Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Narratiivianalüüs loovkirjutamise harjutus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ööd, vanapagan, vanamees, ammu, deemon, bennet, jutustaja, latern, kupee, vanamehe, ootas, kääbik, laterna, kuulis, osanud, hommikul, neiu, peetrus, vanapagana, heterodiegeetiline, vaikselt, magas, samme, möödus, vaatas, teenija, koridor, koputus, jane, darcy, tütart, sinist, vabandage, tundis, soovite, ingel, avama, lõug, kalli, korrektseMõrv Idaekspressis. Agatha Christie 1. Milline kuritöö leidis aset? Rongis Tauruse ekspress, vagunis Istanbul Calai, kupees number kaks mõrvatakse unepealt peale keskööd kaheteistkümne noahoobiga härra Ratchett. 2. Kuidas sattus detektiiv asja vormima ? Mõrvaööl oli rong lumme kinni jäänud . Nad olid Vinkovsi ja Slavonski Brodi vahel. Just Vinkovcist Slavonski Brodisse sõiduajal ei viibinud rongis ainsadki politseiniku. Raudteejaama kompanii direktor Bouc, kes viibis samuti rongis, kuid teises vagunis oli Poiroti hea tuttav ning palus teda asja uurima. Kuna ei olnud teada kunas rong jälle liikuma pääseb arvas Poirot, et see oleks hea tegevus seniks ja võttis töö vastu. 3.Kes olid kahtlusalused ja miks? Kuriteo paigalt leiti kaks endaeest selgelt rääkivat asitõendit : H tähega naiste taskurätik ja piibuork. Ainsad, keda Poirot kahtlustas taskurätiku omanikuna esi
Poirot otsustab sellepeale naasta oma voodisse, kuid teda häirib mõte, et rong on seisma jäänud ja tema suu kuivab. Kui ta lebab unetult enda voodis, kuuleb ta väga ärevalt kella tiristavat Mrs. Hubbardit, kes lähemalt uurimisel tunnistab, et ta arvab, et keegi on tema kupees käinud. Siis saab Poirot teada ka seda, miks rong seisab on lumetorm. Poirot üritab seejärel uuesti magama jääda, kuid just kui ta tunneb ennast uinuvat kuuleb ta ebamäärast heli oma kupee uksel. Kui Poirot seekord vahekäiku vaatab on see täiesti surmvaikne ja ta näeb vaid naise varju vahekäigus edasi liikuvat. Hommikul leitakse Poiroti kõrvalkupeest seestpoolt lukustatud uksega tosina noalöögiga tapetud reisija. Ning loomulikult on krimiromaanide südamlikem eradetektiiv Hercule Poirot see, kes peab tuvastama rongiliste seast mõrvari, enne kui too jõuab rünnata oma järgmist ohvrit. Poirot avastab aga juba esmasel vaatlusel
Poirot otsustab sellepeale naasta oma voodisse, kuid teda häirib mõte, et rong on seisma jäänud ja tema suu kuivab. Kui ta lebab unetult enda voodis, kuuleb ta väga ärevalt kella tiristavat Mrs. Hubbardit, kes lähemalt uurimisel tunnistab, et ta arvab, et keegi on tema kupees käinud. Siis saab Poirot teada ka seda, miks rong seisab on lumetorm. Poirot üritab seejärel uuesti magama jääda, kuid just kui ta tunneb ennast uinuvat kuuleb ta ebamäärast heli oma kupee uksel. Kui Poirot seekord vahekäiku vaatab on see täiesti surmvaikne ja ta näeb vaid naise varju vahekäigus edasi liikuvat. Hommikul leitakse Poiroti kõrvalkupeest seestpoolt lukustatud uksega tosina noalöögiga tapetud reisija. Ning loomulikult on krimiromaanide südamlikem eradetektiiv Hercule Poirot see, kes peab tuvastama rongiliste seast mõrvari, enne kui too jõuab rünnata oma järgmist ohvrit. Poirot avastab aga juba esmasel vaatlusel
