Austria keisririik Habsburgid · Varauusajal Saksa keisririik kuulus Habsburgidele · Karl V-st (1519-1556) sai alguse Habsburgide dünastia Hispaania ja Austria haru · Keiser Karl VI ei olnud meessoost järeltulijat · 1713 kuulutati välja pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust naisliinis · 1740 valitsema Karl VI tütar Maria Theresia Maria Theresia · Eluaastad 13.05.1717- 29.11.1780 · Valitsemisaeg 1740-1780 · Slaidid (video) Maria Theresia · Hea haridus võõrkeeltes, ajaloos, geograafias,muusikas · Kõlbluse eeskuju, vastandudes Prantsuse õukonnale · Rajas Kasinuskomissariaadi, mille ametnikud vangistasid prostituute Marie Antoinette · Maria Theresial 16 last · Kümnes laps Marie Antoinette sai Prantsuse kuninga
bürgermeister-rae juhatuse liikme nimetus, linnafoogt-esindas maahärrat rae juures, skraa-tsunfti põhikiri, missa-jumalateenistus, visitatsioon-kirikukatsumine/piiskoplik ül, pildirüüste-katoliku kirikute rüüstamine ning pühapiltide hävitamine, sündik-jurist, kes tundis seadusi hästi, agul-eeslinn, kus elas vaesem rahvas, liturgia-muusikalis-sõnaline osa missal, jungingeni armukiri-vasall andis õiguse pärandada oma valdused kuni 5nda põlveni, k.a naisliinis. M. Wilhelm- paavsti legaat, kes moodustasViru-, Järve- ja Läänemaast otse Rooma paavtile allutatud vaheriigi. W. von Plettenberg- Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana-Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piiridel. M. Hoffmann- pop. jutustaja, kes oli Saksast pärit kasuksepp, tema juhtulisel mingi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vasu lahingusse, selle
mittekristlikku elulaadi või usundit. · Ümberkehastumised seonduvad tema abi- ja · Paganusteks nimetati ristiusu eirajaid. kaitsevaimudega. · Pentagramm on korrapärane tähtviisnurk. · Kandub edasi mehelt meesliinis ning naiselt naisliinis · Mesopotaamia kunstis sümboliseeris pentagramm impeeriumi ulatumist nelja · Surm on kogu samaani fraatria jaoks tähtis ilmakaarde sündmus. · Ring ümber pentagrammi ohjeldab ja kaitseb sümboliseerib igavikku, lõpmatust, elu ja looduse tsükleid. Ringiga ümbritsetud · Ainujumal Bondye
vene aadlikest, kelle päritolu polnud oluline. · Uus euroopalik elulaad ja õukonnaelu. · Uus pealinn Peterburi 1703. a. · Uus ajaarvamine. · Rajati manufaktuure, rauamaagikaevandusi, pearahamaks. · Kirik allutati riigile. Kirikut juhtis Püha Sinod. · Asutati Teaduste Akadeemia 1724. a. Peterburis. Paleepöörete ajajärk Kuna Peeter I olid oma pojaga väga halvad suhted, kehtestas ta korra, mille alusel pärandati Vene impeeriumis trooni ka naisliinis. Seetõttu oli Peeter I surma järel võimul mitu naisvalitsejat. Tegelik võim kuulus siiski kaardiväele. Selline olukord kestis kuni Katariina II võimuletulekuni. KATARIINA II (1762-1796) valgustatud valitseja Venemaal Katariina II sündis Saksamaal väikevürsti tütrena. Jelizaveta ja Friedrich II valisid ta ühiselt vene troonipärija Peeter III abikaasaks. Katariina jõudis Venemaale 14 aastasena.
