mille peale kiirelt mere äärde jooksis ja ujus Kreetale, kus ta ennast kotkaks muutis ja Europe Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia vägistas. Vägistamise tulemusel sündisid Minos, Sarpedon ja Rhadamanthts. Euroopa sai Europe järgi oma nime, Zeusi pulliksmoondumise tagajärjel tekkis Sõnni tähtkuju ja Minosest sai Kreeta kuningas. See on üks vähestest "õnnelikest" Zeusi vägistamise lugudest, kus ohver pääseb Hera käest ja lõpetab suhteliselt edukalt. Kreeta kuningas Minosel ja Pasiphael sündis tütar Ariadne. Ariadnel oli poolvend Minotauros, kellele ateenlased pidid, karistuseks Minose poja Androgeose tapmise eest, iga üheksa aasta tagant loovutama seitse noormeest ja seitse neidu. Theuseus saabus koos teiste ateenlastega, ohvrina Kreetale, kus Ariadne temasse otsekohe armus ja lubas aidata Theseusel Minotaurust tappa
Kui jäär ületas väina, mis Euroopat Aasiast lahutas, libises õde Helle jäära turjalt maha ja väina hakati tema järgi Helle mereks kutsuma. Phrixos aga jõudis õnnelikult Külalislahkuseta mere ehk praeguse Musta mere kaldale Kolchise maale ja sealne rahvas võttis ta vastu. Kohalik kuningas Aietes andis poisile oma tütregi naiseks ja Phrixos ohverdas tänutäheks tema elu päästnud jäära Zeusile ja kinkis kuldvillaku Aietesele. Phrixosel oli lell Iason, kes oli õiguse järgi Kreeka kuningas, kuid kellelt vennapoeg Pelias oli riigi anastanud. Iason oli õigel ajal salaja kindlasse paika saadetud, ja kui too meheks sirgus, ilmus ta vapralt koju tagasi oma aujärge nõudma. Oraakel oli Peliasele ennustanud, et ta sureb sugulase käe läbi ja et ta peab kartma kõiki neid, keda näeb ainult ühe jalanõuga. Ühel päeval selline mees linna ilmuski, kes muus osas oli igati suursugune. Mitte keegi ei teadnud teda ja teda võrreldi jumalate endiga
Absyrtos kuningas Aietese poeg, Medeia vend Acheelos jõejumal, oskas oma kuju muuta Achilleus kuulus kangelane, kes oli haavumatu. Ainuke haavatav koht oli kand. Admetos kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast. Agememnon kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis.
kuhu oli kuldvillak kinni löödud. 13. Phrixos jäi Aietese juurde ja võttis hiljem ühe ta tütre naiseks. Ennustuses oli kuulutatud, et kui kuldvillakust ilma jäetakse, tabab perekonda õnnetus. Paljud proovisid kuldvillakut kätte saada, kuid kellegil see ei õnnestunud. Iason ja Medeia 1. Kuningast jäi järgi kaks poega- vanem Aiason ja noorem Pelias. Aiason pidi troonile astuma, kuid Pelias anastas ta trooni ja kihutas venna linnast välja. 2. Aiasoni poeg- Iason. Aiason kartis, et Pelias ihkab ta poja surma ja korraldas pojale matused ning saatis ta salaja mägedesse kentauri juurde. (inimese ülakeha ja hobuse kerega olendid) 3. Iason kasvas suureks ja tugevaks, õppis kentauri tarkust ja 20aasta vanuselt läks Iason Peliaselt trooni nõudma. 4. Poolel teel kandis ta vanaeide läbi jõe. (vanaeit oli tegelikud Hera, Zeusi abikaasa, kes tahtis teada, kas Iasonil on hea süda, kuna poiss ta läbi jõe kandis, kaitses Hera noormeest kõikidel reisidel) 5