..üksi endast lugupidav inimene teise INIMESE kohta nõnda öelda ei tohiks. Raamat jutustab ajaloolisel Istanbuli-Pariisi rongiliinil aset leidvast algselt väga arusaamatust mõrvast. Pärast keskööd jääb luksuslik Idaekspress mägede vahel lumevangi, kuhu on juhuslikult sattunud ka Hercule Poirot. Samal öösel, mil rong väljus, umbes 20 minutit enne ühte öösel ärkab Poirit kõva müra peale ülesse. Talle tundub, et see tuleb tema kõrvalkupeest. Poirot piilub oma kupee uksest välja, läheb koridori ja koputab kõrvalkupee uksele ja küsib kas kõik on korras. Mees kupees vastab, et jah, on küll. Poirot otsustab sellepeale naasta oma voodisse, kuid teda häirib mõte, et rong on seisma jäänud ja tema suu kuivab. Kui ta lebab unetult enda voodis, kuuleb ta väga ärevalt kella tiristavat Mrs. Hubbardit, kes lähemalt uurimisel tunnistab, et ta arvab, et keegi on tema kupees käinud. Siis saab Poirot teada ka seda, miks rong seisab on lumetorm
Agatha Christie ,,Mõrv Idaekspressis" 1. · ,,Missugune munakujuline pea tal oli" Kirjanik on üritanud sellega kirjeldada ühte tegelast. Peakuju täpsemalt. · ,,Rongisõit on niisama ohtlik kui merereis" Sellega tähendab, et rongisõit pole sugugi nii ohutu, kui esmapilgul tunduda võib. · ,,Kuidas isegi kõige rikkalikum jootraha kaotab mõju, kui kompanii direktor viibib rongis ja annab korraldusi." Sellega on ilmselt üritatud väljendada seda, kui ebameeldiv on ülemuse kohal viibimine. · ,,Veduri poolt kostis pikk ja kurvameelne vile." Vile andis märku rongi liikuma hakkamisest. · ,,Ma mõtlen, madame, et teie jõud peitub teie tahtes mitte teie käsivartes." Minu arust on autor üritanud sellega vihjata, et inimese tapmiseks pole alati
Ma mrisin ta hte keldriseina kinni. Peale seda kadus ka kass ra. Ma sain 3 d rahulikult magada ilma kassita mrvakoorem lul. Neljandal peval tulid politseinikud maja veel viimast korda lbi otsima ja nad asusud juba neljandat korda keldrisse otsima, kuid ei leidnud sealt midagi. Nad olid ra minemas kui hakkas selle mri tagant, kus naine oli kisa ja krunumist. Ma vajusin kokku. Ma olin kassi koos naisega sisse mrinud. Reetlik sda Seda on vimatu elda, kuidas ma tulin sellele mttele, et tappa vanamees. Ma ei ihaldanud tema kulda, ta polnud iial mulle lekohut teinud, ta polnud mind eales solvanud, kuid ometigi painas see kinnisidee mind pevad ja d. Ma arvan, et phjuseks oli tema silm. Tema ks silm oli tpselt raisakotka silma moodi. Iga kord kui see pilk minul langes tarretus mu veri. Aegamda valims mul idee vanamehest lahti saada ja sel moel ka silmast lahti saada. Niisiis ma hakkasingi tegutsema superettevaatlikult. Igal keskl vajutasin vanamehe toa