1689a võttis parlament vastu Õiguste billi, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel:1)kuningas ei saa peatada seaduste toimet; maksude määramine ja sissenõudmine ;parlament koguneb regulaarselt. Parlamentarismi areng toimus kuninganna Anne'i ajal(1702-1714). Maria Theresia Kuna selgus, et KarlVI-l meessost järeltulijat olema ei saa, kuulutati 1713a välja nn. pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust ka naisliinis. Kuid Maria Theresia Austria troonile asumise(1740)vastu protesteeris Preisi. Seega puhkes Austria pärilussõda(1740-1748) milles osalesid paljud Euroopa riigid. Maria Theresia oli üks valgustaud absolutismi läbiviijaid. Ta küll oli valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid ta pidas valikuks reforme, mis oleksid läbi viidud absolutistliku monarhia huvides. Maria Theresia oli naine, keda kütkestas valitsemine. Ta tegeles iga
1533 ja Vene tsaar al. 1547, verisemaid Venemaa valitsejaid. I. Schenkenberg-Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka Igantsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri-Forseliuse õpilased, kes käisid Rootsi kuninga vastuvõtul Jungingen - Saksa ordu kõrgmeister a'tel 13931407. 1397.a andis kõrgmeistri ametliku ülemvõimu alla kuulunud Harju-Viru rüütelkonnale rea privileege,millest olulisim oli lääni pärimisõiguse laiendamine kuni viienda põlveni nii mees- kui naisliinis Johann von Üxküll-Kuulus Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata ühe ärapõgenenud talupoja surnuks piinamise eest. JohannesIVKievel-Saare-Lääne piiskop151527.Korraldas visitatsioone, mis tõid esile kirikute korratuse ja pühameeste ahnuse J. Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop J.Pulck-silmapasitvam eestlasest üliõpilane Rostockis 16saj-l, kuulus Saare-Lääne pskpkonna toomkapiitlisse J
1344. aasta alguseni oli Saaremaa iseseisev, kuni orduväed saarlased alistasid. Dietrich Damerow-oli Tartu piiskop aastatel 13791400. Damerow oli olnud varem keiser Karl IV erasekretär. Jungingen-oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 139307. 97.aastal andis ta kõrgmeistri ametliku ülemvõimu alla kuulunud Harju-Viru rüütelkonnale rea privileege, millest kõige olulisem oli lääni pärimisõiguse laiendamine kuni viienda põlveni nii mees- kui ka naisliinis. Wolter von Plettenberg- oli Liivi ordu maameister 14941535.Suutis mitmes lahingus võita Moskva Suurvürstiriiki ning 1520. aastatel reformatsiooni ajal, ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada. Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis maa sisemisi lahkhelisid ületada. Johann von Üxküll-Kuulus Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata ühe ärapõgenenud talupoja surnuks piinamise eest. Johannes IV Kievel-Saare-Lääne piiskop 15151527
oma õuekohus millele omakorda allusid provintsi ja linnakohtud. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. paleepöörete ajajärk: Peeter I loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal, kuid valitsejate seisundit ja tegevust mõjutasid õukonnaringkonnad. Ebakindlust suurendas asjaolu, et mitme venemaa valitseja trooniletõus oli õiguslikult küsitav, eriti veel seetõttu et pojaga konflikti sattunud imperaator kehtestas pärimisõiguse ka naisliinis. Õukonnagrupeeringute omavahelise võitlusega kaasnesid paleepöörded, kuhu sageli sekkus kaardivägi.kooliharidus 18 saj- *1714 a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist*sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõppeasutusi(esimene oli 1701 Moskvas Navigatsioonikool)*1712 asutati moskvas Insenerikool ja 1721 kool alamdjakkide (riigiametnike) ettevalmistamiseks.* Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli
7 Linna ehitati väga rasketes tingimustes: külmas, poolenisti vees ja poris, võideldes pidevalt soise pinnasega. 1703. aastal nimetati linn Peeter I järgi Peterburiks. Hiljem sai sellest Venemaa uus pealinn. 1721. aastal Peeter I endale imperaatori ehk keisri tiitli. Venemaa sai impeeriumiks. Peeter I kehtestas troonipärimise korra, mille kohaselt läks võim edasi ka naisliinis. Peeter I surm Peeter I haigestus väga kergesti. Ta oli peaegu igal aastal raskelt haige. Tal oli ka näolihaste krampe mida põhjustas lapsepõlves pealtnähtud mass Kremlis. Peeter I haigestus 1725. aastal mil ta oli 52 aastane ja suri. Peale tema surma sai Venemaa valitsejaks tema teine naine Katariina I. 8 Pildid: Peeter I Peeter I noorus aastatel
kunn Friedrich II-eitas parlamenti, tuunis sõjaväe tippu. talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu. rajas uusi külasi, talusi. kartulimees. põhjustas Austria pärilussõja(keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust habsburgide pärusmaadele); 10. Austria keisririik. Valgustatud absolutism türklased tungisid Austriasse; osales Hisp pärilussõjas->Austria sai Hisp Madalmaad(belgia)ja P-Itaalias asuva lombardia;pragmaatiline sanktsioon-tunnistas pärimisõigust naisliinis; troonile pidi saama Karl VI tütar Maria Theresia, mille vastu protestis Preisi->Austria pärilussõda;kurutsiteks nim. Autria võimu vastaseid ungarlasi; Maria T-valgustusideoloogia vastane,kuid pidas vajalikuks reforme; sõjaväereform, finantsreform(üldine tulumaks);laiendati rahvakoolide võrku; 11. Vene riik 17. sajandil sõdis Rootsi, Leeduga, Poolaga; segadus tsaarivõimu ümber. pärast Ivan IV surma sai troonile poeg Fjodor,kes pold võimeline valitsema. loodi regentnõukogu
SAJANDIL. REFORMID JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM. Peeter I - 1711. aastal asutati kõrgeima riigiasutusena Senat, alustas 1715. aastal uute kolleegiumide loomist, seda juhtus president. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi, see jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. 1721. aastal võttis ta endale keisri tiitli. Suuri konflikte ja ebakindlust tekitas see, et Peeter I kehtestas pärimisõiguse ka naisliinis. Peeter III andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Ta kutsus tagasi ka Siberisse saadetud saksalastest aukandjad ning andis välja manifesti aadliprivileegide kohta. Riigipöörde ajal 1762. aastal sunniti Peeter III troonist loobuma ja troonile sai Katariina II. Ta pidas aastate jooksul kirjavahetust mõningate valgustajatega. Kui tema ajal edendati kooliharidust: asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku
Neeva jõe suudme lähedale rajati PeeterPauli kindlus. Hakati ehitama linna. Seda ehitati väga rasketes tingimustes külmas, poris ja poolenisti vees, võideldes pidevalt soise pinnasega. 1703. aastal nimetati linn Peeter I järgi Peterburiks. 1712. aastal sai sellest Venemaa uus pealinn. 1721. aastal võttis Peeter I endale imperaatori ehk keisri tiitli. Vene riik sai impeeriumiks. Paleepöörded: Peeter I kehtestas troonipärimise korra , mille kohaselt võim läks edasi ka naisliinis. Tänu sellele oli võimalus tõusta valitsejaks ka sellel, kellel Romanovite dünastiaga oli kauge sugulus, kuid keda toetasid mõjukad rühmitused. Peeter I surma järel asus troonile tema lesk Katariina I, kelle varjus valitses hoopis Peeter I soosik vürst Aleksandr Mensikov. 1717. aastal haarasid võimu vanade bojaarisuguvõsade esindajad, vürstid Dolgorukovid, Golitsõnid jt., kes panid troonile Peeter I 12 aastase pojapoja Peeter II. Too suri 1730. aastal rõugetesse
Türgi ründas ägedalt 1660ndatel, võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega, mis siiski ebaõnnestus. Heitlus Türgiga jätkus ka Ungari ja Serbia aladel, Karlowitzi rahuga läksid Habsburgide riigi kosseisu Ungari ja Transilvaania. 1718 läksid võimu alla ka Serbia ja osa Bosniast. Balkan jäi ka edaspidi võitluste alla. Euroopa suurpoliitikas Osalesid Hispaania pärilussõjas ja selle lõpus omandas Austria Hispaania Madalmaad ja P- Itaalia Lombardia ja Milano. Pärimisõigus ka naisliinis, aga Maria Theresia troonile asumise vastu protesteeris Preisi puhkes Austria pärilussõda, milles osalesid paljud Euroopa riigid. Austria kaotas sõja käigus Sileesia, mida ei võidetud tagasi ka Seitsmeaastases sõjas. Ungari vabadusvõitlus Mitmed rahvad püüdsid Habsburgide võimu alt vabaneda, korduvalt tõusid üles ungarlased. Eriti aktiivne 17.saj viimastel aastakümnetel Türgi rünnakut ära kasutades. Kurutsid Austria võimu vastu võitlejad Ungaris
