Max Ernsti kollaazid Väljavõtted reklaamiajakirjadest ja kataloogidest Marilyn Monroe ja Elvis Presley kultus Peter Phillips Tellimusmaal nr. 5 RONALD B KITAY ja RICHARD SMITH Eitas kuulumist popkunstnike hulka Popilike värvide looja Kaubapakendite motiivid Värvide tehislikkus, toorus, jõulisus DAVID HOCKNEY Esindas uut kunstnikutüüpi Naiivsus, lastekunsti kujundite kasutamine huumori ja irooniaga Moonutatud ruumikujutus, naturalistlikult täpne, hajutatud, lopsakad värvipinnad Hilisem looming realistlikud traditsioonid Kasutatud materjal http://thispublicaddress.com/tPA2/images/11_2002/bacon.jpg http://www.flickr.com/photos/hanneorla/3590847650/ http://gerryco23.files.wordpress.com/2011/08/henrymoorerecliningfigure1936.jpg http://www.artinfo.com/sites/default/files/styles/570w460h/public/migrated/8//64484%3A http://sisii2011.blogspot
ajakirjanik. Ta on mänginud kitarri ansamblites Golem, Metallist, Singer Vinger, Ba-Bach, Merry Christmas Mr. Lawrence ja Mr. Lawrence. Aastatel 2007 ja 2008 oli ta telekonkursi "Eesti otsib superstaari" üks kolmest kohtunikust, ta on juhtinud telesaatesarja "7 vaprat". Ta on TV3 neljapäevaõhtuse jutusaate "Värske Ekspress" saatejuht. 24. oktoobril 2008 ilmus tema autobiograafia "Musta pori näkku". Raamatust · Raud kujutab naturalistlikult eri rokkansamblites mängimise aega (1980ndad aastad). Teost on saatnud ülisuur müügiedu - paari kuuga on seda ostetud üle 30.000 eksemplari. · Huvitav, hoogne, tihe, lõbus... ja väga kurb raamat. Raamat ühest ajastust ja noortest selle keskel. Sellest, kuidas üks põlvkond ennast surnuks joob. Selle kõige juures muidugi kõvasti lõbutsedes. Lõpp oli eriti morbiidne. Mulle tundub, et Raual on selle raamatuga mingi isiklik võlg tasuda, ja
Saksa ekspressionismiga olid seotud mitmed eesti kunstnikud. Vanematele kunstnikele Triigile ja Mägile oli lähedasem sõjaeelne, romantilisem ja värviküllasem ekspressionism. Tüüpiline 1920.aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peet Aren (1889 1970). Nooremad pallaslased olid 1920.aastate alguses huvitatud, kujunenud kahest suunast, üks väljendas ebamäärast, romantilist tundlemist ning püüdis kajastada objektiivset tegelikkust. Täpselt, kuivalt, tihti naturalistlikult kujutati esemete üksikasju. Teiselt, uusasjalikkuses eristatakse nn. veristlikku suunda, mis tahtis olla ühiskonna vastuolude paljastaja ja uusklassitsistlikku suunda, mis rõhutas esemete plastilist vormi ebatavalise, teravdatud, nn. maagilise valguskäsitlusega. Kokkuvõttes võib öelda, et 1930.a. domineeris Eestis kunst, mis rahulikult, aga meelelise tundlikkusega kujutas lihtsaid, igapäevaseid motiive. Nagu Pariisis, ei tähendanud "realistlik
klassitsism 1. Hollandis omandas barokk realistlikuma mulje Barokk Hispaanias · Üheks kõige aegade parimaks Hispaania kunstnikuks võib pidada Diego Velazquez. Teda peetakse üheks paimaks portreede maalijakas, osates maalile jäädvustada tõetruult maalitava isiku välimuse kui ka karaktri. · Tema parimateks töödeks peetakse: o Paavst Innocentiuse X portreed - maal kus kunstnik on väga naturalistlikult jäädvustanud jõhkrat ja despootliku paavsti. Paavst ise arvas, et see portree on liiga sarnane talle. o "Õuedaamid" - selle maalil kujutab kunstnik ennast kuninga ja kuninganna topeltportreed maalimas, maalitavatest kujutised peegelduvad tagaseinas olevas peeglis. Teose mõju on rajatud õhu ja valguse vahelisele mängule. · Teiseks oluliseks Hispaania maalikunstnikuks on Bartolome Esteban Murillo. Erilist
