.....................................................................................................13 KOKKUVÕTE................................................................................................................14 KASUTATUD ALLIKAD..............................................................................................15 3 SISSEJUHATUS Narkomaania on ülemaailmselt levinud väga suur ühiskondlik probleem. Narkomaania teema algas juba sadu aastaid tagasi ning seda probleemi ei ole suutnud keegi siiamaani lahendada. Leidub ikka suurel hulgal inimesi, kes narkootikume tarbivad ja tootmisega tegelevad ning kahjuks neid inimesi tuleb meie ühiskonda aina juurde ja juurde. On paratamatu, et inimestes tekib huvi ja uudishimu proovida mõnuaineid, see siiski ei kehti kõikide inimeste kohta kuid enamik noorukeid moodustavad selle suure osa protsendist, kes on huvitunud narkootikumidest
inimese jaoks juba väikesest peale elu loomulikuks osaks. Teiseks mõjutavad noort lähedaste hinnangud. Kui vanemad ka ise midagi ei tarvita, aga näitavad nendes küsimustes üles tolerantset suhtumist, tähendab, ei näe selles otseselt midagi halba, võib see samuti kallutada noorukit ise midagi järele proovima. Teiselt poolt võib noor inimene sattuda uimastite juurde, kui sidemed perekonnaga halvenevad ja ta ei saa kodunt piisavalt soojust ja turvatunnet. Narkootikumid on sellisel juhul aseaineks emotsionaalsele lähedusele. Kõige kergemini tekib selline situatsioon problemaatilistes peredes, kus vanemate vahel on sagedased tülid ja erimeelsused. Samuti võib see juhtuda siis, kui vanemad on tööga niivõrd hõivatud, et neil ei ole laste jaoks aega. 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................lk.2 2. Sisukord........................................
Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu. Meditsiinilises mõttes on narkootikum aina, mille mõju kesknärvisüsteemile väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul
...................28 10) SOTSIALSED TULEKUSOSKUSED............................................................................31 11) KOKKUVÕTTE.........................................................................................34 12) KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................35 SISSEJUHATUS Töö teema on ,,Uimastid ja sõltuvused". Minu arvates ma pean alustama oma töö selle teema mõistega: Mis on uimastid ja mis on sõltuvus? Mis on narkotikumid? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks
liigitus Töö autorid: Kerdu Katty Pärss,Oliver Objartel, Siim Sarapik allkiri: Kaitsmisele lubatud: 10.03.2017 Juhendaja: Maie Marks allkiri: Sisukord 2 Sissejuhatus Teema sai valitud seetõttu kuna narkootilised ained (nii legaalsed kui ka illegaalsed) on tänapäeva noorte seas saanud väga populaarseks. Tahtsime teada saada kuidas narkootikumid mõjutavad neid tarbivate noorte elu ja kui palju inimesi meie enda koolist on tarbinud narkootikume ning millised keelatud ained on levinuimad. Paljud noored käivad pidudel ja seltskonnas proovitakse erinevaid aineid ja nende pidev tarvitamine võib viia sõltuvuseni. Sõltuvuses olevad noored kahjustavad narkootilisi aineid tarvitades oma tervist, mis võib edasi viia tõsiste tervisehädadeni ja see võib ka oluliselt muuta nende elu ning tulevikku.
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt
on ka mitmel pool lubatud, näiteks teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeks kasutuseks erilitsentsi alusel. Näiteks botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit, et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda. Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis, ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitmeid selliseid ravimeid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit aina uuesti ja uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus. ( Mida suurem kogus deda ohtlikum). Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda.
tervisega riskeerimist marihuaana/hasisi proovimise puhul ("suurt riski" nende 1-2 korda proovimises nägi 44% respondentidest). Ülejäänud narkootikume, mida vähem tunti, ei osatud niigi palju karta (kokaiini 1-2 korda proovimist pidas ohtlikuks ainult 39%, LSDd 36%, ecstasyd 29%) Selles osas nii poiste kui tüdrukute arvamused ühtisid. Kaks aastat hiljem - tänavu maikuus - korraldas Emor ajakirja «Luup» tellimusel Eesti keskkooliõpilastele telefoniküsitluse. Selle tulemus näitab narkomaania leviku ilmset suurenemist noorte seas. Enam kui pool üldhariduskoolide lõpuklasside õpilastest on oma igapäevases elus kas otseselt või kaudselt narkootikumidega kokku puutunud. Juba 12% vastanutest (10.-12. klassi õpilased) ütles, et on kasutanud narkoaineid, kuigi neist pooltel jäi esimene proovimine ka ainsaks kogemuseks. 28% õpilastest proovis esimest korda narkootikumi 15-, 34% 16- ja 20% 17-aastaselt. 18-aastaste puhul on see protsent juba 8
õigesti oma ümbrust ega tegude tagajärgi. Ecstasy viib kehast vee välja ja see on ohtlik. Enamikul inimestel, kes on surnud ecstasy kasutamise tagajärjel, on surma põhjuseks veekaotus, ülekuumenemine ning südameatakk. Samuti põhjustab tahtest sõltumatuid liigutusi ja krampe. Pikaajalised kasutajad võivad jääda vaimuhaigeks, saada südame-, maksa- või ajukahjustusi, mõned teevad depressiooni tõttu enesetappu LSD Kõige tugevam meelepetteid ja kujutelmi tekitav narkootikum. Meenutab paberitükki, mida imetakse ja neelatakse alla. Mõju algab umbes poole kuni pooleteise tunni pärast ja kestab vähemalt 8 tundi. LSD moonutab tugevalt taju: maailm kasutaja ümber muutub, tundub, et asjad hakkavad liigutama, kõik näib kiirenevat või aeglustuvat. Nähakse kummalisi nägemusi, kuuldakse hääli. Tarvitamise tagajärgi ei ole võimalik ette ennustada: mõnigi kord nähakse huvitavate elamuste asemel õudusnägemusi. Kuna LSD mõju kestab kaua, tunnevad need
....................................................................5 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid..........................................................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2.1 Marihuaana.........................................................................................................................7 2.2.2 Hasis...................................................................................................................................7 2.2.3 Kanepiekstrakt.........................................
Sissejuhatus Võitlemisel uimastushulluse vastu on vägagi olulisel kohal täpse, nüüdisaegse ja selge info levitamine. Sest ohtlik on just see, et narkootikume müüakse kontrollimatult käest kätte ning keegi ei tea täpselt, millist ainet ja millises annuses ta tegelikult saab. Sageli pakutakse vähemohtlike LSD ja kanepisaaduste nime all heroiini ja inimene võib muutuda vastu tahtmist sõltuvaks ning edaspidi seega heaks ja püsivaks oopiumitoodete ostjaks. Kui aastaid tagasi oli narkomaania koolilaste hulgas erandlik, siis nüüd on mõnuaineid kasutavate noorte hulk kiiresti kasvanud. Arstid nimetavad praegust perioodi narkomaanide mesinädalateks, mis mõne aja pärast mööduvad, asemele tuleb sõltuvusse sattunud narkomaani vaevaline ja raske argipäev Nojah, kas olete kuulnud, et laps jätaks endale herned ninna toppimata, kui ema seda neil enne poodi minekut teha keelab? Kahtlane, kas see ecstasy-buum või narkotrend vaibub, kui koolides
Mis on üledoos? Üledoosiks kutsutakse seda, kui inimene on sisse võtnud liiga palju uimasteid. Sõltub ainest ja koguses, kas tulemuseks on väga halb enesetunne, tõsine terviserike või surm. Sageli võetakse liiga palju uimasteid seepärast, et ei teata, kui puhas või kange tarvitatav aine on. Illegaalsete uimastite tootmist ja puhtust ei kontrolli keegi ning üsna lihtne on sattuda tavalisest kümneid kordi kangema uimasti otsa. Kanep • Kanepitooted on marihuaana, hašiš ja hašišiõli. 420 • Kanepit on kasutatud aastatuhandeid nii kiu ja seemnete saamiseks kui ka meditsiinis. • Umbes 10% kõigist kanepi proovijatest jõuavad kanepisõltuvuse faasi. • Kanepitoodete tarvitamine võib anda tõuke mitmete vaimsete häirete ilmnemisele. Kanep (Cannabis sativa, Cannabis indica) on laialt levinud üheaastane 2–3 meetri kõrgune
Uurimistöö Juhendaja: Tiia Liivak Alavere 2008 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID................................................................................................ 4 Kanep (Lisa 2)..................................................................................................................4 Ecstasy (Lisa 1)................................................................................................................5 Amfetamiin...................................................................................................................... 5 Kokaiin......................................................................................................
Alkaloidid referaat 11A 2011 Sisukord 1) Mis on alkaloid? 2) Milleks inimesed kasutavad alkaloide 3) Mis on narko? 4) Uimastid 5) Sõltuvus 6) Üledoos 7) Ebapuhtad narkootikumid 8) Amfetamiin 9) Ecstasy 10) Kokkuvõte Mis on alkaloid? Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886
alkoholijoobes või tabanud suitsetamas. Eesti riigis on selle eest karistuseks rahatrahv. Noored hakkavad alkoholi tarbima või suitsetama tavaliselt eakaaslaste survel, kartes, et muidu nad pole ''lahedad'' ja nendega enam ei suhelda. Mina arvan, et selline käitumine on vale. Keegi ei tohiks teha midagi vastu oma tahtmist selleks, et saada sõpradega läbi. Seadusega keelatud ained on Eestis näiteks kanep, marihuaana, LSD. Narkootilised ained tekitavad sõltuvust ja sellepärast oleks targem neid üldse mitte proovidagi, kunagi ei või teada, kas sa jääd sõltuvusse või mitte. Tavaliselt hakkavad keelatud narkootikume tarvitama inimesed, kes on juba alkoholist sõltuvuses. Mõnede narkootikumide kasutamisest võib aru saada ka inimest jälgides. Näiteks võivad narkootilise aine mõju all oleva inimese pupillid olla ebaloomulikult suured või vastupidi, liialt väikesed
Narkootikumiks loetakse keemilist ainet, mis mõjutab kesknärvisüsteemi, põhjustades muutusi vaimsetes, füüsilistes ning emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikum ehk uimasti tekitab paljudel juhtudel kergesti sõltuvust. Üldlevinult arvatakse uimastite alla illegaalseid aineid, kuid tegelikkuses loetakse narkootikumite hulka ka paljusid sõltumusravimeid ja samuti aineid, mida iseloomustab inimeste igapäevane tarbimine, näiteks alkohol ja tubakas, kuid ka kohv, tee ning energiajoogid. Kuna paljud narkootikumid on illegaalsed, see tähendab, et nende omamine ja tarbimine on keelatud, siis on loodud vastav narkootikumite register
Võtsin selle teema sellepärast, see on laialt levinud probleem ja inimesed ei tea millist kahju narkootikumid tegelikult teevad. Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks
Narkootikumid ja narkomaania Koostaja: Kaire Lanno Täiendanud: Merike Lippmaa Tunne vaenlast! Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Ainuüksi narkootikumide olemasolu ei anna põhjust nende proovimiseks! Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul: kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas, pole teada, millega seda segatud on; uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda uimastit üha uuesti
SASASASA 10A klass Raino Teemu NARKOOTIKUMID Referaat Juhendaja:assa KASAAA 2009 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SIsSjuhatus............................................................................................................................ 3 1 Narkootikumid.....................................................................................................................4 2 MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID?............................................................. 5 3 NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID..................................................................................6 3.1 Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta.................................................................. 6 3.2 Uimastite ohtlikkusest..........................
Narkootiumid Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. (näiteks amfetamiinid ja trankvillisaatorid) Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, vähktõve või nakkuste ravis. Mõningaid narkootilisi aineid
Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaasaaidanuid, eriti Murru vangla kinnipeetavaid ja personali. 3 Sisukord
Uimastid Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud
Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale..........................................................
Alati ei saa panna kavva, et ta lõpetab silmapilkselt mängimise. Võimalik on teha plaan, et ta mängib edasi, aga kontrollib seda ja vähendab mängimist järk-järgult. Rohtudest on abiks kaks erinevat liiki, ühed, mis blokeerivad osalise mõnutunde, või teised, mis pinget ja ärevust. See on väga individuaalne, kuidas inimest ravida. Igale inimesele on erinev meetod, mis on kõige tõhusam just talle. 6 NARKOMAANIA JA SELLE RAVI Narkomani on psüühiline või füüsiline sõltuvusm, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Narkootiliste ainete all on mõistetud lisaks legaalsetele uimastitele, nagu ennist mainitud alkohol ja nikotiin, ka illegaalsed uimastid. Narkomaaniat põdev inimene ei saa normaalselt hakkama igapäevaelus ilma sõltuvusainet kasutamata. Laias laastus võttes tuleb narkomaaniana käsitleda ka suitsetamist, sest ka nikotiini-
NARKOOTIKUMIDE TARVITAMINE KULLAMAA KESKKOOLI 9. – 12. KLASSI ÕPILASTE HULGAS Uurimistöö Juhendaja: Mai Jõevee Kullamaa 2016 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS............................................................................................ 4 1.MIS ON NARKOOTIKUM?...........................................................................6 2.KÜSITLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS......................................................15 KOKKUVÕTE............................................................................................. 27 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................28 LISA 1...................................................................................................... 30