27. Artemis- Apolloni kaksikõde, neitsilku nooruse kaitsja 28. Prometheus- inimsoo päästja 29. Atlas- taevavõlvi õlgadel kandja 30. Hermes- kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja 31. Terminus- piirivalvur 32. Priapus- viljakuse andja 33. Pales- kariloomdele jõu andja 34. Sylvanus- metsaraidurite abistaja 35. Saturnus- külvi ja seemne kaitsja 36. Janus- "hea alguse jumal", temale pühendatult tähistati uut aastat 37. Lucina- sünnitusjumalanna ROOMA JUMALAD Jupiter Zeus Juno Hera Neptunus Poseidon Vesta Hestia Mars Ares Minerva Athena Venus Aphrodite Mercurius Hermes Diana Artemis Vulanus Hephaistos Ceres Demeter "DEMETER" Dem tütar Persephone (kevadeneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale
Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abistanud kunagi valelikke. Tema lind kotkas, tema puu tamm. Hera (Juno) Hera oli Zeusi naine ja õde. Ta oli abielu kaitsja. Hera oli tegevuses nende naiste karistamisega, kellesse Zeus armus. Herale on pühendatud lehm ja paabulind, tema lemmiklinn on Argos. Poseidon (Neptunus) Oli merede valitseja ja Zeusi vend. P'l oli hiilgav palee keset merd. P kinkis inimestele esimese hobuse. Teda kujutati alati kolmhark käes, on seotud hobuse ja sõnniga. Hades (Pluto) Zeusi kolmas vend, kelle valitseda oli allmaailm. Hadesel oli kurikuulus kiiver. Hades oli halastamatu, kuid õiglane; kardetud, aga mitte õel jumal.
Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust. Apollon Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõejumal. Tema hoole all olid muusika ja luulekunst. Arachne maatüdruk, kes arvas, et tena käsitöö on parem kui jumalanna Minerval. Ares - sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Julge ja taltsutamatu, vähese aruga. Argo argonautide laev, millega mindi kuldvillaku jahile. Ariadne Kreeka kuninga tütar. Artemis jahijumallanna, Zeusi ja Leto tütar. Apolloni kaksikõde. Üks neitsilikest jumalannadest. Oli väga osav kütt ja ta kaitses elavat loodust. Atlanta naiskütt. Emakaru kasvatas ta üles. Märkimisväärne sündmus tema elus oli Kalydoni metssea küttimine. Athena Zeusi tütar. Sõjajumalanna. Sündis Zeusi peast täis sõjavarustusega
Heraklese vägiteod 1.Nemea lõvi-Nemea lõvi oli vanakreeka mütoloogias haavamatu metsloom, kes elas Argolises Nemea linna lähedal. Mõnes allikas on Nemea lõvi vanemateks nimetatud Typhonit ja Echidnat. Teda on nimetatud ka Orthose ja Kimääri järglaseks.Herakles pidi sooritama Eurystheuse antud 12 vägitööd ja esimeseks käskis Eurystheus just Nemea lõvi hävitada.Nemea lõvi elas kahe väljapääsuga koopas. Ühe ette veeretas Herakles kivimürakaid ja ootas siis, kuni lõvi teisest nähtavale ilmub. Algul katsus Herakles lõvi hävitada vibu ja noolte, siis oma oliivipuust nuiaga, ent kõik need osutusid kasututeks. Lõpuks kägistas Herakles lõvi ära. Mõne versiooni järgi surus Herakles oma käsivarre lõvile nii sügavale kurku, et see lämbus. Pärast püüdis ta tundide viisi edutult lõvilt nahka maha võtta, aga lõvi oli ju haavamatu. Kui Herakles oli juba meeleheitel, tuli tema juurde Athena, kes õpetas,
ta alla neelas. Viimane sünnitas Athena Zeusi peas c. Seos Hephaistose ja Poseidoniga. i. Hephaistos püüdis Athenat ära võrgutada, ent ta seeme langes mulda ja sellest sai maokuningas Erichthonios d. Athena ja kangelased. e. Athena ja Gorgo. f. Ateena kultused ja pidustused: Plynteria, - maikuus, A. kuju riietati lahti, pesti Arrephoria, Skira, Panathenaia. 14. Hera. a. Kuju ja funktsioonid. Zeusi õde ja abikaasa ning taevariigi kuninganna; peamiselt emajumalanna. b. Abielu Zeusiga. Said Zeusiga neli last: sõjajumal Arese, sepp Hephaistose, sünnituse jumalanna Eileithyia ja Hebe, jumalate karikatäitja. Zeus oli suur abielurikkuja. Hera kiusas taga Zeusi lapsiteiste jumalannade ja surelike naistega. c
