Mõrv Idaekspressis Autor: Agatha Christie Pealkiri: ,,Mõrv Idaekspressis" Ilmumisaasta: 1994 Lehekülgede arv: 155lk Tegelased: Kolonel Arbuthnot Amstrongi sõber ja tuttav. Edward Masterman Amstrongi käskjalg. Vagunisaatja Pierre Michel Amstrongide lastetoatüdruku isa Mrs. Hubbard Mrs. Amstooni ema Linda Arden. Greta Ohlsson Amstrongide lapsehoidja. Hildegard Schmidt Amstrongide kokk- Krahvinna Andrenyl Linda Ardeni noorem tütar. Krahv Andrenyl Linda Ardeni noorema tütre mees.
Mõrv Idaekspressis Autor: Agatha Christie Pealkiri: ,,Mõrv Idaekspressis" Ilmumisaasta: 1994 Lehekülgede arv: 155lk Tegelased: Kolonel Arbuthnot Amstrongi sõber ja tuttav. Edward Masterman Amstrongi käskjalg. Vagunisaatja Pierre Michel Amstrongide lastetoatüdruku isa Mrs. Hubbard Mrs. Amstooni ema Linda Arden. Greta Ohlsson Amstrongide lapsehoidja. Hildegard Schmidt Amstrongide kokk- Krahvinna Andrenyl Linda Ardeni noorem tütar. Krahv Andrenyl Linda Ardeni noorema tütre mees.
maha. Ja sealt sai kogu asi alguse. Sellel kriminaallool on kaksteist kahtlusalust, tegelast, ehk raamat koosneb kaheteistkümnest ja veel kord kaheteistkümnest ülekuulamisest, kuriteo avastamisest ja süüdlase leidmisest. Teose probleemiks on kättemaks. Kättemaks armastatud inimese ja perekonna eest, keda kahjuks ei ole enam elavate kirjas. Aga arvan, et raamatu autor tahtis seda raamatut kirjutades meid panda mõtlema küsimuse üle, et kui mõrv on kättemaks, siis mis mõttes on ta õiglasem kui kohus? HERCULE POIROT Hercule Poirot on kuulus Belgia detektiiv, Inglismaa pagenik. Poirot oli lühikest kasvu, munakujulise pea ning suurte mustade vuntsidega lühikest kasvu mees. Poirot pidas lugu absoluutsest puhtusest - sõbra kapten Hastingsi sõnul oleks Poirot'le rohkem muret teinud tolm tema riietel kui kuulihaav(meenutab veidi telesarja Monki). Poirot on eradedektiiv ja selles teoses peab ta rongis tuvastama mõrvari. Ta võib
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Kõik kommentaarid