Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Napoleon ja Viini kongress". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
napoleon, kongress, 1814, elba, sõjad, saarele, bonaparte, waterloo, põhiseadus, rooma, taastati, koodeks, preisimaa, armee, suurriik, metternich, pärt, väejuht, riigipööre, direktoorium, konsulaat, impeerium, lahkumine, riigikord, valimisõigus, lahusus, illusioon, tsensuur, trükisõna, amnestia, rahaühik, konkordaat, katoliiklus, usuks, senatJ. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a
2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema liitlase olukord, sest: 1. Hakati kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu 2. 1805-1812 tõusid Prantsusmaal hinnad kui 300% 3. Inglismaa suurendas kaubavahetust ülemerekolooniatega 4
Jeffersoni koostatud iseseisvusdeklaratsiooni(kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks ) -4.07 ameeriklaster iseseisvuspäev Iseseisvussõda: -1777 saavutasid ameeriklased võidu inglaste üle- saratoga lahing -1781 ameeriklased piirasid Virginas inglise väed sisse ja sundisid nad kapituleerima -1782 sõlmiti vaherahu, tähendas ameeriklaste võitu iseseisvussõjas -1783 kuulutati Versailles'rahuga endised asumaaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks Uur riik- ülesehitus, põhiseadus, valitsemine Põhiseadus: -hakati välja töötama 1787 aastal -ühed pooldasid tugevat keskvõimu(am. Föderaalvõim), teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi -1789 hakkas kehtima põhiseadus Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine
jakobiinidega. Esimesed kuulsad sõjaretked ja riigipööre 1796-1797 – sõjaretk Põhja-Itaaliasse, mille lõpetas Prantsusmaale soodne Campoformio rahu 1798-1799 – Egiptuse sõjakäik 1799 läheb tagasi Pariisi ja teostab 18. brümääri riigipöörde ja rajas Konsulaadi ja sai üheks kolmest konsulist: riigikord oli vabariik, seadusandlik võim kuulus I konsulile, ja täidesaatev võim kolmele konsulile. I konsuliks sai Napoleon 1802 – kuulutas ennast eluaegseks konsuliks Keiser Napoleon 1804 – peale rojalistide vandenõu avastamist kuulutas Senat Napoleoni eluaegseks päriliku võimuga keisriks ning sellega sai läbi Prantsusmaa I vabariigi aeg ja algab I keisririigi ajajärk Valitses riiki absolutistliku monarhiana. Abiellus Austria keisri tütre Marie-Louise’ga ning lõi uue keisririigi aegse aadli. Kõik inimesed said võrdseteks seaduste ees
Lisaks olid ka koosseis jäi muutumatuks. Vältimaks ministrid, kuid need ei valitsenud, vaid ühe isiku diktatuuri, olid administreerisid, täidesaatev võim Rahvapäästekomitee liikmed võrdsed. koondus aga Direktooriumi kätte. Ei olnud juhatajat.Juhtivaks isikuks See astus ametisse 2. novembril kujunes Maximilien Robespierre. 1795. Võitluseks kontrrevolutsiooniga oli 9. novembril 1799, läks Napoleon loodud Ühiskondliku Julgeoleku koos kaaslastega Viiesaja Nõukokku, Komitee, mis koondas enda kätte et sundida seda tema riigipööret poliitilise politsei tunnustama ja rahumeelselt laiali ülesandeid.13.07.1793 tapeti Jean minema. Kuid saadikud keeldusid ning Paul Marat, kes oli üks revolutsiooni püüdsid Napoleonit koguni vangistada. populaarsemaid juhte. (Marat tapja oli Seepeale ajas Napoleoni alluv,
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: · I ja II seisuse (3%) privileegid. · III seisuse (97%) maksukoormus. b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele
Väätsa Põhikool Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleoni langus Referaat Õpilane: Heili Solman Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2014 Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Napoleon Bonaparte kätte koondus esimese konsuli tegelik võim.Napoleoni autoriteet rahva hulgas kasvas 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuiks ning kaks aastat hiljem (1804) kuulutas Senat ta ,,prantslaste keisriks" ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Selline koodeks sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel.