Perseus Argoses elas kuningas, kellele oli ennustatud, et ta tapetakse oma tütrepoja Perseuse poolt, aga et seda ennetada, saatis kuningas oma raseda tütre kasti sees merele, et ta Perseusiga kaoks kaugele kaugele Seiphosese saarele, kust edasi alustas Perseus võidukat teekonda Medusani, et tasuda kuninga Polydektesele ära võlg peavarju eest. Medusa asus ööriigis, seega pidu Perseus saama mööda graiadest, kolmest igivanast eidest, kellel oli kolme peale kokku üks silm ja üks hammas, kuid selle ühe silmaga pole keegi pääsenud ööriiki, aga Perseus oli tark ning võttis silma vahetus ajal enda kätte ning ütles eitedele:" Laske mind Ööriiki sisse, öelge, kuidas ma Medusa üles leian ja ma annan silma teile tagasi!", mida eided ei soovinud uskuda, kuid hiljem nad nõustusid ja lasid Perseuse Ööriiki, kus tuli Perseusele vastu kolm lahket nümfi, kes
nime kandev mäeahelik Põhja-Aafrikas tekkis nii, et Atlas muutus kiviks, pärast seda, kui Perseus talle gorgo Medusa pead näitas. See õnnetus osutus õnnistuseks, kuna Atlas oli pärast seda piisavalt tugev, et taevast toetada. Pegasos (ladina keeles Pegasus) on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi. Ariadne lõng Ariadne oli müütilise kreeka kuninga Minose ja Heliose tütre Pasiphae tütar, Theseuse abikaasa Phaidra õde. Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas
Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) – Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) – H poeg ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA – JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles
Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) H poeg ZEUS JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles
Nii et kui lugeda antiikaja autoreid, tuleb välja, et veel ainult paar tuhat aastat enne meie ajaarvestuse algust oli terve Kreeka täis pikituid igasuguseid poolsurelikke ning jumalikke. Veel Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav on see, kui realistlikult kreeklased sel ajal siis oma jumalate `käega-katsutavusse' suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles. Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon ("Sõjaretk" 6.raamat, 2.peatükk) märkisid Heraklese olemasolu oma raamatutes ilma mingi kahtluseta ning kangelase vägitegusid ning muid eluloolisi juhtumisi konstanteeriti nagu kõiki teisi ajaloolisi fakte. Ajalooraamatud räägivad ka Heraklese järeltulijatest, herakleididest, kes veel kuussada aastat pärast suure kangelase surma valitsesid Kreeka linnasid.
sünnitanud. Viimasena sündis Zeus ehk Dias, kuid poja asemel andis Rhea Kronosele mähkmeisse mässitud kivi ning tulevane pea-, taeva- ja äikesejumal jäi ellu. Zeus kasvas üles oma isa Kronose eest peidetuna ühes koopas Kreeta saarel. Seal toitis teda kitsepiimaga nümf Amaltheia. Täiskasvanuna kukutas Zeus oma isa Kronost ning sundis teda allaneelatud õed ja vennad välja oksendama. Nii pääsesid Hestia, Demeter, Hera, Hades ja Poseidon (joonis 2). Sellele sündmusele järgnes sõda titanomahhia, mis lõpes noorte jumalate võiduga. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Poseidon sai mere ja Hades allmaailma. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana.