rõhutavat detaili: Bakchose sõrmes olev musta värvi armupael, veinijumala mustad küünealused ning plekilised, mädanenud õunad puuviljavaagnal. Natüürmortidest on tuntuim "Puuviljakorv". Kunstnik leidis, et puuviljad on kõige halvemad modellid: nad püsivad küll paigal, kuid muutuvad vastavalt päikesele ja varjudele, närtsivad ja kaotavad värvi ning seepärast peab neid maalima kiiresti.Tõestuseks, et Caravaggio kujutas loodust naturalistlikult ega sallinud peenutsevat ilu, on taas pisidetailid. Lisaks ahvatlevatele puuviljadele jäävad meelde ussiauguga õun, putukate poolt äranäritud aprikoosilehed ja päikese käes kipra tõmbunud viinamarjapuuleht. Kuna Caravaggiole ei meeldinud klassikalised eeskujud ja ta ei tundnud mingit austust ideaalse ilu vastu, on tema stiili nimetatud naturalistlikuks. Isegi religioosseid sündmusi ning usutegelasi esitas Caravaggio olustikuliselt, ilma aupaisteta
ajutiselt koostöösse kommunistidega. Stalinismist ütlesid sürrealistid varsti lahti, kuid Lev Tolstoi ideid jäid nad austama. Sürrealistid käsitlesid kunsti nagu elu ,,peaproovina". Toetuti siiski Sigmund Freudi õpetustele. Sürrealiste tõmbasid objektid, mis viitasid otsesemalt või kaudsemalt seksuaalsusele. Objektide leidmiseks oli samuti Sigmund Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteooria, kuid sümbolid on maalitud naturalistlikult. Veristlik sürrealism Osad sürrealistlikud kunstnikud olid maalitehnikas väga traditsioonilised. Kõiki looduslikke materjale ja esemete üksikosi kujutasid nad realistlikult. Selline kunst jäljendab tõetruult nähtavat maailma. Sõna ,,veristlik" tuleb ladinakeelsest sõnast veritas, mis tähendab ,,tõde". Vältimaks väljendit ,,realistlik sürrealism" on kasutuses hoopis väljend ,,veristlik sürrealism".
Ta oli TV3 neljapäevaõhtuse jutusaate "Värske Ekspress" saatejuht alates 2008. aasta septembrist kaks hooaega. Saates intervjueeris ta värske Eesti Ekspressi juhtlugude kangelasi ja kuumade teemadega seotud külalisi. 2010. aasta septembrist alates on ta samal kanalil saate "Kolmeraudne" saatejuht. Kirjandus 24. oktoobril 2008 ilmus tema autobiograafia "Musta pori näkku", milles kujutab naturalistlikult rokkansamblites mängimise aega 1980. aastatel. Teost on saatnud ülisuur müügiedu: paari kuuga on seda ostetud üle 30 000 eksemplari[viide?]. 2010 ilmus põnevusromaan "Sinine on sinu taevas".[3] Ta on avaldanud ajakirjanduses ka muusikaga mitte seonduvaid arvamuslugusid. Isiklikku Mihkel on kirjanike Aino Perviku ja Eno Raua poeg. Tal on vend kirjanik Rein Raud ja õde kunstnik Piret Raud. 7
konfliktidesse laskuv, äkilise temperamendiga, järeleandmatu oma põhimõtetes. Sellise iseloomuga kaasnes ohtralt tülisid, kohtuasju ja põgenemisi solvatute eest. Üks temapoolne uus asi maalikunstis oli, et ta väidetavalt maalis oma pilte otse, ilma kavandeid ette joonistamata. Caravaggio loomingu lähtekohaks sai ümbritsev elu, eriti lihtsate inimeste kujutamine, keda ta püüdis kujutada nii, nagu ta neid nägi. Ka usulisi teemasid käsitles Caravaggio idealiseerimata, argiselt ja naturalistlikult, kutsudes nõnda esile vastumeelsuse ning sagedase tööde tagasilükkamise kirikuisade poolt. Caravaggio lisas usulistele teemadele (Peetruse kannatusloole; Pauluse pöördumisele) veenvust ja jõudu, esitades lugusid kaasaegses keeles ja igapäevaste detailidega. Pauluse pöördumine on Caravaggio maal, kus ta kujutab Paulust selili, mahapaisatuna hobuse jalge ja justkui jumala palge ette. Kuigi kuskil pole näha ei ingleid ega Jumalakoori fanfaare, vaid hoopis vana tallipoiss vana hobusega,