1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3. Tilsiti rahu 1807. Aasta juulis Prantusmaa (Napoleon) ja Venemaa (Aleksander I)
SÕDA EUROOPAS 1813. jaanuaris ületasid Napoleoni vägesid jälitavad Vene väed impeeriumi piiri, tungides Varssavi ja Ida-Preisimaale. Vallandus rahvalik võitlus Prantsuse ülemvõimu vastu. Algas vabadussõda, millega kaasnes Saksamaa vabanemine võõrvõimust. Suure armee purustamine venemaal ei alistanud veel Napoleoni. Kevadeks ajas Napoleon kokku äärmiselt võimsa armee. Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Portugal, Rootsi ja Austria moodustasid koalitsiooni Prantsusmaa vastu. Kevadises sõjas saavutas Napoleon mitmeid tähtsaid võite, kuid vastased osutusid siiski tugevamaks. Napoleon sai lüüa oktoobris Leipzingi Rahvalahingus. 1814. Varakevadel sõlmisid liitlased lepingu, et Napoleon lõplikult alistada. Märtsis vallutati Pariis, Napoleon loobus troonist, ta saadeti eluaegsesse pagendusse Elba
põhimõte, revolutsiooni kalender, kiriku rolli vähendamine, mõistuse kultus 13. Juuli tapeti Marat ajalehe väljaandja (,,Rahva sõber" ajaleht, kahtlaste nimekiri) 27. juuli 1974 - hukati Robespierre' Direktooriumi ebapopulaarsuse põhjused: Uusrikkad (aluskiht) rahva poolt vihatud, kehv majanduspoliitika 9. november 1799 18. Brümääri riigipööre. Napoleon hõivab parlamendi ehk Seadusandliku Korpuse direktoorium kukutatakse, võim 3 konsuli kätte Napoleon tema 2 jüngrit. Konsulaat konsul oma riigi huve kaitsev esindaja, välismaal. Revolutsiooni (kestis 10 aastat) mõjul toimunud muutused ühiskonnas: Valitseja Aadel Maksud Sõjaväekorraldus
Ajalugu 1. Viini kongress (millal? Osavõtjad, otsustajad, mida arutati?, tulemus). 1814-1815a suveni. Osavõtjad- 216 esindajat enamikust Euroopa riigist, peamisteks otsustajateks olid Inglismaa, Austria, Venemaa, Preisimaa, suurematest riikidest ei osalenud Türgi. Läbirääkimistel ilmnesid suuriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi ,,korrastamisel" ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Napoleoni Sada
8. kl kontrolltöö ajaloos: Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine 19. saj. I poolel 1.Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) Napolenist sai Prantsuse keiser aastal 1804. Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord. Napoleoni suurimad sõjalised saavutused olid : moodustas Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini liidu, mille eestkostjaks ta sai, 1805. aastal purustas Napoleon Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus, 1807. aastal võitis Prantsusmaa Venemaad tänu
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Riigipöörde järel, mis oli toimunud 1799. aastal, jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks ja võim koondus Napoleon Bonaparte'i kätte. Keskvõim tugevnes ja Napoleoni autoriteet kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega. Tema abielu lahutati ning uuesti abiellus ta alles 1810. aastal Maria-Luisega, Austria keisri tütrega. Abielust sündis poeg, kes suri 1832. aastal tuberkuloosi. Aastal 1803 likvideeriti Lääne-Saksamaa aladel üle 100 väikeriigi, mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806
1. USA sünd 2. Tööstuslik pööre 3. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? 4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11
(Referaat) Koostaja: Klass: Sisukord Sissejuhatus lk.3 Elulugu (kuni keisriks saamiseni) lk.3 Keisriks kroonimine lk.3 Valitsemis käik lk.4 Vallutused lk.4 Mida andis napoleon euroopale lk.4 Napoleoni allakäik lk.5 Kas napoleon mürgitati? lk.6 Napoleoni impeerium lk.8 Kokkuvõte lk.9 Kasutatud kirjandus lk.10 2 Sisukord Napoleon Bonaparte oli suurepärane väejuht, aga ka väga julm inimene. Inimesed teavad temast siiani väga vähe. Teatakse, et ta oli Prantsusmaa keiser,suurepärane väejuht ja see on tavaliselt kõik mis temast teatakse. Siin Referaadis käsitletakse tema
kristlikke maid anastas. 2. Kes oli Martin Luther? Kirjelda tema veendumusi. Ta oli reformatsiooni algataja, kes oli pärit Saksamaalt. Üha enam süvenes temas arusaam, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid ainult usu kaudu. Lutheri meelest polnud selleks vaja ei kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõetamatu oli Lutherile patukustutuskirjade müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 3. Kirjelda muutusi, mida reformatsioon kirikutesse tõi. Kohalikud vürstid või linnaisandad said kiriku üle võimu. Kloostrid suleti. Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritel keelatud oli. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguduse tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele, eemaldati kirikuist liigsed kaunistused ja püha pildid. Mitmel pool toimunud
korpuseks. Direktooriumi liikmed olid äraostetavad, seadusandlikul ei olnud võimu. Sisepoliitiliselt oli Prantsusmaa väga raskes olukorras. Tekkis ka mäss.Töötus oli suur,inflatsioon, kadusid eksport, import,riiki raha sisse ei tulnu,majandussuhted teise riikidega kehvad. Kõik oli allutatud rangele tsensuurile.Selleks,et rahvas väga tähelepanu ei pööraks riigis toimuvale laustati uut sõda. Taheti allutada Itaalia, rahvas toetas,sest tehti niivõrd suurt propagandat. BO(U)NAPARTE NAPOLEON - oli elukutseline sõjaväelane, direktooriumile käis ta närvidele ja otsusti saata ära. Arvas ise,et saadeti sõtta tänu tema teenete eest. Tuli aga välja,et sõjad olid väga edukat,Napoleoni populaarsus aina kasvas,ei pööraud tähelepane riigis toimuvale. Rikastus sõjaretketel. Avastas, et Itaalias pole enam midagi vallutada,suundus Egiptusesse (oli Inglismaa koloonia). Tema suurimaks eeskujuks oli Aleksander Suur,tahtis vallutada Aasia ja olla ise kogu impeeriumi juht.Tekkis
1. Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) 1804. aastal. Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik, tugevnes isevalitsuslik võim, kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsustega. Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 2. Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku monarhia ja vana korra, sellepärast jätkasid Prantsusmaa vastu sõjategevust. Ka kardeti oma võimu pärast. Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus 3
/ Uus pöördumine üks teisesuhtes / Lihtrahvalik riietus / Parukate kadumine / Kõrgem moraal prostitutsiooni piiramine / Lõbunaised kandma sukkpükse / Patriotism -,,Vabadus, võrdsus, vendlus! / Kümnendsüsteemi rakendamine ajaarvamises / Rev. kalender *1799 AASTA KONSTITUTSIOON / Emigrantidele amnestia / Täidesaatev võim KONSULID / Maavalduste puutumatus *REFORMID NAPOLEONI AJAL / Tsensuuri kehtestamine / Paavstiga konkordaat / Napoleon eluaegne konsul, hiljem keiser 1804. 18 mai / vabariigi lõpp / kristliku ajaarvamise juurde tagasi / Loobuti valimistest ja rahvaesindustest / Rahvuse mõiste ja tähtsuse üles kerkimine / ,,Tsiviilkoodeks" / ,,Kommertskoodeks" / ,,Kriminaalkoodeks" *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *FRIEDRICH II VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *ÜMBERKORRALDUSED PREISIMAAL NAPOLEONI SÕDADE AJAL / Tippharitlased võtsid rev. idee omaks. / Rahvustunne