inimest. Maailma Terviseorganisatsiooni järgi suri aastal 2004 5,4 miljonit inimest suitsetamisest tingitud haigustesse. 20. sajandil võisid kokku surra nendesse 100 miljonit inimest!!! Eestisse jõudis tubakatarvitamine suhteliselt hilja. Suitsetamisse võib ka haigestuda haigustesse nt: kopsuvähk, ajuinsult, bronhiit, veresoonte lupjumine, kõrgvererõhutõbi, gangreen, südameinfarkt, vähkkasvajad. KANEP Kannabis tähendab kreeka keeles kanep. On olemas harilik kanep nimega Cannabis Sativa. On ka olemas india kanep nimega Cannabis Indica. Ja on ka olemas veel metsik kanep nime ga Cannabis Ruderalis. Eristatakse hulgaliselt erinevaid liike, alamliike, vorme, varieteete. Cannabis intersita Cannabis americana Cannabis chinensis Cannabis erratica Cannabis foetens Cannabis generalis Cannabis gigantea Cannabis kafiristanica Cannabis lupulus
Tarvitatakse ka üksinda, pilves olemine muutub normaalseks. Tekib kõrgenenud teluvus e. tolerantsus aine suhtes. Loobutakse õppimisest. Sageli tekivad masendus, enesetapumõtted ja katsed. Ei ole võimeline enam tarvitamist lõpetama. • Sõltuvus- kasutatakse ainet ka siis, kui seda ei taheta. Tekivad kehalised ja psüühilised haigused, sagenevad enesetapukatsed. Probleemi eitamine. Levinumad narkootikumid Amfetamiin (amf, a, Ants, speed, vitamiin, triip, vaese mehe kokaiin, kollane rebane, jahu, pori, Antonio): • aitab õppida- näiliselt jah, kuid pärast eksamit ja amfetamiini toime lõppemist kaob mälust vähimgi jälg õpitust; • aitab kõhnuda- aitab küll, kuid toob kaasa depressiooni, mis võib kesta aastaid, ja lisalt varakult vananenud välimuse; • aitab autot juhtida- see on vale, sest ohutunne minetatakse täielikult. Mida suurem kiirus,
vahel on ka külgvõrseid. ( Joonis 1 ) Kuivatatud külgvõrseid kutsutakse meskaalnuppudeks,sest nad sisaldavad hallutsinogeenset uimastit meskaliini. Meskaliini tavaline manustamisviis on peyotl-kaktuse tükkide söömine. Joonis 1. Peyotl kaktus Meskaliin on A-klassi narkootikum, mis põhjustab väga intensiivseid hallutsinatsioone. Esimesena isoleeris ja tuvastas meskaliini 1897 .aastal sakslane Arthur Heffner. Esimesena sünteesis meskaliini 1919.aastal Ernst Späth. 1.2 PSILOTSÜBIIN Psilotsübiin on hallutsinogeen,mida sisaldavad ,,maagilised seened",Panaeoluse, Stropharia eriti aga Psilocybe. Psilocybe seen on 2,5-4 cm kõrgune väikese kübaraga. 1.3 LSD Varasemad hallutsinogeenid olid kõik taimse päritoluga (kärbseseen, india kanep, yage jne )
18 2 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................20 Lisa 1...........................................................................................................................................21 SISSEJUHATUS Kanepi ametlik nimetus katteseemnetaimede süstemaatikas Cannabis sativa L. tuleneb kreeka keelsest sõnast `kannabis', tähendusega kanep, ning ladina keelsest sõnast `sativa', mis tähendab kasulik. Sellise nime andis taimele kreeka arst, farmakoloog ja botaanik Pedanius Dioscorides (40-90 pKr). Sama nime võttis üle Karl Linné kirjeldades kanepit oma 1753. aasta teoses "Species plantarum" ("Taimeliigid") (Batchelder, 2004). Inimkonna teadaolevas ajaloos pole tõendamist leidnud fakt, et oleks kunagi eksisteerinud uimastivaba ühiskonda. Rahulolematus iseenda või ümbritsevaga paneb inimese otsima abi.
· Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, kuna suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Milline on tubakatarbimise mõju Sinu tervisele pikaaegsel tarbimisel? Suitsetamine vähendab oluliselt eluiga iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt 7 minutit. Tavaliselt elavad suitsetajad 7-13 aastat vähem, kui nad oleks võinud elada mittesuitsetajana. Narkootikumid Mis on narkootikumid? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Miks on narkootikumid halvad?
koolis võib saada ühele inimesele saatuslikuks. Sellepärast peaks valima Iga inimene peaks teadvustama endale sõpru!!! endale, mis on NARKOOTIKUMID!!!! Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme Narkootikumid Juba ammu aega tagasi algas narkootikumide tarvitamine ja müümine välismaal. Meile Eestisse toodi seda Salakaubana ja Müüdi Kõrge Hinna Eest. Piisava koguse narkootikumide tarvitamisel tekib joobe seisund. Erinevatel narkootikumidel on erinev mõju. Narkootikumid Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus
...........................................................................................................6 3. KASUTAMISVIISID.........................................................................................................6 4. KANEPI MÕJU................................................................................................................. 7 4.1 Pikaajaline tarvitamine.................................................................................................8 4.2 Sõltuvus........................................................................................................................9 5. MARIHUAANA KUI RAVIM..........................................................................................9 6. KANEPI LEGALISEERIMINE.......................................................................................10 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD..