Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Agatha Christie '' Mõrv Idaekspressis'' raamatu kokkuvõte (5)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline kuritöö leidis aset?
  • Kuidas sattus detektiiv asja vormima ?
  • Kes olid kahtlusalused ja miks?
  • Mis asitõendeid leiti ?
  • Kuidas toimus kuritöö lahendamine?
Mõrv Idaekspressis .
Agatha Christie
1. Milline kuritöö leidis aset?
Rongis Tauruse ekspress, vagunis Istanbul – Calai, kupees number kaks mõrvatakse unepealt peale keskööd kaheteistkümne noahoobiga härra Ratchett.
2. Kuidas sattus detektiiv asja vormima ?
Mõrvaööl oli rong lumme kinni jäänud . Nad olid Vinkovsi ja Slavonski Brodi vahel. Just Vinkovcist Slavonski Brodisse sõiduajal ei viibinud rongis ainsadki politseiniku. Raudteejaama kompanii direktor Bouc, kes viibis samuti rongis, kuid teises vagunis oli Poiroti hea tuttav ning palus teda asja uurima. Kuna ei olnud teada kunas rong jälle liikuma pääseb arvas Poirot , et see oleks hea tegevus seniks ja võttis töö vastu.
3.Kes olid kahtlusalused ja miks?
Kuriteo paigalt leiti kaks endaeest selgelt rääkivat asitõendit : H tähega naiste taskurätik ja piibuork.
Ainsad, keda Poirot kahtlustas taskurätiku omanikuna esialgu olid Mrs. Hubbard , Miss Debenham, kelle teine eesnimi oli Hermione ja Hildegarde Schmidt . Mrs Hubbard väitis ka, et öösel viibis tema kupees võõras meesterahvas ning tema kupeest leiti vagunisaatja vormiriietuse nööp. Hiljem tõestati, et see ei olnud vagunisaatja Micheli vormilt. Seega pidi mõrvar kandma vagunisaataj vormi, et nähtamatuks jääda. Piibuork viitas kolonel Arbuthnotile, sest ta oli anis inimene vagunis, kes suitsetas piipu. Viimane inimene, kes nägi härra Ratchetti elusana oli Greta Ohlsson, ta oli kogematta ajanud sassi Mrs. Hubbardi ja Ratchetti toa ukse. Samuti oli kahtlusaluseks Vürstinna Dragomirova , sest temal oli tugev seos Armstrongide perekonnaga .
4.Mis asitõendeid leiti ?
Ratchetti tapeti öösel poole ühe ja poole kahe vahel unepealt kaheteistkümne noahoobiga. Mõrvapaigalt leiti naiste taskurätik ja piibuork. Samuti leiti kaminast põlenud paberitükike. Poirotil õnnestus see taastada ja sinna oli kirjutatud : ’’ ...les väikest Daisy Armstrongi ’’ . Ratchetti sekretär Macqueen oli vihjanud ennem, et ta arvab , et Ratchett oli kõigest varjunimi. Tänu sellele paberitükile suutis Poirot tuvastada Ratchetti tõelise isiksuse – Ratchett osutus kuulsaks lapseröövlik Cassettiks. Cassetti oli röövinud kolm aastat tagasi pisikese tüdruku daisy Armstrongi. Peale suure lunaraha kätte saamist tappis ta tüdruku. Samal ajal oli Mrs Armstrong teise lapse ootel ning tänu suurele vapustusele sünnitas Mrs Armstrong lapse enneaegselt ning surnuna. Peale seda suri ta ka ise. Mr Armstrong tegi enesetapu. Tüdrukut lastetoast – Susannet küsitleti järeleandmatult, sest arvati, et ta varjab midagi tähtsat. Tüdruk ei pidanud pingele vastu ning tegi enesetapu hüpates aknast välja.
Ratchetti kupees, kus ta tapeti olid kõik väljapääsud suletud peale akna. Tänu vürstinna tugevale seosele Armstrongidega oli ka tema üks kahtlusalune. Samuti leiti Ratchetti pidžaama taskust kell, mis oli jäänud pidama kellaajale 1.15. Alguses arvati ekslikult, et see oligi mõrvaaeg. Mrs. Hubbard väitis, et tema kupees viibis öösel võõras meesterahvas ning sealt leiti ka võõrale kuuluv nööp. Enamus tunnistajad väidavad, et nägi koridoris mööduvat sarlakpunases hommikumantlis naisterahvast. Öösel kell kolmveerand üks oli kuulda Ratchetti kupeest karjatust ja kohe peale seda kellahelinat. Kui vagunisaatja jõudis vastati peale koputust prantsuse keeles , et pole midagi. Kuid seda ei saanud öelda Ratchetti, sest ta ei osanud prantsuse keelt. Noahoobid, mis olid Ratchettile antud, olid väga erinevad ( parema ja vasaku käega, tugevamalt ja nõrgemalt).