Selleks, et lahendada sisepingeid, kutsuti 1397 kokku Danzigi kongress saksa ordumeister von Jungingen. Kongressi otsused: · Riia peapiiskop peab olema Liivi ordu liige. Sellega taheti ära hoida ordu vastaseid liite. Tülide võimalus väheneb. · Kohalikud piiskopid ja nende vasallid ei pea osalema ordu sõjakäikudel. · Vasallide pärandamisõigus laienes. Vasallid said pärandada oma maavaldust viienda sugulusastmeni välja nii mees- kui ka naisliinis Jungingeni armukiri. Vasallide olukord paranes, sest armukirjaga kadus ära võimalus, et nad peavad selle maatüki tagasi andma. Maa hakkas muutuma perekondlikult pärandatavaks. 1421 hakkas koos käima Maapäev selleks, et arutada - omavahelisi probleeme, - arutada maksude määramist - välispoliitiliste küsimuste arutelu - arutati ka talupoegadesse puutuvat Maapäevas olid esindatud: 1
Eugene'i juhtimisel uusi suuri võite. 1699.a. sõlmitud Karlowitzi rahuga läksid Austria võimu alla kogu Ungari ja suurem osa Transilvaaniast. 18. sajandil jätkusid võitlused Türgiga Serbia ja teiste Balkani alade pärast. Maria Theresia ja valgustatud absolutism Austria eraldumine Saksamaast toimus lõplikult Maria Theresia valitsemisajal (1740-1780). Naisterahvana ei saanud ta olla Saksa-Rooma keiser. Habsburgide suguvõsa esindajana naisliinis päris ta aga Austria trooni. Valgustusse, eriti prantsuse valgustajatesse suhtus Maria Theresia vaenulikult. Ta isegi vihkas neid kui jumalasalgajaid, kuid elu sundis peale reforme ja see tõi valitsejannale valgustatud minarhi maine. seda aitas süvendada Louis XV õukonna välise toreduse matkimine. Schönbrunni loss, mis oli valitsejanna ja ta mehe residents, ehitati põhjalikult ümber. Lossis oli 1441 mitmesugust ruumi, õukondlasi ja teenreid oli 2400
1397.a kutsuti kokku Danzigi kongress, et siinseid probleeme arutada. Selle kutsus kokku Saksa ordumeister v Jungingen, sest Liivi ordu oli üks tema aladest. Kongressi otsused: 1. Riia peapiiskop peab olema Liivi ordu liige, sest sellega tülide hulk väheneb, kuna taust on sama 2. Kohalikud piiskopid ja vasallid ei pea osalema ordu sõjakäikudel 3. Vasallide pärandamisõigus laienes: nad said pärandada maavaldust 5 sugulusastmeni välja nii mees- kui ka naisliinis. Seda nimetatakse JUNGINGENI ARMUKIRJAKS. See oli oluline, sest vara perest välja ei läheks. Vasallide olukord paranes, sest kadus ära võimalus, et maa tuleb tagasi andama. Maa hakkas muutuma peresiseselt pärandajaks. Vasallid hakkasid muutuma mõisnikeks. Alates aastast 1421 hakkas koos käima MAAPÄEV, et koos arutada omavahelisi probleeme, maksude määramist, välispoliitililiste küsitluste arutelu ja arutati ka talupoegadesse puutuvat. Maapäeval oli esindatud 4 seisust:
sündis Türklased lahkuma. Järgnevatel aastakümnetel käis sõda edasi. 1699 sõlmiti Karlowitzi rahu, millega läksid Habsburgide koosseisu Ungari ja Transilvaania. Hiljem tuli Türklastel loovutada veel Serbia, Bosnia kuid sõda toimus Balkanil edasi. Austria Habsburgid osalesid veel Hispaania pärilussõjas, sealt saadi saagiks Madalmaade Belgia osa ning Lombardia koos Milano linnaga. 1713 kuulutati välja nn pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust ka naisliinis. Troonile sai Karl VI tütar Maria Theresia. Selle vastu protesteeris Preisimaa ning puhkes Austria pärilussõda. Selles kaotas Austria sileesia, mida ei õnnestunud tagasi võita ka Seitsmeaastases sõjas. Edasine laienemine toimus Poola alade jagamisega Venemaa, Preisimaa ja Austria vahel. 18.saj lõpul oli Austria rahvarvu poolest kolmandal kohal. Austria võimu alt proovisid vabaneda mitmed riigid. Toimusid Ungarlaste ülestõusud.