Valisin Jane Austeni raamatu „Uhkus ja eelarvamus“, kuna see teos räägib just nimelt sellest, kui erinevad on inimesed, nende mõtted ja käitumine ning see on ühtlasi ka mu lemmikraamat. Suhted üldiselt Mr. Benneti ja tema tütarde vaheline läbisaamine oli superhea. See mees oli väga mõistev, rahulik ja tasakaalukas. Ta hoolis väga oma viiest tütrest. Oma naist ta aksepteeris ja armastas, hoolimata sellest, et tema naine oli küllatki rumal ja uhke inimene. Mrs. Bennet armastas küll kõiki oma tütreid, kuid siiski tegi ta nendel vahet. Ta hoidis ja soosis oma vanemat tütart, sest Jane oli kõige ilusam. Elizabethi soovid ja tahtmised teda eriti ei huvitanud, see tuleb välja kui ta sunnib Lizzet Mr. Collinsile mehele minema. Vanuselt kaks kõige vanemat õde olid omavahel nagu südamesõbrannad. Jane ja Elizabeth usaldasid kõike üksteisele. Ülejäänud kahe noorema õega said nad ka väga hästi läbi, aga nad olid
3. P E A T Ü K K Tom ilmus tädi Polly ette, kes istus avatud akna all mugavas tagatoas, mis oli ühtlasi magamistuba, söögituba ja raamatukogu. Mahe suveõhk, segamatu vaikus, lillelõhn ja mesilaste uinutav sumin olid avaldanud oma mõju, ja tädi Polly tukkus oma kudumistöö köhal, sest tal polnud mingit seltsilist peale kassi, ja seegi magas tema süles. Prillid olid kindluse mõttes üles hallidele juustele lükatud. Ta oli arvanud, et Tom on muidugi ammu putket teinud, ja oli seepärast üllatatud, kui poiss end nii kartmatult jälle tema meelevalla alla andis. Tom küsis: «Kas ma tohin nüüd mängima minna, tädi?» «Mis, juba? Kui palju sa ära tegid?» 21 «Kõik on tehtud, tädi.» «Tom, ära valeta mulle. Ma ei salli seda.» «Ei valeta, tädi; kõik on valmis.» Tädi Pollyl oli vähe usku sellisesse tõendusse. Ta läks ise välja vaatama; ja ta oleks rahul olnud, kui kakskümmend protsenti Tomi kinnitusest oleks tõele vastanud
vaid mõni üksik jõulutäht kellegi aknal põles. Mees kõndis edasi ja nüüd tegi tänav väikese käänaku ja ta nägi ühest majast tulevat valgus juga. Maja uks oli avatud ja sealt kostus muusikat, klaverimängu. Mees astus uksest sisse majja ja sealt edasi läks veel üks ruum kus oli uks lahti ja kust muusika tuli. Ta nägi ukse vahelt istuvaid inimesi, kuid valgus oli nii hele ja ta õieti ei näinudki kõike hästi. Ta seisis keset ruumi ja tema juurde tuli üks hallijuukseline vanamees, kikivarvul hiilides ja ütles sosinal, et ta talle järgneks. Vanamees oli mehe arust riidehoidja ja viis ta garderoobi poole. Mees andiski vanamehe kätte oma palitu ja kaabu ning sai vastu vaskplekist numbri, kus peal polnud mitte number, vaid tähed xyz. Mees ei pööranud sellele tähelepanud ja hakkas ringi vaatama, otsides pileti kassat, et siis pilet kontserdile osta. Ta ei näinud seda seal olevat ja pöördus ümber, et riietehoidjalt küsida äkki müüb tema pileteid, aga
Naise jaoks võis vahekord lõppeda ka psühholoogilise traumaga. (Hughes, 2014) 12 3. “UHKUS JA EELARVAMUS’’ 3.1 Teema Raamatu läbivaks teemaks on abielu, mis on ka raamatu avalauseks: “Eks ole üldiselt teada, et varakal vallalisel mehel on tingimata naist vaja”. Romaanis ei ole mees see, kes endale elukaaslast otsib, vaid mrs Bennet, kes oma vanematele tütardele sobivat abikaasat otsib. Teos avastab armastuse ja abielu erinevaid tüüpe. Mr Bennet ja mrs Benneti kooselu on kujutatud kui katastroofi või läbikukkumist, kus naine käitub rumalalt ja mees on taganenud oma elevandiluust torni ehk raamatukokku elama häirimatut elu. Bennetite abielu kontrastiks on Gardineride meeldiv kooselu, kes on kokkuhoidvad ja üksteisele toeks. Charlotte Lucas
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid
öömajale. Neid oli ainult kaks: loomaarst Ivan Ivanõts ja gümnaasiumiõpetaja Burkin. Ivan Ivanõtsil oli võrdlemisi veider kahekordne perekonnanimi Tsimsa-Gimalaiski, mis ei sobinud talle kuidagi, ja teda kutsuti kogu kubermangus lihtsalt ees- ja isanime pidi; ta elas linna lähedal hobusekasvanduses ja sõitis nüüd jahile , et värsket õhku hingata. Gümnaasiumiõpetaja Burkin oli aga igal suvel krahv P. pool külas ja teda peeti ses maakonnas juba ammu omaks inimeseks. Nad ei maganud, Ivan Ivanõts, pikk, kõhetu, pikkade vurrudega vanamees istus väljas ukse ees ja suitsetas piipu; teda valgustas kuu. Burkin lamas sees heintel ja teda polnud pimedas näha. Jutustati mitmesuguseid lugusid. Räägiti muu seas sellest, et vallavanema naine Mavra, terve ja nutikas naine, polnud kogu oma elu jooksul sünnikülast kuskil kaugemal käinud, kunagi
alumise korra poolavatud akna juures sihvakat ja suursuguse välimusega, kuigi veidi tusase ilmega aadlikku vestlemas kahe kaaslasega, kes näisid teda aupaklikult kuulavat. Harjumuse kohaselt arvas d'Artagnan, et jutt on muidugi temast, ja ta teritas kõrva. Sel korral eksis d'Artagnan ainult osaliselt: jutt ei olnud temast, vaid tema hobusest. Aadlik näis loetlevat kuulajaile hobuse häid omadusi ja kuna kuulajad näisid jutustaja ees aukartust tundvat, pahvatasid nad iga hetk naerma. Et aga juba poolnaeratus meie noormehe marru ajas, siis võib arvata, missugust mõju pidi avaldama nii lärmakas lõbusus. Siiski tahtis d'Artagnan kõigepealt selgusele jõuda, mis nägu oli jultunu, kes teda pilkas. Ta puuris võõrale oma uhke pilgu ja nägi, et too oli umbes neljakümne kuni neljakümne viie aastane mees, tumedate ja läbitungivate silmadega, kahvatu jumega, tugeva ninaga ja mustade, väga hoolikalt pügatud vurrudega
Spenceri juurest läbi käima. Mr. Spencer oli talle lausa kirja saatnud. Seega Holden hakkas liikuma Spencerite poole. Kui ta nende majani jõudis, oli ta täiesti külmunud. Holdeni sõrmed ja kõrvad valutasid külma pärast. Mrs. Spencer tegi ukse lahti ja kutsus Holdeni sisse. Mr. Spenceril oli gripp, kuid ta hakkas juba paranema. Mr. Spencer kutsus ta oma tuppa. Holden nägi, et mr. Spencer on hommikumantlis ja ta rinnakarvad paistavad. Holden jälestas seda, kui keegi vanamees on hommikumantlis ja ta rinnakarvu on näha. Seal toas haises ka gripirohu järele.Ta üritas võimalikult kiirest sealt ära pääseda, kuid mr. Spencer otsis Holdeni ajalooeksami üles ja hakkas seda talle ette lugema ning kommenteerima. Holdenil oli natuke piinlik. Lõpuks pääses ta minema. Holden suundus oma ühikatoa poole. Holdeni ühikakaaslane oli Stradler. Stradler polnud eriti nutikas, kuid see eest oli ta hea kehaehitusega ning väga ahvatlev tüdrukute jaoks
"Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima. Lowoodi vaestekool oli kool, kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema nii nagu õpetaja ütles. Ko
" Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima. Lowoodi vaestekool oli kool, kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema nii nagu õpetaja ütles. Koolis sai Jane sõbraks Hele
,,Reetlik süda" Selles novellis räägitakse vanamehest ja noorema poolsest mehest. Nad elavad korteris, mis on 2- toaline ja tegevus toimub kuus kuni kaheksa päeva. On üks närviline noor mees, kes arvas, et ta ei ole hull. Teda häiris armastatud vanamehe silm, mis sarnanes raisakotka silmale. Kuigi vanamees ei olnud talle midagi halba teinud, otsustas ta vanainimeselt elu võtta ja alatiseks tollest silmast lahti saada. Ta luuras iga kord keskööpaiku vanamehe ukse vahelt sisse, vaadates kuidas mehel kuri silm reageerib. Kuid too magas ega liigutanudki end. Nii toimis mees seitse päeva järjest, suurima ettevaatlikkusega. Kaheksandal päeval püüdis ta plaanitu ellu viia. Ta tundis oma võimeid hästi. Olles pea uksevahel kukkus midagi maha ja vanamees ärkas ning istus voodile. Ta kartis ja oli hirmul. Ruum oli kottpime, midagi ei olnud võimalik märgata. mees ootas tükk aega liikumatult aga vanamees ei heitnud pikali
32 säravvalget Berenike hammast. Ta justkui ei suutnud elada ilma Berenike hammasteta, kuid ilma Bereniketa jah. Berenike haigus oli aga tihti peale sarnane surmale ja arvatavasti maetigi ta tol õhtul elusalt. Reetlik süda See novell räägib väga närvilisest ja haigest inimesest, kelle haigus on teravdanud ta meeli täielikult, nii et ta kuuleb hääli, mida tavainimese kõrv ei taba. Temaga aga samas majas elab ka vanamees, kelle ükssilm meenutab kotkasilma. See silm oli kahvatusinine, millel kae oli peal. See haige tegelane, peab ennast ülimalt geniaalseks inimeseks, kes ei tihanud vanamehe raha ega talle niisama kurja teha, kuna too oli tema vastu alati hea. Kuid teda häiris meeletult vanamehe kotkasilm ja sellepärast otsustas ta vanamehe tappa. Kogu see muutis terve raamatu olustiku hirmuäratavaks, kuid kaasakiskuvaks. Kõigepealt käis ta seitse ööd järjest vanamehe ukse taga. Ta avas meeletult
Siia laskis ta kasti langeda, et pisut aru pidada ja inimvoolu hõrenemist oodata. See oli õnnelik tegu, sest siin oli tal juht tähele panna, et temast mööda kanti hullemaid ja suuremaidki kaste, kui tema oma oligi. Sellest sai ta südant: haaras kasti uuesti paremale põlvele ja hakkas edasi astuma. Kui Indrek jaamahoonest läbi tema esisele jõudis, oli suurem hulk juba lahkunud. Vaevalt sai ta kasti kõrvalisemasse paika maha panna, kui juba kräsus habemega rässakas vanamees oma troskaga tema juures peatus, piitsavarrega tema silme ees vehkis ja hüüdis: ,,Kulla noorhärra, kas sõidame?" Vastuseks ei saanud Indrek muud teha, kui võttis kasti, et teda sõidukile tõsta. ,,Seadke serviti, siis mahub paremini," õpetas vanamees. ,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?"
Edgar Allan Poe ,,Reetlik süda" Selles novellis räägitakse vanamehest ja noorema poolsest mehest. Nad elavad korteris, mis on 2- toaline ja tegevus toimub kuus kuni kaheksa päeva. On üks närviline noor mees, kes arvas, et ta ei ole hull. Teda häiris armastatud vanamehe silm, mis sarnanes raisakotka silmale. Kuigi vanamees ei olnud talle midagi halba teinud, otsustas ta vanainimeselt elu võtta ja alatiseks tollest silmast lahti saada. Ta luuras iga kord keskööpaiku vanamehe ukse vahelt sisse, vaadates kuidas mehel kuri silm reageerib. Kuid too magas ega liigutanudki end. Nii toimis mees seitse päeva järjest, suurima ettevaatlikkusega. Kaheksandal päeval püüdis ta plaanitu ellu viia. Ta tundis oma võimeid hästi. Olles pea uksevahel kukkus midagi maha ja vanamees ärkas ning istus voodile
Jane Eyre Sisukokkuvõte Lapsepõlv Jane Eyre on orb. Tema vanemad surid tüüfusesse, kui ta veel väike oli. Raamatu alguses on ta 10-aastane ja elab Gatesheadis. Seal elab ta oma tädi, Sarah Reed'i, ja tema pere juures. Sarah Reed on tema onunaine. Tema onu on samuti surnud. Sarah vihkab Jane'i algusest peale. Onu viimaseks sooviks, olles oma surivoodil, oli ,et Sarah lubaks, et hoolitseb Jane'i eest. Tema onu oli alati eelistanud Jane'i oma lastele, ning sellepärast Sarah Jane'i ei salli. Onu surmaga lõppes Jane'i hea põli Gatesheadis (raamatu alguses oli onu juba surnud). Peres elab peale tema veel kolm last: John, Eliza ja Georgiana. John peksab teda pidevalt ilma põhjuseta, kuid keegi ei kaitse teda. Kõik kohtlevad teda kui valetajat ja kurjategijat. Ainus, kes tema vastu vähegi lahkust üles näitab, on üks majateenija Bessy. Tema laulab talle ja räägib lugusi. Jane armastab nimelt üle kõige lugeda, eriti meeldib talle vaadata reisiraamatuid ja sealseid pilte. Ta
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA
Carmichael soovimatu). Kuid sellegipoolest austas mrs. Ramsay teda. Mr. Ramsay on kogukas ja rahulik, väärikas, kiindunud Andrew'sse, kutsus teda oma tuppa ja näitas talle igasugu asju. Kui Andrew sõjas surma sai. olla mr. Carmichael kaotanud igasuguse huvi elu vastu. Avaldas luulukogu, millel oli ootamatu edu, sõda olevat taas äratanud luulehuvi. Oma kollaselaigulise habeme, oma luule, oma mõistatusega, oli ta üks salapärane vanamees, kes seilas muretult maailmas, mis rahuldas ta vajadusi, muruplatsil peesitades. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele Küsimus Lily Biscoe'ile Miks sa ei abiellunud William Bankesiga nagu mrs. Ramsay soovitas, vaid jäid vanatüdruks? Küsimus Augustus Carmichael Mrs. Ramsay tundis, et ta ei meeldi sulle, mis temas häiris sind? Küsimus mr. Ramsay'ile Kas usud, et oleksid olnud parem kirjanik ,kui poleks abiellunud?
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
Armastus sõpruse vastu Oli tüütu koolipäev ja sõitsin bussiga kodu poole, ning kellegi telefon oli pikemat aega helisenud.Helinaks oli Hot Chocolate ,,Put Your Love In Me" laul. Ma vihkan seda laulu, sest see meenutab mulle vanu aegu, millele mõelda ei tahaks. Ma käisin suvel Aulisega. See kõik oli tegelikult ülitore, aga ta kolis kuskile kaugele ja me ei näinudki enam teineteist. Jäime üha rohkem kaugemaks. Miks ta seda telefoni juba vastu võtta. Ja siis avastasin, et ta kuulas seal muusikat. Käksin närvi,sest ei suutnud seda enam kuulata. Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju. Jõudsin maja ette ja vaatasin et kedagi pole kodus. Otsisin taskust võtme ja tegin välisukse lahti. Kõssi jooksis koheselt mulle uksele vastu. Võtsin jalanõud jalast, jope seljast ja koti jätsin väikesele toolile ning läksin
Esiotsa ei olnud eestlane mitte pärisori, vaid peaaegu vaba rentnik. Aga mida enam võõraste sisserändajate hulk ja ühes hulgaga võim kasvas, seda rohkem nõuti talupoja käest, ja sada aastat pärast maa allaheitmist kinkis Taani kuningas Christoph II kõik eesti soost talupojad oma vasallide, taani ja saksa soost isandate pärisomanduseks igaveseks ajaks. Tal poleks tarviski olnud seda teha, sest pärisorjus oli juba ammu enne täit hoogu võtnud. Hirmus oli veel hiljuti meie valgustatud päevil päris- 8 orja põli, palju hirmsam oli ta toorel, sõjahädast kurnatud ning ebausust pimestatud keskajal. Ei olnud vaigistust ususki, sest usku ei õpetanud keegi. Ei tunginud ka raskesti rõhutud talupoegade hädakisa kuningateni, kes, ise kaugel ja pealegi alati koduste tülidega kaelani töös, küll pealikuid Tallinnas pidasid, kellest aga mõisnikud nii vähe hoolisid, et
ning Juku on väga pettunud. Ka kirikuõpetajalt saab Juku noomida, kuna teine karjapoiss kutsub Juku koos endaga kirikutorni kella vaatama. Pärast kirikut läheb noormees koju ning heidab lakka pikali ja tal tuli ängistus peale ja ta nutab, et päev ei olnud nii hea kui ta oleks pidanud olema. 1902 ,,Käbe Kaarel" karakternovell Algul Kaarel on hea ja tubli, aga kuid kui ta abiellub, on ta naise vastu halb. 1905 ,,Rahaauk" revolutsioon ja usuhullus Vanamees kaevab karjääris auku, lootes, et seal sees on kulda. Tema poeg võtab osa revolutsioonist ning tütar käib usuringkondades ja jääb usumehest rasedaks. Teose lõpus kukub tütar isa poolt kaevatud auku ning sureb, vanamehe poeg aga mõistetakse süüdi revolutsioonis ning ta läheb vangi. II LINNAREALISM Teadlik ärapöördumine külarealismist. Huvi keskendub üksikisiku psühholoogilistele probleemidele ja haritlasteema tuleb vaatluse alla. Kasutab linnakeskkonda.
IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama. Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev. Pärast sai
kui kirka naeru sätendava läike! See väike sillerdusi sadav rind, ekstaasi kantuna – üks kiidujõgi, ta rõõmustlema vallutas ka mind ja mulle suve alles suveks tegi. Ning hajusid kõik hallid mõtiskelud, mull’ avardusid uued, julged elud. Valge värav Üks valge lumetee viib alla mäge, A kus üksik aken heidab väsind leegi – B Üks vaikne tee, vist harva käib siin keegi: B ei kuulda kuljust, rudisevat rege. A Tee lõpus valge värav. Salaväge A mind tunnen tõmbavat: ei ammu teegi B ma õhtul muud – käin sama teed, ja seegi B mu ainus käik on kurb, rind valus äge. A Sa, valge värav keset valget lund, C kesk valget õhtut, tähed tulid kõik, D kuu kummardab su kumeruse üle – E su taga puhatakse viimset und. C Veel siinpool ma. Kui pea ehk kostab hõik, D mis avab mullegi su valge süle. E a) Tõesta, et tegemist on sonetiga! Koosneb 14 värsireast, värsimõõduna on 11-silbikut ning vastab kindlatele reeglitele. b) Millise sonetivormiga on tegemist
Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Marliin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd,
» «Käigu põrgu kõik kanoonikud!» «Abt Claude Choart! Doktor Claude Choart! Kas te otsite Marie-la-Giffarde'i?» «Too elab Glatigny tänavas *.» «Ta teeb pordumajade ülemale voodit.» «Ta maksab talle neli teenarit; quatuor denarios3.» «Aut unum bombum.»4 «Kas tahate öelda, et igalt ninalt?» «Sõbrad! Meister Simon Sanguin, Pikardia elektor, kellel naine laudjal istub.» «Post equitem sedet atra cura.» 5 «Ikka julgesti, meister Simon!» «Tere, härra elektor!» «Head ööd, elektoriproua!» «Ah, õnnelikud, kes kõike seda näevad!» õhkas Joannes de Molendino, kes ikka veel ülal kapiteeli lehtede vahel kükitas. ülikooli vannutatud raamatukoguhoidja Andry Mus-nier sosistas kuninglikule köösnerile Gilles Lecornule kõrva sisse: «Ma ütlen teile, maailma lõpp on käes. Kunagi varem 1 Hallide tuunikatega (lad. k.). 2 Pigemini hallide nahkadega vooderdatud (lad. k.). 3 Neli teenarit (lad. k.). 4 Ehk ühe mürtsu (lad. k.).
annaabi.ee 