Tõetruult kujutatud puuviljad pildil "Autoportree Bakchosena" andsid Caravaggiole justnagu tõuke maalida neid omaette tööna. Valmis vaikelu "Puuviljakorv". Ühtlasi on see kohtumine Caravaggioga kui väljapaistva natüürmordimeistriga. Kunstnik leidis, et puuviljad on kõige halvemad modellid: nad püsivad küll paigal, kuid muutuvad vastavalt päikesele ja varjudele, närtsivad ja kaotavad värvi ning seepärast peab neid maalima kiiresti. Tõestuseks, et Caravaggio kujutas loodust naturalistlikult ega sallinud peenutsevat ilu, on taas pisidetailid. Lisaks ahvatlevatele puuviljadele jäävad meelde ussiauguga õun, putukate poolt äranäritud aprikoosilehed ja päikese käes kipra tõmbunud viinamarjapuuleht. Maalil "Vaikelu lillede ja puuviljadega" lahvatab aga ehmatav ilu. Kaks sisalikku, kes köögiviljade, lillevaasi ja puuviljade vahel sibavad, muudavad vaikelu õhustiku pingeliseks. Natüürmordilikke elemente kohtab ka pildil "Lautomängija". Laual lebavate pirnide
.. peab kõigepealt hävitama üldtunnustatud väärtused." (Nietzsche) inspiratsioon- naivism ja kubism Millist sõnumit kandsid oma loomingus edasi:järgmised rühmitusse kuulunud kunstnikud: Franz Marc Kõikides töödes on tähtis geomeetria, mõned Franz Mac’i tööd on abstraktsed. Kunstnik tundis suurt huvi sümbolismi vastu. Marc maalis teraapilistel eesmärkidel. Paljudes tema teostes on loomad, sest ta armastas loomade graatsilist ja süütut olemust. Alguses maalis kunstnik naturalistlikult, seejärel töötas välja värvi ja vormi kontrastil põhinevad kujundid. Tema teosed oli mõjutatud orfismist ( kubismi erivorm millel on futurismile omaseid jooni (dünaamilisus); oluline värv, kontrastsete värvipindade kõrvuti asetamisega luuakse mulje rütmist ja liikumisest.) ja kubismist, lisaks sai Marc inspiratsiooniVan Gogh´i loomingutest
tumedal foonil, neile langeb ere, järsk valgus, mis tuleb ülalt. Naturalismi sissetoomine kiriklikku maalikunsti kutsus esile meelepahatormi. Carvaggio põhimõtteid arendas iseseisvalt edasi grupp kunstnikke, kes moodustavad Napoli koolkonna. Napoli meistritest on keskse tähtsusega Jusepe de Ribera. Carvaggio mõju avaldub Ribera loomingus peamiselt selles, et ka tema töödes valitseb täielik tõetruudus, ka tema eelistab tumedat maalimisviisi. Meisterlik oli Riber eriti ihu maalimises. Naturalistlikult on ta kujutanud lihtrahva tüüpe. XVIII sajandil hakkab kunstitegevus Itaalias raugema. Ainuke keskus, kus kunst veel suure järelõitsengu läbi elab, on Veneetsia. Mainimist väärib siin kõigepealt vaatemaalija Canaletto. Ta alustas Rooma vaadetega, kuid pühendas hiljem täielikult oma kodulinna kujutamisele. Kõik üksikasjad tema töödes on kujutatud fotograafilise loomutruudusena, ometi on nad ülimal määral maalilised ja võluvad õhu ja valguse meisterliku kujutusega
teenime tõde, mitte ilu. Elu kirjeldus-inetu,triviaalne. Iseloomulik on autorite endi, oma perede ja sõprade portreriseerimine. (nt. Tayama Katai). 16)Milliseid kirjandusgrupeeringud tead nimetada (olgu siis Meiji või Taish ajast)? Meiji-Ken`yuusha(üliõpilaste kirjandusgrupeering). Taishõ-Shirakaba 17)Millist rolli mängib ,,mina-romaan" jaapani uuemas kirjanduses? Mina-romaanikspeetakse üldiselt mitte ainult autoriga seotud sündmuste kirjeldamist. See sisaldab ka naturalistlikult halastamatut pihtimust. Tõeline shishsetsu autor ei rahuldunud ühe-kahe pihtimusega, vaid sukeldus ikka ja jälle eneseuuringusse. Väljend shishsetsu tuli käibele 1920ndate lõpus, määramaks eelkõige autobiograafilisi tekste. Üks variant mina-romaanist kirjeldas elu ja tegemisi bundanis. Mina-romaani alla käis ka shinky shsetsu ehk meelteseisundi romaan. Kume Masao kirjutas, kuidas ta mina-romaani kirjutamisega valgustatuks tahtis saada. Ta oli
analüüsist: ühendada deontoloogiline ja teleoloogiline analüüs. Moraali ideaal kr idea algkuju, näidis Moraali ideaali käsitletakse · kõrgeima hüvena ja ühtlasi · moraalinormide kõige üldisema alusena Ideaalis on ühendatud arusaamad * kõrgeimast hüvest * täiuslikemaist inimsuhetest * kõige täiuslikumast inimesest Ajastuti on kõlbelised ideaalid olnud erinevad. Kõlbelist ideaali on käsitletud: naturalistlikult (ld natura loodus) Ideaal tuletatakse empiirilisest tegelikkusest. Ideaali ülesandeks on laiendada inimese perspektiive; transtsendentselt (ld trancendens piiridest väljuv) Ideaal on tegelikkusest sõltumatu, üleloomulik, sealpoolne. Ideaali ülesandeks on juhtida inimest sealpoolsuse suunas. Albert Schweitzer (1875 1965) Põhiteos ,,Kultuur ja eetika" 1905.a. alustas meditsiiniõpinguid 1913.a. siirdus Aafrikasse 1952.a. Nobeli rahupreemia A.S
Läänefassaadi iseloomustasid kõrge aken, suur sügavale asetatud peaportaal ja neli tugevat tugipiilarit, mille vastu toetusid 2 väiksemat poolümarat trepitorni. Kitsad trepitornid paiknesid ka pikihoone idapoolses otsas kahel pool koori. Seal lisandus neile veel teine trepitornide paarik, mis asus kõrgemal, kesklöövi viilumüüritistes. Romaanipärase pikihoone võlvimise ja selleks vajalike kõrgseinte ehitamine toimus mõnevõrra hiljem, sellele viitavad kõrggooti naturalistlikult käsitletud lehtkapiteelid, pseudotrifooriumi meenutav kõrgseinte liigendus ja ümarturpadega servistatud kõrged 8-tahulised piilarid. Jaanikirik: Kiriku pikas ja kitsas 3-löövilises pikihoones valitseb terrakotaskulptuuriga esile tõstetud lai kesklööv, mille basilikaalsed kõrgseinas toetavad 4-tahulistele piilaritele. Peaportaalist ja tornialusest võlviruumist edasi asub püham paik - pikk ning hästi valgustatud ühelööviline koor.
kunstnikutüüpi ja ,,oli osa Briti kultuuri üldisest arengust, mida sümboliseeris ansambli ,,The Beatles" äkiline ja hiiglaslik kuulsus". Naiivsuse ja lapsemeelsuse näitlemine, laste kunsti kujundite kasutamine koos enamasti delikaatse huumori või irooniaga on Hockney kunsti tüüpilised tunnused. Virtuooslikult kasutab ta fragmentaarset, naivistlikku või moonutatud ruumikujundust, kohati naturalistlikult täpset, teisal hajutatud joonistust, tühjade alade ootamatut vaheldumist lopsakate värvipindadega. Hockney hilisem looming on lähenenud realistlikule traditsioonile. Teoseid: ,,Kodune stseen" (1963), ,,Mees Beverly Hills'ist võtab dussi" (1964), ,,Suur sulpsatus" (1967). USA POPKUNST USA popkunst sündis samuti 60-ndate aastate alguses. Võrreldes inglastega on ameerika popkunstnikud enamasti
Muutnud oma sünninime Ehnatoniks, alustas ta järjekind- lat reformeerimist, kasutades üha enam ka repressiivseid võimuvahendeid. Esmase sammuna eemaldas Amenhotep IV Teebast Amoni templi ülem- preestri, saates ta ekspeditsioonijuhina idapoolsesse kõrbesse, sest uue reli- gioosse liikumise peavaenlaseks oli kindlasti vana peajumala Amoni preester- kond. Ta laskis Karnakki ehitada Atoni templi, kus erakordselt ilmekalt aval- dub uus kunstistiil, mille järgi kujutati vaaraod naturalistlikult, koos tema kehaliste iseärasustega, mis oli seninägematu. Kunstiliselt laskis ta Atonit nüüd kujutada päikesekettana, mille ainsateks antropomorfseteks tunnusteks on inimkäed päikesekiirte otstes. Teoloogiliselt tähendas see universaalse maa- ilmareligiooni ideed, mille kohaselt oli Aton jumal, peale kelle ei ole kedagi teist (Stadnikov 1998a: 317). Etniliselt ilmneb see samuti ennekuulmatus idees, et Atoni silmis on kõik rahvad ja keeled (vt Assmann 1975: 218219), nii egipt-
Nooremad pallaslased olid huvitatud aga ka saksa sõjajärgsest ekspressionismist, ja veelgi enam nn uusajalikkusest, mis ühest küljest on ekspressionismi jätk (värvid ja vormid on rohkem meeleolu väljendajad kui nähtava looduse väljendus), aga ka selle eitus. Sõjajärgselt loobuti minakesksest eneseväljendusest ja ebmäärasest romantilisest tundlemisest ning püüdis kajastada objektiivset tegelikkust. Täpselt, kuivalt ja tihti naturalistlikult kujutati esemete üksikasju. Uusasjalikkuses eristatakse nn versitlikku suunda (George Grosz), mis tahtis olla ühiskonna vastuolude paljastaja ja uusklassitsistlikku suunda (Aleksander Kanoldt), mis rõhutas esemete plastilist vormi ebatavalise, teravdatud, nn. Maagilise valguskäsitlusega. Mõlemat suunda ühendas oma loomingus Otto Dix, kes avaldas palju mõju mitmele noorele eesti kunstnikule. Sealt on pärit inimeste karakteri rõhutamine kuni
ERKI-s kehtestati üleliidulised õppeplaanid ja nõuti nende täitmist.Varasemate eesti kunstnike tööd võeti muuseumidest ära ja püüti lahutada kunstnikke eesti kunsti ajaloost.Eeskujuks seati idast pärit kunstnikud oma vene reealistlike traditsioonidega.Need kes sellises kunstielus püsima jäid pidid oma omapära maha suruma ja jäljendama nõukogude realismi varianti. Järjekindla sotsrealismi loojad-tegid armetuid kollektiivseid maalitud teoseid ja lavastuslikke propagandaskeeme,naturalistlikult igavad ja arglikumad kui üleliiduliste eeskujude teosed(Oskar Raunam,Roman Treumann,Viktor Karrus,Richard Sagritsa,Leppo Mikko) Graafikakunsti tabas samuti suur langus sest sügavtrükitehnikaid peeti formalismikahtlaseks ja tunnustatud oli ainult joonistuslikkust võimaldav litograafia,osalt ka puugravüür.Vabagraafika peaaegu hääbus ja graafikud said tööd peamiselt raamatute illustraatoritena.Parimateks näideteks on Günther Reindorffi poolt loodud-A.Puskini Muinasjuttudele;F
Saksa ekspressionismiga olid seotud mitmed eesti kunstnikud. Vanematele kunstnikele Triigile ja Mägile oli lähedasem sõjaeelne, romantilisem ja värviküllasem ekspressionism. Tüüpiline 1920.aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peet Aren (1889 1970). Nooremad pallaslased olid 1920.aastate alguses huvitatud, kujunenud kahest suunast, üks väljendas ebamäärast, romantilist tundlemist ning püüdis kajastada objektiivset tegelikkust. Täpselt, kuivalt, tihti naturalistlikult kujutati esemete üksikasju. Teiselt, uusasjalikkuses eristatakse nn. veristlikku suunda, mis tahtis olla ühiskonna vastuolude paljastaja ja uusklassitsistlikku suunda, mis rõhutas esemete plastilist vormi ebatavalise, teravdatud, nn. maagilise valguskäsitlusega. Mõlemat suunda ühendas oma loomingus Otto Six. Kokkuvõttes võib öelda, et 1930.a. domineeris Eestis kunst, mis rahulikult, aga meelelise tundlikkusega kujutas lihtsaid, igapäevaseid motiive. Eesti 1930
Saksa ekspressionismiga olid seotud mitmed eesti kunstnikud. Vanematele kunstnikele Triigile ja Mägile oli lähedasem sõjaeelne, romantilisem ja värviküllasem ekspressionism. Tüüpiline 1920.aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peet Aren (1889 1970). Nooremad pallaslased olid 1920.aastate alguses huvitatud, kujunenud kahest suunast, üks väljendas ebamäärast, romantilist tundlemist ning püüdis kajastada objektiivset tegelikkust. Täpselt, kuivalt, tihti naturalistlikult kujutati esemete üksikasju. Teiselt, uusasjalikkuses eristatakse nn. veristlikku suunda, mis tahtis olla ühiskonna vastuolude paljastaja ja uusklassitsistlikku suunda, mis rõhutas esemete plastilist vormi ebatavalise, teravdatud, nn. maagilise valguskäsitlusega. Mõlemat suunda ühendas oma loomingus Otto Six. Kokkuvõttes võib öelda, et 1930.a. domineeris Eestis kunst, mis rahulikult, aga meelelise tundlikkusega kujutas lihtsaid, igapäevaseid motiive. Nagu Pariisis, ei tähendanud
Hockney ka isiksusena ning oma efektse, nonkonformistliku välimusega uut kunstnikutüüpi ja „oli osa Briti kultuuri üldisest arengust, mida sümboliseeris ansambli „The Beatles“ äkiline ja hiiglaslik kuulsus“. Naiivsuse ja lapsemeelsuse näitlemine, laste kunsti kujundite kasutamine koos enamasti delikaatse huumori või irooniaga on Hockney kunsti tüüpilised tunnused. Virtuooslikult kasutab ta fragmentaarset, naivistlikku või moonutatud ruumikujundust, kohati naturalistlikult täpset, teisal hajutatud joonistust, tühjade alade ootamatut vaheldumist lopsakate värvipindadega. Hockney hilisem looming on lähenenud realistlikule traditsioonile. Teoseid: „Kodune stseen“ (1963), „Mees Beverly Hills’ist võtab dušši“ (1964), „Suur sulpsatus“ (1967). USA POPKUNST USA popkunst sündis samuti 60-ndate aastate alguses. Võrreldes inglastega on ameerika popkunstnikud enamasti suurejoonelisemad, sageli on nad hüljanud mitte ainult tahvelmaali
See tuleneks paratamatult mittemoraalsetest omadusest (nt õnnehulgast) 2) Defineerimatuse 10. Selgitage teleoloogilise eetika põhisisu utilitarismi näitel. Teleoloogilise eetika silmapaistvaimaks näiteks on utilitarism. Utilitarismi kuulsamad esindajad on Jeremy Bentham ning John Stuart tees. Kui “head” ei saa (naturalistlikult) määratleda, siis mis üle jääb? Valikuvariandid: “Hea” ei osuta üldse millelegi? “Hea” on lihtne defineerimatu omadus? Moore: eetika ei ole illusioon – “hea” Mill. Utilitarismi keskne idee on "suurim kasu suurimale hulgale inimestele". See tähendab, et õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult paljudele inimestele. tähistab lihtsat määratlematut analüüsimatut. 3) Objektivismi tees
Elulisem ja liikuvam oli itaallase Antonio Canova looming, eriti ,,Kolm Graatsiat". Maalikunstis oli temaatika ajalooline ja mütoloogiline, ainestikuks maastikud, portreed. Kompositsioon oli tasakaalukas, poosid teatraalsed, valitsevaks oli joonistuslikkus ja värvist sai sageli abivahend valguse-varju kujutamisel, kõik liigne jäeti maalilt välja. Maalid olid suuremõõtmelised ja õpetliku sisuga. Prantslane Jacques Louis David kujutas inimesi naturalistlikult, oli ajaloostseenide tundeküllane maalija: ,,Horatiuste vanne", ,,Sabiinitarid", revolutsioonilise pildi ,,Tapetud Marat" autor ja hiljem mitme Napoleonit kujutava maali looja. Jean Auguste Dominique Ingres maalis pehmemalt ja meelelisemalt aktimaale, portreesid: ,,Türgi saun", ,,Suur odalisk, ,,Suur supleja, ,,Napoleon I imperaatoritroonil". Ajastusse sobitub mõnel määral kuningas Carlos IV õukonna kunstnikuna hispaanlane Fancisco Goya, kes osutub lüliks uue voolu romantismi juurde.