Napoleon Bonaparte Lapsepõlv Sünninimega Napoleone Buonaparte sündis 15.augustil 1769.aastal Ajaccio Korsikal. Kui ta oma võimuga esiletõusis, siis tahtis ta muuta oma nime prantsuse päraseks ehk muutis oma nime Napoleon Bonaparte. Napoleon oli väikeaadliku Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino poeg. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. Elulugu 1786.aastal lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud ning pere elas vaesuses
Viini kongress 1814-1815 NIMI ! 2011 Sisukord: 1. Algus 2. Osalejad 3. Elulugu 4. Restauratsioon 5. Legitiimsus 6. Restitutsioon 7. Euroopa jagamine 8. Nelikliit ja Püha Liit 9. Idaküsimus 10. Lõpuakt 10. Kokkuvõte Algus: Märtsi lõpul 1814 sisenesid Vene keiser Aleksander I ja Preisi kuningas Wilhelm III oma vägedega Pariisi . Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama. Need olid seotud omavaheliste vastuoludega uue korra loomisele ja rahu kindlustamisel Euroopas. Vahetu taust oli Napoleoni kaotus ja alistumine mais 1814, mis tegi lõpu 25 aastasele peaaegu katkematule sõjale. Septembris 1814 asus Viinis kokku sõja võitnud riikide kongress , milles
lõpetas Pariisis 3. septembril 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahu, millega Suurbritannia tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust. 2) Millal võeti vastu USA iseseisvusdeklaratsioon ja mis oli selle sisu? [lk 104] 1776 Philadelphias kokku tulnud teine kontinentaalkongress otsustas luua oma regulaararmee ja valis selle ülemjuhatajaks Virginia plantaatori George Washingtoni (eluaastad 1732-1799). Kui Inglise kuningas ähvardas mässajatega arved õiendada, siis võttis kongress 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mille koostas Virginia plantaator Thomas Jefferson (eluaastad 1743-1826). Sellega kuulutati 13 kolooniat iseseisvaks ning deklareeriti inimeste õigust elule, vabadusele ja võrdsusele ning rahva õigust tõusta üles ja määrata oma saatust. Antud päeva tähistavad ameeriklased iseseisvuspäevana. 3) Millise sündmusega ja millal algas Prantsuse revolutsioon? [lk 112] 18. sajandi lõpul valitses Prantsusmaal absoluutne monarhia. Ühiskond
teise poolt) 12. Jakobiinide diktatuur? Millisele lihtrahvale reforme teostati= põhiseadus jäi rakendamata, kaotati feodaalkord. Müüdi ära ka osa aadlimaid. Saavutasid edu, võitsid sõja. Päriselus oli diktatuur ehk tugev võim. 13. Miks kujunes rahulolematus jakobiinidega= suur terror ehk vastaste füüsiline hävitamine. 14. Jakobiinide juht= Maximilien Rebespierre. 15. Miks kutsutakse jakobiinide võimuloleku aega diktatuuriks= Riiki juhtis 12 liikmeline rahvakomitee. Põhiseadus ei kehtinud. Hukati massiliselt. Kiirkorras kohtumõistmine. 16. Mida muutis Prantsuse revolutsioon= Vabariigi kehtestamine, kuningavõimu kukutamine, seisuste kaotamine, inimeste võrdus, feodaalkohustuste kaotamine, talupojast sai maaomanik, kaotati kirikukümnis, diktatuur ja terror, kümnendsüsteem, muutus mood, dokumentide hävitamine, vaimulikud abiellusid, üldine valimisõigus. Napoleoni sõdade ajastu 1793-üldine sõjaväekohustus 1. Napoleon Bonaparte= Elukutselt väejuht ja keiser.
