Nikotiin Sisukord Nikotiin Leidumine Avastamine ja saamine Keemilised omadused Füüsikalised omadused Füsioloogilised omadused Huvitavad faktid Nikotiin Alkaloid Keemiline valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin Potentne närvimürk Leidumine Maavitsaliste sugukonna taimed: Tubakas Tomat Kartul Baklazaan Paprika Kokapõõsa lehed Avastamine ja saamine Biosüntees toimub juurtes, koguneb lehtedele Kogutakse lehtedelt Tehakse nt. sigarette Keemilised omadused Lahustub kergesti vees Reageerib hapnikuga (nikotiinhape) Põleb hästi Füüsikalised omadused Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamistemperatuur: -79 °C Keemistemperatuur: 247 °C (laguneb) Isesüttimistemperatuur: 240 °C Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Füsioloogilised omadused Tubakasõltuvus Näljatunne väheneb Vere suhkrusisalduse tõus Südame löögisagedus tõuseb Kopsude töövõime langemine Hapete ...
Tuntumad alkaloidid 2014 Morfiin Sisaldab moonikuparde piimamahlas oopiumis. Meditsiinis kasutusel tugeva valuvaigistina. (vähihaigetele) Tugev sõltuvus. Alkoholiga kombineeritult võib olla surmav. Põhjustab iiveldust, oksendamist, tugevat kõhukinnisust ja sügelust. Pupillid kitsenevad. Hallutsinatsioonid. Eluiga on umbes 1,5- 4,5 h lihastesse ja veeni süstides. Surmav toos: täiskasvanule 400 mg, lapsele juba 30 mg. Arvatakse et morfiin võib vähihaigust suurendada. Nikotiin Leidub tubakataimedes. Tugev närvimürk. Kolme paki sigarettide suitsetamine - surmav Algajal tekitab iiveldust ja oksendamist. Ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, ahandab veresooni. Soodustab erinevate vähkide teket. Raske sõltuvusest lahti saada. Peale lõpetamist toibuvad natuke ka kopsud ja vereringe. Kahjulik ka teistele, mitte ainult tarvitajale- pas...
määral paraneda. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Nikotiinist 15...20 % imendub suus ja 80...85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku. Naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad. Lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht
... Kool Tubakas Suitsetamine Referaat ...... VII klass Veebruar 2012 Tubakatarvitamine Läbi aegade on tubakat peamiselt suitsetatud, kuid üha rohkem on hakatud tarbima suitsuvabasid tubakatooteid. Tubakatooted jagunevad kahte kategooriasse: ühed on need, mida suitsetatakse ja teised on tubakatooted, mis on nii-öelda suitsuvabad ning mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise või mingil muul teel. Suitsetamine Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida
ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Sellegipoolest, nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes. Teadlased on leidnud üles tähelepanu ja kontsentratsioonivõimega seotud piirkonnad ajus, mida nikotiin stimuleerib. See selgitab nii seda, miks nikotiinist nii tugevasse sõltuvusse satutakse, kui ka seda, kuidas võiks ravida inimesi, kes kannatavad tähelepanuhäirete all, arvavad teadlased. On üldteada fakt, et nikotiin parandab inimese tähelepanuvõimet. See uuring oli esimene omataoliste seas, mis kasutas magnetresonantstomograafilist uuringut (MRI), et leida üles piirkonnad, mis on seotud nikotiini, tähelepanu ja kontsentratsioonivõimega. Nikotiinist on võimalik ka saada mürgitust. Juba 4 mg nikotiini makku sattumisel
veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine. Nikotiinist 15...20 % imendub suus ja 80...85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk. Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: · tõuseb südame löögisagedus · tekib tubakasõltuvus · langeb kopsude töövõime · tõuseb vere suhkrusisaldus · neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini
Snus erineb tavalisest nuusktubakast, sest on tehtud auruga töödeldud tubakast, mitte tulega töödeldud tubakast, mida on õhukäes kuivatatud. Snusi hoitakse ülemise huule all. Närimistubakas Nagu nimigi ütleb, seda näritakse. Närimistubakas sisaldav vähemalt 2500 eri kemikaali! Närimistubaka koostisse kuuluvad lisaks mürkidele ja ärritavatele ainetele ka vähki tekitavad ained. Närimistubakast saadud nikotiini sisaldus on suur, kuna suurem osa nikotiinist neelatakse alla ning päevane kasutusaeg võib ulatuda isegi 10 tunnini. Närimistubakas sisalduv nikotiin põhjustab igemetes vereringe häirumisi, mille tagajärjeks on igemepõletik. Suitsuvabade tubakatoodete mõju Inimesi, kes tubakatooteid ise ei tarbi, ei ohusta suitsuvabade tubakatoodete tarbijate läheduses olles ka pasiivne suitsetamine, kuid tarbija jaoks ei ole suitsuvabad tubakatooted kahjutud.
aine Niisutatud ja aurutatud (pulbertubakas) Paberkott, kuulike Niiske, teekott Kuidas kasutatakse? Ülahuule ja igeme vahele Mõni minut kuni tund Tubakamahl (sülg ja tubakas) (Rotikad) paberrätik, 2x Ohud? Võrdlus suitsuga. Nikotiin suu limaskesta kaudu otse verre Huuletubakas limaskestaga püsivamas kontaktis Nikotiin jääb kauemaks kehasse jõuab rohkem nikotiini huuletubaka tarvitajatel on oht nikotiinist sõltuvusse jääda suurem kui tavasigareti suitsetajatel. Loobumisel võib hakata suitsetama sigarette rohkem Mõjud hammastele Kolmel neljast esineb suuõõne kahjustusi. Näiteks igeme haigused ja -põletikud Hambad kukuvad välja Halb hingeõhk Mõjud tervisele Põhjustab vähkkasvajaid(suuõõnes, söögi torus) Tõstab südameataki ja insuldi riski Tõstab diabeedi riski Rasedusaegne tarbimine Levinuimad müüdid
Nikotiin Nikotiin Valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)3(1Metüül2pürrolidinüül)püridiin Nikotiin tekitab sõltuvust seega on narkootiline aine. Nikotiinist 1520 % imendub suus ja 8085 % kopsus Leidumine Leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. 1. Tubakast 2. Tomatist 3. Kartulist 4. Baklazaanist 5. Paprikast Leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Omadused Puhas nikotiin on: 1. Õlitaoline 2. Värvuseta 3. Mõru 4. Vedelik Lahustub kergesti vees. Kasutamine
Mõjud lootele Suitsetajate lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev Psüühiline sõltuvus tegevussõltuvus Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism Füüsiline sõltuvus satub nikotiinist sõltuvusse Mõjutused Suitsetajatel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80- psühhosotsiaalsele 90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks käitumisele mittesuitsetajatele, nn passiivsetele suitsetajatele Miljoneid aastas. Põhjuseks südame ja veresoonkonna Surmajuhtumid haigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka aastas hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes
See tähendab, et iga päev suitsetab 30 % Eesti täiskasvanud elanikest. Suitsetamise tagajärjel haigestub Eestis igal aastal 3000 inimest. Suitsetamisega on otseses seoses 90 % kopsuvähist, 80 % kroonilistest kopsuhaigustest ja 40 % südame-veresoonkonna haigustest. Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub sinu organismi üle 4000 erineva keemilise aine, neist vähemalt 60 on tõestatult vähkitekitavad. Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused,
· Neel · Kõri · Hingetoru · Kopsutorukesed · Kopsud Õhu liikumine organismis ninaõõs neel kõri hingetoru bronhid kopsud Suitsetamine · Kõiki sigarette suitsetades satub sinu organismi üle 4000 erineva keemilise aine, neist vähemalt 60 on tõestatult vähkitekitavad · Sigaretitubakas sisalduv nikotiin ei põhjusta küll vähki, ent on sõltuvuse põhjustaja · Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne Astma · Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega · Astma korral tekib bronhides: bronhiseina silelihaste kokkutõmubmine, limaskesta turse, limaerituse suurenemine Kopsuvähk · Kopsuvähi all mõeldakse kasvajarakkude
teguritele, mis võrreldes sigarettidega on kõrvaldatud, pole selle ohutus täiesti kindlaks tehtud. Arvatakse, et kemikaalid, mida e-sigaretis kasutatakse, võivad olla isegi kahjulikumad, kui tavaline nikotiin ning põhjustada veelgi suuremat sõltuvust. Neile tublidele inimestele, kes on otsustanud oma sõltuvusest loobuda, on loodud igasugused plaastrid ja nätsud, ning närimistubakas. Siiski sisaldavad eelnimetatud nikotiinist vabanemise vahendid nikotiini ning tegelikult ei pruugi aidata sõltuvusest vabanemisel. Hoolimata sellest, et närimistubakat peetakse ohutumaks kui suitsetamist, on närimistubakast saadav nikotiini annus suur, sest suurem osa nikotiinist neelatakse alla. Sarnaselt mokatubakale põhjustab ka närimistubakas olev nikotiin igemetes vereringe häireid, mille tagajärjeks võib olla igemepõletik või isegi hammaste lagunemine. Plaastrid
Kofeiini sisaldavate karastusjookide ja sokolaadi kujul manustavad kofeiini ka lapsed. Kofeiini tarbijal tekib kofeiinist sõltuvus. Suu kaudu manustamisel imendub kogu kofeiin poole kuni kolmveerand tunniga, imendumine algab maos, kuid peamiselt siiski peensooltes. Kohvi joovate inimeste veres kofeiin kuhjub ja keha vabaneb sellest alles uneajal. Suitsetamine kiirendab kofeiini eemaldumist kehast, ning kui suitsetamine maha jätta, see protsess aeglustub, mis võib suurendada nikotiinist võõrutamisega niikuinii kaasnevat ärevust. Kofeiin lammutub maksas paljudeks ainevahetussaadusteks, mis erituvad uriiniga. Uuringud näitavad ka, et kofeiin suurendab põievähi tekkimise tõenäosust. Inimestel on kohvinärvid, kui neil on viis või rohkem sümptomeid loetelust : rahutus, närvilisus, erutus, unetus, kõhulahtisus, meeleolu kõikumine, meeleolu alanemine, näopunetus, sage urineerimine, seedekulgla vaevused, tormakas kõne, lihasetõmblused,
7.Kui palju suitsetajaid on Sinu tutvusringkonnas? E: Enamik suitsevad, keda tean. 8.Oled Sa kunagi proovinud suitsu? E: Kunagi noorena ikka huvi pärast, aga ei meeldinud ja ei jätkanud seda tegevust. 9.Miks suitsetavad Sinu arvates noored? E:Et tunduda populaarsem ja lahedam ja saada hästi läbi teiste suitsetajatega kes käivad näiteks vanemates klassides. Mõndasi fakte veel suitsetamise kohta : *Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus,
seltskondlik ajaviide. Samuti arvatakse, et läbi vesipiibus oleva veefiltri tulev tubakasuits ei ole tervisele nii kahjulik kui sigareti oma. See kõik ei vasta aga tõele. Kuna vesipiip on meeldiva aroomi ja maheda maitsega ahvatleb see just noori, kes pole varem suitsetanud. Kahjuks tekitab see tegevus sageli sõltuvust, ilma et inimene ise arugi saaks. Iga tubakas sisaldab sõltuvust tekitavat närvimürki nikotiini. Kuigi vesipiibu veefilter neelab osa nikotiinist, võib ka algaja suitsetaja selle piibuga eksperimenteerides saada nii suure nikotiiniannuse, et tekitada organismis sõltuvust. Vesipiibu suits sisaldab isegi pärast veefiltri läbimist suurel hulgal toksilisi aineosakesi, sh vingugaas, raskemetalli soolasid ja vähki tekitavaid keemilisi ühendeid. Samal ajal kestab piibutamine kauem kui sigareti suitsetamine, mistõttu inimene hingab tund aega kestva seansi jooksul sisse 100 200 korda rohkem suitsu kui ta saab sigaretti tõmmates
• Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel. • Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. • Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. (3) 4. Sõltuvus Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused,