5. Kuidas toimus kuritöö lahendamine?
Raudteejaama kompanii direktor Bouc, doktor Consatntine ja detektiiv Poirot kuulasid kõik vagunis viibinud inimesed üle, samuti vaatasid nad käbi kõigi pagasid ja passid.
Krahvinna Andrenyi passis oli eesnime jures suur rasvaplekk. See jäi Poirotit häirima ning hiljem avastas ta, et rasvaplekiga on proovitud krahvinna eesnime muuta. Nimelt oli muudetud Helena Elenaks. Poirot sai kohe aru miks, taskurätik oleks viitanud krahvinnale. Krahvinna tunnistas , et Poirotil on õigus, ja tema õige nimi on Helena. Kuid krahvinna vandus , et temal pole mõrvaga mitte vähimatki seost ja taskurätik ei kuulu talle. Järgmiseks avastas Poirot, et krahvinna Andrenyi on Diasy ema Mrs Armstrongi õde. Nimelt Mrs Armstrongi ema nimi on Linda Arden – kuid see on kõigest lavanimi. Tema päris nimi on Linda Goldenberg ning krahvinna nimi enne abiellumist oli Helena Goldenberg. Ka seda ei lükanud krahvinna tagasi ja tunnistas kõike, mida Poirot väitis. Krahv oli seega Armstrongide sugulane. Peale vestlust krahvinnaga tuli Poiroti juurde vürstinna Dragomirova ja ütles, et taskurätik kuulub talle. Alguses ei mõistnud Bouc ja Constantine, kuidas see võimalik on, aag vürstinna nentis, et ta laseb alati taskurätikule graveerida H, sest venekeeles on N = H. Vürstinna aga eitas, et ta oleks Ratchetti mõrvanud ja, et ta ei tea kuidas tema takurätik Ratchetti kupeesse sai. Eelnevalt oli Poirot küsinud krahvinnalt nende koduõpetaja järgi. Krahvinna oli öelnud koduõpetaja nimeks Freebody. Nüüd lasi ta kutsuda enda juurde Miss Debenhabemi ja ütles, et ta teab et ta oli Armstrongide juures koduõpetajanna. Ta sai aru sellest, siis kui oli küsinud krahvinnalt koduõpetaja nime. Nimelt oli krahvinna veidi kõhklevalt mõelnud ja siis öelnud Freebody, kuid Londonis on üks kauplus nimega ’’ Debenham & Freebody ’’. Miss Debenham ütles, et see on tõsi. Itallane Foscarelli osutus Ramstrongide autojuhiks ja peale vestlust Foscarelliga tuli Piroti juurde Masterman ja tunnistas, et ta oli kolonel Armstrongi väga hea sõber, just nagu kolonel Arbuthnot. Mrs Hubbard osutus Linda Ardeniks endaks ja vaguni saatja oli enesetapu teinud tüdruku isa. Seega kõik kolmteist reisijat olid seotud Armstrongide perega . Peale seda oli Poirotile asi päris selge. Kuna Cassettil oli palju raha suutis ta vandekohtu ära osta ja vabaks saada. Vandekohtus oli kaskteist inimest. Nüüd moodustasid reisijad oma vandekohtu ja tegid uue otsuse – Cassetti tuleb tappa. Nad olid mitu aastat kavandanud suurepärast plaani, kuidas tappe cassettit. Nad sokutasid MacQueeni ja Mastermani Cassettii alluvusse, et talle paremini ligi pääseda. Nad mängisid kõik läbi – see kõii oli nagu teater, üks teatri tükk, etendus. Nad mõtlesid välja kogu tegevstiku, andes üksteisele alibi . Ratchetti oli saanud täpselt kaksteist noahoopi – igaüks andis noahoobi. Ainuke, kes mõrvas ei osalenud oli krahvinna Andrenyi , tema magas sügavalt oma kupees.
6. Mis oli motiiv ?
Motiiviks oli Armstrongide pere hävitamine, väikese daisy mõrvamine ja teise tüdruku enesetapp. Nad tahtsid tappa Ratchetti, et ta saaks väärilise palga, kuna vandekohus seda ei teinud moodustasid nad enda vandekohtu. Nad tahtsid Ratchetti tappa, et päästa ja säästa teisi perekondi sellise tragöödia ja saatuse eest.
Agatha Christie  -Mõrv Idaekspressis -raamatu kokkuvõte #1 Agatha Christie  -Mõrv Idaekspressis -raamatu kokkuvõte #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 311 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kätrin Türin Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Agatha Christie - Mõrv idaekspressis
4
docx