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess).Kuulsaks saanud oma naiivse ja rumala mõttemaailma pärast. Nõudis palju raha oma kleitidele jne. Kuningapere rikkusele vastandus ÜLIM vaesus Prantsusmaa rahva seas. Pärisorjus oli mõnel pool olemas ja seega halvenes olukord. Tekkisid rahutused, mis suudeti küll maha suruda, kuid ei toonud mingit lahendust probleemidele
Uued tingimused äritegevuseks, Kurjategijate 1793 loodi Rahvapäästekomitee, kus oli 12 liiget, väljasaatmine juhtroll Robespierre`l zirondiinide vangistamine. Riigivõim ja omavalitsus Jakobiinide diktatuur 1793 juuni-1794 juuli Kõrgeim võim Inglise kuningas, Talle allus kuberner Koostati uus põhiseadus, kuid vastu ei võetud. Omavalitsuste moodustamine, Seadusandlikud kogud Ümberkorraldused sõjaväes üldine sõjaväekohustus, Konfliktid parlamendiga tolli- ja maksupoliitika üle relvatootmise hoogustumine. Benjamin Franklin 1706-1790 Talupojad said maa omanikeks ilma väljaostmata. äike on elekter, orjuse vastu, indiaanlaste kaitseks Uus ajaarvamine, uus usk, meetermõõdustik.
Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20. juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'is ära ning toodi Pariisi tagasi (Varennes'i kriis). 17. juuli- tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill- algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22
Napoleoni sünni ajaks oli Korsika okupatsioon Prantsuse kõrval alustanud märkimisväärse kohaliku vastupanu. Carlo Buonaparte oli alguses toetanud erapooletult rahvuslaste juhti Pasquale Paoli, aga peale Paoli sunnitud põgenemist saarelt, Carlo pööras oma truuduse prantslaste poole. Pärast seda määrati ta Ajaccio linnaosa kohtu hindajaks 1771. aastal. See oli töö, mis lõpuks võimaldas tal saata oma kaks poega, Joosep ja Napoleon Prantsusmaal kooli. Kuna Korsika polnud ainult Prantsusmaa, vaid ka tugeva Itaalia mõjuga, kehtis saarel tugev perekonnatraditsioon. See omakorda tähendas, et hilisemas elus määras Napoleon oma vendadele ja teistele sugulastele tähtsaid tiitleid. Kuid 1778. aastal sai Napoleoni muretu lapsepõlv otsa ning ta lõpuks sattus Mandri-Prantsusmaale kooli Briennesse, kus ta õppis viis aastat enne kolimist Pariisi, et õppida sõjaväeakadeemias. 1785, kui Napoleon veel õppis, suri Carlo
1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta Prantsusmaa keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser.
Usuvabaduse kehtestamine Talurahvareformide taganttõukamine Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Poliitilised. Rahulolematus kuningavõimuga. Louis XVI absolutistlik valitsemine. Õukonna pillav eluviis. Marie-Antoinette. Seisuste vahelised vastuolud: võim aadlike + vaimulike käes. I ja II seisus 2% ühiskonnast, maksudest vabastatud. III seisus 98% puudus poliitiline võim, kandsid maksude näol riigikulud, talupojad - teotöö Majanduslikud Riik pankroti äärel sõjad, õukond. Maksude tõstmise vajadus Hindade tõus Vaimsed Valgustusideoloogia mõju USA Iseseisvussõja mõju !789, mai Generaalstaatide avamine Versaillies`s (300+300+600) Kolmanda seisuse saadikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga, kus igal seisusel on üks hääl. Vaidlused kestsid kuu aega, üksmeelele ei jõutud. Kolmas seisus lahkus Versaillest`st ja kuulutas end 17. juunil 1789 Rahvuskoguks. 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14.
............................................................................11 Kokkuvõte............................................................................................................................ 17 Kasutatud Kirjandus.............................................................................................................18 Lisad..................................................................................................................................... 19 Lisa 1: Napoleon Bonaparte.............................................................................................19 Lisa 2: Napoleoni keisriks kroonimine............................................................................ 20 Lisa 3: Prantsuse impeerium aastal 1812........................................................................21 2
Revolutsiooni tulemusena saavutasid Prantsusmaal juhtkoha uusrikkad üks osa kodanlusest. 1792.a. aprillis ründas Prantsusmaa revolutsiooniline valitsus naaberriikides asuvaid revolutsiooni vaenlasi (Prantsusmaalt põgenenud aadlike ja vaimulike sõjajõud ning teiste riikide armeed). Prantsusmaa vastu olid koondunud enamuse Euroopa riikide monarhid, kes kartsid revolutsiooniliste ideede ja mässumeelsuse levimist oma maale. Nii algasid revolutsioonilised sõjad, mis ajapikku kaitsesõdadest vallutussõdadeks üle kasvasid. Prantsusmaa vallutas ulatusliku osa Euroopast ja jõudis välja Moskvasse Venemaal. Euroopa monarhide Prantsusmaa-vastane koalitsioon suutis lõpuks oma üleoleku realiseerida ning 1815.a. Waterloo lahinguga Prantsusmaa vallutussõjad lõppesid. Sõdadega seoses levisid Euroopas uued ideed ja ühiskonnakorralduse põhimõtted. Mitmes piirkonnas viidi läbi progressiivseid reforme, sh kaotati pärisorjus. Esialgu
korintlasi Spartalt abi paluma, seejuures motiveerisid korintlased oma palvet asjaoluga, et Ateena on muutunud liiga tugevaks ning ohustab kõigi Kreeka poliste iseseisvust (anti-hegemonialism). Sõda kulges vahelduva eduga, kuid lõppes Sparta võidu ja Ateena lüüasaamisega. Kreekas kujunes välja Sparta hegemoonia. Nüüd organiseerisid korintlased Sparta-vastase koalitsiooni ning puhkes Korintose sõda 395-386, mis lõppes Antalkidese rahuga. 3. ROOMA VABARIIK, PUUNIA SÕJAD 3.1 Rooma impeeriumi näol on tegemist suurima antiikaegse impeeriumiga, mis oma hiilgeajal hõlmas kogu Vahemere ruumi ning suurema osa Lääne-Euroopast, sünteesides varasemate impeeriumite kogemusi (Pärsia, Makedoonia). Rooma impeeriumi all ühtlustus laias laastus kogu Vahamere regiooni kultuuriline, poliitiline ja majanduslik süsteem. Kujunes välja ühtne sotsiaal- majanduslik tervik, mille mõju ulatub tänapäevani.
Briti laevastiku korraldatud blokaad halvas kaubanduse suurtes Prantsuse sadamates nii, et tööstusettevõtted jäid tooraine ja müügiturgude puudumisel seisma. Kujunes arvamus, et Direktoorium ei valitse küllalt efektiivselt, ning kõlapinda leidis sisukoht, et täidesaatvat võimu on vaja tugevdada. Selline suhtumine levis eriti sõjaväelaste hulgas. Ka rahvas hakkas nõudma tugevamat võimu. Kuni otsiti sobivat kandidaati, viis kindral Napoleon Bonaparte, kes oli tuntuks saanud oma sõjakäikudega Itaaliasse ja Egiptusesse 18. brümääril (9. novembril 1799) läbi sõjalise riigipöörde. Ametlikult säilis vabariik. Viiesajanõukogu aeti laiali (molli, noh!), siis aga aeti uuesti kokku (nats veel molli), et saadikud võtaksid vastu dekreedi võimu üleandmise kohta kolmele konsulile, kellest esimene pidi olema Napoleon Bonaparte. Sellega püüti anda riigipöördele seaduslikku ilmet, kuid tegelikult tähistas 18
annaabi.ee 