Herakles Herakles oli Kreeka kõige suurem kangelane, peale Ateena. Ateena jaoks oli kõige suurem Theseus, sest seal hinnati rohkem inimese sisu, mitte nii väga jõudu. Ülejäänud Kreekas oli Herakles kõige kõvem mees. Herakles pidas ennast jumalatega võrdseks. Jumalad vajasid Heraklese abi gigantide vastu võideldes. Herkales kohtles jumalaid nagu teisigi olevusi selles suhtes, et kui näiteks Delfi oraakli preestrinna ei tahtnud talle vastust öelda, siis Herakles haaras kätte kolmjala (preestrinna istus seal) ja ähvardas, et viib selle minema ning asutab oma oraakli. Selliste tülide puhul tavaliselt Zeus sekkus vahele. (See Delfi oraakel oli Apolloni nn pühapaik) Kuigi Herakles vahepeal seal selliseid asju korraldas, siis Apollon austas teda siiski väga ja palus, et preestrinna annaks Heraklesele alati vastused tema küsimustele. Heraklesel oli elu ajal kindel teadmine, et keegi ei võinud temast tugevam olla või teda võita
oma kätesse, sest tundus, et inimkond on määratud näljasurma. Ta saatis Hermese Hadese juurde ning palus tal Persephone vabastada. Hades laskis Persephonel süüa granaatõuna seemet, mis sunniks ta hiljem tagasi pöörduma. Nii hakkas Persephone aastas neli kuud all Hadese riigis veetma. Rhea kutsus Demetrei tema templist välja ning laskis maal õitseda. Dionysos sündis Teebas Zeusi ja Teeba printsessi Semele järglasena. Zeus lubas Semelele Styxi nimel, et teeb mida iganes neiu soovib. Hera oli poetanud Semele hinge soovi näha Zeusi täies hiilguses. Zeus ei saanud keelduda, aga Semele suri lõõma käes. Zeus võttis Dionysose emaihust, peitis teda Hera eest ning viis siis lapse nümfide juurde. Mereröövlid varastasid nooruki rannalt, arvates, et tegu on kuninga pojaga. Laeval selgus, et ükski köis ei püsinud tema ümber. Vaid tüürimees taipas, et tegu on jumalaga, ning käskis noormehe vabastada. Nad proovisid purjeid heisata, aga laev ei liikunud
See tüdruk libises sinna väina ja seetõttu nimetatakse seda Helle mereks (Hellespontoseks). See poiss jõudis Kolchise maale. Seal elas metsik rahvas, aga ta võeti lahkelt vastu ja siis kuningas Aietes andis oma tütre ka talle naiseks. Ja siis selle jäära, kes Phrixot oli päästnud, ta kinkis selle tänutäheks Aietesele selle tütre eest. Phrixosel oli lell, kes oli õiguse järgi Kreeka kuningas, kuid vennapoeg oli talt (Pelias) selle riigi anastanud. Selle õigusega mehe nimi oli Iason ja sel ajal kui ta kasvas siis ta oli mujale saadetud ja kui täiskasvand oli, siis tuli sinna Kreekasse ja hakkas oma õigust nõudma. Peliasele oli oraakel ennustanud, et ta peaks kartma oma sugulasi ja kõiki neid, kes on ühe sandaaliga. Siis ühel päeval ilmuski Kreekasse mingi ühe sandaaliga mees (Iason) ja inimesed olid temast vaimustunud, arvati, et ta on mingi Apolloni või Poseidoni üks poegadest (sest tal oli võimas keha ja lopsakad juuksed jms)
Kui rääkida Heraklese relvastusest, siis tema enda lemmikuks (ehk ka iseloomulikumaks atribuudiks) oli kindlasti nui. Levinud versiooni kohaselt meisterdas ta selle oliivipuust nuia endale ise, peale seda, kui oli surmanud Lerna Hydra. Tema ülejäänud relvastus oli jumaliku päritoluga mõõga andis talle Hermes, vibu ja nooled kinkis talle Apollon ja tema kullast rinnaplaat oli Hephaistose kätetöö. 1) Nemea lõvi Esimese Eurystheuse poolt määratud ülesandena pidi Herakles tapma Nemea lõvi. Nemea oli org Kagu-Peloponnesosel. Nemea lõvi puhul oli tegemist koer Orthose ja koletis Echidna elajasliku järeltulijaga, kelle Hera üles kasvatas ja ümberkaudseid põllumaid korralikult rüüstama õpetas. Järeldades lõvi sugulussidemetest (tema vendadeks olid veel Sfinks ja Kerberos), võime öelda, et tegemist ei olnud mitte täitsa tavalise elukaga. Herakles leidis lõvi koopa küll hõlpsasti ülesse, kuid tema tapmine polnud suguni nii kerge. Lõvi
lähenes.Kord ilmus ta oma armastatu juurde luigena,kord härjana,kord koguni kullavihmaga.Sellest järeldub ka see,et nende armuloode käigus sündis Zeusil palju järglaseid ning nendest hakkab rääkiima ka see essee. Apollon ja Artemis Apollon ja Artemis olid Zeusi ja titaanitar Leto lapsed.Nad olid kaksikud. Pärimuse järgi ei andnud Zeusi abikaasa Hera Letole kuskil asu,kuid lõpuks leisid Leto varjupaiga ujuval Delose saarel,kus ta kaksikud ilmale tõi. Apollonist sai kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalaid.Ta oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja,kellele allusid muusad.tema sümboliteks olid vibu ja nool, lüüra. Ühe legendi järgi tappis Apollon Delfi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas.Selle koha peale ehitas ta oma pühamu,kus kus preestitar Pythia teenis
oksendama. Pärast Kronose kukutamis jagas Zeus maailma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ning Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Väga tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi nii surematud kui ka surelikud armukesed. Ta lähenes neile mitmel väga erineval moel nt. härjana, luigena, vahel sureliku mehena ja mõnikord isegi kuldse vihmana. Zeusi abikaasa Hera veetis suurema osa ajast oma mehe armukesi ja nende järglasi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused. Kõige tuntum on vist Zeusi armulugu titaanide tütre Letoga. Armukade Hera jälitas teda andmata talle kuskil rahu. Müüdi kohaselt keeldusid kõik kohad talle varjupaika andmast v.a
Ateena kuningas Aigeus ja Troizeni kuninga tütar Aithra. Samuti räägitakse ka seda, et Theseuse isa on hoopis Poseidon. Aithra olevat olnud samal ööl nii Aigeusiga kui ka Poseidoniga. Ateenasse minek Aigeus esitas Aithrale ultimaatumi: " Juhul, kui sünnib poeg, pead sa ootama niikaua kuni poeg suudab suurt kivirahnu ise liigutada, ja alles siis võid sa poja minu õukonda saata. " Kuueteistkümnendal eluaastal suutis Theseus kivirahnu liigutada. Oma teel Ateenasse võitles 6 pahalasega. Ateena Jõudes Ateenasse, avastas Theseus, et tema isa Aigeus suudab hädavaevu troonil püsida. Kuningal teised lapsed puudusid. Oli aga naine, nõid Medeia ja Medeia poeg Medo. http://www.maicar.com/GML/000Images/tim/theseus0509.jpg Medeia lootis, et Ateena järgmiseks valitsejaks ja Aigeuse troonipärijaks saab tema poeg.
kiiver Hestia/Vesta Kronose ja Rhea tütar kodukoldejumalann Tagasihoidlik, koldetuli a sõbralik, surelike lemmik jumalanna Ares/Mars Zeusi ja Hera poeg sõjajumal Vägivaldne, Raisa- vihatud kotkas Atheena/Minerva Zeusi tütar, legendi Tarkuse, Zeusi lemmiklaps Oda ja järgi sündis Zeusi linnatsivilisatsiooni kiiver peast jumbling , kaitses
Iason ja Medeia: Iason oli Aisoni poeg, kelle kasvatas üles kentaur. 20 aastaselt läks Iason Peliase juurde õigusega endale kuuluvat trooni nõudma. Teepeal kandis ta üle jõe jumalanna Hera, kes sellest hetkest võttis poisi enda kaitse alla. Iasoni ülesanne oli ära tuua kuldvillak. Phineus juhatas Iasoni meeskonnale teed, sest nad olid ta päästnus igavesest harpüiade käes piinlemisest. Esialgu prooviti villakut saada kätte pelgalt küsides, kui kuningas Aietes ei andnud. Kuningas andis Iasonile ülesande ja kui noormees sellega hakkama saab, võib ta villaku endale saada. Iason sai tänu kuningatütre Medeia abile ülesandega kergelt hakkama. Tagasi kodulinna jõudes aitas Medeia kavalusega saada lahti eelmisest kuningast, Peliasest, kes hüppas ise kuuma katlasse
Leto tütar, apolloni kaksikõde Eros Aphrodite poeg, tiivuline Hephaistos lonkur, kepiga, tule ja oskustöö jumal Demeter - nukker, laup pärjatud kuldsete viljadega, põllunduse jumalanna Hermes - nobejalgne, tiivuliste sandaalidega , kaubanduse jumal, Zeusi käskjalg Ares verejanuline, relvadega, hirmutav sõjajumal Hestia tagasihoidlik, kodu ja kustumatu kolde jumalanna Hoorid- Rhea õed, nad elasid hesperiidide maal, Rhea andis Hera oma õdedele kasvatada, sest Kronos soovis kõik lapsed hävitada, et nad teda troonilt ei lükkaks ja hesperiidide maale ei läheks ta kunagi. Hera Rhea ja Kronose tütar, kelle lahutamatuks kaaslaseks oli paabulind, temast sai peagi taeva haldjas ja Zeusi naine, ta ehiti rikkalikult, ta sai valitsuskepi, abielu ja naiste kaitsja Iris - üks taevajumalannadest, oli Herasse kiindunud Helone nümf, kes ei tahtnud Hera pulma minna, ning kelle Hera kilpkonnaks muutis
Zeusi lapsed Zeus oli Vanakreeka peajumal. Zeusi isaks ol Kronos, kes sõi kõik Zeusi vennad ja õed ära, kuid Zeusi ema ja Kronose õde ning naine Rhea päästis Zeusi, kes oli tema viimaseks lapseks. Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar Metis, kuid Zeus neelas Athenat kandva naise alla, sest Gaia ennustuste järgi pidi Metis sünnitama poja, kellest saaks peajumal. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema enda õde Hera. Ta oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Hera oli väga kaunis naine,kes kandis alati kuldset peaehet laubal ning ta kaitses abielu ja naisi. Hera ja Zeusi ühisteks lasteks oli Hephaistos ja Ares. Hephaistos oli lahke ja rahuarmastav tule- ja sepatöö jumal. Koos Athenaga nad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Ta oli ka vulkaanilise tegevuse jumal ja sellepärast on tema vasteks Vulcanus. Teiste ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke, kes oli inetu ja lombakas.