Agatha Christie - Mõrv idaekspressis

Mõrv Idaekspressis Autor: Agatha Christie Pealkiri: ,,Mõrv Idaekspressis" Ilmumisaasta: 1994 Lehekülgede arv: 155lk Tegelased: Kolonel Arbuthnot ­ Amstrongi sõber ja tuttav. Edward Masterman ­ Amstrongi käskjalg. Vagunisaatja Pierre Michel ­ Amstrongide lastetoatüdruku isa Mrs. Hubbard ­ Mrs. Amstooni ema Linda Arden. Greta Ohlsson ­ Amstrongide lapsehoidja. Hildegard Schmidt ­ Amstrongide kokk- Krahvinna Andrenyl ­ Linda Ardeni noorem tütar. Krahv Andrenyl ­ Linda Ardeni noorema tütre mees.

10. klass
Agatha Christie Mõrv idaekspressis
4
docx

Agatha Christie Mõrv idaekspressis

Mõrv Idaekspressis Autor: Agatha Christie Pealkiri: ,,Mõrv Idaekspressis" Ilmumisaasta: 1994 Lehekülgede arv: 155lk Tegelased: Kolonel Arbuthnot ­ Amstrongi sõber ja tuttav. Edward Masterman ­ Amstrongi käskjalg. Vagunisaatja Pierre Michel ­ Amstrongide lastetoatüdruku isa Mrs. Hubbard ­ Mrs. Amstooni ema Linda Arden. Greta Ohlsson ­ Amstrongide lapsehoidja. Hildegard Schmidt ­ Amstrongide kokk- Krahvinna Andrenyl ­ Linda Ardeni noorem tütar. Krahv Andrenyl ­ Linda Ardeni noorema tütre mees.

Kirjandus
Mõrv Idaekspressis
4
docx

Mõrv Idaekspressis

maha. Ja sealt sai kogu asi alguse. Sellel kriminaallool on kaksteist kahtlusalust, tegelast, ehk raamat koosneb kaheteistkümnest ja veel kord kaheteistkümnest ülekuulamisest, kuriteo avastamisest ja süüdlase leidmisest. Teose probleemiks on kättemaks. Kättemaks armastatud inimese ja perekonna eest, keda kahjuks ei ole enam elavate kirjas. Aga arvan, et raamatu autor tahtis seda raamatut kirjutades meid panda mõtlema küsimuse üle, et kui mõrv on kättemaks, siis mis mõttes on ta õiglasem kui kohus? HERCULE POIROT ­ Hercule Poirot on kuulus Belgia detektiiv, Inglismaa pagenik. Poirot oli lühikest kasvu, munakujulise pea ning suurte mustade vuntsidega lühikest kasvu mees. Poirot pidas lugu absoluutsest puhtusest - sõbra kapten Hastingsi sõnul oleks Poirot'le rohkem muret teinud tolm tema riietel kui kuulihaav(meenutab veidi telesarja Monki). Poirot on eradedektiiv ja selles teoses peab ta rongis tuvastama mõrvari. Ta võib

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus



Kommentaarid (5)

munad123 profiilipilt
munad123: lootsin et saan tasuta ei maska peale veel aju vaba!
18:15 16-01-2018
sinineraamat profiilipilt
sinineraamat: Suhteliselt otstarbekas :)
07:15 13-02-2013
kaireen98 profiilipilt
Kaireen Käen: Väga hea ja põhjalik!
18:14 11-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun