Võrrelge Fayol'i juhtimise elemente tänapäeval kasutatavate juhtimisfunktsioonidega. Mida ühist neis leiate? 9. Mis iseloomustas Max Weber'i bürokraatlikku organisatsiooni? 10. Miks seostub bürokraatia tänapäeval ebaefektiivsusega ning mõttetu paberimajandusega? 11. Miks on vale lähtuda juhtimisel ainult teadusliku juhtimise põhimõtetest? 12. Mida positiivset tõid juhtimisteooria arengusse klassikalised juhtimisteooriad? Neoklassikalised juhtimisteooriad Neoklassikaliste ehk uusklassikaliste juhtimisteooriate tekkimine on loogiliseks jätkuks klassikaliste juhtimisteooriate arenemisele. Neoklassikalist käsitlusviisi nimetatakse ka käitumuslikuks käsitlusviisiks. Kui klassikalise käsitluse juhtimisteoreetikute peamiseks huviobjektiks oli ametlik e. formaalne organisatsioon koos oma ülesehituse ja koostisosadega ning põhiliselt tegeleti töökorralduse ja töö lihtsustamisega, siis neoklassikalise koolkonna keskseks
grupis on mõjutatud grupiprotsessidest ning erineb omaette tegutseva inimese käitumisest. Neoklassikaline juhtimisteooria hakkas arenema 1920. aastatel ning inimsuhete juhtimise koolkonna rajajateks peetakse Elton Mayot, Mary Parker Follettit jt. Nende teooriatele tuginedes kasvas 1930- ndatel aastatel klassikalisest lähenemisviisist juhtimisele välja inimsuhete koolkond. See koosnes suuremas osas organisatsioonipsühholoogidest (Maslow, McGregor, Argyris ja Bennis), Neoklassikalised teooriad on aluseks tänapäevastele juhtimisteooriatele ning on leidnud tunnustamist ja edasiarendust kaasaegsete juhtimisteoreetikute (Tom Peters, Peter Drucker jne. ) poolt. Hugo Münsterberg suhtus lugupidamisega teadusliku juhtimise koolkonna esindaja Frederick Winslow Taylori töösse ning pidas oluliseks kujundada uus teadus, mis seoks psühholoogia ja majanduse peajooned. Ta väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid peamiselt kolmes valdkonnas:
Juhtimine on sama vana kui inimene: Platon-liidrist, Aristoteles-rääkimise jõust, Sparta- distsipliin ja efektiivsus, Vana-Rooma-süsteemsus ja tööjaotus, Machiavelli-riigi juhtimisest, Adam Smith- tööjaotus ja organisatsioonistruktuur Teooriate tüpoloogia: Klassikalised teooriad: - Teadusliku juhtimise koolkond - Taylor - Administratiivne koolkond - Fayol - Bürokraatlik koolkond - Weber Neoklassikalised teooriad: - Inimsuhete koolkond - Mayo - Inimressursi koolkond Maslow ja McGregor Moodsad, kaasaegsed teooriad: - Kvantitatiivsed teooriad- tehniline, materiaalne, infol põhinev - Süsteemiteooriad - Olukorralised teooriad - Uued suunad Klassikaline-teaduslik koolkond: Põhines praktikal ja selle uurimisel. Eesmärgid: Sunnimeetoditelt teaduslikele meetoditele Efektiivusus ja tööviljakus
Sel perioodil loodud juhtimise ja eestvedamise teooriad pakuvad jätkuvalt huvi ka kaasajal. 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad Isiksuseomaduste teooriad hakkasid levima 20. sajandi esimesel poolel ning põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (sh vaimsete ja füüsiliste omaduste) väljaselgitamisel. Isiksuseomadusi uurivates teooriates tõdetakse, et need on ka õppimise ja harjutamise teel arendatavad. 1930-ndatel aastatel levima hakanud sotsiaalseid protsesse kajastavad neoklassikalised teooriad pöörasid tähelepanu inimeste psühholoogiale, suhetele ja koostööle. Teise maailmasõja järgne aeg oli soodne ka grupiteooriate tekkeks (1940-ndad). Eestvedamiseks oluliste isiksuseomadustena pakuti sagedamini karismaatilisust, kohanemist, saavutustele orienteeritust, enesekehtestavust, domineerivust, energilisust, suhtlemisoskust, kindlameelsust, usaldusväärsust, püsivust ja vastutust. Viimaste aastakümnete jooksul on
Sel perioodil loodud juhtimise ja eestvedamise teooriad pakuvad jätkuvalt huvi ka kaasajal. 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad Isiksuseomaduste teooriad hakkasid levima 20. sajandi esimesel poolel ning põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (sh vaimsete ja füüsiliste omaduste) väljaselgitamisel. Isiksuseomadusi uurivates teooriates tõdetakse, et need on ka õppimise ja harjutamise teel arendatavad. 1930-ndatel aastatel levima hakanud sotsiaalseid protsesse kajastavad neoklassikalised teooriad pöörasid tähelepanu inimeste psühholoogiale, suhetele ja koostööle. Teise maailmasõja järgne aeg oli soodne ka grupiteooriate tekkeks (1940-ndad). Eestvedamiseks oluliste isiksuseomadustena pakuti sagedamini karismaatilisust, kohanemist, saavutustele orienteeritust, enesekehtestavust, domineerivust, energilisust, suhtlemisoskust, kindlameelsust, usaldusväärsust, püsivust ja vastutust. Viimaste aastakümnete jooksul on
Enesetundmine Pidev kirg õppida Tööarmastus Tulevikunägemuse jagamine Tundlikus vajaduste suhtes Emotsionaalne küpsus Riskijulgus Usk võitu, edasiminekusse 11. Juhtimisteooriad ja koolkondade esindajad Juhtimise klassikalised teooriad 1. Teaduslik juhtimine – F.Taylor 2. Administratiivne juhtimine – Henry Fayol 3. Bürokraatlik juhtimine – Max Weber Juhtimise neoklassikalised teooriad 1. Inimsuhete juhtimine – Mary Parker Follett, Elton Mayo 2. Inimressursside juhtimine – Abraham Maslow, Douglas McGregor Juhtimise kvantitatiivsed teooriad 1. Kvantitatiivne juhtimisteooria 2. Operatsioonide juhtimine 3. Infosüsteemidega juhtimine Kaasaegsed ja postmodernistlikud teooriad 1. Süsteemiteooriad – West Churchman 2. Eesmärgiline juhtimine – Douglas McGregor, Peter Drucker 3. Tasakaalustatud mõõtmismudel – Robert Kaplan, David Norton
alluvusahel, kord organisatsiooni ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim Bürokraatlik koolkond Max Webber, pööras tähelepanu organisatsiooni tegevuse reeglitele ja reguleeritusele, oli seisukohal, et töö peab käima õlitatult. Range distsipliin ja reeglid ei lähtu isikutest vaid organisatsiooni vajadustest. Hierarhiline süsteem ja töötajate ranged õigused ning kohustused. 12. Neoklassikalised juhtimisteooriad hakkas arenema 1920-ndatel. Kesksel kohal on inimene ja inimsuhted. Hugo Münstenberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid järgmistes punktides: Aidata leida sobivaid inimesi töökohtadele. Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad hästi tööd teha. Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused. 13
Nende arvates on tarvis maailmamajandus ümber korraldada ja vabastada Kolmanda Maailma riigid erenenud maade otsese ja kaudse kontrolli alt. Ebaõige paradigma teooria: _ Arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvusvaheliste nõuandjate ebasobivad ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel. Põhjuseks on arengumaade majanduse lähteseisundi ebapiisav tundmine ja nende omapära arvestamata jätmine. 13. Kuidas selgitavad neoklassikalised mudelid majanduse arengut? Uusklassikaline lähenemine _ Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitudressursside ebaefektiivne paigutus _ Vabaturu teooria vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja _ Ühiskondliku valiku teooria poliitikud, ametnikud, üksikindiviidid ja riik tervikuna lähtuvad vaid omakasust, mille tulemuseks on ressursside vale paigutus ning inimvabaduste piiramine. Seega, mida
- Täielik tööhõive tingib suuremad investeeringud. MAJANDUSTEOORIA PÕHIKOOLKONNAD Adam Smith- kaasaegse (klassikalise) majandusteaduse algus: omakasu ja turujõudude vastastikune mõju on parim võimalik maailm. John Maynard Keynes- isereguleerivad jõud on nõrgad, majandus põhiliselt ebastabiilne ja valitsuse sekkumine vajalik. Eriti mures tööjõuturu võimetusest kindlustada täielikku tööhõivet. *Klassikalise majandussuuna edasiarendajad monetaristid ja neoklassikalised majandusteadlased. *Keynesi majandusteaduse toetajad neokeinslased ja postkeinslased. Monetaristlik koolkond (milton friedman) * raha pakkumine tuleb panna püsival määral kasvama, sõltumata sellest, mis juhtub intressimäärade, majandusliku aktiivsuse või ükskõik millise majandusmuutujaga. - eramajandus on põhiliselt stabiilne: hindade ja palkade paindlikkus tekitavad isekorrigeerumist.