Hispaania pärilussõjale järgnenud aastakümnetel üritas Inglismaa nõrgendada eelõige Austria positsioone. Soov leida „pragmaatilisele sanktsioonile” rahvusvahelist tunnustust sundis Austriat mitmetele järeleandmistele, eriti pärast Karl VI troonipärijast poja surma, kui Habsburgide ainsaks pärijaks jäigi tütar Maria Theresia. Konvenientsipoliitika. jagamatuks. Erinevalt keisritroonist lubati neid pärandada ka naisliinis. 1720.–1730. aastaid iseloomustas konvenientsipoliitika (pr droit de convenance), kus poliitilisi küsimusi ei lahendatud mitte sõjaväljal, vaid kabinettides. Eelkõige oli konvenientsipoliitikast huvitatud Inglismaa, mis seadis oma välispoliitiliseks eesmärgiks poliitilise tasakaalu hoidmise Mandri-Euroopas. „Pragmaatiline sanktsioon“ ja selle realiseerumine. Hispaania pärilussõda laiendas oluliselt Austria Habsburgide valdusi. Keiser Karl VI [1711–1740) avaldas 1713
Lapi sõda Soome sõda Saksa vägedega 19441945; 21.04.2017 Põhjamaade ajalugu 20. Põhjamaad pärast maailmasõda Taani Väljus maailmasõjast purustusteta 1945 liituti ÜROga 1949 NATOga Frederik IX (1947-1972) uus kuningas, polnud ühtegi poega, maeti kirikust välja 1953 muudeti põhiseadust ja troonipärimisseadust Taani parlament muudeti ühekojaliseks - Folketing Trooni sai pärida ka naisliinis Christiansborgi loss -> valitsus, parlament, kohus Bonni protokoll 1955 kirjutati Saksa LV ja Taani vahel alla kokkuleppele taanlaste huvide kaitse kohta Lõuna-Schleswigis Margarethe II (1972-) Kuninganna 1973 sai Taani Euroopa Liidu liikmeks Tähtsaimad parteid: Sotsiaaldemokraatlik partei Venstre Taani Rahvapartei Sotsialistlik Rahvapartei Konservatiivne Rahvapartei
lunastanud ja selle endale saanud. Dohreni pärijad protsessisid hiljem mõisa pärast, aga edu neil selles ei olnud. Martin Friedrich oli samanimelise Voltveti mõisniku poeg, kes abiellus Christine von Bockiga Lahmuse mõisast. Nii tema kui ta järeltulijad jäidki edaspidi seotuks Lahmuse mõisaga. Martin Friedrich von Krüdeneri ajal toimusid mõisa valdusõiguses väga olulised muudatused. Vene valitsus tunnustas Sigismund Augusti privileegi, mis lubas mõisaid pärandada nii mees kui naisliinis viienda põlveni. Samal ajal oli mõisate võõrandamine ilma valitseja loata keelatud. Keisrinna Katariina II ajal, 1766. aastal ütles senat, et Rootsi ajal Norrköpingi õigusega läänistatud mõisad on säilitanud sama seisundi ka Vene võimu ajal. Nüüd pidid mõisaomanikud esitama oma omandiõigust tõendavad dokumendid. 1777. aastal keelati läänimõisate võõrandamine ilma monarhi loata. See kehtis muidugi ka Voltveti puhul, mis oli Norköpingi õigusega läänimõis. 1783
kõiki, kes pole nede vennad ehk siis vendade õdede suguline läbikäimine keelatud. Sellest kujuneb välja sugukond. Barbaarsuse keskastmes areneb paar-perekond, kaldub olema ema järgne, just nendes piirkondades, kus oluline põlluharimie st see oli naiste ülesanne. Seega naised tagasid sissetuleku, mis omakorda hoidis kõrgel nede positsiooni. Tõi kaasa selle, et mees tuli elama naise juurde ja suguluse arvestamine naisliinis. Perekond ja sugukond tekkisid emast. Sama nagu Bachofenil. Barbaarsuse ülemastmes, kui künnipõllundus tõusis esikohale muutusid olulisemaks mehed st oli jõudu rohkem vaja. Sealt tõuseb mehe positsioon ehk kujuneb patriarhaalne-monogaamne perekond, mis seostub omandi kujunemisega. Kujuneb omand, mis kuulub perekonnale, kes on perekonna pea sellele kuuluvad kõik asjad. Sealt edasi siis naise ahistamine st mees nõuab naiselt seksuaalset truudust, keelatakse teiste isastega läbikäimine
mitmesugused sümbolid e tootemid. Näit igal s˘oti klannil on oma värvid, oma värvides kilt). Paljudel USA indiaanlastel on oma loomad, kellest arvatakse end põlvnevat. fraatria — koosneb kahest või enamast klannist, kes loevad end seotuks, kuigi ei pruugi seda tegelikult olla. 7.1.2 Põlvnemise ja suguluse arvestamise printsiibid Bilateraalne e kahekülgne süsteem on kasutusel enamuses lääneriikides — sugulust arvestatakse nii mees- kui naisliinis. Unilineaarsed süsteemid (unus — 1 linearis — liin; ühes liinis: Matrilineaarne kuulub vaid oma ema sugulusgruppi, domineerib kultuurides, kus aniselt tuleb suurem osa igapäevasest toidust (enamik põllutöid on naiste teha). Peamiselt Kagu-Aasias, ka mitmed P-Am välja surnd indiaanlased, mitmed Aaf- rika kultuurid. Matrilineaarne süsteem omistab naistele suurema prestii˘zi, kehtib 34
1711 suri Joseph I Carlos III pretendeeris ka ka austria habsburgide aladele - ei meeldinud Inglismaale. Pärilussõja lõpetasid Utrechti ja Rastatti lepingud Felipe V sai tagasi Hispaania troonile. Pärilussõja ajal kerkis Euroopas esile Inglismaa= Inglismaa eesmärk hoida tasakaalu Euroopas. Pärilussõdade tulemusel laienes Austria mõjuvõim- Inglismaa ülesanne oli seda takistada. Karl VI (1711-1740) Pragmaatiline sanktsioon trooni võib pärida ka naisliinis. 1740 Karl VI suri troonile sai tema tütar Maria Theresia. Preisimaa vallutas Sileesia. 1756 puhkes Seitsmeaastane sõda. Sõjas Preisimaa vastu toetasid Austriat Venemaa ja Rootsi. Sõda lõppes Hubertusburgi rahuga. Türklased. Türgi väed piirasid Viini. Nende kätte läks Ungari idapoolne ala= Transilvaania vürstiriik. Türklaste käes oli veel Valahhia ja Moldova. Poisslaste andmise kohutus= janitsarid. Pilet 9 ???1.Kreeka linnriik
Taani valdustes nimetataks eläänide pärimisõigust juba 1252. aastal - Esialgu nähti ette lääni pärimist ainult isalt pojale. Seda tihtipeale kutsuti meeslääniks. Kogukäeõigusega võis lääni pärida kõik. Kogukäeõigusest sai mitme suure Liivimaa aadlisuguvõsa jaoks võimas vahend oma valduste kooshoidmisel ja suurendamisel. 14. sajandi lõpul kõrgmeistri Jungingeni privileeg - Lubas meesliini puudumisel lääne pärida ka naisliinis ja seda viienda sugulusastmeni (Harju-Viru). Vasalli õigused oma läänis: 1) Vasall valitses oma lääni (küla, mets, järv) - Maahärra võis sekkuda. 2) Võim alamate üle tulenes koormiste kujul. 3) Kohtuõigus. 4) Korrakaitseülesanne. Vasall resideerus linnustes, kuid kui tihti ta resideerus oma läänis on teadmata. Vähemalt kord aastat ta pidi käima makse kogumas ja kohut pidamas. Mida harvem
aastal, kui vasallid pöörduvad oma käskija poole ja kasutavad mõistet communitas. Järgnevatel sajanditel hakkab kogunema Maanõukogu. Eestimaa rüütelkond oma diplomaatilistes võitlustes saavutas mitmeid olulisi dokumente (võite). Üks olulisematest 1397. aastast pärit Konrad von Jungingeni armukiri (Saksa ordu kõrgmeister). Annab Harju-Viru rüütelkonnale õiguse viies sugulusastmes pärida oma kinnisvara. Varem oli õigus pärida ainult meesliinis, nüüd ka naisliinis kuni viienda astme sugulasteni. Eestimaa rüütelkond hakkab läbi aegade sellele tuginema, väga tähtis osa kuni 20. sajandi alguseni (pärast Vabadussõda toimub maareform). Tähtsaks dokumendiks ka 1584.(?) aasta otsus, kus Harju-Viru rüütelkond laienes (haaras enda alla ka Läänemaa ja Järvamaa). Nüüdsest Eestimaa rüütelkond nimeks. Eestimaa oli väga konservatiivne, nt ärkamisajal toimus Liivimaal ärkamine palju kiiremini. Väga tugev institutsioon.
suudmes ning Menorca Baleaari saarestikus. Täitus ka Inglismaa peamine eesmärk: välistati nii Bourbonide kui ka Habsburgide võimalik hegemoonia Euroopas. Pragmaatiline sanktsioon ja konvenientsipoliitika Hispaania pärilussõda laiendas oluliselt Austria Habsburgide valdusi. Keiser Karl VI [171140] avaldas 1713. aastal pragmaatilise sanktsiooni, mis kuulutas Habsburgide valdused jagamatuks ning erinevalt keisritroonist lubati neid pärandada ka naisliinis. 1720.30. aastaid iseloomustas konvenientsipoliitika (droit de convenance), kus poliitilisi küsimusi ei lahendatud mitte sõjaväljal vaid kabinettides. Eelkõige oli konvenientsipoliitikast huvitatud Inglismaa, kes seadis oma välispoliitiliseks eesmärgiks poliitilise tasakaalu hoidmise mandri-Euroopas. Hispaania pärilussõjale järgnenud aastakümnetel üritas Inglismaa nõrgendada eelõige Austria positsioone
Kõigil huvipooltel oma tingimused. Ordu vasallid olid valmis ennast separaatselt olnud nõus allutama ning olid õus ka ordumeistri maha jätma. Kõige olulisem neile oli Augsburgi usutunnistus. Teine oluline punkt oli privileegide säilimine nii, nagu see seni on olnud. Kõik ametnikud, kes on , tuleb täita liivimaalastega. Tuleb säilitada senised läänivaldused kusjuures nendel peab olema pärandamise õigus mõlemas liinis ( nii mees- kui ka naisliinis). Riia saatkond pm tahtis samu asju aga erinevalt ordu vasallidest tahavad riialased et enne seda,kui nad allutavad ennast kuningale, tuleb saada saksa- rooma keisri heakskiit. Ordumeister esitab analoogilised nõuded aga Kettler soovib, et temast saaks Poola kuninga vasall ning ta saaks mingi osa Liivimaast enda kätte. Kuningas näeb, et Liivimaa inkorporeeritakse Poola riiki nagu see oli toimunud 1525 a Preisimaaga Samas teatab kuningas, et inkorporeerida saavad vaid Leeduga.
annaabi.ee 