kasutama? - Teiste eeskujul. - Gruppi kuulumise tunde pärast. - Populaarsusejanu. - Arvamisel, et see pole tervisele kahjulik. - Leiavad, et see on lahe ja seltskondlik tegevus. Vesipiibu ohtlikkus - Kasutatavas tubakas on nikotiini, mis tekitab kergesti sõltuvust. - Tõmbamisest tekkiv suits sisaldab palju mürgiseid kemikaale nt. vingugaasi ja vähkitekitavaid keemilisi ühendeid. - Vesipiibu tõmbamine suurendab igemehaiguste ja hammaste lagunemise riski. - Nikotiinist sõltuvusse jäämine suurendab riski hakata sigarettide suitsetajaks. Haigused Vesipiipu tõmmates võib saada mõne järgmistest haigustest: - vähkkasvajad - kroonilised kopsuhaigused - südame-veresoonkonna haigused - C-hepatiit - herpes - hingamisteede viirus - tuberkuloos - maksapõletik Eksiarvamused seoses vesipiibu suitsetamisega 1) Vesi filtreerib välja tõrva ja muud kahjulikud ained. 2) Vesipiibu suits ei kahjusta kopse ega tervist. 3) Vesipiibu suitsetajatel ei ole samu
Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3... 1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk (ibid). Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: · naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad · tõuseb südame löögisagedus · tekib tubakasõltuvus · näljatunne väheneb · langeb kopsude töövõime
veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine. Nikotiinist 15...20 % imendub suus ja 80...85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk. Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: *tõuseb südame löögisagedus *tekib tubakasõltuvus *langeb kopsude töövõime *tõuseb vere suhkrusisaldus *neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini *hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku näljatunne väheneb
Üks sagedasemaid suitsetamise tagajärgi rasedatel on enneaegne sünnitus. Enneaegselt sündinud on nõrgemad ja neil esineb tihemini nii füüsilisi kui ka vaimseid arengupeetusi. Isegi, kui lapsed ei ole enneagsetena sündinud, on suitsetajate lapsed sageli alakaalulised, nõrga tervisega ja võttavad külge mitmesuguseid nakkus- ja viirushaiguseid. Eriti nõrgad on nad esimesel eluaastal. Suitsetava vanema lapsel esinevad sündides võõrutusnähud, sest ta on sõltuvuses nikotiinist, mida ta on platsenta kaudu ema verest saanud. Laps on seetõttu palju rahutum, ei maga korralikult ning nutab palju. Kuna esimestel elunädalatel on embrüo väga tundlik väliste mõjutuste suhtes, siis võib ta tubakamürgituse tõttu kergesti hukkuda, samuti võivad tekkida lootel elundite väljaarenemise perioodil kergesti vastavate elundite väärarengud. Kahel esimesel elunädalal tekkinud arenguhäireks võib olla näiteks kahepäisus, kuni kaheksanda elunädalani tekivad näiteks
3. SEEDEORGANID: Põhjustab mao talitusehäireid Kõhulahtisust Maohaavu Suu ja söögitoru vähki Kahjustab suu limaskesta Halb hingeõhk 4. TOITUMINE: Vähendab söögiisu 5. SUGUELUNDID: Põhjustab imporenrsust 6. VILJAKUS: Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet 7. PSÜHHILINE SÕLTUVUS: Regulaarsel suitsetajal kujuneb välja tugev tegevussõtluvus 8. FÜÜSILINE SÕLTUVUS: Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse. 9. SURMAJUHTUMID AASTAS: Sureb aastas miljoneid inimesi. 10. MÕJUB LOOTELE: Suits etajatel esineb rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi ja alakaalulisena sündinud lapsi. Suureneb oht, et laps sünnib surnuna. Lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega. PASSIIVNE SUITSETAMINE Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse.
Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk (ibid). Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: · · naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad · · tõuseb südame löögisagedus · · tekib tubakasõltuvus · · näljatunne väheneb · · langeb kopsude töövõime
(2004). Närimistubakas. Hammas, 3 2004, 23, 24). Närimistubakas nagu nimigi ütleb, seda näritakse. Närimistubakas sisaldab vähemalt üle 2500 erineva kemikaali (nendest suurem osa leidub tubakataimedes). Närimistubaka koostisesse kuuluvad lisaks mürgistele ja ärritavatele ainetele ka vähki tekitavad ained (näiteks alkaanid, nitraadid jm). Närimistubakas nagu kõik teisedki tubakatooted, sisaldab nikotiini. Närimistubakas saadud nikotiini kogus on suur, kuna suurem osa nikotiinist neelatakse alla ning päevane kasutusaeg võib ulatuda isegi 10 tunnini. Nuusktubakaga on oht, et sinna on ostja teadmata segatud muid kahjulikke aineid või isegi mingeid narkootilisi aineid, mis samuti tekitavad sõltuvust.(Tervise Arengu Instituut. (2010). Suitsuvabad tubakatooted. [Brosüür]. 4 NÄRIMISTUBAKA KASUTAMINE Närimistubaka kasutamine on võrreldes suitsetamisega vähe levinud. Peamised närimistubaka
vanusgrupis vastavalt 16% ja 10%. Samas on tõusu andmas vesipiibu suitsetamine ja suitsuvabade tubakatoodete, nagu huuletubakas e. snus, tarvitamine. Vesipiipu praegu suitsetavaid õpilasi on 25% , poisse ja tüdrukuid võrdselt. Vähemalt korra nädalas tõmbab 15-aastastest koolipoistest vesipiipu 6% ja tüdrukutest 3%, 13- aastastest kooliõpilastest aga vastavalt 3% ja 3,5%. Mida nooremana tubakatarvitamisega alustada, seda kiiremini ja tugevamini kujuneb välja sõltuvus nii nikotiinist kui tegevusest enesest. Eestis on hädavajalik endisest tõhusamalt tõkestada tubakatoodete tarvitamise alustamist või nende alustamise edasi lükkamist laste ja noores eas ning aidata ka tarvitajatel lõpetada. Noorte suitsetamist mõjutab oluliselt tubaka hind ja kättesaadavus. Kuigi tubakamüük alla 18-aastastele on keelatud, on seaduse järgimine olnud mittepiisav. Olulised on ühiskondlikud hoiakud. Suitsetamine kooliterritooriumitel ja õppeasutustes on seadusega keelatud.
Uimastite korduv tarvitamine tekitab sõltuvust. Sõltuvuse kujunemise kiirus on individuaalne ja sõltub paljudest teguritest, aga ennekõike uimasti enda omadusest, tarvitatud kogusest, manustamise viisist ja sagedusest ning uimastitarbija vaimsest ning füüsilisest seisundist. Uimastisõltuvus tekib reeglina seda kiiremini, mida sagedamini ja rohkem uimastit tarvitatakse ning mida noorem ja väljakujunematum on tarvitaja organism. Väga tavaline on, et suitsetamise kaudu saadavast nikotiinist jääb inimene sõltuvusse ning ta ei saa enam suitsetamist raskusteta lõpetada. Tavareegel on, et mida varem suitsetamisega alustada, seda kiiremini tekib sõltuvus ning seda raskem on suitsetamisest loobuda. (Kull, Part, Kõiv, Kiive, 2012: 102) 5 Eristatakse füüsilist ja psüühilist sõltuvust uimastitest. Need kaks esinevad tihti koos. • Füüsiline sõltuvus on organismi kohanemine uimastiga.
ja surma. Surmav võib olla ka suitsetada järjest kolm pakki sigarette. Et suitsetaja kohe ei sure, satub tavaliselt organismi korraga vähe nikotiini. Algajal tekitab nikotiin iiveldust, mis on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Puhas nikotiin on värvuseta õlitaoline mõru vedelik ning kergesti vees lahustuv. 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese, seega sigaretiga satub inimorganismi 0,3 kuni 1,5 mg nikotiini. Süljega jõuab väike osa nikotiinist ka seedeteedesse: soolestiku ülemistesse osadesse ja makku. Väikeses koguses nikotiini ergutab närvisüsteemi ja inimene võib muutuda erksamaks ning keskendumisvõime ja enesetunne võivad natuke paraneda. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: o Naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad. o Langeb kopsude töövõime.
kättesaadavus. Kuigi tubakamüük alla 18-aastastele on keelatud, on seaduse järgimine olnud mittepiisav. Olulised on ühiskondlikud hoiakud. Suitsetamine kooliterritooriumitel ja õppeasutustes on seadusega keelatud. Vähemalt korra nädalas tõmbab 15-aastastest koolipoistest vesipiipu 6% ja tüdrukutest 3%, 13-aastastest kooliõpilastest aga vastavalt 3% ja 3,5%. Mida nooremana tubakatarvitamisega alustada, seda kiiremini ja tugevamini kujuneb välja sõltuvus nii nikotiinist kui tegevusest enesest. Passiivne suitsetamine Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse
haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega Psüühiline sõltuvus Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev tegevussõltuvus Füüsiline sõltuvus Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse Mõjutused psühhosotsiaalsele käitumisele Suitsetajatel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele, nn passiivsetele suitsetajatele Surmajuhtumid aastas Miljoneid aastas. Põhjuseks südame ja veresoonkonna haigused, kopsuvähk, muud
veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk. Nikotiin tõstab südame löögitegevust, tekitab tubakasõltuvust, langetab kopsude tööhõivet, tõstab vere suhkrusisaldust ja väheneb näljatunne. Nikotiini tõttu eritavad neerupealsed rohkem adrenaliini ja noradrenaliini. Samuti muutub hapete ja leeliste tasakaal, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku
7.A Juhedaja:Margit Pärn Tallinn 2018 Sissejuhatus Ma valisin teemaks suitsetamise mõju tervisele, sest see on tänapäeval väga aktuaalne teema nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Tubakast kujuneb kiiresti tugev sõltuvus see tuleb tubakas sisalduvast nikotiinist, mis on tugev närvimürk. Paljudes maades on tubaka suitsetamine legaalne ja üsna levinud mõnuainete pruukimise viis. Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim narkomaania liik. Suitsetamine mõjutab inimeste tervist ja välimust näiteks nahka, käsi, hambaid jne. Sigaretid on Euroopa Liidus selgelt kõige levinum tubakatoode. Enamik inimesi teab, et sigarettide suitsetamine on inimestele kahjulik, sest nende suits sisaldab tuhandeid ühendeid, millest paljud on mürgised
Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: · naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad · tõuseb südame löögisagedus · tekib tubakasõltuvus · näljatunne väheneb · langeb kopsude töövõime
Ei piisa sellest, kui patsutada patsiendile õlale ja soovitada suitsetamise mahajätmist. Loobumise protsess nõuab arstilt suurt aja ja oskuste panust. See ala peaks olema omaette tasustatud ja haigekassa hinnakirjas. Suitsetamisvastase metoodika järgi pannakse ennekõike paika suitsetamisest loobumise päev. Inimesega, kes tuleb abi otsima motiveeritult, vabatahtlikult, räägitakse algul individuaalselt, suitsust loobumisvahendid valitakse vastavalt sellele, missugune on nikotiinist sõltuvuse aste (kas siis nikotiinasendusravi, tabletid jne). Alati soovitatakse inimest rühmanõustamisse. Peetakse parimaks, kui rühmas on 13-15 inimest. Rühma osakaal on väga tähtis, sest suitsetamisest loobujatel ju üsna ühesugused probleemid. Taibatakse, et kellegi probleem pole ainulaadne, see kummitab kõiki loobujaid. Ka saadakse kiiremini targemaks, kuidas kõikidest valulistest punktidest jagu saada ning see pakub kergendust. Pealegi on rühmatöö
suitsetamise vahel. Sellise harjumuse vallandajaks võib olla pingeid tekitav telefonikõne, tass kohvi, ärikohtumine või lihtsalt lõunasöögi lõpetus. Igal suitsetajal on üks või mitu sellist põhjust, mis tekitavad soovi süüdata sigaret. Alateadvuses 8 eksisteerivad seosed teatud vallandavate tegurite ja suitsetamise vahel ning need jäävad sinna isegi siis, kui füüsiline sõltuvus nikotiinist on kadunud. Kuid kui hüpnotiseerija viib suitsetaja alateadvusesse õigeid sisendusi, seosed kaovad või hoopiski asenduvad. Hüpnotiseerija selgitab välja probleemid, mis tekitab inimeses soovi suitsetada ning seostab need tegurid mingi tervislikuma harjumusega. Ta sisendab alateadvusele, et kui patsient tunneb soovi suitsetada, joob ta vett, sööb puuvilju või hoopis elistab mõnele endisele suitsetajale, kes teda toetaks. Kuid sageli keskenduvad sisendused pigem
Siiski ei ole võimalik narkolepsiast paraneda, kuid ravimid võivad sümptomeid leevendada. Oma elustiili muutes saavad narkolepsiahaiged oma haigusnähte leevendada. Üldtunnustatud on 4 soovitust: · jälgi päevakava, sh mine magama ja ärka üles kõikidel päevadel, ka nädalalõppudel, samal ajal; · tee päevaseid uinakuid kinda ajavahemiku järel, need värskendavad ja lubavad päevast tegevust tulemuslikumalt jätkata; · hoidu nikotiinist ja alkoholist; · ole füüsiliselt aktiivne, sest mõõdukas füüsiline treening aitab paremini ületada vastupandamatut vajadust uinuda. · Nendele haigetele on ülioluline töökaaslaste mõistev suhtumine ning toetus. Tuleb meeles pidada, et ka narkolepsia kerget vormi põdevatel isikutel on sõidukijuhina suurenenud risk põhjustada liiklusõnnetusi. · Narkolepsia on siiski harva esinev unehäire, mille levimus on eri maades erinev:
......... 15 1 Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus SISSEJUHATUS Et suitsetamine kahjustab kopse ja võib kopsuvähki põhjustada, sellest on nüüdseks ajaks tõenäoliselt kuulnud juba kõik suitsetajad. Tegelikult on asi aga veel hullem. Ameerika teadlased on välja selgitanud, et nikotiinist põhjustatud terviskahjustuste hulk on palju suurem. Suitsetamine pole eralõbu, vaid probleem, mis puudutab kõiki inimesi- see algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem algab riigist, mis lubab selliseid tubakareklaame ja lõpeb naabrimehega, kes "heast südamest" koolipoisile paki suitsu ostab. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda
Enam ei ole lubatud suitsetada selleks otstarbeks ette nähtud suitsetamisruumis või -alal, kus see oli senini paljudes institutsioonides lubatud. 2007.aasta 5. juunil jõustus Eestis uus tubakaseadus, mis ei luba eelnevalt nimetatud kohtades enam suitsetada mujal kui vaba aja veetmise kohtades sisse seatud spetsiaalse nõuetekohase ventilatsiooniga tagatud suitsetamisruumides. Antud ruumis ei teenindata klienti ega tehta midagi muud, kui saab ainult rahuldada oma sõltuvust nikotiinist. (Eesti Arst, 2005: 795) Koolis või lasteasutuste territooriumil on see nüüdseks täielikult keelatud. (Tervise Arengu Instituut, 2006) Mittesuitsetajal on alati õigus nõuda suitsetamise lõpetamist kohas, kus see on seadusega keelatud. Õigusrikkuja mittekuuletumisel võib igal ajal ühendust võtta riiklikku järelvalvet teostava ametiasutusega või pöörduda politseisse. (Terviseinfo, 2013) ,,Nende maade kogemused, kus on kehtestatud suitsetamiskohtadele karmistavaid
teistel kaob osa sümptomeid. Mõne inimese sümptomid ei muutu lapseeast täiskasvanueani üldse. Mõnel arenevad ATHst lähtuvalt teised probleemid nagu sõltuvushäired, depressioon, halb õppeedukus või madal enesehinnang. On teada, et vanemaks saades on ATHga lastel ja teismelistel suurem oht kuritarvitada narkootikume või alkoholi. Sageli hakkavad nad väga noorelt suitsetama ning neil on kaks korda suurem tõenäosus jääda nikotiinist sõltuvusse. Ilma õige ravita võib lapsena alanud häire mõjutada toimetulekut edasises elus. Kui häirega kohaselt tegeleda, võivad teatud sellele häirele omased jooned elus hoopis kasuks tulla. • ATH korral ravimite kasutamine teeb tõenäolisemaks narkootikumide tarvitamise noorukieas. ATH ravimid võivad vähendada impulsiivusust ja riskikäitumist, mis sellele on häirele omased ning selle kaudu hoopis vähendada narkootikumide kasutamise tõenäosust.
Teine ravim vahetab ära «lukuaugud», seega modifitseerib retseptoreid. See tähendab, et ravim avab «lukuaugud» ise, blokeerides need nikotiinile ehk muutes nikotiini valevõtmeks. Ravimi enda toime on aga rahulik ja dopamiini tootmine samamoodi, varasemad kõrged sakid kaovad ära. (Jõgi, 2011) 14 Tablettravi bupropiooniga (antidepressant, mis seoses pikendatud toimeajaga ei oma antidepressantidele iseloomulikku rahustavat efekti). Ravim ei sisalda nikotiini, tagab nikotiinist sõltuval suitsetajal närvisüsteemi vajaliku aktiivsuse ilma lisa nikotiinita. Tablettidega loobumisel tekib vähem vaevusi, kuna ravim võtab ära tugeva suitsunälja. (Ani, 2015) Uuringute kohaselt lõpetas suitsetamise 19 inimest sajast, kes võtsid bupropiooniga Zyban antidepressante, samas 10 inimest sajast lõpetas suitsetamise ka platseeboga ehk siis tahtejõuga. (Egton Medical Information Systems Limited, 2015) 2.4 Hüpnoos
alakaalulisena sündinuid lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lapsel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega. Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev psüühiline sõltuvus. Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist füüsilisse sõltuvusse. Suitsetamisel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele nn. passiivsetele suitsetajatele. Puhas nikotiin on ohtlikumaid mürke, taluvusvõime on individuaalselt erinev. Aastas on miljoneid surmajuhtumeid. Põhjusteks südame- ja vereringehaigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud
Tuntumad veinid on Cabernet Sauvignon, Merlot, Malbec, Kindzmarauli, Mukuzani ja Akhasheni jne. TUBAKAS Tubakat on kahte sorti. Inimese poolt kasutatavad vääristubakas ja mahorka tubakas. Tubakakasvatamise praktikas klassifitseeritakse tubakat kasutamisotstarbe, lehtede kuivatamise mooduse ja tüübi järgi. Tubakas koosneb 20% suhkrust, 15% tuhast, 13% organilistest hapetest, 12% tselluloosist, 8% vaikust ja vahast, 7% valgust ja 1-5% nikotiinist. Sigarette saab jaotada tõrva ja nikotiini järgi full flavouriks, lightiks, extra lightiks ja ultra lightiks. Tubakat saab siutsetada sigarettidest, sigaritest, sigarillodidset ja piibust. Eestis tohib müüa tubakatooteid vähemalt 18 aastasele inimesele ja isekustuvaid. Suitsupakkidel peab olema märgistatud hoiatusmärk ja maksumärk. Tuntumad kaubamärgid on Marlboro, L&M, Royal Star ja Bolivar Bontas. Toiduainete hügieeninõuded
annaabi.ee 