mõistmaks, mida üldse füsikalistlik vaimuteooria väidab. Colin McGinn. Sarnaselt Nagelile peab Colin McGinn (1989) teadvuse probleemi üdini mõistatuslikuks ja rõhutab, et selle lahendamiseks on vaja fundamentaalset muutust meie mõistetes (‘teadvus’, ‘keha’, ‘mentaalne’, ‘füüsiline’, ‘subjektiivne’, ‘objektiivne’ jne.) Erinevalt Nagelist arvab McGinn, et see muutus ei pruugi olla meile võimalik. Ta usub, et teadvus on mingi aju naturalistlikult seletatav omadus, kuid väidab, et inimene ei pruugi mõista seda omadust. Teadvuse probleem ei ole ontoloogiline - teadvuse tekkimine ajust ei ole metafüüsiliselt võimatu. Tunnetusele suletus. Tunnetusele suletus: omadus P on teatud tüüpi mõistuse tunnetusele suletud parajasti siis, kui seda tüüpi mõistus on kujunenud selliseks, et tema mõistelised struktuurid ei suuda haarata seda omadust P
eetilise (naturaalse) termini, omadusega vms, mille tõttu asju väärtustatakse. Moore’i lahtise küsimuse argument: Võime kujutleda mõnda hea naturalistlikku määratlust: näiteks X on hea siis ja ainult siis, kui X toob teiste alternatiividega võrreldes rohkem õnne. Sellisel juhul saab ning on ikkagi alust küsida: “X toob teiste alternatiividega võrreldes rohkem õnne, kuid kas X on hea?” järelikult ei saa head määratleda naturalistlikult. Hea: kui head ei saa määratleda, siis a)hea on lihtne ja defineerimatu omadus või b)terminil „hea“ puudub osutus. Moore pooldas 1.varianti. Hea on mittenaturaalne omadus, pole samastatav ühegi naturaalse omadusega. Me tunneme hea ära intuitiivselt. Nonkognitivismi suunad: emotivism (eetikaväited väljendavad emotsioone) ja preskriptivism (eetikaväited teevad ettekirjutusi) Emotivism - tekkis reaktsioonina intuitsionismile
esindas Hockney ka isiksusena ning oma efektse, nonkonformistliku välimusega uut kunstnikutüüpi ja ,,oli osa Briti kultuuri üldisest arengust, mida sümboliseeris ansambli ,,The Beatles" äkiline ja hiiglaslik kuulsus". Naiivsuse ja lapsemeelsuse näitlemine, laste kunsti kujundite kasutamine koos enamasti delikaatse huumori või irooniaga on Hockney kunsti tüüpilised tunnused. Virtuooslikult kasutab ta fragmentaarset, naivistlikku või moonutatud ruumikujundust, kohati naturalistlikult täpset, teisal hajutatud joonistust, tühjade alade ootamatut vaheldumist lopsakate värvipindadega. Hockney hilisem looming on lähenenud realistlikule traditsioonile. Teoseid: ,,Kodune stseen" (1963), ,,Mees Beverly Hills'ist võtab dussi" (1964), ,,Suur sulpsatus" (1967). USA POPKUNST USA popkunst sündis samuti 60-ndate aastate alguses. Võrreldes inglastega on ameerika popkunstnikud enamasti suurejoonelisemad, sageli on nad hüljanud mitte ainult
Hockney ka isiksusena ning oma efektse, nonkonformistliku välimusega uut kunstnikutüüpi ja ,,oli osa Briti kultuuri üldisest arengust, mida sümboliseeris ansambli ,,The Beatles" äkiline ja hiiglaslik kuulsus". Naiivsuse ja lapsemeelsuse näitlemine, laste kunsti kujundite kasutamine koos enamasti delikaatse huumori või irooniaga on Hockney kunsti tüüpilised tunnused. Virtuooslikult kasutab ta fragmentaarset, naivistlikku või moonutatud ruumikujundust, kohati naturalistlikult täpset, teisal hajutatud joonistust, tühjade alade ootamatut vaheldumist lopsakate värvipindadega. Hockney hilisem looming on lähenenud realistlikule traditsioonile. Teoseid: ,,Kodune stseen" (1963), ,,Mees Beverly Hills'ist võtab dussi" (1964), ,,Suur sulpsatus" (1967). USA POPKUNST USA popkunst sündis samuti 60-ndate aastate alguses. Võrreldes inglastega on ameerika popkunstnikud enamasti suurejoonelisemad, sageli on nad hüljanud mitte ainult tahvelmaali
alternatiivne tegu. Lahtise küsimuse argument Moore’i lahtise küsimuse argument naturalismi vastu: Võime kujutleda mõnda hea naturalistlikku määratlust: näiteks X on hea siis ja ainult siis, kui X toob teiste alternatiividega võrreldes rohkem õnne. Sellisel juhulsaab ning on ikkagi alust küsida: “X toob teiste alternatiividega võrreldes rohkem õnne, kuid kas X on hea?” Järelikult, head ei saa määratleda naturalistlikult. Hea Kui head ei saa määratleda, siis (a) hea on lihtne ja defineerimatu omadus või (b) terminil “hea” puudub osutus. Kognitivistina pooldas Moore’i esimest varianti -hea “on lihtne, määratlematu, analüüsimatu mõtteobjekt”. Hea ei ole samastatav ühegi naturaalse omadusega, ta on mittenaturaalne omadus. Kuidas me tunneme ära, mis on hea? Intuitsionism: me tunnetame head intuitiivselt. Meil on vahetu arusaam, et teatud asjad on oma olemuselt head. Emotivism Tähtis!