Tantalose piinad- Tantalos tappis oma poja ja pakkus seda enda pool einestavatele jumalatele. Jumalad said aga väga kurjaks ja karistuseks pidi Tantalos neetuna seisma allmaailmas näljasena ja janusena vees, mis jooma kummardades maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid. Tüliõun- Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: ,,Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. Võõraste sulgedega ehtima- teiste inimeste vooruste või saavutuste omastamine. Moirad- vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena
Kohila Gümnaasium HERAKLES Referaat kirjanduses Koostas: Alo Juhtma Kohila 2011 Heraklese elu kohta on niisama palju versioone, kui on erinevaid jutustajaid. Heraklese isaks oli peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta lubanud, et tema järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja
Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon ("Sõjaretk" 6.raamat, 2.peatükk) märkisid Heraklese olemasolu oma raamatutes ilma mingi kahtluseta ning kangelase vägitegusid ning muid eluloolisi juhtumisi konstateeriti nagu kõiki teisi ajaloolisi fakte. Ajalooraamatud räägivad ka Heraklese järeltulijatest, herakleididest, kes veel kuussada aastat pärast suure kangelase surma valitsesid Kreeka linnasid. Kuid kes oli see suur ja tänaseni soojalt armastatud Herakles? Mis ja millised olid Heraklese kaksteist vägitööd ning mille poolest meie kangelane veel silma paistis? Üks asi on kindel Heraklese elu kohta on niisama palju versioone, kui on erinevaid jutustajaid. Kuid Heraklese päritolu peaks siiski teada olema isaks oli tal peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Heraklese surelik isa oli Amphitryon ning tema poolvennaks oli Alkmene ja Amphitryoni poeg Iphikles. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta ju
neiu, kellest põlvnevad kõik naised, kes on meestele nuhtluseks ja püüavad kurja teha. Talle kingiti jumalate poolt laegas, kus peitus palju halba. Pandora anti Epimetheusele naiseks ja too keelas laegast avada. Aga Pandora oli uudishimulik ja avas laeka, nii saidki õnnetused ja nuhtlused maailma, nende hulgas ainuke hea asi Lootus. Prometheus ja Io Prometheus olles vangis, tuli tema juurde valge lehma kujul Io, kes oli Hera armukadedus ohver. Zeus muutis Io valgeks lehmaks kui Hera Zeusi ja Iot märkas. Hera palvel andis Zeus lehma talle ning Hera andis lehma Argosele (100 silmaga tegelane) valvata. Zeus, nähes Iod häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas Argose magama. Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prometheuse juurde. Prometheus rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Zeus vabastab ta piinadest
Antiikmütoloogia töö 12 jumalat: 1. Zeus ehk Jupiter peajumal, taevajumal 2. Hera ehk Juno abielu jumalanna 3. Poseidon ehk Neptunus merejumal 4. Hades ehk Pluto allilma- ja surmajumal 5. (Pallas) Athena ehk Minerva linna, tsivilisatsiooni ja käsitöö jumalanna, ka lahingujumalanna 6. (Phoibos) Apollon tõe- ja valgusejumal 7. Artemis ehk Diana looduse- ja loomade jumalanna 8. Aphrodite ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna 9. Hermes ehk Mercurius kaubanduse- ja turujumal 10. Ares ehk Mars sõjajumal 11
Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp) 4. Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud
KAUNID DAAMID OLÜMPOSELT I HERA (JUNO) JÄÄB ILMA ERISE KULDÕUNAST Vanakreeka usundilugu seostub eelkõige OLÜMPOSe mäega, kus paiknes jumalate valitseja ZEUSi inimsilmale nähtamatu palee, kuid ka teiste jumalate, nn. olümplaste eluase. Olümpose mägi on tõepoolest olemas. See paikneb Kirde-Kreekas Egeuse mere rannikul ning on Kreekamaa kõrgeim tipp (2917 m). Olümpia linn (olümpiamängude häll) asub hoopis Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel. Hera oli Kronose1 ja Rhea tütar, kellest sai oma venna Zeusi abikaasa. Hera armukadedus ja raev jälitasid tema võistlejaid Zeusi armukesi ning isegi nende lapsi (näiteks Heraklest). Kui troojalane Paris otsustas kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Juno Sospita. Vatikani Muuseum Juno Regina. Vatikani Muuseum Herat peeti abielu- ja sünnitusjumalannaks. Hera püha loom oli lehm ja teda ennast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