12. Rahvusvahelise sõltuvuse mudelid: Neokoloniaalse sõltuvuse teooria Arenenud riigid moodustavad maailmamajanduse tuumiku ning arengumaad on perifeeriaks. Teooria pooldajad näevad arengumaade alaarengu peasüüdlasena arenenud riike, kelle majanduspoliitika ei soodusta arengumaade majanduskasvu. Ebaõige paradigma teooria: Arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvasvaheliste nõuandjate ebaõiged ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel. 13. Neoklassikalised mudelid: Uusklassikaline lähenemine: arengumaade mahajäämuse põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitud ressursside ebaefektiivne paigutus. Vabaturu teooria: vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja. Ühiskondliku valiku teooria: poliitikud, ametnikud, üksikindiviidid ja riik tervikuna lähtuvad vaid omakasust, mille tulemuseks on ressursside vale paigutus ning inimvabaduste piiramine. Seega mida väiksem on valitsussektor, seda parem. Turusõbralik
Roodevälja ja Põdrangu, mis kõik asuvad Lääne-Virumaal ja on kõrgema pealeehitisega ühekorruselised hooned. Tartu linna valduses on seisnud aga Saduküla mõisa metsnikumaja, mille nikerdused on väga hästi säilinud. Siiski võib öelda, et mahult ja kujunduslaadilt on märkmisväärsemad Põhja-Eesti puidust mõisahooned. 2.2 Neorenessanss, neobarokk Paralleelselt neogootikaga arenesid XIX sajandi 60.-90. aastail arhitektuuris neoklassikalised suunad. Üleminek klassitsismilt neorenessanssi oli muidugi sujuvam kui neogootikasse, ometi oli see visuaalselt tajutav. Täielikult tõrjuti välja sammasportikus ja asemele tuli ümarkaar, mida kasutati nii sise- kui väliskujuduses. Katused muutusid peaaegu lamedaks ja püüti visuaalselt tõsta ülemiste akende ning räästa vahelist osa. Paljude neorenessansilike hoonete puhul on rõhutatud horisontaalset liigendust, mistõttu mõjuvad need hooned suhteliselt madalatena
teooriad ja meetodid kordamisküsimused Organisatsiooni definitsioon + Juhtimise definitsioon + Organisatsiooni edukuse eeldused + Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid + Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel + Juhtimise funktsioonide definitsioonid + Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi + Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi + Juhi rollid H.Minzbergi järgi + Juhile vajalikud oskused + Klassikalised juhtimisteooriad + Neoklassikalised juhtimisteooriad + Kaasaegsed juhtimisteooriad + Kavandamise mõiste. Kavandamise vajalikkus + Kavade ja plaanide liigid + Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess + Organiseerimise mõiste, olemus + Organisatsiooni arengutsüklid - Struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused + Orgaanilised, mehhaanilised organisatsioonid + Juhtimisulatus, juhtimistasand, eelised ja puudused + Rivi- ja staabiorganisatsiooni olemus. Konfliktide põhjused + Eestvedamise mõiste
4. Valitsuse aktiivsus majanduse juhtimisel teeb pigem halba kui head ja parim lahendus oleks hoida oma käed majandusest eemal eemal. 5. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada. 6. Poliitikute ülesanne oleks: ·tagada rahapakkumise pidev kasv ·tagada vähemalt äritsükli jooksul tasakaalustatud eelarve. 27 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Neoklassikalised Monetarismi põhimõtete arendus majandusteadlased j Põhiteesid: 1. Majandus on põhiliselt stabiilne. 2. Valitsus ei suuda kuidagi Väidavad, et ärimehed näevad majandus mõjutada. läbi iga valitsuse katse majandusega manipuleerida ning kasutavad selle oma huvides ära. 3 Rahapakkumine peab mõõdukalt ja stabiilselt kasvama. 3
Neokoloniaalse sõltuvuse teooria Arenenud riigid moodustavad maailmamajanduse tuumiku ning arengumaad on perifeeriaks Teooria pooldajad näevad arengumaade alaarengu peasüüdlasena arenenud riike, kelle majanduspoliitika ei soodusta arengumaade majanduskasvu Ebaõige paradigma teooria Arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvusvaheliste nõuandjate ebasobivad ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel 13. Kuidas selgitavad neoklassikalised mudelid majanduse arengut? Uusklassikaline lähenemine Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitudressursside ebaefektiivne paigutus. Neoklassikaline kasvuteooria Rahvuslike turgude liberaliseerimine suurendab nii sise- kui välisinvesteeringuid ning kiirendab seega kapitali akumulatsiooni Kogutoodangu kasvu tingib:
NEOKOLONIAALSE SÕLTUVUSE TEOORIA Arenenud riigid moodustavad maailmamajanduse tuumiku ning arengumaad on perifeeriaks Teooria pooldajad näevad arengumaade alaarengu peasüüdlasena arenenud riike, kelle majanduspoliitika ei soodusta arengumaade majanduskasvu EBAÕIGE PARADIGMA TEOORIA Arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvusvaheliste nõuandjate ebasobivad ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel 13. Kuidas selgitavad neoklassikalised mudelid majanduse arengut? UUSKLASSIKALINE LÄHENEMINE Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitudressursside ebaefektiivne paigutus. NEOKLASSIKALINE KASVUTEOORIA Rahvuslike turgude liberaliseerimine suurendab nii sise- kui välisinvesteeringuid ning kiirendab seega kapitali akumulatsiooni Kogutoodangu kasvu tingib:
Harold Koontz, tähistamaks Kaasaegsed juhtimisteooriad: Juhtimine Jaapani moodi, Z teooria juhtimisteoorias mitme oluliselt erineva koolkonna ja käsitlusviisi olemasolu (Mereste, 2003). Juhtimisteadlased ongi aegade jooksul püüdnud korrastatust luua. Seda on tehtud küllaltki erinevalt (Vadi, 2004: 78). Esiteks on toodud välja kaks kuni viis juhtimisteooriate rühma: 1) klassikalised ja nüüdisaegsed teooriad (Alas, 2001); 2) klassikalised, neoklassikalised, kvantitatiivsed, kaasaegsed ja postmodernistlikud teooriad (Türk, 2003). Edasi on nende all loetletud koolkonnad, kus see on osutunud võimalikuks (Vadi, 2004: 78). Teiseks on esitatud neli või kuus juhtimiskoolkonda: 1) klassikaline, käitumislik, kvantitatiivne koolkond ja põhiliste lähenemisviiside sünteesid ning nende poolt hõlmatavad teooriad või nende esindajad; 2) teadusliku juhtimise, klassikaline (administratiivne),
Neoklassikalise sõltuvuse teooria: · arenenud riigid moodustavad maailmamajanduse tuumiku nind arengumaad on perifeeriaks · teooria pooldajad näevad arengumaade alaarengu peasüüdlasena arenenud riike, kelle majanduspoliitika ei soodusta arengumaade majanduskasvu Ebaõige paradigma teooria: · arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvusvaheliste nõuandjate ebasobivad ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel 13. Kuidas selgitavad neoklassikalised mudelid majanduse arengut? Uusklassikaline lähenemine Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitud ressursside ebaefektiivne paigutus. · Vabaturu teooria vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja · Ühiskondliku valiku teooria poliitikud, ametnikud, üksikindiviidid ja riik tervikuna lähtuvad vaid omakasust, mille tulemuseks on ressursside vale paigutus ning inimvabaduste piiramine
1. Võimetus arvestada kõiki detaile 2. Mittevalmisolek vastastikuseks asendamiseks 3. Hüvitise ootamine lihtsalt teadmiste omamise eest, selle asemel, et neid asja huvides kasutada 4. Täitjatepoolse konkurentsi kartmine 5. Kujutlusvõime puudumine 6. Egoism(soovimatus tööga kaasnevat kuulsust alluvatega jagada 7. Taltsutamatus 8. Reetlikkus, kohusetunde puudumine 9. Autoritaarsus juhtimises 10. Teadmistega eputamine 11. 12. 13. 14.TEEMA3: Juhtimine kui teadus, Klassikalised, Neoklassikalised, Kaasaegsed juhtimisteooriad 15. 16. Juhtimine kui teadus Juhtimisteadus analüüsib ja üldistab juhtimise praktilist kogemust ja töötab selle põhjal välja praktilised soovitused juhtimise kõikide vormide ja tahkude täiustamiseks ja juhtimise efektiivsemaks muutmiseks. Juhtimine on juhtimise printsiipide, meetodite, vahendite ja vormide ühtsus. 17. 18. Juhtimisteooria Selgitab juhtimise olemust ja tähtsust puudutavaid seaduspärasusi
Reeglid ei tohi sõltuda ametikohal töötavast isikust, vaid peavad tulenema org.-ni spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. Weber esitas bürokraatliku organisatsiooni tunnused, s.t. org.-ni erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus. 12. Neoklassikalised juhtimisteooriad Hakkas arenema 1920-natel aastatel. Keskseks uurimisobjektiks on inimene. Jagunes: 2.1. Inimsuhete koolkond (human relations). 2.2. Inimressursi koolkond (human resouces). 2.1 Inimsuhete koolkond · Hugo Münsterberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas:
j alati tasakaalu p pikaajalises j p perspektiivis p jja see,, et tööpuudus p on olemas,, arvatakse olevat lühiajaline ja iseenesest kaduv probleem. Tööturul toimuvad protsessid taanduvad kahele neoklassikalised postulaadile. Esimene. Palk võrdub tööst saadava tuluga, W/P = MPL. Kasumit maksimeeriv tingimus: firmad palkavad uusi töölisi, kuni viimase töölise palk on võrdne sellelt tööliselt saadava tuluga. Tööviljakus sõltub otseselt tööoskustest ja seadmetest. Väheneva kasumi tõttu tööst saadav tulu väheneb koos iga uue töölise värbamisega. See idee on tööjõu nõudluse kõvera aluseks. aluseks Teine
masin". Pööras tähelepanu org. tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Reeglid ei tohi sõltuda ametikohal töötavast isikust, vaid peavad tulenema org. spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. Weber esitas bürokraatliku org. tunnused: org. erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus. 12. Neoklassikalised juhtimisteooriad. Hakkasid arenema 1920 ndatel aastatel. Keskseks uurimisobjektiks oli inimene. Jagatakse kahte rühma: Inimsuhete koolkond: Hugo Münsterberg- lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: 1. Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. 2. Selgitada välja psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad hästi tööd teha. 3
alati asendada puuduv kaup teisega. Eeldus kehtib ka tööjõu kohta. Monetaristid: 1. Eramajandus on põhiliselt stabiilne. 2. Hindade ja palkade paindlikkus tagab turu tasakaalu. 3. Langusperioodid majanduses lühikesed ja mõõdukad 4. Valitsuse aktiivsus majanduse juhtimisel teeb pigem halba kui head ja parim lahendus oleks hoida oma käed majandusest eemal. 5. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Neoklassikalised majandusteadlased: 1.Majandus on põhiliselt stabiilne. 2. Valitsus ei suuda kuidagi majandus mõjutada. Väidavad, et ärimehed näevad läbi iga valitsuse katse majandusega manipuleerida ning kasutavad selle oma huvides ära. 3. Rahapakkumine peab mõõdukalt ja stabiilselt kasvama. 4. Riiklik sektor peab olema nii väike kui võimalik. Esindajaks on ka nn. Austria koolkond- soovitavad loobuda matemaatilistest mudelitest, mis võimaldavad
Keynes lisas kaks lisapõhjust raha omamiseks. Ettevaatusmotiiv viitab soovile omada raha ajutiste finantsiliste hädaolukordade juhtumitel. Raha hoidmine on likviidsuseelistuse väljendus (soov hoida oma varandust kõige likviidsemal kujul). Raha ülekandemehhanism on kaasaegse makroökonoomika üks tähtsamaid osi. Rahandusteadlased väidavad, et raha pakkumine on tähtis põhjuslik faktor, millel on võimas mõju majanduse igale sektorile. Teised majandusteadlased pole sellega nõus. Neoklassikalised majandusteadlased usuvad, et muutused raha pakkumises mõjutavad ainult inflatsiooni määra, mitte tootmissfääri idee, mis on kooskõlas enamiku monetaristide vaadetega pikema perioodi kohta. Paljud keinslased väidavad, et raha pakkumine on majandusliku aktiivsuse tulemus mitte aga põhjus. Say seaduse kohaselt toodavad inimesed kaupu selleks, et vahetada neid teiste kaupade vastu; seega ühe kauba pakkumine tähendab nõudlust teise kauba järele
Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 5) Postmodernistlikud teooriad ja teised juhtimise paradigmad. 50-ndail ja 60-ndail aastail oli organisatsiooni- ja juhtimisteooriate käsitlemine in. Iga
Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni- Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja õppiv juhtimine ja bürokraatika koolkond käitumine koolkond koolkond organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 5) Postmodernistlikud teooriad ja teised juhtimise paradigmad. 50-ndail ja 60-ndail aastail oli organisatsiooni- ja juhtimisteooriate käsitlemine in. Iga majandus-, sotsiaal- ja psühholoogiateema käsitleja, kel
kasv kiirem kui SKP kasv. Kuid millest ikkagi sõltub mingi konkreetse riigi majanduskasvu kiirus? Mis on need peamised tegurid, mis selle ära määravad? Majanduskasvu teooriad, mis aitavad sellele vastata, võib Parkin`i (2003) järgi jagada üldjoontes kolme rühma: Ø Klassikalised kasvuteooriad (Adam Smith, Thomas R. Malthus, David Ricardo) Ø Neoklassikalised kasvuteooriad (Frank Ramsey, Robert Solow) Ø Uued kasvuteooriad (Joseph Schumpeter, Paul Romer) Kõikide teooriate keskne mõiste on tehnoloogia. Tehnoloogia taseme muutus toob kaasa ka kiirema majanduskasvu. Joonisel 4 näidatakse kolme teooria põhimõttelisi erinevusi. Joonisel 4 näitab negatiivse tõusuga D kõver seost kapitali koguse ja kapitali piirproduktiivsuse vahel
2.4.1 Juhtimise klassikalised teooriad 24 2.4.1.1 Teadusliku juhtimise koolkond 24 2.4.1.2 Administratiivne koolkond 25 2.4.1.3 Bürokraatia koolkond 26 2.4.2 Juhtimise neoklassikalised teooriad 27 2.4.3 Juhtimise kvantitatiivsed teooriad 30 2.4.3.1 Kvantitatiivne juhtimisteadus 30 2.4.3.2 Operatsioonide juhtimine 31 2.4.3.3 Infosüsteemidega juhtimine 31 2.4.4
annaabi.ee 
