Moritz Hermann von Jacobi- leiutaja (0)

Moritz Hermann von Jacobi

Moritz Hermann von Jacobi oli saksa päritolu vene füüsik ja arhitekt . Ta sündis 21. september 1801 Potsdam ja suri 10. märts 1874 Peterburi. Ta õppis Göttingenis ja Königsbergis ehituskunsti .
Ta oli Tartu Ülikooli professor aastatel 1835–1840. Alates aastast 1837 oli Jacobi Peterburi Teaduste Akadeemia uurimiskomisjoni liige, aastast 1840 akadeemia adjunkt, 1847 akadeemik . Jacobi uuris elektromagnetismi, eriti masinaehituse seisukohalt. Ta oli galvanoplastika leiutaja. Samuti uuris ta elektrimootoreid ja traadiga telegraafi .
1834. hakkas ta tegelema elektrimootoritega, et uurida elektromagnetjõu kasutamist liikuvatel seadmetel. Ta uuris elektromagnetjõudu mootorites ja generaatorites.Jacobi sõnastas maksimaalse võimsuse teoreemi: "Maksimaalne võimsus edastatakse siis, kui vooluallika sisetakistus võrdub koormuse takistusega, eeldades, et välistakistus saab muutuda ja sisetakistus on konstantne ." Ta avastas selle, uurides aku poolt elektrimootorile edastatavat võimsust ja kasutades tervet mõistust. Jacobi mõõtis mootori väljundit, määrates tsingi koguse, mida aku tarvitas. Nikolai I eraldatud vahendite abil ehitas Jacobi 1839 28 jala pikkuse elektrimootoriga paadi, mis töötas akudega. Paat kandis 14 inimest mööda Neevat vastuvoolu kiirusega 5 km/h.
Tänapäeval kasutatakse elektrimootoreid väga palju. Paljudes mänguasjades kasutatakse elektrimootoreid. Üha rohkem kasutatakse elektrimootoreid ka päris autodes .
Historitism
Historitsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul. Historitsismiks nimetatakse Karl Popperi eeskujul vaadet, mille kohaselt on võimalik leida ajaloo käigu objektiivsed, vääramatud seaduspärasused ning nende põhjal ka ette näha ajaloo edasist kulgu .
Popperi raamatud "Avatud ühiskond ja selle vaenlased" ja "Historitsismi viletsus " vastustavad seda vaadet. Ta kritiseerib eriti Georg Friedrich Wilhelm Hegelit ja Karl Marxi.
Kose -Uuemõisa

Tänaseni säilinud mõisasüda on valminud peamiselt pärast 1852 . a, kui Kose-Uuemõisa omanikuks sai N. von Uexküll. Mõisast kujunes üks suurejoonelisemaid vabaplaneeringulisi ansambleid Eestis. Historitsistliku kahekorruselise keskosa ja tiibehitiste ning (algselt) ühekorruseliste galeriidega peahoone arhitektuuris on nii hilisklassitsistlikke kui neorenessansslikke jooni. Paljudest kõrvalhoonetest on säilinud valitsejamaja, teenijatemaja ja laudad-tallid. Pirita jõe äärde rajatud suure (27 ha) vabaplaneeringulise pargi ehteks on 1905. a ehitatud neogooti matusekabeli varemed.
Koostas: Silver Kiho