sügavamal peituvatel tunnetel ja kõige peenematel meeleolunüanssidel; reaalsed objektid, nagu näiteks kirsiaed, omandavad aga märksa keerulisemate sotsiaalsete ja psühholoogiliste elunähtuste sümboli tähenduse. 47) Maksim Gorki sotsialistliku realismi esindaja. Kirjutas novelle, lühijutte, esseid ja autobiograafiaid. ,,Põhjas" - puhas naturalism. Gorki oli pigem romantik, aga teater lavastas teda naturalistlikult. Maksim Maksimovits Gorki oli vene kirjanik, kodanikunimega Aleksei Maksimovits Peskov. Ta sündis vaese kunsttisleri perekonda Nizni Novgoridis. Ta hakkas elatist teenima mitmeis ameteis, rändas läbi Venemaa, püüdis mõista ühiskondlikke pingeid ja vastuolusid. Tema esimene jutustus ,,Makar Tsudra" käsitleb noorpõlve kogemusi. Seejärel võttis endale kirjandusliku pseudonüümi Gorki, mis tähendab kibedat. Oma teostes kirjeldas ta sel perioodil lihtrahva elu ja üksikisiku
on sama mis öelda, et see toob rohkem õnne kui mingi alternatiivne tegu. 146. Lahtise küsimuse argument Moore'i lahtise küsimuse argument naturalismi vastu: Võime kujutleda mõnda hea naturalistlikku määratlust: näiteks X on hea siis ja ainult siis, kui X toob teiste alternatiividega võrreldes rohkem õnne. Sellisel juhulsaab ning on ikkagi alust küsida: "X toob teiste alternatiividega võrreldes rohkem õnne, kuid kas X on hea?" Järelikult, head ei saa määratleda naturalistlikult. Hea Kui head ei saa määratleda, siis (a) hea on lihtne ja defineerimatu omadus või(b) terminil "hea" puudub osutus. Kognitivistina pooldas Moore'i esimest varianti -hea "on lihtne, määratlematu, analüüsimatu mõtteobjekt". Hea ei ole samastatav ühegi naturaalse omadusega, ta on mittenaturaalne omadus. Kuidas me tunneme ära, mis on hea? Intuitsionism: me tunnetame head intuitiivselt. Meil on vahetu arusaam, et teatud asjad on oma olemuselt head. 147. Emotivism
Aastal 1938 publitseeritud loengumaterjalis selgitab ta näitena psüühika terviklikkuse küsimust poleemika käigus Bultmanni deemonliku seestumuse käsitluse vastu. ,,Kuid mida võiksimegi oodata ajastul, kui kristluse ametlikud eestkõnelejad näitavad üles võimetust mõista usulise kogemuse põhialuseid! Ma tsiteerin siin järgnevalt lauset, mis on võetud ühe protestantliku teoloogi artiklist: ,,Me mõistame iseendid - kas siis naturalistlikult või idealistlikult - kui homogeenseid olevusi, kes ei ole nii iseäraliselt jagunenud, et võõrjõud võiksid sekkuda meie sisemisse elusse, nagu Uus Testament oletab." (Sõrendus minupoolne.) Autor ei ole ilmselgelt tuttav faktiga, et teadus on rohkem kui pool sajandit tagasi näidanud teadvuse labiilsust ning mitteühilduvust ning tõestanud seda eksperimendiga. Meie teadlikud kavatsused on pidevalt vähemal või rohkemal määral häiritud ning peatatud teadvustamata