud nimekiriei moodust uut pinderida.Proports valim puuduseks häältelugemise keerukus,erakondade suur mõju valimistulemustele,valimisnimekirjade ja häälte ülekandmise
parlamenti, siis kodanik; kohalikel valimistel peab olema alaline elanik). Ei rikuta inimõigusi, puuduvad varanduslikud piirangud. 2. valimised on vabad kandidaate võivad üles seada kõik legaalsed parteid ja kodanikud; kodanikku ei tohi mõjutada 3. valimised on ühetaolised ehk võrdsed kõigil on oma valimisplatvormi tutvustamiseks võimalikult võrdsed tingimused (eelis on muidugi rikkamatel erakondadel); kõigil on vaid üks hääl ja hääled on võrdsed. Valimiste etapid: 1. valimisteks ettevalmistamine (korralised ja erakorralised valimised). Kontrollitakse, kas kandidaat kandideerib vaid ühes kohas, on tal kodakondsus, on ta valimisealine. Kandidaat peab maksma kautsjoni, mis valitus osutumisel talle tagasi makstakse, vastasel juhul läheb see riigituludesse. 2. valimiskampaania. Tutvustatakse parteide või üksikisikute valimisplatvorme, toimub saadikute registreerimine 3. hääletamine
annaabi.ee 
